Elu 31. august 1929
14. ja 15. aug. öösel on ära varastatud Uue-Antsla vallas Ivani t. jalgratas “Corvette” nr. 232081. Varga paljastajale maksab Urvaste ühispiimatalituse juhataja
40 krooni.
Aadress: Urvaste ühispiimat. Antsla kaudu.
Monday, August 31, 2009
Thursday, August 27, 2009
Oeh, millest siin õieti juttu on ...
Töörahva Elu 27. august 1959
NÕUKOGUDE EHITUS
AKTIIVI ABIL
Urvaste külanõukogu ruumikas eestoas torkab sisenejale kõigepealt silma suur tabel külanõukogu kolhooside sotsialistlike kohustustega. Andmetest nähtub, et võistlus läheb hästi. Nii on lehmade arvulise plaani täitnud ja ületanud „Edasi” ning Kuldre kolhoos. Kõik kolhoosid täidavad edukalt kohustusi noorloomade kasvatamise alal. Pingeline võistlus käib loomakasvatussaaduste tootmise suurendamise eest.
Nende näitajate taga on ka osake külanõukogu tööd. Alles hiljuti arutati istungjärgul Kuldre kolhoosi loomakasvatuse edasiarendamise perspektiive. Istungjärkudelt on alati saadud konkreetseid näpunäiteid edaspidiseks. Just konkreetsus on see, mis iseloomustab külanõukogu tööd. Külanõukogu esimees E. Lukka käib sageli ise kohapeal, on organiseeritud kontrollreide farmidesse, mõnikord on antud alalisele põllumajanduskomisjonile olukorra lahendamiseks ülesanne.
Istungite päevakorras on olnud kevadkülvi ettevalmistus, söötade varumine, külvide hooldamine põllumajandusliku artelli põhikirja täitmine jne. Istungil arutatakse tavaliselt 1-2 kolhoosi tegevust, kuid kohal on ka teiste kolhooside esimehed. Enamasti võetakse lubi alla kolhoos, kus antud töölõigus on kõige rohkem puudusi. Selle kõrval aga kuulatakse ka eesrindlike kolhooside aruandeid.
Põllumajanduse juhtimise kõrval tuleb külanõukogul tegelda veel väga paljuga. Rahandus, kultuurielu, koolid – kõik need kuuluvad külanõukogu kompetentsi.
„Üksi ei tee midagi,” ütleb külanõukogu esimees E. Lukka. Selles on tal täielik õigus. Ainult laialdase aktiivi abil saavutati Urvaste külanõukogu töös edu. Esmajoones on suureks jõuks alalised komisjonid. Külanõukogu tööpraktika näitab, et need on suutelised suuri ülesandeid lahendama. Varem oli raskusi maksude laekumisega. Kui aga eelarve-rahanduskomisjon (esimees H. Klaar) asus elanike hulgas selgitustööd tegema, paranes olukord tunduvalt. Nii laekus põllumajandusmaksu I poolaasta plaan 101,6 protsendiliselt ja kindlustusmaks212,3 protsendiliselt. Põllumajanduskomisjon tegi A. Kahki juhtimisel kontrollreidi kolhooside karjafarmidesse, kus aidati puudusi likvideerida. Kultuuri- ja heakorraküsimustega tegelev komisjon kontrollis Kuldre ja Urvaste kauplusi. Avastati ostjate petmist, esines kaupluste avamisajaga hilinemist. Ilmnenud väärnähetest informeeris külanõukogu Antsla tarbijate kooperatiivi ja need kõrvaldati.
Kasutades aktiivi abi õigesti, on külanõukogu töö tulemusrikas. Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogule anti külanõukogude vahelises sotsialistlikus võistluses heade majanduslike näitajate ja tubli organisaatorliku töö eest 1959. aasta I poolel EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp. Saadud autasu kohustab külanõukogu organisatoorset tööd veelgi parandama, et hoida rändpunalippu enda käes.
L. PUUSEPP
NÕUKOGUDE EHITUS
AKTIIVI ABIL
Urvaste külanõukogu ruumikas eestoas torkab sisenejale kõigepealt silma suur tabel külanõukogu kolhooside sotsialistlike kohustustega. Andmetest nähtub, et võistlus läheb hästi. Nii on lehmade arvulise plaani täitnud ja ületanud „Edasi” ning Kuldre kolhoos. Kõik kolhoosid täidavad edukalt kohustusi noorloomade kasvatamise alal. Pingeline võistlus käib loomakasvatussaaduste tootmise suurendamise eest.
Nende näitajate taga on ka osake külanõukogu tööd. Alles hiljuti arutati istungjärgul Kuldre kolhoosi loomakasvatuse edasiarendamise perspektiive. Istungjärkudelt on alati saadud konkreetseid näpunäiteid edaspidiseks. Just konkreetsus on see, mis iseloomustab külanõukogu tööd. Külanõukogu esimees E. Lukka käib sageli ise kohapeal, on organiseeritud kontrollreide farmidesse, mõnikord on antud alalisele põllumajanduskomisjonile olukorra lahendamiseks ülesanne.
Istungite päevakorras on olnud kevadkülvi ettevalmistus, söötade varumine, külvide hooldamine põllumajandusliku artelli põhikirja täitmine jne. Istungil arutatakse tavaliselt 1-2 kolhoosi tegevust, kuid kohal on ka teiste kolhooside esimehed. Enamasti võetakse lubi alla kolhoos, kus antud töölõigus on kõige rohkem puudusi. Selle kõrval aga kuulatakse ka eesrindlike kolhooside aruandeid.
Põllumajanduse juhtimise kõrval tuleb külanõukogul tegelda veel väga paljuga. Rahandus, kultuurielu, koolid – kõik need kuuluvad külanõukogu kompetentsi.
„Üksi ei tee midagi,” ütleb külanõukogu esimees E. Lukka. Selles on tal täielik õigus. Ainult laialdase aktiivi abil saavutati Urvaste külanõukogu töös edu. Esmajoones on suureks jõuks alalised komisjonid. Külanõukogu tööpraktika näitab, et need on suutelised suuri ülesandeid lahendama. Varem oli raskusi maksude laekumisega. Kui aga eelarve-rahanduskomisjon (esimees H. Klaar) asus elanike hulgas selgitustööd tegema, paranes olukord tunduvalt. Nii laekus põllumajandusmaksu I poolaasta plaan 101,6 protsendiliselt ja kindlustusmaks212,3 protsendiliselt. Põllumajanduskomisjon tegi A. Kahki juhtimisel kontrollreidi kolhooside karjafarmidesse, kus aidati puudusi likvideerida. Kultuuri- ja heakorraküsimustega tegelev komisjon kontrollis Kuldre ja Urvaste kauplusi. Avastati ostjate petmist, esines kaupluste avamisajaga hilinemist. Ilmnenud väärnähetest informeeris külanõukogu Antsla tarbijate kooperatiivi ja need kõrvaldati.
Kasutades aktiivi abi õigesti, on külanõukogu töö tulemusrikas. Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogule anti külanõukogude vahelises sotsialistlikus võistluses heade majanduslike näitajate ja tubli organisaatorliku töö eest 1959. aasta I poolel EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp. Saadud autasu kohustab külanõukogu organisatoorset tööd veelgi parandama, et hoida rändpunalippu enda käes.
L. PUUSEPP
Thursday, August 20, 2009
Rukkiuudised 80 aasta tagant
Võru Teataja 20. august 1929
Rukkilõikus Vaabinas lõppenud.
Vaabinas on rukkilõikus juba lõppenud. Saak on päris hää. Kõik pääd annavad 50-90 tera. Tänavu śuvega võib põllumees küll rahul olla. Ka seemneristikheina niitmisega on algust tehtud.
Võru Teataja 20. august 1929
Rukkikratid Vaabinas
Vaabinas N. talu peremees märkas juba mitu päeva, et kratid rukkihakke külastamas on käinud. Peremehel ei jäänud muud üle, kui otsustas valvet pidama hakata. Kuuldavasti on üks krattidest kinni püütud.
Rukkilõikus Vaabinas lõppenud.
Vaabinas on rukkilõikus juba lõppenud. Saak on päris hää. Kõik pääd annavad 50-90 tera. Tänavu śuvega võib põllumees küll rahul olla. Ka seemneristikheina niitmisega on algust tehtud.
Võru Teataja 20. august 1929
Rukkikratid Vaabinas
Vaabinas N. talu peremees märkas juba mitu päeva, et kratid rukkihakke külastamas on käinud. Peremehel ei jäänud muud üle, kui otsustas valvet pidama hakata. Kuuldavasti on üks krattidest kinni püütud.
Monday, August 17, 2009
Spordipidu Uue-Antslas
Elu 17. august 1929
Spordipidu Uue-Antslas
Uue-Antsla haridusseltsi korraldusel peetakse ära Uue-Antsla Kuldre aias pühapäeval 18. aug. suur spordipäev. Võistlevad Võru “Ilmarine”, Otepää, Urvaste, Restu koondus, Antsla, Vana-Antsla, Uue-Antsla komp., Uue-Antsla haridusseltsi spordiring, Otepää naiskoondus ja Antsla naiskodukaitse komando. Õhtul Rahvamajas tants ja auhindade väljajagamine.
Spordipidu Uue-Antslas
Uue-Antsla haridusseltsi korraldusel peetakse ära Uue-Antsla Kuldre aias pühapäeval 18. aug. suur spordipäev. Võistlevad Võru “Ilmarine”, Otepää, Urvaste, Restu koondus, Antsla, Vana-Antsla, Uue-Antsla komp., Uue-Antsla haridusseltsi spordiring, Otepää naiskoondus ja Antsla naiskodukaitse komando. Õhtul Rahvamajas tants ja auhindade väljajagamine.
Monday, August 10, 2009
Pidu aastal 1949. Mnjah ...
Töörahva Elu 11. august 1949
Urvastes esinevad ka lastekoorid
Tänavu suvel korraldatakse Võrumaal arvukalt ringkondlikke laulupäevi. Järjekordseks ringkondlikuks laulupäevaks on Urvaste ringkondlik laulupäev, mis toimub kauni Uhtjärve kaldal 21. augustil. Osa võtavad Urvaste laulupäevast kõik Urvaste, Linnamäe Antsla ja Sõmerpalu valdade isetegevuskollektiivid. Külalisena saabuvad laulupäevale ka maakondliku kultuurimaja kollektiivid. Laulupäeva kavas on peale segakooride ja puhkpilliorkestrite esinemise veel lastekooride esinemine. Selles osas tuleb Urvaste laulupäeva komisjoni tööd kõigiti tunnustada. Lastekooride esinemist polnud kavas maakondlikul laulupäeval, ringkondlikkudest laulupäevadest on laste laul kõlanud seni ainult Moostes. Edaspidi tuleb kõigi toimuvate laulupäevade kava koostamisel tingimata järgida Urvaste laulupäeva komisjoni eeskujule ning leida võimalusi ka lastekooride kohaletoomiseks ringkondlikule laulupäevale.
Laulupäeval esinevad ka rahvatantsurühmad. Pidulik rongkäik hakkab liikuma kell 14.00. Võib loota, et Urvaste ringkondlikust laulupäevast kujuneb külastajaile ja tegelastele kaunis ja muljeterikas pidupäev.
R. Saare
Urvastes esinevad ka lastekoorid
Tänavu suvel korraldatakse Võrumaal arvukalt ringkondlikke laulupäevi. Järjekordseks ringkondlikuks laulupäevaks on Urvaste ringkondlik laulupäev, mis toimub kauni Uhtjärve kaldal 21. augustil. Osa võtavad Urvaste laulupäevast kõik Urvaste, Linnamäe Antsla ja Sõmerpalu valdade isetegevuskollektiivid. Külalisena saabuvad laulupäevale ka maakondliku kultuurimaja kollektiivid. Laulupäeva kavas on peale segakooride ja puhkpilliorkestrite esinemise veel lastekooride esinemine. Selles osas tuleb Urvaste laulupäeva komisjoni tööd kõigiti tunnustada. Lastekooride esinemist polnud kavas maakondlikul laulupäeval, ringkondlikkudest laulupäevadest on laste laul kõlanud seni ainult Moostes. Edaspidi tuleb kõigi toimuvate laulupäevade kava koostamisel tingimata järgida Urvaste laulupäeva komisjoni eeskujule ning leida võimalusi ka lastekooride kohaletoomiseks ringkondlikule laulupäevale.
Laulupäeval esinevad ka rahvatantsurühmad. Pidulik rongkäik hakkab liikuma kell 14.00. Võib loota, et Urvaste ringkondlikust laulupäevast kujuneb külastajaile ja tegelastele kaunis ja muljeterikas pidupäev.
R. Saare
Thursday, August 6, 2009
Ja kohe loogiline jätk Steini saagale - 10 aastat hiljem
Postimees 6. august 1919
Kodumaalt.
Urvastest. Pühapäeval, 27. juulil s.a. pani „Urvaste Karskuse Selts Koit“ piduõhtu toime. Kuulutusel oli hakatus punkt kell viis, kuid hakati alles kella üheksa ümber. On arusaamata, mispärast nii kaua oodata lasti. Ei vabandatud rahvas ees, ega ka ei ütelnud põhjust, mispärast rahvas pidi ootama.
Ettekanded olid kehvapoolsed, iseäranis ilulugemised pääle paari. Näitemängud kanti kaunis hästi ette, kannatasid ainult puuduliku suflööri pärast. R.
Urvastest. Et Urvaste kogudusel praegu õpetajat ei ole, käib Karulast Th. Wühner siin kirikuteenistust pidamas. 27. juuliks olid kokku käsutatud kõik vöörmündrid, et koguduse valimiseks eeltööd teha. Asetäitja kirikherra arvas aga hääks valimisi mitte ette võtta, vaid ära oodata, kuni endine õp. A. Stein, kes siit ühes sakslastega plehku pani, siia tagasi jõuab. Kantslist kuulutas Wühner, et A. Stein oma armsale kogudusele tervisi saatnud; kogudusel tulla palvekiri saata ja Stein tagasi paluda. Aituma terviste eest! Aga selle palvekirja kirjutamisega on lugu kaunis täbar. Kas peaks kellegil julgust olema allkirju korjama mehe hääks, kelle kohta nii mitmesugused jutud käimas on? Julgevad 2-3 isikut ikka veel koguduse tahtmisele vastu töötada! Koguduse valimised tulevad viibimata käsile võtta. –t.
Kodumaalt.
Urvastest. Pühapäeval, 27. juulil s.a. pani „Urvaste Karskuse Selts Koit“ piduõhtu toime. Kuulutusel oli hakatus punkt kell viis, kuid hakati alles kella üheksa ümber. On arusaamata, mispärast nii kaua oodata lasti. Ei vabandatud rahvas ees, ega ka ei ütelnud põhjust, mispärast rahvas pidi ootama.
Ettekanded olid kehvapoolsed, iseäranis ilulugemised pääle paari. Näitemängud kanti kaunis hästi ette, kannatasid ainult puuduliku suflööri pärast. R.
Urvastest. Et Urvaste kogudusel praegu õpetajat ei ole, käib Karulast Th. Wühner siin kirikuteenistust pidamas. 27. juuliks olid kokku käsutatud kõik vöörmündrid, et koguduse valimiseks eeltööd teha. Asetäitja kirikherra arvas aga hääks valimisi mitte ette võtta, vaid ära oodata, kuni endine õp. A. Stein, kes siit ühes sakslastega plehku pani, siia tagasi jõuab. Kantslist kuulutas Wühner, et A. Stein oma armsale kogudusele tervisi saatnud; kogudusel tulla palvekiri saata ja Stein tagasi paluda. Aituma terviste eest! Aga selle palvekirja kirjutamisega on lugu kaunis täbar. Kas peaks kellegil julgust olema allkirju korjama mehe hääks, kelle kohta nii mitmesugused jutud käimas on? Julgevad 2-3 isikut ikka veel koguduse tahtmisele vastu töötada! Koguduse valimised tulevad viibimata käsile võtta. –t.
Suured kaebtused kirikuõpetaja pääle
Olevik 5. august 1909
Segateated.
Urvaste kiriklikust elust. Mõni kuu tagasi saadeti meie kirikuõpetaja A. Steini peale umbes 300 allkirjaga palvekiri kohaliku vaimulike konsistooriumile, milles seletati, et Stein omas ametis kohane ei ole ja paluti, et ta ametist lahti tehtaks. Peapõhjused olivad õige lühidalt järgmised: 1) teeb Stein jumalateenistuse ajal alati vigasi. Nõnda ütles ta: „Au olgu jumalale korviks.“, „Vaim sureb, aga ihu elab igavesti.“ „Annaks Jumal, et vaenlane võidaks.“ „Ilmalapsed on head, aga vaimulapsed on kurjad.“ 25. mail 1908. andis ta altari sakramenti välja jagades enne viina, siis leiba. Kord luges ta laulatuse juures kolm korda „Meie Isa“. Kord ei küsinud ta kirikus pihijutluse järele sõna „jah.“ 1903. aasta vanaasta õhtul olivad laulutähed trükitud: „ Laullu jummala orjus päramisel vannaasta õtankul.“ Mis veel nende laulude sisusse puutub , sellest ei saanud vist kül ükski mõttetark ka neist jagu. 2) Ei oska ta Eesti keelt, niisama ka laulda. 3) Ta on oma kohuste vastu väga hooletu. Näituseks, kui köster kodus ei ole siis õpetaja matma ei tule, kas jäägu või matmine teiseks päevaks; nii pidi 1907. a. detsembri kuul rahvas kange külmaga matmise juures 4 tundi ootama, kuni viimaks keegi eraisik surnupalve ära luges. Sarnane lugu kordus alles hiljuti. Esite käskis õpetaja oodata kuni köster kodu tuleb, pärast vabandas sellega, et pime olla ja tema ei näha matta. Ka haigeid armulauale võtma ei taha ta sõita. On juhtumisi olnud, et haige ilma armulauata ära on surnud, sest et õpetaja halva tee ehk mõne teise põhjuse pärast haige juurde ei sõitnud. 4) Ta käib rahvaga väga halvasti ümber. – Nimetatud palvekirja on konsistoorium Võrumaa praostile – von Falckile Kanepis – saatnud, kes asja läbi uurima peab. Nagu kuulda, on praost ainult kolm isikut kirikumõisas üle kuulanud, millest arvata võib, et asja mitte küllalt erapooletult ega põhjalikult ei uurita. A. Stein on Urvaste kihelkonna rahva ees eksinud, tema vigasi tuleb ka avalikult seletada. Siin ei või otsust mitte mõne pastori herra pailapse tunnistuse järel teha, vaid tuleb selle peale rõhku panna, mis Urvaste kihelkonna arukamad mehed arvavad. Ler.
Segateated.
Urvaste kiriklikust elust. Mõni kuu tagasi saadeti meie kirikuõpetaja A. Steini peale umbes 300 allkirjaga palvekiri kohaliku vaimulike konsistooriumile, milles seletati, et Stein omas ametis kohane ei ole ja paluti, et ta ametist lahti tehtaks. Peapõhjused olivad õige lühidalt järgmised: 1) teeb Stein jumalateenistuse ajal alati vigasi. Nõnda ütles ta: „Au olgu jumalale korviks.“, „Vaim sureb, aga ihu elab igavesti.“ „Annaks Jumal, et vaenlane võidaks.“ „Ilmalapsed on head, aga vaimulapsed on kurjad.“ 25. mail 1908. andis ta altari sakramenti välja jagades enne viina, siis leiba. Kord luges ta laulatuse juures kolm korda „Meie Isa“. Kord ei küsinud ta kirikus pihijutluse järele sõna „jah.“ 1903. aasta vanaasta õhtul olivad laulutähed trükitud: „ Laullu jummala orjus päramisel vannaasta õtankul.“ Mis veel nende laulude sisusse puutub , sellest ei saanud vist kül ükski mõttetark ka neist jagu. 2) Ei oska ta Eesti keelt, niisama ka laulda. 3) Ta on oma kohuste vastu väga hooletu. Näituseks, kui köster kodus ei ole siis õpetaja matma ei tule, kas jäägu või matmine teiseks päevaks; nii pidi 1907. a. detsembri kuul rahvas kange külmaga matmise juures 4 tundi ootama, kuni viimaks keegi eraisik surnupalve ära luges. Sarnane lugu kordus alles hiljuti. Esite käskis õpetaja oodata kuni köster kodu tuleb, pärast vabandas sellega, et pime olla ja tema ei näha matta. Ka haigeid armulauale võtma ei taha ta sõita. On juhtumisi olnud, et haige ilma armulauata ära on surnud, sest et õpetaja halva tee ehk mõne teise põhjuse pärast haige juurde ei sõitnud. 4) Ta käib rahvaga väga halvasti ümber. – Nimetatud palvekirja on konsistoorium Võrumaa praostile – von Falckile Kanepis – saatnud, kes asja läbi uurima peab. Nagu kuulda, on praost ainult kolm isikut kirikumõisas üle kuulanud, millest arvata võib, et asja mitte küllalt erapooletult ega põhjalikult ei uurita. A. Stein on Urvaste kihelkonna rahva ees eksinud, tema vigasi tuleb ka avalikult seletada. Siin ei või otsust mitte mõne pastori herra pailapse tunnistuse järel teha, vaid tuleb selle peale rõhku panna, mis Urvaste kihelkonna arukamad mehed arvavad. Ler.
Monday, August 3, 2009
Näitekursus ja kohe ka esietendus
3. august 1929
Näitekursus Uue-Antslas
Uue-Antsla haridusseltsi poolt korraldatakse näitetegelaste kursus, mille juhiks on R. Klein “Rändteatrist”. Kursus lõpeb pühapäeval ja siis tuleb ettekandele draama “Põhjalased”. Osavõtt kursusest on võrdlemisi elav.
Näitekursus Uue-Antslas
Uue-Antsla haridusseltsi poolt korraldatakse näitetegelaste kursus, mille juhiks on R. Klein “Rändteatrist”. Kursus lõpeb pühapäeval ja siis tuleb ettekandele draama “Põhjalased”. Osavõtt kursusest on võrdlemisi elav.
Friday, July 31, 2009
Sigadest
Töörahva Elu 2. august 1979
Kui juttu tuli sigade suvisest hooldamisest, ütles Kuldre kolhoosi peazootehnik Irma Teos: „Nii nagu inimenegi vajab ka loom üldise tervisliku seisundi tugevdamiseks päikest ja värsket õhku.”
Kuldres on sigade tarvis suvelaagrid, kus loomad juba maikuust saadik värskes õhus ringi võivad liikuda. Hindu osakonna suvelaager on kolhoosis üks paremaid. Tänavu valmis sellele juurdeehitus. Katusealustes või onnides, nagu neid nimetatakse, on loomal võimalus leida vihma eest varju, nii et sead saavad väljas olla veel septembrikuuski.
Hindul on välisigalas kogu põhikari – tõuemiseid paarisaja ringis. Suvelaagrite abil saab emistest vabanenud pinda täiendavalt kasutada nuumikute nuumamiseks.
Taolisi suvelaagreid on Kuldre kolhoosil veel Vaabina osakonnas ja Kõlbil. Remontemised saavad värsket õhku Koigu sigala jalutusaedades.
Kui juttu tuli sigade suvisest hooldamisest, ütles Kuldre kolhoosi peazootehnik Irma Teos: „Nii nagu inimenegi vajab ka loom üldise tervisliku seisundi tugevdamiseks päikest ja värsket õhku.”
Kuldres on sigade tarvis suvelaagrid, kus loomad juba maikuust saadik värskes õhus ringi võivad liikuda. Hindu osakonna suvelaager on kolhoosis üks paremaid. Tänavu valmis sellele juurdeehitus. Katusealustes või onnides, nagu neid nimetatakse, on loomal võimalus leida vihma eest varju, nii et sead saavad väljas olla veel septembrikuuski.
Hindul on välisigalas kogu põhikari – tõuemiseid paarisaja ringis. Suvelaagrite abil saab emistest vabanenud pinda täiendavalt kasutada nuumikute nuumamiseks.
Taolisi suvelaagreid on Kuldre kolhoosil veel Vaabina osakonnas ja Kõlbil. Remontemised saavad värsket õhku Koigu sigala jalutusaedades.
Kolhooside uudised
Töörahva Elu 1.august 1959
Tööd käivad mitmel rindel
/---/
***
„Pioneeri” kolhoosis on käsil silovalmistamine. Seda tehakse Palumõisa karjalauda juurde virna. Materjaliks on ristikhein ja vikk. Vastava plaani järgi tehakse seda 150 tonni. Varem oli kolhoosi arvel juba 350 tonni silo. Hiljem tuleb veel juurde maisisilo.
***
„Siiriuse” kolhoosis käib juba mitmendat päeva põldheinte panipaikadesse vedu. Seda tahetakse täna õhtupoolikuks lõpetada. Esmaspäeval alustatakse rukkikoristamist.
(Meie kirjasaatjailt telefoni teel)
Tööd käivad mitmel rindel
/---/
***
„Pioneeri” kolhoosis on käsil silovalmistamine. Seda tehakse Palumõisa karjalauda juurde virna. Materjaliks on ristikhein ja vikk. Vastava plaani järgi tehakse seda 150 tonni. Varem oli kolhoosi arvel juba 350 tonni silo. Hiljem tuleb veel juurde maisisilo.
***
„Siiriuse” kolhoosis käib juba mitmendat päeva põldheinte panipaikadesse vedu. Seda tahetakse täna õhtupoolikuks lõpetada. Esmaspäeval alustatakse rukkikoristamist.
(Meie kirjasaatjailt telefoni teel)
Huumorilehest Urvaste kirikuõpetajast
Ulak august 1909
„Meie kodumaa“ nr. 72 nalja-lisa
Urvaste suurvaim-kannataja
Vaimus kuulen neid valu-karjatusi,
Neid ahastavaid hääli ja hädaldamisi,
Mis Tartust siis kaugele kaikuvad,
Kui sinodile pastorid tulevad.
Kelle südant see kui kivi ei rõhuks, ei suruks,
Kel meel ei lööks kurvaks, nii väga kurvaks,
Kes aru ei saaks, kui kurblooline see:
Karjast rääkides nutma peab karjane?!
Valu hingest kui noaga lõikab läbi, -
See ussitand elust, oh kari, on häbi:
See patu-register on võimata pikk,
On veel pikem kui lõpmata igavik!
Siin ma valjastan ainult ühte paiset –
Aruannetes ametlistes näidatud teised –
Ja nimelt et karja sees mitmel pool
Võimust võtmas variseerlise vagaduse vool.
Et see tõsi on, seda võib Urvastes näha.
Rahvas raske patuga saanud seal maha;
Sest mõtle, mis nõuab see meeletu:
Stein pastoriametist lahkugu!
Stein on alati põlanud silmakirjust
Ja kartmata pidanud ameti-orjust
Enda vaadete kohaselt – aga ta palk:
Kaebtuskirja saab Võrumaa praost von Falk.
Steini süüdistaks kõige pealt sellepärast,
Et ei hoolita jumalateenistuse korrast:
Kord laulates „Meie-Isasi“
Terve tosina loeb,*) kord ei ühtegi;
Laualkaijatel enne karikat annab
Ja pärast veel leiba ümber kannab;
Ja seegi süüks temale arvatud kha,
et kord pihti korral ei küsinud „jah“!
Äge puna käib kuumalt üle palge –
Või nõnda, niiviisi! No kuulge nüüd, kuulge!
Oo kahtlust, oo pehtinud pühadust,
Variseerlikku valevagadust!
Oo vennaste-koguduste vaimu, mis heitub,
Kui Steini sarnane suurvaim leidub,
kes ei kumarda kinnitud korra ees
Maani põrmusse pühas aukartuses;
Kes kui lammas ametlist rada ei talla,
Vaid vaatab eeskirjade peal ülevalt alla;
Kel oma vaated ja arvamised
Ja kes vabalt käib om aise-teed!
Teiseks süüpunktiks: heita liig teravat nalja
Kantslil sündimata sõnu suust ajada välja:
„Au jumalal korviks olgu nüüd …“
„Annaks Jumal, et vaenlased võidaksid ...“
„Vaimulapsed on läbi ja läbi kurjad,
Kuid ilmalapsed on headuse orjad …“
„Vaim sureb, kuid ihu jääb igavest …“
Saab ehk villand juba neist näitustest!
Stein seega on teeninud aina tänu,
Et ta jumalakojas teeb sarnast mõnu,
Ja see nali ei olegi sündimata –
See on lihtsalt licentia poetica.
Aga Urvaste mehed, need tõstavad kära:
Stein kirja põhjalt on langenud ära,
Ta jumalasõnast ööd-päeva ei tea,
Tähest küünte ja hammastega kinni ei pea!
Vaatke, Urvaste mehed, ei see sugugi sünni,
Et Stein oma hiilgava naljaanni
Vaka alla peaks panema varjule –
Sellest poleks ju kasu teil vähematki.
Sest ajage vagaduses vastu, mis aate, -
Aga Steini nalja, kui kuulda saate,
Meel mitmelgi teise seast lõbusaks läeb
Ning nii mõnigi huuli naerule seab.
Ta ei taha enda ametikohuseid täita,
Surnuid matta ega haigete juurde sõita –
Siin liigub jalg liiga libedal teel,
Võib viimaks ehk kuidagi väärata veel!
Ainult ühte ma ütlen: siin igamees vabaks –
Et mõistmata nurisejaid nuhtlus ei tabaks!
Las igaüks ainult nõnda siin teeb,
Et ta südametunnistus rahule jääb!
Aga lõpuks, no Issand Jeesuke hoia! –
Kuis ta teisiti teiega ümber võib käia,
Kui teil kõigil on veres see haiglane püüd:
Temast otsida ikka ja alati süüd?!
Ta on vaimline suurus, hiilgav kui päike –
Kuid teie ees ta nii armetu, väike –
Kas see närvisi ei näri, südant ei söö,
Kas see hingele kibedaid haavu ei löö?!
Ning nüüd veel see neetud kaebtuse-kiri! –
Oo, vagaduse vaimus märatsev kari,
Vasri võid sa vist sellega uhkustada,
et suurvaimu oled saatnud sa hulkuma!
Aga Stein, sinu nimi jääb suureks, jääb suureks!
Oo põlatud suurvaim, saa Jesse-juureks,
Millest tärkab meil ammu oodatud taim –
Tähe surve alt pääsenud – vaba vaim!
Madis Mürk
„Meie kodumaa“ nr. 72 nalja-lisa
Urvaste suurvaim-kannataja
Vaimus kuulen neid valu-karjatusi,
Neid ahastavaid hääli ja hädaldamisi,
Mis Tartust siis kaugele kaikuvad,
Kui sinodile pastorid tulevad.
Kelle südant see kui kivi ei rõhuks, ei suruks,
Kel meel ei lööks kurvaks, nii väga kurvaks,
Kes aru ei saaks, kui kurblooline see:
Karjast rääkides nutma peab karjane?!
Valu hingest kui noaga lõikab läbi, -
See ussitand elust, oh kari, on häbi:
See patu-register on võimata pikk,
On veel pikem kui lõpmata igavik!
Siin ma valjastan ainult ühte paiset –
Aruannetes ametlistes näidatud teised –
Ja nimelt et karja sees mitmel pool
Võimust võtmas variseerlise vagaduse vool.
Et see tõsi on, seda võib Urvastes näha.
Rahvas raske patuga saanud seal maha;
Sest mõtle, mis nõuab see meeletu:
Stein pastoriametist lahkugu!
Stein on alati põlanud silmakirjust
Ja kartmata pidanud ameti-orjust
Enda vaadete kohaselt – aga ta palk:
Kaebtuskirja saab Võrumaa praost von Falk.
Steini süüdistaks kõige pealt sellepärast,
Et ei hoolita jumalateenistuse korrast:
Kord laulates „Meie-Isasi“
Terve tosina loeb,*) kord ei ühtegi;
Laualkaijatel enne karikat annab
Ja pärast veel leiba ümber kannab;
Ja seegi süüks temale arvatud kha,
et kord pihti korral ei küsinud „jah“!
Äge puna käib kuumalt üle palge –
Või nõnda, niiviisi! No kuulge nüüd, kuulge!
Oo kahtlust, oo pehtinud pühadust,
Variseerlikku valevagadust!
Oo vennaste-koguduste vaimu, mis heitub,
Kui Steini sarnane suurvaim leidub,
kes ei kumarda kinnitud korra ees
Maani põrmusse pühas aukartuses;
Kes kui lammas ametlist rada ei talla,
Vaid vaatab eeskirjade peal ülevalt alla;
Kel oma vaated ja arvamised
Ja kes vabalt käib om aise-teed!
Teiseks süüpunktiks: heita liig teravat nalja
Kantslil sündimata sõnu suust ajada välja:
„Au jumalal korviks olgu nüüd …“
„Annaks Jumal, et vaenlased võidaksid ...“
„Vaimulapsed on läbi ja läbi kurjad,
Kuid ilmalapsed on headuse orjad …“
„Vaim sureb, kuid ihu jääb igavest …“
Saab ehk villand juba neist näitustest!
Stein seega on teeninud aina tänu,
Et ta jumalakojas teeb sarnast mõnu,
Ja see nali ei olegi sündimata –
See on lihtsalt licentia poetica.
Aga Urvaste mehed, need tõstavad kära:
Stein kirja põhjalt on langenud ära,
Ta jumalasõnast ööd-päeva ei tea,
Tähest küünte ja hammastega kinni ei pea!
Vaatke, Urvaste mehed, ei see sugugi sünni,
Et Stein oma hiilgava naljaanni
Vaka alla peaks panema varjule –
Sellest poleks ju kasu teil vähematki.
Sest ajage vagaduses vastu, mis aate, -
Aga Steini nalja, kui kuulda saate,
Meel mitmelgi teise seast lõbusaks läeb
Ning nii mõnigi huuli naerule seab.
Ta ei taha enda ametikohuseid täita,
Surnuid matta ega haigete juurde sõita –
Siin liigub jalg liiga libedal teel,
Võib viimaks ehk kuidagi väärata veel!
Ainult ühte ma ütlen: siin igamees vabaks –
Et mõistmata nurisejaid nuhtlus ei tabaks!
Las igaüks ainult nõnda siin teeb,
Et ta südametunnistus rahule jääb!
Aga lõpuks, no Issand Jeesuke hoia! –
Kuis ta teisiti teiega ümber võib käia,
Kui teil kõigil on veres see haiglane püüd:
Temast otsida ikka ja alati süüd?!
Ta on vaimline suurus, hiilgav kui päike –
Kuid teie ees ta nii armetu, väike –
Kas see närvisi ei näri, südant ei söö,
Kas see hingele kibedaid haavu ei löö?!
Ning nüüd veel see neetud kaebtuse-kiri! –
Oo, vagaduse vaimus märatsev kari,
Vasri võid sa vist sellega uhkustada,
et suurvaimu oled saatnud sa hulkuma!
Aga Stein, sinu nimi jääb suureks, jääb suureks!
Oo põlatud suurvaim, saa Jesse-juureks,
Millest tärkab meil ammu oodatud taim –
Tähe surve alt pääsenud – vaba vaim!
Madis Mürk
Tuesday, July 28, 2009
50 aastat tagasi - kolhoosis kõik väga hästi!
Töörahva Elu 28. juuli 1959
Viimased ettevalmistused
Hiljuti alustas „Pioneeri” kolhoosi partei-algorganisatsioon lahtisel koosolekul viljakoristamise ettevalmistamise käiku. Aruandjaks oli kolhoosi esimees A. Vulv.
Kolhoosil on praegu kaks kombaini. Mõlemad said äsja töökorda. Peale selle võidakse vajaduse korral tööle panna kaks traktori-viljaniitjat. Ka need on täiesti töökõlbulikud. Lähemail päevil loodetakse juurde muretseda veel kolmaski kombain.
Praegu ehitatakse kibedalt ümber ruumikat kivihoonet, endist Vaabina valla magasiaita. Sinna seatakse tööle kiirkuivati. Eelmistel aastatel kippus „Pioneeri” kolhoosis viljakoristamine takerduma just selle tõttu, et väikese ööpäevase läbilaskevõimega statsionaarsed kuivatid ei jõudnud masindatud teri küllalt kiiresti ära kuivatada. Tänavu aitab kiirkuivati sellest hädast üle.
Võimalikult palju kasutada koristustöödel kombaini, vili kiiresti ja kadudeta salve! Selline otsus võeti vastu koosolekul ja kõik osavõtjad lubasid kogu jõu ja oskusega kaasa aidata, et see täidetakse.
E. BATAšKOVA
Kurenurme k/n esimees
Viimased ettevalmistused
Hiljuti alustas „Pioneeri” kolhoosi partei-algorganisatsioon lahtisel koosolekul viljakoristamise ettevalmistamise käiku. Aruandjaks oli kolhoosi esimees A. Vulv.
Kolhoosil on praegu kaks kombaini. Mõlemad said äsja töökorda. Peale selle võidakse vajaduse korral tööle panna kaks traktori-viljaniitjat. Ka need on täiesti töökõlbulikud. Lähemail päevil loodetakse juurde muretseda veel kolmaski kombain.
Praegu ehitatakse kibedalt ümber ruumikat kivihoonet, endist Vaabina valla magasiaita. Sinna seatakse tööle kiirkuivati. Eelmistel aastatel kippus „Pioneeri” kolhoosis viljakoristamine takerduma just selle tõttu, et väikese ööpäevase läbilaskevõimega statsionaarsed kuivatid ei jõudnud masindatud teri küllalt kiiresti ära kuivatada. Tänavu aitab kiirkuivati sellest hädast üle.
Võimalikult palju kasutada koristustöödel kombaini, vili kiiresti ja kadudeta salve! Selline otsus võeti vastu koosolekul ja kõik osavõtjad lubasid kogu jõu ja oskusega kaasa aidata, et see täidetakse.
E. BATAšKOVA
Kurenurme k/n esimees
Sunday, July 26, 2009
Kollast kõmu 80 aasta tagant
Võru Teataja 27. juuli 1929
Nurjaläinud kosjakäik
Kosilane ajas terve valla läbi kositavat tagaajades
Möödunud kolmapäeval juhtus Urvastes omapärane kosjalugu. Keegi V. O. valla mees oli N. tallu säälsele peretütrele kosja sõitnud. Nojah, kosjad ikka mis kosjad. Viinad ja kõik sedasorti kraam ühes, nii et las aga olla.
Kuid häda seisis selles, et preilile ei meeldinud kosilane ja ta otsustas ühe teenijatüdrukuga ära minna. Ilus. Rääkis siis kosilasele, et asi on niisugune, et meie peame näitemängu harjutusele minema ja ole nii lahke ja võta oma hobune ja sõiduta meid sinna. Seda ka tehti ja väimees sõitis tagasi äia poole, et oodata preili tagasitulekut. Aga preili ei ilmunud ega ilmunud koju. Mis siis muud, kui tarvis vaatama minna ja mindigi. Selleks oli ka paras juhus, sest kosjaisa oli enese tugevasti ära tipsutanud ja ei suutnud oma kohuseid täita.
Sõideti sinna, kus kosilane enne preilid olid viinud, kuid seal ei olnud midagi ega kedagi. Arutleti ja otsustati siis lähedal asuvast poest järele pärida. Kaupmees seletas aga, et tema ei tea näitemängu harjutusest midagi, vaid seda teab näitejuht ja võib olla et tema pool on ka mõnesugune harjutus. Uuesti tõmmati mustale hobusele piitsa ja sõit läks tagaaajmise tuhinas näitejuhi poole. Säält teada saades, et mingisugust näitemängu harjutust ei ole ja et preilit ka sääl pole, oli meeste tusk suur.
Kosilane oli kohe ütelnud: “Egas muidu sinna enam tagasi ei läheks, aga liiter viina jäi sinna, see peab ära tooma.
Nurjaläinud kosjakäik
Kosilane ajas terve valla läbi kositavat tagaajades
Möödunud kolmapäeval juhtus Urvastes omapärane kosjalugu. Keegi V. O. valla mees oli N. tallu säälsele peretütrele kosja sõitnud. Nojah, kosjad ikka mis kosjad. Viinad ja kõik sedasorti kraam ühes, nii et las aga olla.
Kuid häda seisis selles, et preilile ei meeldinud kosilane ja ta otsustas ühe teenijatüdrukuga ära minna. Ilus. Rääkis siis kosilasele, et asi on niisugune, et meie peame näitemängu harjutusele minema ja ole nii lahke ja võta oma hobune ja sõiduta meid sinna. Seda ka tehti ja väimees sõitis tagasi äia poole, et oodata preili tagasitulekut. Aga preili ei ilmunud ega ilmunud koju. Mis siis muud, kui tarvis vaatama minna ja mindigi. Selleks oli ka paras juhus, sest kosjaisa oli enese tugevasti ära tipsutanud ja ei suutnud oma kohuseid täita.
Sõideti sinna, kus kosilane enne preilid olid viinud, kuid seal ei olnud midagi ega kedagi. Arutleti ja otsustati siis lähedal asuvast poest järele pärida. Kaupmees seletas aga, et tema ei tea näitemängu harjutusest midagi, vaid seda teab näitejuht ja võib olla et tema pool on ka mõnesugune harjutus. Uuesti tõmmati mustale hobusele piitsa ja sõit läks tagaaajmise tuhinas näitejuhi poole. Säält teada saades, et mingisugust näitemängu harjutust ei ole ja et preilit ka sääl pole, oli meeste tusk suur.
Kosilane oli kohe ütelnud: “Egas muidu sinna enam tagasi ei läheks, aga liiter viina jäi sinna, see peab ära tooma.
80 aastat tagasi õnnelik autoõnnetus
Võru Teataja 27. juuli 1929
Auto-õnnetus Urvastes
Auto lendas kraavi, sõites hiigla kiirusega
Sõitjad said kergemaid vigastusi
Hiljuti juhtus Urvastes õnnelik õnnetus autosõidul. Kohalikus rahvamajas oli rahvaetendus, kuhu oli sõitnud ka autoomanik K. oma autoga. Et meestel tuju pidu puhul väga hää oli, siis otsustati teha autoga “väike ekskursioon” ümbruskonda. Istuti pääle ja sõit algas suure laulu ja rõõmuga.
Kuid tagasisõit ei olnud enam nii rõõmus ja õnnelik. Et tee hästi sile oli, siis anti autole kiirus, mida ta veel suutis võtta. Kuid ootamatult tuli teel käänak ja siin ei aidanud pidur ega tüür. Hiigla kiiruse juures tormas auto kraavi ja jooksis umbes 10 meetrit küljeli edasi, paisates seesistujad välja.
Auto on saanud õige tõsiseid vigastusi, kuna inimestega raskemaid õnnetusi ei ole juhtunud. Ainult kaks sõitjat said jalgadest põrutada, kuna ka juhil enesel on väiksemad kriimustused. Õnnetuse põhjuseks arvatakse suurt kiirust ja teetundmatust, kuid võib ju olla, et ka juht mitte täiesti kaine ei olnud
Auto-õnnetus Urvastes
Auto lendas kraavi, sõites hiigla kiirusega
Sõitjad said kergemaid vigastusi
Hiljuti juhtus Urvastes õnnelik õnnetus autosõidul. Kohalikus rahvamajas oli rahvaetendus, kuhu oli sõitnud ka autoomanik K. oma autoga. Et meestel tuju pidu puhul väga hää oli, siis otsustati teha autoga “väike ekskursioon” ümbruskonda. Istuti pääle ja sõit algas suure laulu ja rõõmuga.
Kuid tagasisõit ei olnud enam nii rõõmus ja õnnelik. Et tee hästi sile oli, siis anti autole kiirus, mida ta veel suutis võtta. Kuid ootamatult tuli teel käänak ja siin ei aidanud pidur ega tüür. Hiigla kiiruse juures tormas auto kraavi ja jooksis umbes 10 meetrit küljeli edasi, paisates seesistujad välja.
Auto on saanud õige tõsiseid vigastusi, kuna inimestega raskemaid õnnetusi ei ole juhtunud. Ainult kaks sõitjat said jalgadest põrutada, kuna ka juhil enesel on väiksemad kriimustused. Õnnetuse põhjuseks arvatakse suurt kiirust ja teetundmatust, kuid võib ju olla, et ka juht mitte täiesti kaine ei olnud
Huvitav fakt
Töörahva Elu 26. juuli 1969
KODULOOLANE
AJAKIRJANDUSKROONIKAT
/---/
- 1903.- 1905. a. oli „Oleviku” vastutavaks toimetajaks Urvastest pärinev talumehe tütar Marie Koppel. Seega oli Koppel esimeseks Eesti naiseks, kes kirjutas alla poliitilisele ajalehele.
KODULOOLANE
AJAKIRJANDUSKROONIKAT
/---/
- 1903.- 1905. a. oli „Oleviku” vastutavaks toimetajaks Urvastest pärinev talumehe tütar Marie Koppel. Seega oli Koppel esimeseks Eesti naiseks, kes kirjutas alla poliitilisele ajalehele.
Friday, July 24, 2009
Hästi lühidalt:)
Olevik 24. juuli 1889
Sõnumid isamaalt.
Kodu. Kool. Kirik.
Urvastus, 16. juulil. Meie, Urvastlased ehitame sel suvel oma veikest kirikut suuremaks. Töö on pea valmis saamisel. – Näitemängusid mängitakse kaunis hagaraste. Raamatukogusid ei ole terves kihelkonnas üht ainustki. – Koolmeistrid on kõik Võru linnas Vene keele kursusel, mis läbi kodune töö korratumasse olekusse on jäänud. – Heinategemine on vaevaline, sest et alati vihmased ilmad on. Saak on ka vähem kui mineval aastal.
Sõnumid isamaalt.
Kodu. Kool. Kirik.
Urvastus, 16. juulil. Meie, Urvastlased ehitame sel suvel oma veikest kirikut suuremaks. Töö on pea valmis saamisel. – Näitemängusid mängitakse kaunis hagaraste. Raamatukogusid ei ole terves kihelkonnas üht ainustki. – Koolmeistrid on kõik Võru linnas Vene keele kursusel, mis läbi kodune töö korratumasse olekusse on jäänud. – Heinategemine on vaevaline, sest et alati vihmased ilmad on. Saak on ka vähem kui mineval aastal.
Thursday, July 16, 2009
Emaorden Urvaste valda
16. juuli 1949
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis
/---/
II järgu ordeniga „Ema au“ autasustati Urvaste valla talunaist Hilda Siili, kes on sünnitanud ja kasvatanud kaheksa last. Varem on teda autasustatud II järgu medaliga „Emamedal“.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis
/---/
II järgu ordeniga „Ema au“ autasustati Urvaste valla talunaist Hilda Siili, kes on sünnitanud ja kasvatanud kaheksa last. Varem on teda autasustatud II järgu medaliga „Emamedal“.
Wednesday, July 15, 2009
100 aastat tagasi - põllumajandusel kehv aasta, Põllumeeste selts peab pidu
Peterburi Teataja 15. juuli 1909
Maamajandus. Urvaste kih. majanduslikud teated. Mai kuu algusest kuni Jaanipäevani ei sadanud siinpool õiget vihma, ainult paar korda tuli kaste võrd, mis midagi ei tähendanud; ilmad olid liig kuivad ja tulised, selle pikalise põua järele on heina- ja põllukasvamine hoopis längus. Harilikult oli jaanipäev kesk-heinategemise aeg, aga nüüd ei saa heina enne Jakobipäeva teha, s.o. kuu aega hiljem. Niiduheina saak on tänavu suvel pool vähem läinud aastate saagist, kuna ristikheinast midagi loota ei ole; need nurmed on kuivadel kohtadel päris paljad, ainult niiskemates kohtades on ta sõrme pikkune. Rukkid on ka kõhnad, kuna harva mõnel keskmine on. Suiviljad olivad mägise ja savimaade peal hoopis idanemata, aga pehmemates kohtades küll haljendas, kuid kiduralt – nii on juba ette näha, et suiviljade pead küll enne augusti kuu lõppu välja ei tule ja palju enne Mihklipäeva valmis ei saa, sellega on viljakasv põua pärast enam kui kuu aega teistest aastatest hiljemaks jäänud. Ka juurviljad on kõhnad. Õunapuude ja marjapõesaste peal on palju ussisi. Niisugust põllumajanduslist vaadet pakub kogu Võrumaakond. Üleüldse on juba ette ära näha, et selle aastane heina- ja põllusaaks siin maakonnas õige vaene tõotab olla.
Peterburi Teataja 15. juuli 1909
Seltsielu.
Lex. Vaabina põllumeeste-selts 5. juulil s.a. endises „Liiva“ koolimajas 10 aastast juubelipidu. Ta on Võrumaal kõigevanem põllum.-selts ja pani ka esimese põllutöönäituse Võrus toime. Vaabina põllum.-selts on maalolevatest põllum.-seltsidest vist üks tegevusrikkamatest. Ta on kümne aasta jooksul 55 tuhande rubla eest selle mõisasse piima viinud, peale 10 tuhande rubla eest kunstsõnnikut tellinud, 6 põllutöönäitust ja 4 näitemüüki toimepannud, näitustel 1200 rubla auhindadeks andnud, kuldsõrmused, prossid, käerõngad, uurid, mis naisterahva käsitöö eest anti, on peale selle; näitustel saadud kõige suurem puhaskasu oli 270 rubla ja kahju 52 rub., 88 kiitusekirja näitustel välja jaganud, peale 40 auraha (kuld, hõbe, brongs) annetanud; seltsi kõige suurem kassa seis oli 1000 rubla. Pidu toimepanemiseks anti seltsikassast 50 rub. ja kes pidust osa võttis, mkasis veel juurde – meesterahvas 1 rub., naisterahvas – 50 kop. Pidust võtsivad ainult seltsiliikmed osa. Seltsi kümneaastase pidu mälestuseks oli paljude, endiste, kaugel elavate, seltsiliikmete, kui ka eraisikute poolt hulga õnnesoovisi saadetud, mis esimees pidul ette luges; auvõerana oli naabri põllum.-seltsi poolt igast ühest üks kutsutud. Pidukorral lõbustas kohalik muusika ja laulukoor pidulisi. Pidul peeti palju kõnesi ja kord oli kõigipidi eeskujulik.
Maamajandus. Urvaste kih. majanduslikud teated. Mai kuu algusest kuni Jaanipäevani ei sadanud siinpool õiget vihma, ainult paar korda tuli kaste võrd, mis midagi ei tähendanud; ilmad olid liig kuivad ja tulised, selle pikalise põua järele on heina- ja põllukasvamine hoopis längus. Harilikult oli jaanipäev kesk-heinategemise aeg, aga nüüd ei saa heina enne Jakobipäeva teha, s.o. kuu aega hiljem. Niiduheina saak on tänavu suvel pool vähem läinud aastate saagist, kuna ristikheinast midagi loota ei ole; need nurmed on kuivadel kohtadel päris paljad, ainult niiskemates kohtades on ta sõrme pikkune. Rukkid on ka kõhnad, kuna harva mõnel keskmine on. Suiviljad olivad mägise ja savimaade peal hoopis idanemata, aga pehmemates kohtades küll haljendas, kuid kiduralt – nii on juba ette näha, et suiviljade pead küll enne augusti kuu lõppu välja ei tule ja palju enne Mihklipäeva valmis ei saa, sellega on viljakasv põua pärast enam kui kuu aega teistest aastatest hiljemaks jäänud. Ka juurviljad on kõhnad. Õunapuude ja marjapõesaste peal on palju ussisi. Niisugust põllumajanduslist vaadet pakub kogu Võrumaakond. Üleüldse on juba ette ära näha, et selle aastane heina- ja põllusaaks siin maakonnas õige vaene tõotab olla.
Peterburi Teataja 15. juuli 1909
Seltsielu.
Lex. Vaabina põllumeeste-selts 5. juulil s.a. endises „Liiva“ koolimajas 10 aastast juubelipidu. Ta on Võrumaal kõigevanem põllum.-selts ja pani ka esimese põllutöönäituse Võrus toime. Vaabina põllum.-selts on maalolevatest põllum.-seltsidest vist üks tegevusrikkamatest. Ta on kümne aasta jooksul 55 tuhande rubla eest selle mõisasse piima viinud, peale 10 tuhande rubla eest kunstsõnnikut tellinud, 6 põllutöönäitust ja 4 näitemüüki toimepannud, näitustel 1200 rubla auhindadeks andnud, kuldsõrmused, prossid, käerõngad, uurid, mis naisterahva käsitöö eest anti, on peale selle; näitustel saadud kõige suurem puhaskasu oli 270 rubla ja kahju 52 rub., 88 kiitusekirja näitustel välja jaganud, peale 40 auraha (kuld, hõbe, brongs) annetanud; seltsi kõige suurem kassa seis oli 1000 rubla. Pidu toimepanemiseks anti seltsikassast 50 rub. ja kes pidust osa võttis, mkasis veel juurde – meesterahvas 1 rub., naisterahvas – 50 kop. Pidust võtsivad ainult seltsiliikmed osa. Seltsi kümneaastase pidu mälestuseks oli paljude, endiste, kaugel elavate, seltsiliikmete, kui ka eraisikute poolt hulga õnnesoovisi saadetud, mis esimees pidul ette luges; auvõerana oli naabri põllum.-seltsi poolt igast ühest üks kutsutud. Pidukorral lõbustas kohalik muusika ja laulukoor pidulisi. Pidul peeti palju kõnesi ja kord oli kõigipidi eeskujulik.
Sunday, July 12, 2009
Karskusteema igati oluline
Võru Teataja 11. juuli 1929
Antsla-Urvastetet ähvardab alkoholi uputus
Alakõrtsi tahetakse õlle-viinakauplust sisse sääda.
Nagu kuulda, kavatseb keegi Antsla aleviärimees Antsla-Urvaste Alakõrtsis õlle- ja viinaladu avada. Ja, alkoholi sõprade meelest ilus algatus, kuid mis mõtlevad enamjagu teistest?
Teatavasti asub Alakõrts Antsla-Urvaste piiril ja kui säärasel kohal avatakse alkoholi pood, siis on möödapääsematud igapäised kakelused. Teekäijad peavad igatahes siis Võru kaudu Valka sõitma, sest Alakõrtsist möödumine on ju joobnute tõttu võimatu. Arvan, et kellelgi pole veel meelest läinud need kakelused ja riiud, mis aset leidsid tolkorral, kui samas kohas asus kõrts. Ei läinud ühtegi õhtut ega päeva mööda, kui mõnel pääd puruks ei löödud või silmi ära ei kratsitud.
Alevis või linnas on säärane asutis arusaadav, sest seal on käepärast ametivõimud, kuna maal seda korraldust raske läbi viia.
Päälegi ei tunta sääl alkoholi kaupluse järele sugugi vajadust, sest Antsla alev asub Urvastest kõigest 9 klm. kaugel, kuna Uue-Antslale ta veelgi ligemal on. ja säält võib seda märjukest saada niipalju kui süda soovib. Inimeste seas on säärane ettevõte rahakehval ajal tõsist meelepaha ja nurinat esile kutsunud.
Igatahes peaks need asutused ja võimud, kelledest asi oleneb, kindlasti samme astuma, et Alakõrtsi mingisugust alkoholikauplust ei avataks, kui neile tähtis on rahva üldine hää käekäik, sest vastasel korral upub Antsla-Urvaste alkoholi merre.
Antsla-Urvastlane.
Antsla-Urvastetet ähvardab alkoholi uputus
Alakõrtsi tahetakse õlle-viinakauplust sisse sääda.
Nagu kuulda, kavatseb keegi Antsla aleviärimees Antsla-Urvaste Alakõrtsis õlle- ja viinaladu avada. Ja, alkoholi sõprade meelest ilus algatus, kuid mis mõtlevad enamjagu teistest?
Teatavasti asub Alakõrts Antsla-Urvaste piiril ja kui säärasel kohal avatakse alkoholi pood, siis on möödapääsematud igapäised kakelused. Teekäijad peavad igatahes siis Võru kaudu Valka sõitma, sest Alakõrtsist möödumine on ju joobnute tõttu võimatu. Arvan, et kellelgi pole veel meelest läinud need kakelused ja riiud, mis aset leidsid tolkorral, kui samas kohas asus kõrts. Ei läinud ühtegi õhtut ega päeva mööda, kui mõnel pääd puruks ei löödud või silmi ära ei kratsitud.
Alevis või linnas on säärane asutis arusaadav, sest seal on käepärast ametivõimud, kuna maal seda korraldust raske läbi viia.
Päälegi ei tunta sääl alkoholi kaupluse järele sugugi vajadust, sest Antsla alev asub Urvastest kõigest 9 klm. kaugel, kuna Uue-Antslale ta veelgi ligemal on. ja säält võib seda märjukest saada niipalju kui süda soovib. Inimeste seas on säärane ettevõte rahakehval ajal tõsist meelepaha ja nurinat esile kutsunud.
Igatahes peaks need asutused ja võimud, kelledest asi oleneb, kindlasti samme astuma, et Alakõrtsi mingisugust alkoholikauplust ei avataks, kui neile tähtis on rahva üldine hää käekäik, sest vastasel korral upub Antsla-Urvaste alkoholi merre.
Antsla-Urvastlane.
Patriootiline hetk 70 aastat tagasi
Päevaleht 10. juuli 1939
„Eesti pole sündinud pliiatsitõmbega“
Siseminister R. Veermaa Urvaste rahvuspäeval
Pühapäeval peeti Urvastes kihelkondlik rahvuspäev, millest võttis aukülalisena osa siseminister R. Veermaa. Siseminister saabus Urvastesse kell ½ 3. Ministri pidulik vastuvõtt toimus kiriku ees, kuhu oli kogunenud rahvast ligidalt ja kaugelt väga suurel arvul. Ministrile esitati kohalikke tegelasi, misjärel väikene kodutütar ulatas ministrile kimbu lilli.
Rahvuspäev algas piduliku jumalateenistusega kirikus, kus teenisid kohalik õpetaja Pähn ja õpetaja H. Karm Tallinnast. Kontsertosa koosnes instrumentaal- ja vokaalosa ettekannetest.
Peale jumalateenistust siirduti kauni Uhti järve kaldale, kus toimus rahvuspäeva aktus.
Aktuse sissejuhatavaid sõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru, mispeale astus suurte kiiduavalduste saatel rahvusvärvidega ja rohelisega kaunistatud kõnetooli siseminister R. Veermaa, kes oma aktusekõnes ütles kokkuvõttes järgmist:
„Meie elame praegu ärevatel aegadel. Rahvusvaheline õhkkond on niivõrd täis elektrit, et piisab ainult ühest sädemest ja kohutav tulekahi võib puhkeda. Seda silmas pidades tekib tahtmatult küsimus, kuidas kujuneb meie rahva ja maa saatus. Vastuse otsimisel peame meenutama fakti, et Eesti pole sündinud mõne pliiatsijoone tõmbamisega maakaardil, meie vaba ja sõltumatu rahvusriik on kangelasliku võitluse vili. Eelöeldust järgneb, et see riik, mille loomisel on kantud niipalju ohvreid, ei kao ka ainsa pliiatsitõmbamisega ükskõik ka kelle poolt.
Mis meile kuulub, see jääb ka meile! Eestlane pigemini murdub, kuid ei paindu! Väär on see arvamus, et väikerahvas on alati kaotaja pool. Ajalugu on korduvalt näidanud, et rahvas, kes on vaimselt tugev, tuleb rasketest heitlustest välja kui mitte just võitjana, siis igatahes ilma tagajärgedeta, mis seaks ka sõltumatuse küsimusmärgi alla.
Oluline pole kvantiteet, vaid sisemine jõud, mis rahvaid kannab. Mitte relvade hulgas ei seisa küsimuse raskuspunkt, vaid selles vaimus, mis relvade tegevust suunab. Relvi saab osta raha eest, vaimu mitte, seda peame kasvatama!
Ainult kange rahvas on võimeline tegema ajalugu. Eestlased on teinud ajalugu. Meie Vabadussõda ja vabariiklikud aastad kõnelevad sellest selget keelt. Mesilaste kombel oleme usinusega korjanud ja kogunud ning mesilaste üksmeele ja visadusega kaitseme ka oma ühist kodu ükski kelle vastu, kes seda tahab lõhkuda.
Me võime rahus töötada teadmises, et meie maad ja rahvast juhivad meie endi keskelt võrsunud mehed. Vabariigi valitsus võtab osa igast rahva rõõmust ja murest. Ent kui peaksid saabuma rasked ajad, siis seisku ka rahvas oma valitsuse seljataga kindlalt ja vankumatult kui üks mees. Tervikuna elame ja töötame, tervikuna võitleme ja tervikuna ka langeme ja sureme, kui saatus peaks seda nõudma.“
Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused.
Aktusel kõnelesid veel rkvl. A. Karineel ja lõppsõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru. Sõnalised ettekanded vaheldusid ühislaulu ja orkestri-paladega. Siseminister R. Veermaa lahkus Urvastest õhtul.
„Eesti pole sündinud pliiatsitõmbega“
Siseminister R. Veermaa Urvaste rahvuspäeval
Pühapäeval peeti Urvastes kihelkondlik rahvuspäev, millest võttis aukülalisena osa siseminister R. Veermaa. Siseminister saabus Urvastesse kell ½ 3. Ministri pidulik vastuvõtt toimus kiriku ees, kuhu oli kogunenud rahvast ligidalt ja kaugelt väga suurel arvul. Ministrile esitati kohalikke tegelasi, misjärel väikene kodutütar ulatas ministrile kimbu lilli.
Rahvuspäev algas piduliku jumalateenistusega kirikus, kus teenisid kohalik õpetaja Pähn ja õpetaja H. Karm Tallinnast. Kontsertosa koosnes instrumentaal- ja vokaalosa ettekannetest.
Peale jumalateenistust siirduti kauni Uhti järve kaldale, kus toimus rahvuspäeva aktus.
Aktuse sissejuhatavaid sõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru, mispeale astus suurte kiiduavalduste saatel rahvusvärvidega ja rohelisega kaunistatud kõnetooli siseminister R. Veermaa, kes oma aktusekõnes ütles kokkuvõttes järgmist:
„Meie elame praegu ärevatel aegadel. Rahvusvaheline õhkkond on niivõrd täis elektrit, et piisab ainult ühest sädemest ja kohutav tulekahi võib puhkeda. Seda silmas pidades tekib tahtmatult küsimus, kuidas kujuneb meie rahva ja maa saatus. Vastuse otsimisel peame meenutama fakti, et Eesti pole sündinud mõne pliiatsijoone tõmbamisega maakaardil, meie vaba ja sõltumatu rahvusriik on kangelasliku võitluse vili. Eelöeldust järgneb, et see riik, mille loomisel on kantud niipalju ohvreid, ei kao ka ainsa pliiatsitõmbamisega ükskõik ka kelle poolt.
Mis meile kuulub, see jääb ka meile! Eestlane pigemini murdub, kuid ei paindu! Väär on see arvamus, et väikerahvas on alati kaotaja pool. Ajalugu on korduvalt näidanud, et rahvas, kes on vaimselt tugev, tuleb rasketest heitlustest välja kui mitte just võitjana, siis igatahes ilma tagajärgedeta, mis seaks ka sõltumatuse küsimusmärgi alla.
Oluline pole kvantiteet, vaid sisemine jõud, mis rahvaid kannab. Mitte relvade hulgas ei seisa küsimuse raskuspunkt, vaid selles vaimus, mis relvade tegevust suunab. Relvi saab osta raha eest, vaimu mitte, seda peame kasvatama!
Ainult kange rahvas on võimeline tegema ajalugu. Eestlased on teinud ajalugu. Meie Vabadussõda ja vabariiklikud aastad kõnelevad sellest selget keelt. Mesilaste kombel oleme usinusega korjanud ja kogunud ning mesilaste üksmeele ja visadusega kaitseme ka oma ühist kodu ükski kelle vastu, kes seda tahab lõhkuda.
Me võime rahus töötada teadmises, et meie maad ja rahvast juhivad meie endi keskelt võrsunud mehed. Vabariigi valitsus võtab osa igast rahva rõõmust ja murest. Ent kui peaksid saabuma rasked ajad, siis seisku ka rahvas oma valitsuse seljataga kindlalt ja vankumatult kui üks mees. Tervikuna elame ja töötame, tervikuna võitleme ja tervikuna ka langeme ja sureme, kui saatus peaks seda nõudma.“
Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused.
Aktusel kõnelesid veel rkvl. A. Karineel ja lõppsõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru. Sõnalised ettekanded vaheldusid ühislaulu ja orkestri-paladega. Siseminister R. Veermaa lahkus Urvastest õhtul.
Subscribe to:
Posts (Atom)
