Vist üks põhjusi, miks hiljem õpetajad lahti lasti

Vaade 11. jaanuar 1908
Vene riigist.
Kodumaalt.
19. dets. 1907. a. otsustas Urvaste kirikukonvent uut leerimaja ehitada. Pandi ette uut kihelkonnakoolimaja ehitada ja praegust kihelkonnakoolimaja leerimajaks muuta. Konvent ei võtnud seda ettepanekut vastu.
Niiviisi saame küll uue leerimaja, kuid kihelkonnakoolimaja, mis kitsas ja kõlbamata on, jääb endiseks.
Saaks uus kihelkonnakoolimaja ehitatud ja leerikool praegusesse kihelkonnakoolimajja paigutatud, siis oleks Urvastes korraga tubli koolimaja, sest leerikoolile oleks praegune kihelkonnakoolimaja väga sünnis, seda rohkem, et temas ka köster elab.
Nii oleks siis üks kulu, aga kahekordne tulu olnud.
Üsna imeks tuleb panna, kui osavõtmata Urvaste kirikukonvent kihelkonnakooli vastu on.
Uus kihelkonnakoolimaja tuleks ehk 2.000-3.000 rbl. kallim kui uus leerimaja ja selle tähtsuseta kulu pärast jättab suur Urvaste kihelkond, kus umbes 12.000 hinge elab, uue kihelkonnakoolimaja ehitamata.
Teadke, et kui uus leerimaja ehitatakse, siis uue kihelkonnakoolimaja ehitamisest niipea enam juttugi ei või olla. Sellepärast pange kõik rattad käima, et uus kihelkonnakoolimaja saaks ehitatud. Kalju.

Ikka see seltside purelemine

Võru Teataja 6. oktoober 1928
Hinnata pidu Urvastes
Seltside omavaheline intriig peletab publiku eemale.
Möödunud pühapäeval korraldas Urvaste Rahvahariduse selts Urvaste algkooli ruumes laia eeskavaga peo. Reklaam oli õige suur. Pea igasse tallu saadeti pidukuulutused koju. Kõigiti oli asi pidupäevaks korras – ainult millest puudus oli – see oli publik! Eeskava jäeti ettekandmata, sest pileteid oli lunastatud vaevalt kümne ümber. Korraldati ainult tants, ilma hinnata! Tekib küsimine; - millest on tingitud pidu nurjaminek? Arvatavasti kahe seltsi omavahelisest alalisest intriigist ja laiaulatuslisest vastuagitatsioonist.
Tuleb järeldada, et n. l. “Siiriusel” ikkagi rohkem poolehoidu leidub, sest viimase korraldatavail pidudel võtab publik aktiivselt osa – kuna keegi passiivseks kõhklejaks – ei taha jääda.

Kummikuid netu!

3. oktoober 1958
MEILE KIRJUTATAKSE
Puuduvad kaubad
Sügis on käes. Kaubandusvõrgust puuduvad aga müügilt väga vajalikud sügiskaubad, nimelt meeste kummisäärikud. Ka naistele on neid müügil ainult mõnes suuruses.
Maaelanikkond on selles osas täiesti unustatud. Urvaste kauplusest võib küll saada talveks vilte. See on ka hea, kuid porisel ajal on kummisäärikud sügiseste põllutööde juures kõige sobivamaks jalanõuks.
Kolhoosnikud ootavad...
E. JÕE

Lumetorm oktoobri alguses

3.oktoober 1978
Päev, mis vapustas Võrumaad
Reede õhtul lubas „Aktuaalne Kaamera” laupäevaks peamiselt sademeteta ilma. Tegelikult tuli ilm, mida meie põlvkond septembrikuu viimasel kuupäeval ei ole näinud. Ja kuigi „Aktuaalne Kaamera” laupäeva õhtul konstateeris, et Kagu-Eestis sadas lumelörtsi, võis seda, mis Võrumaal toimus, lugeda korralikuks lumetormiks. Pühapäeva hommikul mõõtis Võru Sordivõrdluskatsepunkti juhataja Viktor Jaakson lumekihi paksuseks 21 cm ja sademete hulgaks 26,9 mm. Temparatuur oli -1,5. Päike säras üle lume laastatud aedade. Puud, mis olid küllusliku õunasaagi kasvatanud, ei kannatanud õunte raskusele lisaks tulnud lumelasu välja ja murdusid. Põldudest oli vaevu aru saada, on nad koristatud või alles vilja kandmas. Esmaspäeva hommikul küsisin mitmelt poolt, kuidas olukord on.
/---/
VÄHESEKS JÄÄNUD ABISTAJAID ON
Kuldre kolhoosi peaagronoom Aasa Meier: „ Igas osakonnas tuli lund erinevalt. Sangaste-poolne osa sai vähem, Otepää-poolne kant rohkem. Urvastes tuli vist veel kõige rohkem. Keskuses on praegu 5 cm lund. Laupäeva õhtupoolikul läks elekter ära ja alles eile tuli tagasi. Puid murdis kõvasti, mõni tee oli sellepärast kinni.
Praegu võtame kartuleid, oma rahvaga. Ühtki abilist ei ole. Tallinna Pedagoogiline Kool pidi tulema, aga laupäeva õhtul ütles ära. Kuldre koolil on ka oma tunnid täis. Tartu Naha- ja Jalatsikombinaat tuleb homme, aga 30 inimese asemel on neil seni 6-7 väljas olnud.”
/---/
NAIMA NAVI

See uudis kõlab nüüd päris mõistlikult oma aja kohta

Töörahva Elu 24. juuli 1948
Paberilejäänud otsus
Juba märtsi võeti Urvaste valla täitevkomitee poolt vastu otsus avada Urvaste külanõukogu piires tarbijate kooperatiivi harukauplus.
Seni pole aga otsuse vastuvõtmisest kaugemale jõutud, kuigi vajadus harukaupluse järgi on suur ja vastava sisseseadega kaupluseruumid kohapeal olemas.
Töötava rahva nõudeks on, et Urvaste valla täitevkomitee oma otsuse kiiresti ellu viiks ja Urvastesse harukaupluse avaks, et vältida kibedal tööajal kuni 10 km kaugusel kauba järel käimist.
H. Randma

Aprill 1948

Töörahva Elu 10. aprill 1948
Karjasaadusi riigile!
Hästiorganiseeritud piimavarumine Uue-Antsla piimaühistus
Piimanormide korrapärase laekumise kindlustamiseks on tähelepanuväärse töö teinud Uue-Antsla piimaühistu juhatuse liikmed ja piimatööstuse töötajad. Selgitustööks riiklike varumiskohustuste kiire täitmise vajadusest kasutatakse oskuslikult kõik võimalused, eriti hästi on korraldatd piima vastuvõtupunktides varumisalane näitlik agitatsioon.
Meierei piima vastuvõturuumis on seinal graafik normikohustuste täitmise kohta, milles on märgitud iga piimatooja müügikohustus ja selle täitmine viispäevakute kaupa. Samas on korrapäraselt ilmuv seinaleht „Piimatooja“, mis iga numbriga muutub huvitavamaks ja toob kaasa palju uut. Seinalehe artiklites kõneldakse eesrindlikest piimanormide täitjaist, antakse nõu piima kvaliteetseks säilitamiseks, piitsutatakse normikohustuste täitmisega viivitajaid. Seinalehest selgub, et ausate naabrite põlualused on keskmik Karl Värton ja Johannes Ilp. Neist esimesel on möödunud aastast umbes 1000-kiloline piima võlgnevus, kuna J. Ilp võlgneb riigile normikohustuse arvel 400 kg piima.
Meiereis ei puudu ka nägus autahvel. Siia on kantud talupidajad, kes on täitnud rohkem kui poole aasta osa piimanormist. Esimesed eesrindlaste loetelus on keskmiktalupojad Karl Urb ja Peeter Künnäpä. Esimesel on tänavu piimanorm ületatud 100 kg, teisel 45 kg võrra. Autahvlilt näeme, et ka kehviktalupidajal Riho Reimol on täidetud aasta piimanorm. Samuti leidub eesrindlaste loetelus kehvik Anna Maaritsa nimi, kes piimanormi on täitnud enam kui kahekordselt.
Uue-Antsla piimaühistu juhid teavad, et parim agitatsioonivahend on just isiklik eeskuju. Seepärast on juhatuse liikmed alati esimesed kohustuste õiendajad riigi ees. Ühistu esimehel R. Kiidronil onpiimanorm täidetud rohkem kui poolaasta ulatuses, hästi on oma kohustust täitnud ka juhatuse liige keskmik E. Paal. Juhatuse liikmed käivad sageli taludes, ergutades mahajääjaid ruttama normikohustuste täitmisega.
Hästiorganiseeritud töö on kindlustanud edu. Nii täitis Uue-Antsla piimaühistu I kvartali toodanguplaani 125-protsendiliselt. Urvaste, Linnamäe ja Antsla valdade juhtivailt töötajailt kuuleb Uue-Antsla piimaühistu arvel vaid kiitvaid sõnu, sest piimaühistu juhatus ei jää ka edaspidi lootma valdade varumisorganitele, vaid rakendab kõik agitatsioonitöö vormid piima laekumise kiirendamiseks. L. Vask



Töörahva Elu 10. aprill 1948
Vaabina rahvamajas puuduvad istepingid
Rändkino nr. 1 andis järjekordse etenduse Vaabina rahvamajas. Film „Aleksander Nevski“ leidis rohkearvulise vaatajaskonna poolt täit tunnustust. Kahjuks pidi aga enamik kinokülastajaid püsti seisma, kuna Vaabina rahvamajas puuduvad istepingid. Saalis oli ainult 3-4 pinki, mis suutsid aga mahutada vähe rahvast.
Rahvamaja juhatajal L. Helmil tuleb kiiresti astuda samme selleks, et rahvamajja saaksid lähemal ajal muretsetud istepingid. V. Saavel

Töörahva Elu 15. aprill 1948
Tubli töö Tilso veskis
Urvaste mäekupleid ja Uhtjärve ürgorge looritab veel tihe pimedus, kui juba on kogunenud Tilso mootorveski ette pikk hobuvoor. Siia on tulnud Urvaste ja ümbruskonna valdade talupidajaid, kellel koormas vili jahvatamiseks, kellel kotid seemneviljaga selle puhastamiseks.
Tilso veski töö on teeninud ümbruse talupidajate täie rahulolu. Töökvaliteet ei jäta midagi soovida. Viljapuhastamise seadeldis sai veski tööliste E. Pallitsa ja A. Liivamäe poolt talv el eeskujuliku remondi. Samuti peetakse täpset arvestust võetava mativilja kohta. Viimase kolme kuu jooksul on veski andnud riigile 12 000 kr mativilja üle plaani.
Veski juhataja demobiliseeritud rindevõitleja H. Raud kõneleb: “Veski tööd on tublisti abistanud Urvaste valla seff, Autotranspordi Peavalitsus, tulles meile appi mootorite uute osade muretsemisel. Nüüd võib töö kesta häireteta ja 1. mai väärikaks tähistamiseks pingutame kõiki jõude, et täita ja ületada tööplaan. E. Kähr

Karjasaaduste varumisplaanist nii ja naa

Töörahva Elu 27. märts 1948
Karjasaadusi riigile
Urvaste talupojad säilitavad austavat esikohta
Urvaste vallas muutub karjasaaduste varumine päev-päevalt hoogsamaks. Paljud eesrindlikud talupojad on oma müüginormid täitnud poolaasta ja enamgi ulatuses. Nii on keskmiktalupidaja O. Paluoja toonud normikohustuste katteks meiereisse üle 1000 kg piima, lihanorm on tal tunduvalt ületatud, villa ja munade normikohustus täidetud kvartali ulatuses. Keskmik O. Potter on täitnud kolmveerandaasta piima- ja lihanormi, villa on tubli talunik andnud riigile 200 grammi üle normi. Aasta liha- ja villanormi on täitnud külakehvik J. Kraav. Talupojad K. Urval, A. Pähnamets, J. Urval jt. veavad piima kolmanda kvartali arvel.
Saavutatud edu ei ole juhuslik, vaid hästi organiseeritud varumistöö tulemus. Külades ja taludes arendatakse laiaulatuslikku selgitustööd varumiskohustuste kiire täitmise vajadusest, järjekindlalt arutatakse varumisküsimusi rahvakoosolekutel. Müüginormide täitmise eesrindlased kantakse autahvlile. Innustavat eeskuju annavad talupoegadele rahvasaadikud. Nii on Kuldre külanõukogu saadik J. Kerik täitnud aasta lihanormi, kolmandiku piima ja enam kui veerand osa villa ja munade müügikohustustest. Urvaste külanõukogu saadik L. Lüüs on täitnud liha- ja piimanormi poolaasta ning munade ja villa müüginormid aasta ulatuses.
Tõhusasti aitab karjasaaduste varumise organiseerimisele kaasa põllumajanduskomisjon, teostades kontrolli müüginormi täitmise üle taludes. Põllumajanduskomisjoni esimees E. Kallion on täitnud piima- ja lihanormist enam kui pool. E. Kähr


Töörahva Elu 30. märts 1948
Neist, kes kisuvad Kuldre külanõukogu tagasi
Karjasaaduste varumisplaanide täitmisel on kogu maakonna talurahvale teenäitajaks Urvaste valla Kuldre külanõukogu talupidajad. Kuid leidub siingi talupidajaid, kellede mõtted ja teod lähevad vastassuunas külanõukogu talurahva töötava enamiku ausatele püüetele. Nõnda tahavad talupidajad Johan Glokman ja Nikolai Tell karjasaaduste riiklike müügikohustuste saboteerimisega heita varju külanõukogu talurahva heale nimele. Kumbki talupidaja ei ole andnud käesoleva aasta normi katteks ühtki kilo piima ega liha. Eriti J. Glokmanni tunneb külarahvas „vedelvorstina“, kes kõik talutööd on laokile jätnud, tehes tööd „ainult oma tarbeks.“
Kuid nõukogude seadus ei anna väänata iga nahavedaja jaoks! Seda teadku nimetatud talupidajad, või vastasel korral ootab neid nõukogude seaduste alusel range karistus.
E. Kaur

Rahvamaja agrotehniline nurk

Töörahva Elu 27. märts 1948
Kuldre rahvamaja põllumajandusringi tubli töö
Põllule külvatav seeme peab olema kõrgeväärtuslik, hea idanevusega. Suureks abiks talupidajalile seemnevilja idanevuse kontrolli teostamisel on olnud Urvaste valla Kuldre rahvamaja põllumajandusringi (juhataja E. Kallion) liikmed koos Kuldre 7-kl. kooli õpilastega. Kontrolli tulemustest valmistati diagrammid ja need asetati rahvamaja agrotehnilisse nurka. Diagrammidest selgub, et seemnevilja idanevus Kuldre ümbruses on hea: nisul 95-96%, odral 93-94% ja kaeral keskmiselt 90-91%. Varutud kõrgeväärtuslik viljaseeme tõotab sügisel rikkalikku viljasaaki.
Oma põllumajanduslike teadmiste täiendamiseks loevad Kuldre talupidajad elavalt rahvamajas leiduvat põllumajanduslikku kirjandust. Eriti suur nõudmine on ajakirja „Eesti Põllumajandus“ järele, samuti loetaks huviga kolhoosikorda käsitavat kirjandust. Plajude talupidajate huvi on paelunud Nõukogude Liidu vanima agronoomi V. R. Viljams’i teos „Põllunduse alused.“ L. Lepp

Edusammud

Töörahva Elu 18. märts 1948
Põllumajanduslike ühistute aruande-valimiskoosolekutelt
Urvaste põllumajanduslike ühistute edusammud
Urvaste vallas toimusid aruande-valimiskoosolekud Uue-Antsla piimaühistus ning Koigu ja Kirikuküla masinaühistutes. Koosolekutest selgus, et põllumajanduslik ühistegevus on vallas saavutanud märkimisväärseid edusamme. Suurt tähelepanu on põllumajandusühistud osutanud tootmistegevuse laiendamisele. Uue-Antsla piimaühistu omab korraliku ühiskondliku majandi, milles tõutäku ja kolme tõupulli muretsemisega on pandud alus edasisele loomakasvatuse arendamisele ning edukale tõuaretustööle. Kirikuküla masinaühistu ühismajandis teostati möödunud sügisel taliviljade külv sordiseemnega, samuti kavatsetaks eelolev kevadkülv teostada vaid kõrgeväärtusliku tunnustatud sordiviljaga, et juba lähemal ajal levitada sordivilja ühistu liikmete majandeisse.
Aruannetele järgnenud sõnavõtud paljastasid aga ühistute möödunud aasta töös ka rea tõsiseid puudusi. Uue-Antsla piimaühistu liikmed juhtisid ühistu juhataja tähelepanu kõigepealt Kassi koorejaama ehitamisküsimusele. Koorejaama ehitamiseks on koostatud projekt, ka osa ehitusmaterjali on kohale veetud, kuid juhatuse loiduse tõttu ei ole senini ehitustöödega alustatud ning osa ehitusmaterjale on hävimisohus. Samuti avaldati õigustatud rahulolematust postitalu asukoha kohta piimatööstuse ruumides, mis võimaldab kõrvalistel isikutel tööstuseruumidesse vaba sissepääsu. Koosolek võttis vastu otsuse teha valla täitevkomiteele ettepanek postitalu paigutamiseks mujale.
Teravat kriitikat arendati ühistute juhatuste töö kohta Kirikuküla ja Koigu masinaühistute ühisel aruandekoosolekul. Kehvik Toom, külavolinik Alop jt. tõid oma sõnavõttudes esile puudusi möödunud viljamasindamisperioodil, kus ei peetud kinni kindlaksmääratud töögraafikust. Samuti nõuti Koigu masinaühistule kuuluva veski töö parandamist ning tõsisemat suhtumist ühiskondliku majandi majandamisse. Valla šefi- Autotranspordi Peavalitsuse esindaja Võru autobaasi direktor Naruskov märkis, et valla šeff-organisatsioon on valmis osutama ühistule mitmekülgset abi tegevuse arendamisel. Autotranspordi Peavalitsus võib ühistuid abistada remontmaterjalidega, samuti elektrifitseerimiskavade teostamiseks turbiini ja generaatori muretsemisel, remonttöökojam sisustamisel, veski sisseseade täiendamisel, veoauto muretsemisel.
Järgnevalt tõsteti liikmete Toome, Rebase, Kapi jt. poolt üles Kirikuküla ja Koigu masinaühistute liitumise küsimus. Pärast elavaid sõnavõtte võtsid mõlema ühistu üldkoosolekud ühinemise otsuse üksmeelselt vastu ning otsustasid nimetada uue ühistu Vana-Urvaste põllumajanduslikuks ühistuks. Uue ühistu juhtimine usaldati 7-liikmelisele juhatusele, kuhu valiti eesrindlikud talupojad K. Teemägi, V. Paluteder, J. Alop, A. Aedmaa, E. Varjun, A. Zius ja A. Saar. Uuele juhatusele anti konkreetsed juhtnöörid edaspidise töö organiseerimiseks.
O. Epa.

Metsatöötalgud, edukad.

Töörahva Elu 17. veebruar 1948. a.
Metsatöötalgud Urvastes
Urvaste külanõukogus korraldati talurahva suurearvulise osavõtuga raietalgud. Valla kultuuriharidusinstruktori E. Kähri organiseerimise tulemusena ilmus talgupäeval metsatööle üle 60 ümbruskonna talupoja. Tublimad talgulised olid noortest Juhan Voor ja Loreida Pulk. Külavolinikest väärivad esiletõstmist Urvaste 1. piirkonna volinik Märt Lõo, kes on rohkem kui 60 aastat vana, ja 3. piirkonna volinik August Aedmaa, kellede külapiirkondadest on tulnud metsatalgutele kõige rohkem metsatöökohustuse täitnud ja kohustustest vabastatud talupoegi.
Õhtuhämaruseks olid talgulised töötanud üles 115 tm metsamaterjali. Töö tehtud, lõppes talgupäev lõbusa jalakeerutusega Urvaste rahvamajas.
H. Raudsik

Metsatööde "saboteerimise" tagajärg

Töörahva Elu 5. veebruar 1948
Karmid karistused metsatööst kõrvalehoidjaile
/---/
Urvaste valla talupidaja H. Värnik majandab 27 ha suurust talu. Enne nõukogude maareformi oli ta aga „pärishärra“ 54 ha suuruse talukoha üle. Metsatöökohustuseks oli talle tänavu määratud 90 tm vedu. Kauase viivitamise järele asusta küll viimaks tööle, kuid täitis oma töönormist vaid murdosa, jättes siis töö jällegi seisma. Seepärast esitaski Urvaste valla täitevkomitee saboteerija korralekutsumiseks kohtusse. rahvakohtus ei olnud H. Värnikul enese kaitseks midagi ette tuua. Kohtuistungil viibiv rahvas võttis kohtuotsuse, karistada saboteerijat üheaastase vabadusekaotusega, rahuldustundega vastu.
/---/

Urvastelased ei taha metsa varuda! Kiitus neile, mõtlen mina praegu.

Töörahva Elu 27. jaanuar 1948

Milles seisab viga?
Kohalike nõukogude valimiste-eelseil rahvakoosolekuil avaldas Urvaste valla töötav talurahvas valmisolekut täita hooaja riiklik metsavarumisplaan raie alal 1. veebruariks ja väljaveo alal Nõukogude Armee 30. aastapäevaks, 23. veebruariks. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on Urvaste valla partei- ja nõukogude organisatsioonid rakendanud rea kasulikke abinõusid. Kogu valimiste-aegne agitaatorite-kollektiiv on suunatud küladesse, selgitustööd metsavarumisplaani ennetähtaegse täitmise tähtsusest aitavad süvendada mitmesugused näitliku agitatsiooni vormid, nagu autahvlid, loosungid, tabelid töötasumääradega jne. Külanõukogudele on antud kindlad töögraafikud, külavolinikel on teatatud, kui palju iga piirkond peab päevas andma metsapunktidele raie- ja veotöölisi. Regulaarselt toimuvad tootmisnõupidamised aktiiviga, valla täitevkomitee istungeil kuulatakse järjekindlalt külanõukogude esimeeste aruandeid metsatööde käigust.
Ometi ei ole metsavarumisel saavutatud tarvilikku hoogu, vald ei nihku ega nihku oma häbiväärselt positsioonilt ja senised töötulemused ei lase kaugeltki eeldada võetud kohustuse tähtaegset täitmist metsavarumisel: vald on täitnud hooaja raieplaanist 46,7 protsenti ja väljaveoplaanist vaid 23,3 protsenti. Antud päevaülesandest täidetakse tavaliselt vaid murdosa. Nii oli 21. jaanuaril Urvaste vallast metsatööl vaid 10 raietöölist, 22. jaanuaril 7 raie- ja 10 veotöölist. Oodatud edu ei ole saavutatud ka viimastel päevadel.

Milles seisab viga?

Metsavarumise organiseerimisel on Urvaste valla juhid unustanud rea ülitähtsaid tööde edukust määravaid tegureid. kohalikud nõukogude organid ei ole kindlustanud metsapunktidega tarvilikku tihedat sidet, mille tagajärjel aruandlus on lünklik, mahajääv, ei omata konkreetset ülevaadet metsatööde käigust. Metsapunktidest saabuvad kirjalikud koondaruanded valda iga viie päeva tagant ,samadel aruannetel baseerubki kogu metsatööde organiseerimine ja juhtimine. Igapäevase täpse aruandluse kindlustamiseks ei ole kohapääl aga midagi ette võetud.
Vähe tähelepanu omistatakse vallas aktiivi isiklikule eeskujule. valimiste eel võtsid külavolinikud igaüks endale sotsialistliku kohustuse ühiskondliku aukohustuse korras üles töötada või välja veda 5-10 tihumeetrit metsamaterjali. Seniajani on töökohuslaste kõrval raielankidel tööle asunud vaid üksikud külavolinikud, nagu Peeter Kender jt. Rõhuv enamik külavolinikke on metsatöödest eemale jäänud. Kuigi Kuldre külanõukogul tuleb metsatöökohustus täita ligidal asuvas Erastvere metsapunktis, ei ole külavolinikud Arnold Sisas, Salme Puusepp jt. „leidnud võimalusi“ oma aukohustuse täitmiseks. Aktiivi passiivse suhtumisega metsavarumisse on seletatav ka raie- ja veotalgute tavaline ebaõnnestumine. Kuldre külanõukogu esimees Elmar reivart on kõigest sellest hästi teadlik, kuid ta pole olukorra parandamist millegagi kindlustanud.
Nagu mujalgi, nii leidub ka Urvaste vallas eesrindlikke talupoegi, kes oma töökohustuse metsas on täitnud ja tunduvalt ületanud. Keskmik Eduard Lukering täitis oma 90 tihumeetri suuruse veokohustuse 45 km kaugusel asuvas Mõniste metsapunktis enne valimisi ja veendudes häädes teenimisvõimalustes, jatkab praegugi metsavedu. Valimiste auks andsid hulk metsamaterjali üle normi ka Liidia Koemets, Heino Rohtla ja mitmed teised. Eesrindlaste töösaavutused leiavad töökohuslaste laiemates hulkades aga vähe tutvustamist, nende ratsionaliseeritud töömeetodeid ei propageerita, eesrindlaste algatatud sotsialistliku võistlusega on liitunud vaid mõned üksikud.
Urvaste valla partei- ja nõukogude organisatsioonide vastutavail töötajail on vajalik kiiresti kõrvaldada esinevad puudused metsatööde organiseerimisel ja juhtimisel, enne kõike kindlustada igapäevane täpne aruandlus, teostada järjekindlat kontrolli töökohustuse täitmise üle, halastamatult võidelda saboteerijatega. Kohtuvõimudele ei tule järelduste tegemiseks esitada mitte üksi selliseid tõrkujaid nagu kulak Edgar Kuus, Johannes Zilensk, hendrik Värnik jt., vaid iga metsatöökohustust saboteerija, iga tahtlikult viivitaja. Samuti tuleb kiiresti leida Alma Kirti ja teiste temataoliste ümberhulkujate metsatööle suunamiseks. On sõna tõsises mõttes üllatav, et veel seniajani pole vallas suudetud leida tööjõu katet antud raie- ja veoplaanile, samal ajal, mil töökohustuse alla kuuluvaid kodanikke leidub vallas küllaldaselt.
Eesrindlaste töökogemused on näidanud, et ka kõige mahajäänumatel valdadel on olemas võimalused hooaja metsavarumisplaani täitmiseks enne tähtaega. Need võimalused on olemas ka Urvaste vallal. Ja selle eesmärgi saavutamist ootab kogu maakonna töötav talurahvas.
V. Nurmse

Uhh - hull retoorika, kui mõelda mis tegelikult toimus

Töörahva Elu 19. jaanuar 1948
Hääletasime oma parema tuleviku eest
Väljast kostvad akordeonihelid paeluvad kõigi Linnamäe valla Vaabina valimisjaoskonnas viibijate tähelepanu. Ja eks näe, õue sõidavad sisse valijad kuuel hobusel. Kärmelt hüppab esimeselt reelt maha akordeonimees, omal nägu naerul, katkestamata mängu. Nii sisenetakse ka valimisjaoskonda. Pillihelid vaikivad alles hääletussedelite väljaandmise ruumis. Külavolinik Elmar Jõõger ja talupidaja Osv. Ruveni organiseerimisel on tulnud Lümanda valimisringkonna nr. 1 valijad hääletama üheskoos. „Meie valimisringkonnast on kohal kõik hääletamisõiguslikud kodanikud,“ nendivad nad ise uhkustundega. Varsti ongi nad ka täitnud oma kodanikukohuse.
Valimiskasti juurde sammuvad nüüd Vaabina meierei töötajad eesotsas meieri K. Mikaliga. Kõhklematult lasevad nad oma hääletussedelid valmiskasti. „Hääletasime oma parema tuleviku eest,“ lausuvad nad.
Hääletamisruumi siseneb eesrindlik talupidaja, metsatööeesrindlane H. Taliorg. „Ootasin seda päeva juba ammu,“ ütleb ta. „Nüüd saan anda oma hääle nende tublide inimeste poolt, kelledele eesti töötav rahvas võib julgelt usaldada oma edasise elu korraldamise, oma parema tuleviku rajamise.“
Valijad ei lahku veel valimisjaoskonnast. On ju pidupäev. Palju huvitavat ning ilusat pakub tänane päev.

80 aastat tagasi

Võru Teataja 2. oktoober 1928
Sissemurd Vaabinas
Läinud nädalal kell 2 p.l. murti Vaabinas raudteetöölise A. Niklani korterisse ja aita, sel ajal kui kõik elanikud põllul olid. Varas kangutas toa akna lahti ja viis mitmesugust riidekraami metsa. Sellega lõpule jõudes murdis ka aita, säält samuti kaasa tassides mitmesugust riiet j.m. Siis läks veel tuba revideerima, aga sääl kukkus sisse, sest koju tuli A. N. poeg.
Varas põgenes akna kaudu ja kadus metsa. Kohe kutsuti kohale konstaabel ja kaitseliitlased, aga neil ei läinud korda varast tabada.
A.N. kahju umbes 13 krooni.
-in.

Võru Teataja 2. oktoober 1928
Kartulivõtmine alanud.
Viimased külmad ilmad ja öökülmad on kartulite varred ära külmetanud, mille tagajärjel ka kasv on seisma jäänud. Põllumees nähes, et ilmad järjest külmad püsivad, on asunud kartulite võtmisele.
Nii võis läinud nädala lõpul näha juba igalpool inimesi kartulivõtmisel.
Kartulid Vaabinas on keskmised. Kus vihm pole takistusi teinud, seal paiguti isegi üle keskmise. Paljudel on veel suvivilja koristada, mis takistab kogu jõuga kartulite kallale asumast.

Tore spordiõhtu Vaabinas

30 .september 1958
TORE SPORDIÕHTU
Üle kahesaja spordihuvilise kogunes laupäeval Vaabina koolimajja. Toimus ju siin esmakordselt demonstratsioonesinemine raskejõustikus.
Enne demonstratsioonvõistluste algust rääkis J. Tamm noortele olümpiamängude tekkimisest ja ideedest. Pärast seda asusid lavale Eesti NSV maanoorte tšempionid V. Pino, A. Oja ja teised nimekad tõstesportlased. Demonstreeriti klassikalise kolmevõistluse kolme tõsteliiki: surumist, rebimist ja tõukamist. Sealjuures andis VS “Jõud” vabariiklik treener A. Helissaar pidevalt seletusi iga tõsteliigutuse ja tehnika kohta. Väga tubli tulemuse saavutas kergekaallane J. Oisar (Abja), kes saavutas kolme tõste kogusummaks 300 kg. Oleks teretulnud, kui niisuguseid demonstratsioone korraldataks rohkem.
A.RAJAV

80 aastat tagasi keerulised olud põllumehele

29. september 1928
Külma kahju Urvastes
Kolma- ja neljapäeva hommikul kattis maad paks hall-kord. Maa oli üleni valge. Kraadiklaasis langes elavhõbe nullini. Kartulivarred on juba üleni mustaks tõmbunud. Mittevalmis olev tõuvili, iseäranis kaer, on külma mõjul liig kiirelt valminud, mis terale ka halvasti mõjub – tehes selle peenikeseks ning kiduraks. Ka aedades on öökülm kahju tekitanud. Rohelised aiaviljad on üleni mustaks muutunud ning hakkavad mädanema.
Tänavune suvi, mis halvemaid põllumehele, pani juba varakult põllumehe tõsiselt mõtlema. Seda rusuvamalt mõjuvad nüüd öökülmade kahjud, mis seisukorda veel enam raskendava. Maainimesed kardavad kohati koguni nälja tulekut.

Elu 29. september 1928
Maakoolides õppetöö algus 8. oktoobril.
Arvesse võttes asjaolu, et tänavune aasta suuresti hilineb viljakoristamise alal, ja et maal karjaskäimine kui ka muud hädatarvilikud tööd viibivad, otsustas haridusminister maal asuvates algkoolides õppetööd ühe nädala võrra edasi lükata. Koolitöö algkoolides hakkaks hariliku 1. oktoobri asemel tänavu esmaspäeval, 8. oktoobril.
Täienduskoolides aga lükatakse õppetöö algus kahe nädala võrra edasi ja algab neis koolides töö 15. oktoobril.

Talud ridamisi haamri alla

Postimees 29. veebruar 1928
Urvaste peremehed hädas vekslite ja popsidega.
Viletsa aasta tõttu teevad Urvaste peremehed vekslitega rohkem tegemist, kui varem, millega koos käivad alalised veksli-protsessid ja oksjonid. Ühel päeval oli Urvastes tervelt kuues talus oksjon.
Suurt pahandust tekitavad peremeestele ka popsid, kes maahädaga haru-tihti Võrus kohtus käivad.

Tore ja armas

Postimees 22. jaanuar 1928
Vabaduspäeva pühitsemine Urvastes.
10-aastaset vabadus juubelit kavatsetakse Urvastes eriliselt suurte pidustustega pühitseda.
Päeval on kirikus pidulik jumalateenistus, mida kaunistab puhkpillide orkester ja Eesti noorsoo liit „Siiriuse“ laulukoor. Peale jumalateenistuse korraldatakse rongikäik puhkpillide ork. saatel Urvaste surnuaiale, vabadussõjas langenute haudade juure. Suurema peo toimib õhtul Urvaste algkooli ruumes kohalik kaitseliit. Taludel soovitatakse välja panna Eesti lipp, et kogu Urvaste pidustustel kaasa elaks.

Statistikat

Postimees 12. jaanuar 1928
Võru praostkonna elust.
Urvaste kogudus elab nagu paljud teisedki kogudused Eestis kahanemise tähe all. Kahanemas on sündimiste arv. Nii on sündimiste arv alla läinud 524 pealt1886 aastal 77 peale 1927. aastal, leerilaste arv 237 pealt 1875. a 96 peale, laulatuste arv 108 pealt 1860. a. 42 peale, armulauast osavõtjate arv 11.597 pealt 1870. aastal 1140 peale ja surnute arv 388 pealt 1865. a. 116 peale. 1927. a. Peale sõja, 1921. ja 1922. a. oli küll sündimiste ja abiellumiste tõusu märgata, aga sellest peale algab jälle alaline langemine.

Dilemma

Postimees 30. jaanuar 1928
Moodne tants on lehma-lüpsmisest ette.
Uue-Antsla haridusseltsi viimasel koosolekul, kui kõik muud asjad lahendatud olid, tõstsid õrnemasoo esitajad üles küsimuse, kas selts ei peaks korraldama moodsate tantsude kursusi, sest nii piinlik olevat seista, kui mõni ainuke „parem paar“ lustilikult pidul fori veeretab.
Teised seltsi tegelased vaidlesid küll vastu, sest ega see ikka päris ilus ole, kui haridusselts korraldamata jätab põllumajanduslikud kursused ja selle asemel moodsaid tantse hakkab õppima ja õpetama, kuid mitmed jäid oma seisukohtade juure, kuigi üldiselt otsuses ka eitavale seisukohale asuti.