Põllumajanduskursused

Võru Teataja 14. veebruar 1922
Urvastest.
Põllutöö ja karjakasvatuse instruktorid Piisko ja Nist pidasid siin kohaliku algkooli ruumides 8.-13. jaanuarini põllutöö ja karjakasvatuse kursuse ära. küll meie rahvast kunagi osavõtmist ei leidnud ükski põllumeeste pidu ega koosolek, siiski oli imestamist väärt elav kursustest osavõtmine, üksikutel õhtutel tõusis osavõtjate arv üle 200. Rõõmustavaks nähtuseks tuleb seda nimetada, et asunikud suurel arvul kursustest osa võtsid.
Üleüldiselt oli kogu kursuste ajal läbirääkimised põllumeeste enda vahel, kui ka lektoritega väga elavad ja püüti paljuidki küsimusi ühiselt selgitada.
Loengud olid asjalikud ja õpetlikud.
Kursuste lõpuõhtu muutus päris pidulikuks koosviibimiseks; peeti kõnesid ja lauldi riigi hümnust, peale selle kanti ette kupleed ja lõbus naljamäng „8 puudane ämm, ehk väimehe äpardus.“
Niisugused kursused olid esimesed Urvastes näha ja sooviksin, et niisuguseid meil pea jälle korduks.
Osavõtjatelt kursuste ajal maksu ei võetud, sest kulude katteks pidasid agarad noored pidu, mis ka niipalju sisse tõi, et põllumeeste kogul kursuste kulud tasa said. –Mar-

Turba hind langes

Ugala 13. veebruar 1932
Uue-Antsla turbaühisus alandas turba hinda.
Pühap. 7. skp. oli Uue-Antsla turbaühisuse koosolek, kus otsustati teiste tähtsamate päevakorra punktide kõrval ka aluspõhuks tarvitatava turba hinda alandada kõigilt sortidelt kahe krooni võrra kantsüllalt.

Vaabina varas kohtupingis

Võru Teataja 13. veebruar 1932

Malevõistlused - iga nädal!

Malevõistlus Urvastes.
„Siirius’e“ malering on oma tegevust alustanud, ning hra Raud’i kui maleringi esimehe korraldusel mängivad praegust igal pühapäeva õhtul 16 maleringi liiget omavahelist võistlusmängu. Parimad 4 mängijat saavad auhinnad liidu poolt.

"Siirius" pühitseb aastapäeva

Võru Teataja 13. veebruar 1932
„Siirius“ pühitseb Vabariigi aastapäeva.
Vabariigi aastapäeva pühitseb tänavu Urvastes liit „Siirius“. 24. veebr. on „Siirius’e“ rahvamajas pidu päevakohase kõnega, esineb liidu laulukoor ja kantakse ette laulumäng: „Mu meelen kuldne kodukotus“, mis päevakohane lavatükk. Muidugi ei puudu ka tants lõpuks

Kolhoosialguse rõõmud

Kolhoosi Elu 12. veebruar 1952
KÜLA KUNSTILISE ISETEGEVUSE ÜLEVAATUSE EEL
Ühest kollektiivist
Urvaste külanõukogu Siiriuse rahvamaja töö on vähehaaval., kuid pidevalt näidanud tõusu. On kasvanud kunstilise isetegevuse ringidest osavõtjate kunstimeisterlikkus, kui ka esitatava repertuaari ideelis-poliitiline tase. Kõik rahvamaja juures tegutsevad kunstilise isetegevuse ringid, nende hulgas ka rajooni ulatuses ainsana tegutsev kammerorkester valmistuvad praegu külanõukogu kunstilise isetegevuse ülevaatuseks.
Ansamblisse kuuluvad klaver, harmoonium, kontrabass, tšello, 2 viiulit, trompet ja es-bass.
Sellist koosseisu oleks väiksemate variatsioonidega võimalik luua iga rahvamaja juurde paralleelselt siin-seal tegutsevate rahvapilli orkestritega. Kuid rajooni kultuurhariduse osakonna nõrga juhtimise tulemusena ei omistata rajooni rahvamajades sellele töölõigule vajalikku tähelepanu.
Siiriuse rahvamaja kogemused näitavad, et väited, nagu meil ei ole inimesi, kes käsitaksid ühte või teist instrumenti on alusetud. Kui möödunud aastal kerkis üles uue kollektiivi loomise küsimus, leidus mitmeid, kes avaldasid arvamust, et uus kollektiiv ei saa elujõuline, kuna mitmele instrumendile ei leitud esialgu vilunud mängijat. Kuid visa tahe ja laialdase aktiivi kaasatõmbamine aitasid ka seekord. Lühikese ajaga õppisid sm-d Pallits ja Rõõm käsitama oma instrumenti – esimene tšellot ja teine kontrabassi. Pikemat aega ei leidunud kindlat mängijat es-bassile. Ka sellest saadi üle. Es-bassi õppis käsitama 12 aastane muusikahuviline, Urvaste 7-kl. kooli õpilane Kannukene. Nüüd on andekas noor väärikaks kaaslaseks eakatele orkestriliikmetele.
Vastloodud kollektiivi ettekannete kunstimeisterlikkus, seda eriti klaveri ja viiuli osas, rahuldab nõudlikumagi kuulaja. Sama aga ei saa öelda esitatava repertuaari kohta. Kuigi meil tuntakse teravat puudust orkestripaladest väikestele koosseisudele ei ole peamiselt lääne klassika esitamine millegagi õigustatud.
Kolhoositalurahvas tahab senisest enam kuulda kolhoositöö temaatikat, nõukogude rahvaste sõpruse ja teisi nõukogulikule tänapäevale lähedasi teemasid muusikalises vormis.
Kõrvaldades mainitud puudused repertuaari valikul ja jätkates kunstimeisterlikkuse tõstmist, võib kollektiiv edukalt esineda küla kunstilise isetegevuse ülevaatusel. G. SAAR

Lähemale kolhoosielule
Kaua arutas Kuldre rahvamaja aktiiv kuidas hoogustada isetegevusringide tööd ja mida esitada eeloleval küla kunstilise isetegevuse ülevaatusel. Lõpuks jõuti ühisele seisukohale – repertuaar kajastagu senisest enam tänapäeva kolhoosielu. Rahvamaja juhataja sm. Torp võttis aktiivi nõuanded omaks ja asus rahvamaja tööd nõuannete kohaselt juhtima.
Näitering valis oma repertuaari kolhoositemaatilised näidendid: A. Školniki „Omad inimesed“ ja K. Krivošeini „Luuletaja unistus“. Kolhoosinoored-näiteringlased said näidendist uut hoogu oma igapäevaseks tööks.
Ülevaatuseks valmistub 20 liikmeline naiskoor A. Pulga juhatusel. Kolhoositöö eesrindlased M. Luti, J. Lindlan ja H. Hagi ei puudu üheltki koori harjutuselt.

Nupuke Postimehes Urvaste kirikutülist

Postimees 12. veebruar 1932
Maarja-Magdaleena tüliasjad konsistooriumis arutusel
Urvaste ja Risti koguduste kaebused jäeti tähele panemata
/---/
Konsistoorium jättis tähele panemata ka Urvaste koguduse liikmete palve, tunnistada koguduse peakoosolek 20. dets. m.a. maksvusetuks, mida põhjendati jällegi korrarikkumisega koosolekul. Sel koosolekul oli kõne all õpetaja J. Valki tüliasi kiriku nõukoguga.

Mesilaste pidamise selts

Postimees 12. veebruar 1892
Kodumaalt.
-Kanapää ja Urvaste kihelkondades asuv mesilaste pidamise selts on end Keiserliku Liivimaa Ökonomia Seltsi abiseltsina kindlalt korraldanud, ülema poolt kinnitatud ja Vana-Piigaste herra v. Pfeifferi esimeheks valinud.
-Soovime seltsile tublid jõudu.

On seda palju või vähe? Väidetavalt vähe

Võru Teataja 11. veebruar 1932
Väike isikumaks Urvastes.
Urvaste vallavolikogu määras isikumaksu kuues liigis, nimelt 2-8 krooni isikult.

Varastati vasikaid

Võru Teataja 9. veebruar 1932
Vasikavargus Uue-Antslas.
Ööl vastu 6. veebruari varastati Uue-Antsla vallas Alasoe talus Julius Rosenbergi lukustamata laudast kaks kahenädalist vasikat. Omanik hindab oma kahju 20 krooni pääle. Kes vasikavarguse korda saatnud, pole seni veel selgitatud.

Vaabina väljarändajad naisi võtmas

Olevik 8. veebruar 1912
Kodumaa.
Vaabinast. Väljarändajad tulevad kodumaale naisi võtma. Kahe aasta eest läksivad mitmed perekonnad Simbirski kub. Volga kaldale elama. Nüüd tulivad kaks asunikku kodumaale naisi võtma ja ega neid siin puudu ei ole, - tegivad pulmad ja läksivad tagasi, sest uues kohas ju perenaisi tarvis. Res.

Vaabina põllumeeste seis 1902 alguses

Olevik 5. veebruar 1902
Seltsielu. Segasõnumed.
K. T. Võrumaalt. Vaabinast. 20. jaanuaril s.a. oli kohalise põllumeeste seltsi koosolek Vaabina „Peebu“ koolimajas. Viimase koosoleku protokoll võeti muutmata vastu. Võeti kaks isikut liikmeteks vastu ning pandi 6 kandidatideks ette. Herra Pect kõneles kunstsõnnikust ning loomatoidu seemnetest ja näitas ühestöödud käsikülvi masinat, mis iseäranis ristikheina ning heina seemnete külimiseks väga hea ütles olevat. Eestseisuse poolt kokkuseatud 1901. a aruanne kinnitati ära. Selle aruande järele oli aasta jooksul sissetulnud 414 rbl. 29 kop., väljaläinud 110 rbl. 48 kop. ja kassasse jäänud 911 rbl. 10 kop. Kunstsõnnikut ja masinaid on selts liikmetele 3503 rbl. 91 kop. eest tellinud. Valiti uus eestseisus eestuleva kolme aasta peale. Järgmine koosolek otsustati 3. märtsil s.a. kell 3 p.l. Peebu koolimajas ära pidada. – 30. detsembril m.a. oli Vaabina mõisas seltsi heaks näitemüük, millest 119 rbl. 27. kop. sisse tuli, kust 106 rbl. 33 kop. seltsile puhast kasu järele jäi.

Nipet-näpet

Võru Teataja 4. veebruar 1922
Urvastest.
25. jaan pidas Urvaste vallanõukogu koosolekut, kus päevakorral oli Truuta m. planeeritud kruntidele kandidaatide ülesseadmine. Rim. mõisa oli planeeritud 18 krunti. Kirjalikke sooviavaldusi oli kuni 70 nõukogule sisseantud, mis suurt tungi „oma maalapikese“ järele näitab, ja paljuid ka rahuldamata jätab, sest nim. mõis on viimane jagamisele tulev valla piirkonnas. Suurt meelehärma sünnitas põllutööministeeriumi teguviis, kes paremad palad nendele määrab, kellel sellepeale kõige vähem vajadust ja õigust. Niisuguse saatuse osaliseks olid ka Truuta mõisa paremad krundid, ühes kõigi mõisa hoonetega saanud, mis ministeeriumi poolt reserveeritud ja end. rentnikule määratud, kes nimetatud mõisat mitmed aastad oma moodi kasutanud.
Vallanõukogu, teada saades ministeeriumi otsust, otsustas ministeeriumi poole pöörata seletuse ja protestiga ja loobus ka teistele kruntidele kandidaate ülesseadmast. See leidis ägedat vastupanu maakonna riigimaade ülema esitaja poolt, kes nõukogu ees protestiga esines, toonitades, et niisugune „mitteseaduslik“ otsus ministeeriumi poolt tähelpanemata ja isegi vastamata jäävat.
-Et Urvaste vallamajasse kaks korda nädalas Antslast posti tuuakse. kuna vallamaja valla teise ääre pool asub ja kaugemal olijatel posti saamine raske ja väga korratu, siis palkas vallanõukogu isiku, kes vallamajast posti end. Koigu ja Truuta v. jaoks Koigu koolimajasse toob. Igatahes vallanõukogu poolt eeskujulik samm.
-Urvaste rahvaharidusselts oma koosolekul Koigu koolimajas 22. jaan. s.a. otsustas puhkpillide koori asutada. On olemas seltsiliikmete hulgas õige mitmeid endiseid mängijaid ja sõjaväe muusikante. Aineliselt loodetakse sellest ülesaada, et suurem osa omale ise mõtlevad pillid muretseda. Loodame, et see ilus asi õige pea täitmist leiab.
-Urvaste noorsoo liit „Siirius“ avas oma liikmetele lugemise-laua Urvaste kiriku juures hr. Aman’i majas. Lugemise-laud on avatud iga teisipäeva, reede õhtul ja pühapäeval. Kah pikapeale ilus samm edu poole. Kahjatseda tuleb seda, et Urvaste „noored“ väga tujukad, isemeelsed ja teiste seltsidega tihti riius on. Oleks küll aeg Urvaste seltsidel kord rohkem ühist keelt kõnelema ja oma seltsimaja peale mõtlema hakata. Ühiselt leiduks selleks teesid. Agricola

Suusatamise esivõistlused

Kolhoosi Elu 3. veebruar 1952
Kooli suusatamise esivõistlused
Urvaste 7-kl. koolis toimusid suusaesivõistlused. Hästi esinesid 3 km distantsil 13-14. aastased poisid. Pinev heitlus toimus esikoha pärast A. Jeereti ja V. Kuuse vahel. Võitjaks osutus A. Jeeret, kelle ajaks märgiti 14.08. minutit. V. Kuuse aeg oli 14.50.
Samas vanusegrupis võistlesid tüdrukud 2 km distantsil. Teistest paremaks ostus M. Ivask, kellele järgnesid Konnula ja Jalajas.
Vanemate tütarlaste 3 km distantsil saavutas esikoha möödunud aasta rajooni suusatšempion Lehte Kelt.
11-12. aasta poistele 2 km distantsil osutus paremaks J. Konnula, järgnesid E. Keldu ja Alter.
Urvaste 7-kl. kooli suusatajatel seisab ees matskohtumine Kuldre 7-kl. kooliga, milleks järgnevad pingelised ettevalmistused.
L. NURMETALU

Mõisnikud reguleerivad kalastamist

Olevik 3. veebruar 1892
Töö. Teenistus. Tervis.
Nagu mujal järverikkamates kohtades, nii on ka siin Urvastes igal talvel järvede pääl kalapüüdjad, enamiste ikka Venelased. 28. jaanuaril tulivad nimetatud püüdjad Otepää järvede pealt Urvaste Koigu ja Truuta mõisa järvede pääle. Harilikult võtab mõisnik püüdja käest suurtest kaladest pooled omale, pooled suurtest ja veikesed jäävad püüdjale. Oma tiheda võrkudega tõmbavad nad liig rohkeste peenikesi kalu välja. – Soovida oleks, et mõisnikud püüdjatele mitte luba ei annaks nii tiheda võrkudega püüda. Püüdjate oma üteluse järgi jäävad iga aastaga „nende võit“ vähemaks

Töörahva Elu Uue-Antslas külas

Töörahva Elu 2. veebruar 1982
ÕHTUTUNNID AJALEHEGA
Pilt, millel pikk rida lehelugejaid peal, meenutab aega parajaks tegevaid ootajaid – näiteks kingaparanduses. Tegelikult on need Uue-Antsla kultuurimaja juures tegutseva kohvikklubi „Tuluke“ liikmed.
„Süvenege põhjalikult, kohe esitan küsimuse,“ annab käsu kultuurimaja kunstiline juht Liia Tamm. Süvenetakse, uuritakse pingsalt … Lavalt valjuhääldist tuleb muusikat.
„Mis muusikapala see oli?“ on küsimus. Selgus, et vaid kaks naist suutsid korraga lugeda ja muusikat kuulata.
Kirjeldatud seik pole juhuslikult valitud. Reede õhtul olid „Tulukese“ rahval külas „Töörahva Elu“ tegijad. Ajalehest ja selle valmimisest, kirjadest-kaastöödest, trükiveakuradi tempudest, rõõmudest-muredest – kõigest oli juttu. Kõnelesid toimetaja Heini Kasesalu, toimetaja asetäitja Naima Navi, osakonnajuhataja Liina Valper ja korrektor Salme Männisalu.
Juttude vahele mahtus muusikat (ansambel „Melismid“) ja tantsu. Oli viktoriin Võru-lehe teemal. Oli ministrite ametivande andmise rituaal ja selle kinnituseks sobivuse katse. Südaööl õnnitleti sünnipäevalast …
See on vaid kiirtelegrammiline ülevaade „Tulukese“ saja liikme selle aasta esimesest õhtust. Aeg oli kaugelt üle kesköö, kui pillimehed pillid kokku panid. Ka õhtut juhtinud klubi president, tööpäevil Kuldre kolhoosi jurist Kalev Zimmermann võis (nähtamatu) taktikepi järgmise õhtuni kõrvale panna.

Vaabina keeruline talv

Ugala 2. veebruar 1932 (lk 1)
Uus külmahaigus Vaabinas.
Niiskete, külmade ilmade tõttu levinevad laialt mitmesugused isekujulised haigused. Nii on tulnud ette Vaabinas iseäralik nohuhaigus, millega kaasas käib krooniline kõhu lahtiolek. Haigus iseenesest on väga piinav.
Kartulid kuhjades mädad.
Soojade ilmade tõttu on Vaabinas mitmed peremehed oma kartulikuhje lahti võtnud. Üllatuseks leidsid aga mitmed, et terved kuhjad kartuleid mädanevad. Põhjuseks võivad olla sügisel külmasaanud mugulad ja liigsoojus kuhjas. Terved kartulid on ära idanenud, mis ka tarvitamiskõlbmatud. Kaubeldakse juba naabritelt kevadeks seemet valmis.

Esimene kord helistati Saksamaalt Urvastesse

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Saksamaalt räägiti telefoniga Urvastesse.
25. jaan. kõneles Saksamaalt Berliinist, telefoniga Urvaste mõisasse insener von Schmidt. Kõne toimus inseneri ja ta noore 19-aastase abikaasa vahel. Kõnelemine on olnud väga selgelt kuulda ja see on vist küll esmakordne juhus, kui Urvaste nii kauge maaga sõnalises ühenduses oli.
Vaabinas varastati
Ööl vastu 27. jaanuari varastati Vaabina asunduses elutsevalt Peet Puussaarelt hobuseriistu 50 kr. 50 s. väärtuses.

Häbematu vargus

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Surnuaialt varastatud tammest.
tehti rattarumme ja vankri kodaraid.
Neil päevil on Urvaste vallas omapärase ja häbemata vargusega hakkama saadud. Urvaste mõisa arusurnuaialt on E. von Lingeni matusepaigalt ära varastatud suur tamm. Tamm on lastud maha barunite ristide kohale, kuid ristid on suure puu kukkumisel siiski terveks jäänud. Ära viidud tamme alumine osa on kolme meetri pikkune. Kahtlusalusena on teada üks kohalik elanik, ja ametivõimud on asunud asja selgitamisele. Kuuldavasti varastati vana tamm surnuaialt selleks, et valmistada ratta rumme ja vankri kodaraid.
Vargus leidis aset 24. jaanuari ööl vastu 25. jaanuari.

Urvaste boikoteerib teist seltsi?

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Urvaste boikoteerib, Urvaste ei boikoteeri.
24. jaan. pidas Urvaste kaitseliidu kompanii pidu Urvaste Siiriuse seltsimajas. Rahvast oli äärmiselt vähe, sissetulekust ei saanud katta kulusid. Mängiti „Kosjasõit“, mis Urvaste kohta läks ladusasti. Urvaste rahvas pidutseb ainult siis, kui mängib oma „Siiriuse“ selts, muidu boikoteerib kõiki, ja ei tule oma uksest välja keegi.