Töörahva Elu 29. märts 1960
KUIDAS SA TÄIDAD OMA PÄEVAÜLESANNET?
(Võitluses liha ja piima eest on kallis iga päev. Peamine selles – mitte kaotada aega!)
Toodang oleneb inimestest
Amanda Keres
„Edasi“ kolhoosi lüpsja-karjatalitaja
Märtsikuu alguseks olin igalt oma grupi lehmalt lüpsnud keskmiselt 556 kg piima. Talvekuude kohta, kus suurt osa ratsioonis omavad kore- ja jõusööt, pole see halb. Meie kolhoos oli aga talveperioodiks tugevalt varustatud ka teist liiki söötadega ja see andis meile võimaluse anda aasta läbi stabiilset toodangut ning pidevalt hoida enda käes rajoonis esikohta piima tootmises. Nii on meil lüpsilehma päevases ratsioonis 20 kg silo ja 10 kg kartulit. Eriti annab tunda viimane, sest varematel aastatel pole meil kartuliga veel sellist küllust olnud. Ühe sõnaga – toodang teeb tõusuteed, sest on, mida loomadele anda.
Peamine piimatoodangu suurendamisel on siiski inimesed ise. Plaanid ja nende täitmine peavad päev-päeva kõrval silme ees olema, sest ainult nii võime kindlad olla pikema ajavahemiku kavade täitmises. Piimatoodangu arvestus päevade kaupa, mis meil laudas üleval on, aitab leida, kellel ja kus vajaka jäi, et siis varakult otsida võimalust puudujäägi tasategemiseks.
Kuuplaanid on meil teada, niisiis ka see, kuipalju piima tuleb igal päeval lüpsta. Päevaplaani täitmine oleneb minu arvates kõigepealt loomakasvataja armastusest oma töö vastu. Päevase töö korraldamiseks ei ole pisiasju. Ei aita siin ainult söötade küllusest. Toodangu suurendamisele aitavad kaasa ka lüpsi- ja söötmisaegadest range kinnipidamine, iga looma erinevuste tundmine ja arvessevõtmine ning iga töö hoolikas tegemine. Mina pean neid kõiki meeles iga päev, ja tulemused on järjest paremad.
Meie kolhoosis on palju tublisid lüpsjaid: Alli Hõbesaar, Selma Antons, Jekaterina Hannov, Linda Hainas, Veera Asuküll jt. Kohustused on võetud reaalsed, see tähendab – täidame need.
Karja tulevik
Olga Joakit
„Edasi“ kolhoosi vasikatalitaja
Minu hooldada olev vasikategrupp näib tänavu kujunevat suuremaks, kui kunagi varem. Juba on minu hoole all 9 kolhoosnikutelt kontraheerimise korras ostetud vasikat (neid aga tuleb järjest juurde), seega ühiskarjast saadutega kokku 47. Minu käes on nad vähemalt nelja kuu vanuseni.
Aasta esimese kahe kuuga olid minu töötulemused järgmised: kogu grupilt sain juurdekasvu 16,2 ts ja keskmine ööpäevane kaaluiive oli 785 g. See oli muidugi päev-päeva kõrval tehtud töö vili. Iga päev on otsustava tähtsusega.
Päevase juurdekasvu plaanide täitmisel on suur tähtsus söödal. Kõige noorematele vasikatele annan sööta isu järgi. Siin tuleb neid pidevalt jälgida söömise juures, et nad siiski kõike parajal määral saaksid. See käib ka joomise kohta, sest kui üks on juba selle lõpetanud, teine alles algab. Seega ei tähenda söötade isu järgi andmine sugugi vasikate omapead jätmist. Mina pean päevaplaani täitmisel kõige tähtsamaks seda, et kõigel oleks silm peal, miski ei ununeks. Siis saab vasikatest tubli täiendus karjale ja aukohustuse täitmisele.
Olen kindel!
Märt Koemets
„Edasi“ kolhoosi põllutööline
Olen kindel, et meie kolhoos täidab endale võetud kohustuse – müüb tänavu riigile 115 tonni liha ja isegi rohkem. Esimene kvartal näitab ju seda, ja tuleb meeles pidada, et need on alles talvekuud.
Sõnnik on meil välja võetud, masinad ja seemned korras. Nüüd on kevadiste põllutööde alguse määramine ilmataadi teha. Meie brigaad võib kas või kohe põllule minna, peaasi, et lumi kaoks. Siis ütleme meie oma sõna kohustuste täitmisel, sest see, kas loomadele on küllalt sööta või mitte, oleneb meist.
Põllumehel on raske ette näha päevaplaani suurust kui loomakasvatajal. Neil on iga päev ühesugune toodanguliik, meil aga tööd vahelduvad. Ühte aga ütlen siiski: hoia oma tööriistad korras ja tee iga tööd hoolega, siis on kõik korras.
Normipäevi on mul sel aastal välja töötatud viiekümne ümber, kuigi olin vahepeal kolm nädalat töölt ära. Igal hommikul olen varakult talli juures platsis, tööd jätkub. Meist oleneb sööt, seda unustada ei saa
Monday, March 29, 2010
Uue-Antsla vallavalitsus 1930
Võru Teataja 29. märts 1930
Uue-Antsla vallavalitsus
moodustati järgmises koosseisus: vallavanemaks Jaan Timpka, abideks Joh. Rosenthal ja Johan Timpka.
Revisjoni komisjoni Jaan Tiisler, Karl Kübar ja Peeter Kander.
Uue-Antsla vallavalitsus
moodustati järgmises koosseisus: vallavanemaks Jaan Timpka, abideks Joh. Rosenthal ja Johan Timpka.
Revisjoni komisjoni Jaan Tiisler, Karl Kübar ja Peeter Kander.
Sunday, March 28, 2010
Risti Karla elulugu
Töörahva Elu 28. märts 1970
AUTASUSTATUD LENINI ORDENIGA
KARLA RIST
Karla Rist sündis 1925. a. Pärnumaal end. Koonga vallas Kõima asunduses külakehviku perekonnas kümnenda lapsena. Alghariduse omandas kohalikus algkoolis. Vanemate kehvus ei võimaldanud haridusteed jätkata. Tal tuli hakata suurtalunike juures leiba teenima. Pärast sõda töötas 1949. a. Koonga sidejaoskonnas, 1949.-1952. aasta sügisel aga kodukohta moodustatud kolhoosi aseesimehena loomakasvatuse alal.
1952. a. suunati K. Rist edasi õppima Kehtnasse kolhoosi esimeeste ettevalmistamise keskkooli, mille lõpetas 1955. a. sügisel. Koolis abiellus ta Õie Haabmetsaga.
Pärast kooli lõpetamist siirdusid Ristid Võru rajooni „Edasi“ kolhoosi, kus Karla 1956. aastani töötas zootehnikuna. 1956. a. veebruaris valiti ta „Edasi“ kolhoosi juhatuse esimeheks. Sellel kohal töötab ta tänini. K. Risti juhtimisel on ühismajandist saanud üks rajooni paremaid kolhoose. Kui“Edasis“ saadi 1957. a. rahalist tulu 100 000 rbl., siis 1969. a. oli see juba 869 200 rubla.
24. märtsil 1957. a. autasustati K. Risti heade töösaavutuste eest põllumajandusliku tootmise arendamisel Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga. 12. märtsil 1958. a. autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. 15. veebr. 1960. a. sai ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirja heade saavutuste eest liha ja teiste põllumajandussaaduste tootmisel ja riigile müümisel.
Rukki, odra, nisu ja teiste teraviljade ning söödakultuuride tootmise ja varumise suurendamisel saavutatud edu eest autasustas NSVL Ülemnõukogu Presiidium 23. juunil 1966. a. K. Risti Lenini ordeniga.
AUTASUSTATUD LENINI ORDENIGA
KARLA RIST
Karla Rist sündis 1925. a. Pärnumaal end. Koonga vallas Kõima asunduses külakehviku perekonnas kümnenda lapsena. Alghariduse omandas kohalikus algkoolis. Vanemate kehvus ei võimaldanud haridusteed jätkata. Tal tuli hakata suurtalunike juures leiba teenima. Pärast sõda töötas 1949. a. Koonga sidejaoskonnas, 1949.-1952. aasta sügisel aga kodukohta moodustatud kolhoosi aseesimehena loomakasvatuse alal.
1952. a. suunati K. Rist edasi õppima Kehtnasse kolhoosi esimeeste ettevalmistamise keskkooli, mille lõpetas 1955. a. sügisel. Koolis abiellus ta Õie Haabmetsaga.
Pärast kooli lõpetamist siirdusid Ristid Võru rajooni „Edasi“ kolhoosi, kus Karla 1956. aastani töötas zootehnikuna. 1956. a. veebruaris valiti ta „Edasi“ kolhoosi juhatuse esimeheks. Sellel kohal töötab ta tänini. K. Risti juhtimisel on ühismajandist saanud üks rajooni paremaid kolhoose. Kui“Edasis“ saadi 1957. a. rahalist tulu 100 000 rbl., siis 1969. a. oli see juba 869 200 rubla.
24. märtsil 1957. a. autasustati K. Risti heade töösaavutuste eest põllumajandusliku tootmise arendamisel Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga. 12. märtsil 1958. a. autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. 15. veebr. 1960. a. sai ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirja heade saavutuste eest liha ja teiste põllumajandussaaduste tootmisel ja riigile müümisel.
Rukki, odra, nisu ja teiste teraviljade ning söödakultuuride tootmise ja varumise suurendamisel saavutatud edu eest autasustas NSVL Ülemnõukogu Presiidium 23. juunil 1966. a. K. Risti Lenini ordeniga.
Friday, March 26, 2010
Nooruslikult entusiastlik
Töörahva Elu 26. märts 1960
MIDA SUUDAB SILVIA PALGI, VÕIN KA MINA!
Töötan Kuldre kolhoosis lüpsja-karjatalitajana. Minu grupis on 14 lehma ja aasta tootmisülesandeks on saada vähemalt 39 tonni piima. Praegu saan igalt lüpsmatulnud lehmalt päevas keskmiselt 12-13 kg piima ja olen julge, et suudan võetud kohustuse täita.
Stalini-nimelise kolhoosi kommunistlik noor Silvia Palgi võttis kohustuse – oma põhitöö kõrval kasvatada ja nuumata 50 siga peekoniks. Kui see rajooni teises kandis elav noor suudab sellega hakkama saada, võin ka mina oma põhitöö kõrval aidata kolhoosil lihamüügi kohustust täita.
Võtsin hiljuti oma hoole alla 9 nuummullikat. Need lähevad müügile aprillis-mais. Suvekuudeks võtan endale kasvatada ja nuumata kõik minu loomade grupis sündinud vasikad – arvult 14. Kohustun neid sügiseks kasvatama vähemalt 150 kg raskusteks.
Kuldre kolhoosil on vaja tänavu riigile müüa 150 tonni liha. See nõuab, et igaüks meie kolhoosis töötaks suurendatud koormusega. Kommunistliku noorena tahan võimalikul palju kaasa aidata, et minu kodumajand sammuks lihamüügi kohustuse täitmisel rajooni esimeste hulgas.
Silvia SAAR,
kommunistlik noor,
Kuldre kolhoosi lüpsja.
MIDA SUUDAB SILVIA PALGI, VÕIN KA MINA!
Töötan Kuldre kolhoosis lüpsja-karjatalitajana. Minu grupis on 14 lehma ja aasta tootmisülesandeks on saada vähemalt 39 tonni piima. Praegu saan igalt lüpsmatulnud lehmalt päevas keskmiselt 12-13 kg piima ja olen julge, et suudan võetud kohustuse täita.
Stalini-nimelise kolhoosi kommunistlik noor Silvia Palgi võttis kohustuse – oma põhitöö kõrval kasvatada ja nuumata 50 siga peekoniks. Kui see rajooni teises kandis elav noor suudab sellega hakkama saada, võin ka mina oma põhitöö kõrval aidata kolhoosil lihamüügi kohustust täita.
Võtsin hiljuti oma hoole alla 9 nuummullikat. Need lähevad müügile aprillis-mais. Suvekuudeks võtan endale kasvatada ja nuumata kõik minu loomade grupis sündinud vasikad – arvult 14. Kohustun neid sügiseks kasvatama vähemalt 150 kg raskusteks.
Kuldre kolhoosil on vaja tänavu riigile müüa 150 tonni liha. See nõuab, et igaüks meie kolhoosis töötaks suurendatud koormusega. Kommunistliku noorena tahan võimalikul palju kaasa aidata, et minu kodumajand sammuks lihamüügi kohustuse täitmisel rajooni esimeste hulgas.
Silvia SAAR,
kommunistlik noor,
Kuldre kolhoosi lüpsja.
Thursday, March 25, 2010
Urvastes põlesid kinnitamata hooned.
Võru Teataja 25. märts 1930
Urvastes põlesid kinnitamata hooned.
Tulekahju, mille kahju 2000 kr.
Pühapäeva õhtupoolikul, kella pool 7 ajal läksid Urvaste vallas põlema Joonas Paali päralt olevad hooned - elumaja, rehetuba ja rehealune ning kuur, mis kustutamise katse pääle vaatamata pooleldi ära põlesid. Tulle jäi osa majakraami ja loomatoitu umbes 500 kr. väärtuses. Suurem osa kraami suudeti päästa. Omaniku kahju hoonete osas tõuseb 2000 kr. Arvatavasti on tuli alguse saanud elumaja katkisest korstnast.
Kõige rusuvamalt mõjus õnnetus omanikule selle pärast, et hooned olid kinnitamata. Just möödunud aasta detsembris lõppes kinnitusaeg ja omanik loobus kinnituse jatkamisest, aga just nagu kiuste juhtus õnnetus nüüd, mil kinnituse aeg möödas.
Urvastes põlesid kinnitamata hooned.
Tulekahju, mille kahju 2000 kr.
Pühapäeva õhtupoolikul, kella pool 7 ajal läksid Urvaste vallas põlema Joonas Paali päralt olevad hooned - elumaja, rehetuba ja rehealune ning kuur, mis kustutamise katse pääle vaatamata pooleldi ära põlesid. Tulle jäi osa majakraami ja loomatoitu umbes 500 kr. väärtuses. Suurem osa kraami suudeti päästa. Omaniku kahju hoonete osas tõuseb 2000 kr. Arvatavasti on tuli alguse saanud elumaja katkisest korstnast.
Kõige rusuvamalt mõjus õnnetus omanikule selle pärast, et hooned olid kinnitamata. Just möödunud aasta detsembris lõppes kinnitusaeg ja omanik loobus kinnituse jatkamisest, aga just nagu kiuste juhtus õnnetus nüüd, mil kinnituse aeg möödas.
Lühikeselt
Postimees 25. märts 1900
Kodumaalt.
Urvastest. Pühapäeval 5. skp. pidas meie karskuseselts „Koit“ koosolekut. Pääle mõne kõne ja läbirääkimiste järgnes eestseisuse liikmete valimine. Esimeheks valiti kohalik vallakirjutaja hr. I. Ilves, abiks kihelkonna kooliõpetaja hr. P. Leis, kirjatoimetajateks kooliõp. K. Simm hja hr. A. Laaving, kassapidajateks hrd Grossberg ja Vellner, revideerijateks hr. J. Müllerson ja kooliõp. P. Pakler. –m.
Kodumaalt.
Urvastest. Pühapäeval 5. skp. pidas meie karskuseselts „Koit“ koosolekut. Pääle mõne kõne ja läbirääkimiste järgnes eestseisuse liikmete valimine. Esimeheks valiti kohalik vallakirjutaja hr. I. Ilves, abiks kihelkonna kooliõpetaja hr. P. Leis, kirjatoimetajateks kooliõp. K. Simm hja hr. A. Laaving, kassapidajateks hrd Grossberg ja Vellner, revideerijateks hr. J. Müllerson ja kooliõp. P. Pakler. –m.
Tuesday, March 23, 2010
Loe, mitu uudist kokku saad
Postimees 23. märts 1900
Kodumaalt.
Urvastust. Nagu kuulukse, tahtvat siinpool keegi rahamees vabrikut asutada, kus uutmoodi „vaarpiima“ tegema hakatavat. „Vaarpiim“ saadetavat Inglisemaale. Asutaja loota kindlasti sellest omale „kahekordset“ kasu tulema ja arvata selle tõttu ka piima toojatele piima eest kahekordset hinda maksta võida. – Neil öödel sündis siin haruldane nähtus. Juhtusin asjatalituse pärast kodust väljas olema, kust alles õhtu hilja tagasi pääsesin tulema. Võis ehk kella 12 või 1 aeg olla kui ühest järvest mööda tulles õhus tumedat mürinat ja raginat kuulsin. Varsti pääle selle kukkus päratu suur must tükk – kivi või mis ta võis olla – suure hooga järve. – Siin pool olla huntisid hulkuma nähtud. Paarist talust olla nad koerad ära näpanud. –es.
Kodumaalt.
Urvastust. Nagu kuulukse, tahtvat siinpool keegi rahamees vabrikut asutada, kus uutmoodi „vaarpiima“ tegema hakatavat. „Vaarpiim“ saadetavat Inglisemaale. Asutaja loota kindlasti sellest omale „kahekordset“ kasu tulema ja arvata selle tõttu ka piima toojatele piima eest kahekordset hinda maksta võida. – Neil öödel sündis siin haruldane nähtus. Juhtusin asjatalituse pärast kodust väljas olema, kust alles õhtu hilja tagasi pääsesin tulema. Võis ehk kella 12 või 1 aeg olla kui ühest järvest mööda tulles õhus tumedat mürinat ja raginat kuulsin. Varsti pääle selle kukkus päratu suur must tükk – kivi või mis ta võis olla – suure hooga järve. – Siin pool olla huntisid hulkuma nähtud. Paarist talust olla nad koerad ära näpanud. –es.
Kuulutus aastast 1980
Töörahva Elu 22. märts 1980
Uue-Antslas müüa ELUMAJA koos kõrvalhoonetega. Loomapidamisvõimalus. Kohal 29. ja 30. märtsil. Teateid saab Kuldre kolhoosi töökojast. A. Kerov
Uue-Antslas müüa ELUMAJA koos kõrvalhoonetega. Loomapidamisvõimalus. Kohal 29. ja 30. märtsil. Teateid saab Kuldre kolhoosi töökojast. A. Kerov
Vaabina meieriga saab palju nalja
Elu 22. märts 1930
Vaabina meier ja „lojused“.
Lahkhelid piimaühisuses
Juba varem on mitmel korral kirjutatud Vaabina Piimaühingu meieri K. Mikkol’i diktaatorlikust tegevusest, kuid asi ei parane ühelt aga teiselt poolt.
Järgmine lugu näitab jälle piimaühingu meieri diktaatorlist suurust: 14. märtsil k.a. revideerisid proovipiima komisjoni liikmed ühingu piimaproove, kus ilmsiks tuli, et meier oli ilma komisjonita proovipiima klaasidesse pulbrit pandnud, mis igapäevast proovipiima ei lase hapuks minna, kuna komisjon oli juba mitu korda meierit keelanud seda tegemast.
Komisjoni liikmed leidsid, et mõnes klaasis oli pulber mäng, teises kuiv; kuna see igakord kuiv peab olema. Niisutatud pulber teeb piima % lahjaks – näitab, et piimas rasva vähem, kuna kuiv pulber – piima rasva normaalse näitab. Komisjon nimetab meieri tegevust onupojaliseks: sõbra klaasile kuiv pulber ja mittesõbrale – niiske; viimase piim jääb niiviisi 1-2 % lahjemaks, mis kahjulik mittesõpradele.
Komisjon nõudis meierilt lubamatu tegevuse kohta seletust, mispeale meier M. närviliseks sai ja komisjoni liikmeid lojusteks sõimas. Ka juhatus on saamatu ja arg. Kardab meierit.
Kui sarnane olukord kestab, siis lubavad paljud liikmed kevadisel piimahooajal loobuda Vaabina meiereisse piima viimast üldse, mis ühingule muidugi suurt kahju toob.
X
Vaabina meier ja „lojused“.
Lahkhelid piimaühisuses
Juba varem on mitmel korral kirjutatud Vaabina Piimaühingu meieri K. Mikkol’i diktaatorlikust tegevusest, kuid asi ei parane ühelt aga teiselt poolt.
Järgmine lugu näitab jälle piimaühingu meieri diktaatorlist suurust: 14. märtsil k.a. revideerisid proovipiima komisjoni liikmed ühingu piimaproove, kus ilmsiks tuli, et meier oli ilma komisjonita proovipiima klaasidesse pulbrit pandnud, mis igapäevast proovipiima ei lase hapuks minna, kuna komisjon oli juba mitu korda meierit keelanud seda tegemast.
Komisjoni liikmed leidsid, et mõnes klaasis oli pulber mäng, teises kuiv; kuna see igakord kuiv peab olema. Niisutatud pulber teeb piima % lahjaks – näitab, et piimas rasva vähem, kuna kuiv pulber – piima rasva normaalse näitab. Komisjon nimetab meieri tegevust onupojaliseks: sõbra klaasile kuiv pulber ja mittesõbrale – niiske; viimase piim jääb niiviisi 1-2 % lahjemaks, mis kahjulik mittesõpradele.
Komisjon nõudis meierilt lubamatu tegevuse kohta seletust, mispeale meier M. närviliseks sai ja komisjoni liikmeid lojusteks sõimas. Ka juhatus on saamatu ja arg. Kardab meierit.
Kui sarnane olukord kestab, siis lubavad paljud liikmed kevadisel piimahooajal loobuda Vaabina meiereisse piima viimast üldse, mis ühingule muidugi suurt kahju toob.
X
Hm, tegu vist negatiivse uudisega:)
Võru Teataja 22. märts 1930
Urvaste „Siiriuse“ peod
vabastati maavalitsuse poolt lõbustusmaksust ühe aasta kestel, kuigi selts seda kahe aasta kohta teha palus.
Urvaste „Siiriuse“ peod
vabastati maavalitsuse poolt lõbustusmaksust ühe aasta kestel, kuigi selts seda kahe aasta kohta teha palus.
Metsade liigne langetamine mureks
Võru Teataja 22. märts 1930
Rahapuudus sööb Urvastes metsad.
Aga keegi ei mõtle uusi metsasid istutada.
Otse uskumatult on talumehed hädas rahapuuduse pärast. Aina oksjoni kuulutused vahivad vastu igaltpoolt. Nõutakse sisse küll valla, omavalitsuse, kui ka panga võlge, mis maapidaja turjale on kogunud. Et kuidagi võlga ära maksta, on siinsed Urvaste ümbruskonna talunikud suurte hulkadena otse laastavalt metsi maha saagima pidanud. Kuna Urvaste talunikkudel igal oma osa vastav metsa olemas oli, on nüüd paljud omad metsad nurjatusteks kannistikkudeks muutnud.
Sellesugune metsa mahalõikamine, mida küll hädasunnil tehtud, on äärmiselt halb nähe, sest lõpude-lõpuks ei ole meil enam metsamaterjali kuskilt saada ja uus mets ka nii ruttu juba asemele ei kasva.
Oleks küll väga soovitav, et need, kes on pidanud omad metsad maha saagima, ka sinna uue metsa asemele külvaksid nagu seda riigi metsades sünnib. Vastasel korral jääksid kannistikud mitmekümne aasta kestel kasutult seisma ja teiseks ei paistaks see loodusliselt kuigi meeldivana.
Rahapuudus sööb Urvastes metsad.
Aga keegi ei mõtle uusi metsasid istutada.
Otse uskumatult on talumehed hädas rahapuuduse pärast. Aina oksjoni kuulutused vahivad vastu igaltpoolt. Nõutakse sisse küll valla, omavalitsuse, kui ka panga võlge, mis maapidaja turjale on kogunud. Et kuidagi võlga ära maksta, on siinsed Urvaste ümbruskonna talunikud suurte hulkadena otse laastavalt metsi maha saagima pidanud. Kuna Urvaste talunikkudel igal oma osa vastav metsa olemas oli, on nüüd paljud omad metsad nurjatusteks kannistikkudeks muutnud.
Sellesugune metsa mahalõikamine, mida küll hädasunnil tehtud, on äärmiselt halb nähe, sest lõpude-lõpuks ei ole meil enam metsamaterjali kuskilt saada ja uus mets ka nii ruttu juba asemele ei kasva.
Oleks küll väga soovitav, et need, kes on pidanud omad metsad maha saagima, ka sinna uue metsa asemele külvaksid nagu seda riigi metsades sünnib. Vastasel korral jääksid kannistikud mitmekümne aasta kestel kasutult seisma ja teiseks ei paistaks see loodusliselt kuigi meeldivana.
"Siirius" täies hoos
Võru Teataja 22. märts 1930
Seltskonnategevusest Urvastes
Liit „Siiriuse“ 1929. a. tegevus oli hoogne.
Pühapäeval 9. märtsil oli liit „Siiriuse“ aastapääkoosolek Urvastes. Aasta aruande ettekandmisel selgus, et liit on töötanud hoogsalt, kuna 1929. a. sissetulekud ulatusid 1530 kroonini, missugune ületab kõik endised aastate sissetulekud. Siin olgu nimetud, et liit ehitab omale maja, mis on nõudnud suuri kulusid ja nõuab veelgi, sest ehitist ei ole suudetud kõige püüdlikuma tahtmise juures veel lõpule viia, kuigi liit juba aasta ringi on võinud siin tegutseda.
Et liidul võimalik oleks oma maja ehitamist lõpule viia, on liidu majanduslise külje soodustamise mõttes Võru maavalitsusele palve edastatud liidu tegevusi eeltulevaks aastaks (1930) lõbustusmaksust vabastamiseks, nagu see möödunud 1929. a. olnud. Vastasel korral ei suudaks liit oma maja mitte lõpulikult valmis teha, kuna liidul ka oma võlad korraldada, mis maja ehitamise juures on tekkinud. Et liidu juhatus omas asjas kõigiti äärmiselt püüdlik on olnud on aasta pääkoosolek endise juhatuse täieskoosseisus tagasi valinud ja seda juba kolmandat korda terve liidu maja ehitamise kestel.
Seltskonnategevusest Urvastes
Liit „Siiriuse“ 1929. a. tegevus oli hoogne.
Pühapäeval 9. märtsil oli liit „Siiriuse“ aastapääkoosolek Urvastes. Aasta aruande ettekandmisel selgus, et liit on töötanud hoogsalt, kuna 1929. a. sissetulekud ulatusid 1530 kroonini, missugune ületab kõik endised aastate sissetulekud. Siin olgu nimetud, et liit ehitab omale maja, mis on nõudnud suuri kulusid ja nõuab veelgi, sest ehitist ei ole suudetud kõige püüdlikuma tahtmise juures veel lõpule viia, kuigi liit juba aasta ringi on võinud siin tegutseda.
Et liidul võimalik oleks oma maja ehitamist lõpule viia, on liidu majanduslise külje soodustamise mõttes Võru maavalitsusele palve edastatud liidu tegevusi eeltulevaks aastaks (1930) lõbustusmaksust vabastamiseks, nagu see möödunud 1929. a. olnud. Vastasel korral ei suudaks liit oma maja mitte lõpulikult valmis teha, kuna liidul ka oma võlad korraldada, mis maja ehitamise juures on tekkinud. Et liidu juhatus omas asjas kõigiti äärmiselt püüdlik on olnud on aasta pääkoosolek endise juhatuse täieskoosseisus tagasi valinud ja seda juba kolmandat korda terve liidu maja ehitamise kestel.
Maksukorraldus 90 aastat tagasi
Võru Teataja 22. märts 1920
Urvastest. Sissetulekumaksu lehed, Võru maksuinspektori poolt jagati vallavalitsuste kaudu elanikkudele neil päevil kätte. Maks peab 20. märtsiks makstud saama. Kõige vähem maks on 12 mk., sellest 8 mk. riigi heaks, 2 mk. valla ja 2 mk. maakonna heaks. Talupidajatel, käsitöölistel, kaupmeestel jne. on maks vastavalt kõrgem. Maksu ennast ei peeta kõrgeks, kuid palju nurinat kuuldub tema jaotuse üle. Ja seda mitte ilma asjata. Näituseks võtame Uue-Antsla vallast: kolme talu omanik N. maksab 180 mk., vaene käsitööline-saapaparandaja 540 mk., teine käsitööline-kellaparandaja 660 mk. Antsla alevist võib samasuguseid naljakaid näitusi võtta: üks kaupmees maksab 24 mk., telegrafist 81 mk., teine – niisama suur äri – 1100 mk., jaamaülem - 18 mk., telegrafist 81 mk., kolme maja omanik 15 mk., üürnik-päevatööline 27 mk. Kahjuks puudub teadaandmise lehtedel juhatus, kas vastulauset võib anda, kellele, mis tähtpäevani. Vähemalt oleks seda pidanud kohalise ajalehegi kaudu teada antama, kui seda teadaannetes enestes ei taheta teha. Sarnane vildak maksude jaotamine jätab maksjates kibeduse tunde – ja seda võiks ärahoida ja peaks.
K.
Urvastest. Sissetulekumaksu lehed, Võru maksuinspektori poolt jagati vallavalitsuste kaudu elanikkudele neil päevil kätte. Maks peab 20. märtsiks makstud saama. Kõige vähem maks on 12 mk., sellest 8 mk. riigi heaks, 2 mk. valla ja 2 mk. maakonna heaks. Talupidajatel, käsitöölistel, kaupmeestel jne. on maks vastavalt kõrgem. Maksu ennast ei peeta kõrgeks, kuid palju nurinat kuuldub tema jaotuse üle. Ja seda mitte ilma asjata. Näituseks võtame Uue-Antsla vallast: kolme talu omanik N. maksab 180 mk., vaene käsitööline-saapaparandaja 540 mk., teine käsitööline-kellaparandaja 660 mk. Antsla alevist võib samasuguseid naljakaid näitusi võtta: üks kaupmees maksab 24 mk., telegrafist 81 mk., teine – niisama suur äri – 1100 mk., jaamaülem - 18 mk., telegrafist 81 mk., kolme maja omanik 15 mk., üürnik-päevatööline 27 mk. Kahjuks puudub teadaandmise lehtedel juhatus, kas vastulauset võib anda, kellele, mis tähtpäevani. Vähemalt oleks seda pidanud kohalise ajalehegi kaudu teada antama, kui seda teadaannetes enestes ei taheta teha. Sarnane vildak maksude jaotamine jätab maksjates kibeduse tunde – ja seda võiks ärahoida ja peaks.
K.
Hm, seegi kõlab väga tänapäevaselt
Võru Teataja 22. märts 1920
Uue-Antslast. Siinse mõisa valitsemine kipub keeruliseks minema. Minevaasta augusti kuul võeti mõisad Vana- ja Uue-Antsla ühes karjamõisatega põllutööministeeriumi alla. Ei kõlvanud siis vanad valitsejad ei ka vana kord. Tehti uuendusi ja seega ka mõisa valitsuslises korras. Pandi nimelt Uue-Antsla mõisa põllutööministeeriumi poolt K. sisse ja nimetati ühtlasi ka teiste mõisate üle, s.o Vana-Antsla koos karjamõisatega, hoolekandjaks. Kuid ei kestnud see uus kord kuigi kaua, ainult mõned kuud, kui juba hoolekandja valitseja K. põllutööministeeriumi poolt tagandati ja kohtulikule vastutusele võetakse. Nii on praegu Uue-Antsla mõisas juba kolmas valitseja selle lühikese aja sees. Ei ole ka veel näha, et sellega vahetamisele lõpp tuleks. Kui palju mõisa nende alaliste vahetuste all kannatab, on igale põllumehele iseenesest selge. Loodame, et see ka ülemusele selge on, et mõisa majapidamine nii kaua vastu ei löö.
Arbaro
Uue-Antslast. Siinse mõisa valitsemine kipub keeruliseks minema. Minevaasta augusti kuul võeti mõisad Vana- ja Uue-Antsla ühes karjamõisatega põllutööministeeriumi alla. Ei kõlvanud siis vanad valitsejad ei ka vana kord. Tehti uuendusi ja seega ka mõisa valitsuslises korras. Pandi nimelt Uue-Antsla mõisa põllutööministeeriumi poolt K. sisse ja nimetati ühtlasi ka teiste mõisate üle, s.o Vana-Antsla koos karjamõisatega, hoolekandjaks. Kuid ei kestnud see uus kord kuigi kaua, ainult mõned kuud, kui juba hoolekandja valitseja K. põllutööministeeriumi poolt tagandati ja kohtulikule vastutusele võetakse. Nii on praegu Uue-Antsla mõisas juba kolmas valitseja selle lühikese aja sees. Ei ole ka veel näha, et sellega vahetamisele lõpp tuleks. Kui palju mõisa nende alaliste vahetuste all kannatab, on igale põllumehele iseenesest selge. Loodame, et see ka ülemusele selge on, et mõisa majapidamine nii kaua vastu ei löö.
Arbaro
Friday, March 19, 2010
Meie Lenini ordeni mees
Töörahva Elu 20. märts 1970
AUTASUSTATUD LENINI ORDENIGA
EDUARD TEE
Võru rajooni põllumajandustöötajaist on kindlasti tuntuim „Edasi“ kolhoosi põllundusbrigadir, sotsialistliku töö kangelane Eduard Tee.
Eduard tee on põline Võrumaa mees. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Urvaste vallas väiketalus. Sõjapäevil võitles E. Tee Nõukogude armee ridades. Pärast demobiliseerumist hakkas tööle kodutalus.
Kui Urvaste mail moodustati „Edasi“ kolhoos, siis oli E. Tee esimeste hulgas, kes ühismajandisse läks. Esimesi kolhoosiaastaid meenutades ütles E. Tee, et „Edasi“ kolhoos sai kohe jalad alla ja on püsinud heal järjel tänapäevani.
1958. a. sai temast põllundusbrigaadi brigadir. Asjaliku ja toimeka mehe juhtimisel hakkas brigaad järjest paremaid tulemusi saama.
„Edasi“ kolhoos on seemnekasvatusmajand ja põllumehe töö on siin filigraanselt täpne, lõpptulemuseks – ainult kvaliteetne sordiseeme. Täpsust tuleb nõuda ka oma alluvatelt ja sellega on Eduard Tee toime tulnud.
Juba rida aastaid on „Edasi“ kolhoosi saagid olnud vabariigi paremate hulgas. Heade tulemuste eest teravilja ja söödakultuuride kasvatamisel anti E. Teele NSV liidu Ülemnõukogu 23. juuni 1966. aasta seadlusega sotsialistliku töö kangelase aunimetus.
Kiitva hinnangu „Edasi“ kolhoosi seemnetele on andnud meie vabariigi majandid. Seemet on siit saanud ka läti ja leedu põllumehed.
E. Tee on NSV Liidu Ülemnõukogu saadik. Hiljuti lõppenud III üleliidulisel kolhoosnike kongressil valiti ta Üleliidulise Kolhooside Nõukogu liikmeks ja hiljem vabariiklikul kolhoosirahva koosolekul vabariikliku kolhooside nõukogu liikmeks.
AUTASUSTATUD LENINI ORDENIGA
EDUARD TEE
Võru rajooni põllumajandustöötajaist on kindlasti tuntuim „Edasi“ kolhoosi põllundusbrigadir, sotsialistliku töö kangelane Eduard Tee.
Eduard tee on põline Võrumaa mees. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Urvaste vallas väiketalus. Sõjapäevil võitles E. Tee Nõukogude armee ridades. Pärast demobiliseerumist hakkas tööle kodutalus.
Kui Urvaste mail moodustati „Edasi“ kolhoos, siis oli E. Tee esimeste hulgas, kes ühismajandisse läks. Esimesi kolhoosiaastaid meenutades ütles E. Tee, et „Edasi“ kolhoos sai kohe jalad alla ja on püsinud heal järjel tänapäevani.
1958. a. sai temast põllundusbrigaadi brigadir. Asjaliku ja toimeka mehe juhtimisel hakkas brigaad järjest paremaid tulemusi saama.
„Edasi“ kolhoos on seemnekasvatusmajand ja põllumehe töö on siin filigraanselt täpne, lõpptulemuseks – ainult kvaliteetne sordiseeme. Täpsust tuleb nõuda ka oma alluvatelt ja sellega on Eduard Tee toime tulnud.
Juba rida aastaid on „Edasi“ kolhoosi saagid olnud vabariigi paremate hulgas. Heade tulemuste eest teravilja ja söödakultuuride kasvatamisel anti E. Teele NSV liidu Ülemnõukogu 23. juuni 1966. aasta seadlusega sotsialistliku töö kangelase aunimetus.
Kiitva hinnangu „Edasi“ kolhoosi seemnetele on andnud meie vabariigi majandid. Seemet on siit saanud ka läti ja leedu põllumehed.
E. Tee on NSV Liidu Ülemnõukogu saadik. Hiljuti lõppenud III üleliidulisel kolhoosnike kongressil valiti ta Üleliidulise Kolhooside Nõukogu liikmeks ja hiljem vabariiklikul kolhoosirahva koosolekul vabariikliku kolhooside nõukogu liikmeks.
Kui poeg saab peksa, siis meier lahti.
Võru Teataja 20. märts 1930
Kui poeg saab peksa, siis meier lahti.
Urvaste meeste omavaheline arvete õiendamine Võru laadalt sõites.
Hiljuti Võru laadalt koju sõites tekkis Urvaste valla meeste G.K., P.H. ja O. ning M.R. vahel väike näselemine, kusjuures M.R. enese jutu järele peksa olevat saanud. Kui suur see peksmine võis olla, on muidugi „ärisaladus“, kuid midagi pidi sääl ikka olema, sest koju tulles, Urvaste mõisas olla M.R nuttes kõnelnud: „Pudel viina Hunt, Hunt…“
Mis selle põhjuseks õieti oli, on teadmata, kuid küll „kohus õiendab“, sest asi olla juba protokolli võetud.
Halvasti läks aga Urvaste meieril, sest tema olla ka sinna segatud. Et peksasaanud poja isa meieris väga tähtis mees, juhatuse liige jne., siis aeti juhatus kokku ja tehti meier lahti. Põhjuseks oli leitud väike viga raamatusse sissekandmises, kuigi sääl midagi kuritahtlikku pole olnud. Nojah, põhjuseks peab ikka midagi olema, sest omavahelist näselemist ei saa ju põhjuseks võtta. Nii polnud muud, kui poeg saab peksa, siis meier lahti, vaatamata sellele, et meier seni oma ametis korralik on olnud. Tema isiklikke asju ja toimetusi ei tohiks muidugi mõista ühisuse asjadega vahetada.
„Vooruslik elumees“ Urvastes
23. märtsil s. a. korraldab „Siirius“ omas majas peo. Kavas on 3. vaat. naland „Vooruslik elumees“, mida ette kanti möödunud aastal külaskäigu etendusel Restus. Algus kell 8. õhtul.
Kui poeg saab peksa, siis meier lahti.
Urvaste meeste omavaheline arvete õiendamine Võru laadalt sõites.
Hiljuti Võru laadalt koju sõites tekkis Urvaste valla meeste G.K., P.H. ja O. ning M.R. vahel väike näselemine, kusjuures M.R. enese jutu järele peksa olevat saanud. Kui suur see peksmine võis olla, on muidugi „ärisaladus“, kuid midagi pidi sääl ikka olema, sest koju tulles, Urvaste mõisas olla M.R nuttes kõnelnud: „Pudel viina Hunt, Hunt…“
Mis selle põhjuseks õieti oli, on teadmata, kuid küll „kohus õiendab“, sest asi olla juba protokolli võetud.
Halvasti läks aga Urvaste meieril, sest tema olla ka sinna segatud. Et peksasaanud poja isa meieris väga tähtis mees, juhatuse liige jne., siis aeti juhatus kokku ja tehti meier lahti. Põhjuseks oli leitud väike viga raamatusse sissekandmises, kuigi sääl midagi kuritahtlikku pole olnud. Nojah, põhjuseks peab ikka midagi olema, sest omavahelist näselemist ei saa ju põhjuseks võtta. Nii polnud muud, kui poeg saab peksa, siis meier lahti, vaatamata sellele, et meier seni oma ametis korralik on olnud. Tema isiklikke asju ja toimetusi ei tohiks muidugi mõista ühisuse asjadega vahetada.
„Vooruslik elumees“ Urvastes
23. märtsil s. a. korraldab „Siirius“ omas majas peo. Kavas on 3. vaat. naland „Vooruslik elumees“, mida ette kanti möödunud aastal külaskäigu etendusel Restus. Algus kell 8. õhtul.
Päris hea iroonia
Töörahva Elu 19. märts 1960
Kuulutus
Urvaste külanõukogu „Võidulipu“ kolhoos vajab kiirema korras põhjaliku teadusliku etevalmistusega
GEOLOOGI
peamiseks tööks on lumehangedesse uppunud põllutööriistade avastamine. Mida kiirem töö, seda suurem tasu.
JUHATUS
(Rubriik „Terava sulega“)
Kuulutus
Urvaste külanõukogu „Võidulipu“ kolhoos vajab kiirema korras põhjaliku teadusliku etevalmistusega
GEOLOOGI
peamiseks tööks on lumehangedesse uppunud põllutööriistade avastamine. Mida kiirem töö, seda suurem tasu.
JUHATUS
(Rubriik „Terava sulega“)
Monday, March 15, 2010
Tõega, lammutate seina maha?
Töörahva Elu 15. märts 1980
KASVÕI LÄBI HALLI KIVI
mõtetega kevades
Kalendrikevadeni jääb päevi vähem kui nädala jagu. Kui palju neid külvikevadeni jääb, ei oska ega taha praegu keegi täpselt öelda. „Omajagu“, arvas Kuldre kolhoosi peainsener Tõnu Maask.
Praegu aga tehakse veel remonti ja haritakse mehhanisaatoreid. Ja ehitatakse masinaid, mida tööstuselt ei saa, majandis aga vaja läheb. Kuldres on lõpukorral kahe pika haljasmassi niitja kokkukombineerimine.
„Keskuse osakonnas ehitab seda Valev Kuus, Restus Kalju Raud,“ teeb peainsener asja selgemaks.
„Miks just need mehed?“ tahan teada.
„Mõlematel on muidu „Kirovets“ käes, päraste kevadist põllutegemist ei ole „Kirovetsile“ enam tihedalt ametit anda, siis just karja söötmine algab. Noh, ja mehed ise on hakkajad.“
„Läheks ja vaataks õige üht?“ pakun. Maask võtab telefonitoru: „Restu? Kas Raua Kalju jõudis tagasi? Ahah.“
Restu töökoda on kunagi ammu, aastaid tagasi ehitatud, sellise arvestusega, et korraga neli traktorit remonti pääseb. Praegu on see aga traktoreid korralikult täis killutud, pea veerandi põrandast võtab enda alla uus haljasmassi niitja, zootehnikute suur unistus.
„Tegelikult on meil neid nelja vaja, iga osakonna jaoks. Sest ainuüksi lehmi on meil üle 1300,“ selgitab taas peainsener, „aga ühe talvega rohkem ei jõua, tuleval aastal teeme edasi.“
Niitjate ehitamiseks ei lubatud rohkem aega kui aasta esimesed kolm kuud ja 1. aprilliks peab niitja valmis olema.
Kalju Raud oli vähese jutuga: „Esimeseks aprilliks kästi valmis. Jõuab küll.“
Kõigepealt?
„Kõigepealt tuli vana teraviljakombain ära lammutada, sest uue masina põhialus on kombainilt. Vedrud veoautolt. Kabiin traktorilt. Sild kartulikombaini oma. Nool tuleb „Füttermeistrilt,“ viitab ta järgemööda niitja osadele.
„Mõtlemist on omajagu?“
„On. Seda peab ikka teadma, mis kuhu käib.“
Viimastel aastatel on rajoonis pika massi niitjaid mitu ehitatud. Kuldre omade jaoks käis aga peainsener Pärnu rajoonis kogemusi saamas.
Kui mees tahab, siis läheb ta kasvõi läbi halli kivi. Nii öeldakse – armastuse kohta. Omajagu armastust peab selleski ettevõtmises olema. Sest ka Restus ehitatud niitja peab läbi töökoja halli silikaatseina välja viima. Uksed jäävad sellele masinale kitsaks.
„Tõega, lammutate seina maha?“
„Tõega.“
„Aprillinali ei ole?“
„Ei ole,“ hakatakse mu umbusust tüdinema.
Nii see põllumees elab, teeb võimatu võimalikuks ja läheb kasvõi läbi halli kivi, kui vaja.
NAIMA NAVI
KASVÕI LÄBI HALLI KIVI
mõtetega kevades
Kalendrikevadeni jääb päevi vähem kui nädala jagu. Kui palju neid külvikevadeni jääb, ei oska ega taha praegu keegi täpselt öelda. „Omajagu“, arvas Kuldre kolhoosi peainsener Tõnu Maask.
Praegu aga tehakse veel remonti ja haritakse mehhanisaatoreid. Ja ehitatakse masinaid, mida tööstuselt ei saa, majandis aga vaja läheb. Kuldres on lõpukorral kahe pika haljasmassi niitja kokkukombineerimine.
„Keskuse osakonnas ehitab seda Valev Kuus, Restus Kalju Raud,“ teeb peainsener asja selgemaks.
„Miks just need mehed?“ tahan teada.
„Mõlematel on muidu „Kirovets“ käes, päraste kevadist põllutegemist ei ole „Kirovetsile“ enam tihedalt ametit anda, siis just karja söötmine algab. Noh, ja mehed ise on hakkajad.“
„Läheks ja vaataks õige üht?“ pakun. Maask võtab telefonitoru: „Restu? Kas Raua Kalju jõudis tagasi? Ahah.“
Restu töökoda on kunagi ammu, aastaid tagasi ehitatud, sellise arvestusega, et korraga neli traktorit remonti pääseb. Praegu on see aga traktoreid korralikult täis killutud, pea veerandi põrandast võtab enda alla uus haljasmassi niitja, zootehnikute suur unistus.
„Tegelikult on meil neid nelja vaja, iga osakonna jaoks. Sest ainuüksi lehmi on meil üle 1300,“ selgitab taas peainsener, „aga ühe talvega rohkem ei jõua, tuleval aastal teeme edasi.“
Niitjate ehitamiseks ei lubatud rohkem aega kui aasta esimesed kolm kuud ja 1. aprilliks peab niitja valmis olema.
Kalju Raud oli vähese jutuga: „Esimeseks aprilliks kästi valmis. Jõuab küll.“
Kõigepealt?
„Kõigepealt tuli vana teraviljakombain ära lammutada, sest uue masina põhialus on kombainilt. Vedrud veoautolt. Kabiin traktorilt. Sild kartulikombaini oma. Nool tuleb „Füttermeistrilt,“ viitab ta järgemööda niitja osadele.
„Mõtlemist on omajagu?“
„On. Seda peab ikka teadma, mis kuhu käib.“
Viimastel aastatel on rajoonis pika massi niitjaid mitu ehitatud. Kuldre omade jaoks käis aga peainsener Pärnu rajoonis kogemusi saamas.
Kui mees tahab, siis läheb ta kasvõi läbi halli kivi. Nii öeldakse – armastuse kohta. Omajagu armastust peab selleski ettevõtmises olema. Sest ka Restus ehitatud niitja peab läbi töökoja halli silikaatseina välja viima. Uksed jäävad sellele masinale kitsaks.
„Tõega, lammutate seina maha?“
„Tõega.“
„Aprillinali ei ole?“
„Ei ole,“ hakatakse mu umbusust tüdinema.
Nii see põllumees elab, teeb võimatu võimalikuks ja läheb kasvõi läbi halli kivi, kui vaja.
NAIMA NAVI
Thursday, March 11, 2010
Suur suusabuum
Elu 11. märts 1940
Urvaste suusapäev 200 võistlejaga
Urvaste suusapäev, mis toimus Urvaste algkooli juures, läks kõigiti hästi korda, sest võistlejaid oli ligi 200 ümber ja umbes samasuur pealtvaatajate kogu.
Tagajärjed meesteklassides: 18 km 1. H. Abel, aeg 1.27,12, 2. A. Vaasa, 3. R. Puusepp; 10 km 1. V. Kelt, 2. H. Keem, 3. R. Avald; 5km 1. K. Avald, 2. M. Buselev, 3. H, Neesaar; 3 km 1. E. Varik, 2. G. Zimbrot, 3. A. Duberg; 2 km 1. V. Undrus, 2. A. Ott, 3. A. Torp; 1 km 1. K. Kängsepp, 2. G. Hass, 3. K. Jõesalu; 0,5 km 1. L. Tiganik, 2. B. Mõtus, 3. M. Lokk.
Naistele, 5 km 1. E. Abel (Viljandi võitja), 2. M. Pallits ja 3. E. Pajumägi; 3 km 1. E. Pajumägi, 2. R. Tarkus, 3. A. Sinimets; 2 km 1. E. Oja, 2. H. Paluteder, 3. S. Jalajas; 1km 1. J. Vall, 2. L. Krüüner, 3. L. Häidmaa.
Urvaste seltskonnategelaste klassis 1. K. Kaljas, 2. A. Pallits, 3. R. Reinumägi.
Suusapäeva heakordaminek ja suusatajate elav osavõtt on tingitud tuntud suusatajate pr. Erna ja hra Herbert Abelite energilisest tööst ja vaevast.
Auhindu oli rohkesti välja pandud eraisikute kui ka organisatsioonide poolt. Naiskodukaitse Urvaste jaoskond varustas võistlejaid sooja teega, ühtlasi oli saadaval maitsevat suppi. Kogu rahvas oli heas meeleolus ja pea kõik suuskadel. Õhtul oli koolimajas referaat suusatamisest Herbert Abeli poolt. Naiskodukaitse Urvaste jaosk. võimlejad kandsid ette suusatamise sihtvõimlemise ettekandeid. Pealik Tiganik jagas välja auhinnad ja diplomid. Lõpuks keerutati tantsu.
Huvitav on jälgida just suusasporti Urvaste algkooli õpilaste juures, sest ei leia vist õpilast, kes ei ole suuskadel. See kergendab palju vanemate vaeva laste kooliviimise kui ka kodutoomise pärast. Urvastest on loota tulevikus häid suusatajaid.
Urvaste suusapäev 200 võistlejaga
Urvaste suusapäev, mis toimus Urvaste algkooli juures, läks kõigiti hästi korda, sest võistlejaid oli ligi 200 ümber ja umbes samasuur pealtvaatajate kogu.
Tagajärjed meesteklassides: 18 km 1. H. Abel, aeg 1.27,12, 2. A. Vaasa, 3. R. Puusepp; 10 km 1. V. Kelt, 2. H. Keem, 3. R. Avald; 5km 1. K. Avald, 2. M. Buselev, 3. H, Neesaar; 3 km 1. E. Varik, 2. G. Zimbrot, 3. A. Duberg; 2 km 1. V. Undrus, 2. A. Ott, 3. A. Torp; 1 km 1. K. Kängsepp, 2. G. Hass, 3. K. Jõesalu; 0,5 km 1. L. Tiganik, 2. B. Mõtus, 3. M. Lokk.
Naistele, 5 km 1. E. Abel (Viljandi võitja), 2. M. Pallits ja 3. E. Pajumägi; 3 km 1. E. Pajumägi, 2. R. Tarkus, 3. A. Sinimets; 2 km 1. E. Oja, 2. H. Paluteder, 3. S. Jalajas; 1km 1. J. Vall, 2. L. Krüüner, 3. L. Häidmaa.
Urvaste seltskonnategelaste klassis 1. K. Kaljas, 2. A. Pallits, 3. R. Reinumägi.
Suusapäeva heakordaminek ja suusatajate elav osavõtt on tingitud tuntud suusatajate pr. Erna ja hra Herbert Abelite energilisest tööst ja vaevast.
Auhindu oli rohkesti välja pandud eraisikute kui ka organisatsioonide poolt. Naiskodukaitse Urvaste jaoskond varustas võistlejaid sooja teega, ühtlasi oli saadaval maitsevat suppi. Kogu rahvas oli heas meeleolus ja pea kõik suuskadel. Õhtul oli koolimajas referaat suusatamisest Herbert Abeli poolt. Naiskodukaitse Urvaste jaosk. võimlejad kandsid ette suusatamise sihtvõimlemise ettekandeid. Pealik Tiganik jagas välja auhinnad ja diplomid. Lõpuks keerutati tantsu.
Huvitav on jälgida just suusasporti Urvaste algkooli õpilaste juures, sest ei leia vist õpilast, kes ei ole suuskadel. See kergendab palju vanemate vaeva laste kooliviimise kui ka kodutoomise pärast. Urvastest on loota tulevikus häid suusatajaid.
Subscribe to:
Posts (Atom)
