16. juuli 1949
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis
/---/
II järgu ordeniga „Ema au“ autasustati Urvaste valla talunaist Hilda Siili, kes on sünnitanud ja kasvatanud kaheksa last. Varem on teda autasustatud II järgu medaliga „Emamedal“.
Thursday, July 16, 2009
Wednesday, July 15, 2009
100 aastat tagasi - põllumajandusel kehv aasta, Põllumeeste selts peab pidu
Peterburi Teataja 15. juuli 1909
Maamajandus. Urvaste kih. majanduslikud teated. Mai kuu algusest kuni Jaanipäevani ei sadanud siinpool õiget vihma, ainult paar korda tuli kaste võrd, mis midagi ei tähendanud; ilmad olid liig kuivad ja tulised, selle pikalise põua järele on heina- ja põllukasvamine hoopis längus. Harilikult oli jaanipäev kesk-heinategemise aeg, aga nüüd ei saa heina enne Jakobipäeva teha, s.o. kuu aega hiljem. Niiduheina saak on tänavu suvel pool vähem läinud aastate saagist, kuna ristikheinast midagi loota ei ole; need nurmed on kuivadel kohtadel päris paljad, ainult niiskemates kohtades on ta sõrme pikkune. Rukkid on ka kõhnad, kuna harva mõnel keskmine on. Suiviljad olivad mägise ja savimaade peal hoopis idanemata, aga pehmemates kohtades küll haljendas, kuid kiduralt – nii on juba ette näha, et suiviljade pead küll enne augusti kuu lõppu välja ei tule ja palju enne Mihklipäeva valmis ei saa, sellega on viljakasv põua pärast enam kui kuu aega teistest aastatest hiljemaks jäänud. Ka juurviljad on kõhnad. Õunapuude ja marjapõesaste peal on palju ussisi. Niisugust põllumajanduslist vaadet pakub kogu Võrumaakond. Üleüldse on juba ette ära näha, et selle aastane heina- ja põllusaaks siin maakonnas õige vaene tõotab olla.
Peterburi Teataja 15. juuli 1909
Seltsielu.
Lex. Vaabina põllumeeste-selts 5. juulil s.a. endises „Liiva“ koolimajas 10 aastast juubelipidu. Ta on Võrumaal kõigevanem põllum.-selts ja pani ka esimese põllutöönäituse Võrus toime. Vaabina põllum.-selts on maalolevatest põllum.-seltsidest vist üks tegevusrikkamatest. Ta on kümne aasta jooksul 55 tuhande rubla eest selle mõisasse piima viinud, peale 10 tuhande rubla eest kunstsõnnikut tellinud, 6 põllutöönäitust ja 4 näitemüüki toimepannud, näitustel 1200 rubla auhindadeks andnud, kuldsõrmused, prossid, käerõngad, uurid, mis naisterahva käsitöö eest anti, on peale selle; näitustel saadud kõige suurem puhaskasu oli 270 rubla ja kahju 52 rub., 88 kiitusekirja näitustel välja jaganud, peale 40 auraha (kuld, hõbe, brongs) annetanud; seltsi kõige suurem kassa seis oli 1000 rubla. Pidu toimepanemiseks anti seltsikassast 50 rub. ja kes pidust osa võttis, mkasis veel juurde – meesterahvas 1 rub., naisterahvas – 50 kop. Pidust võtsivad ainult seltsiliikmed osa. Seltsi kümneaastase pidu mälestuseks oli paljude, endiste, kaugel elavate, seltsiliikmete, kui ka eraisikute poolt hulga õnnesoovisi saadetud, mis esimees pidul ette luges; auvõerana oli naabri põllum.-seltsi poolt igast ühest üks kutsutud. Pidukorral lõbustas kohalik muusika ja laulukoor pidulisi. Pidul peeti palju kõnesi ja kord oli kõigipidi eeskujulik.
Maamajandus. Urvaste kih. majanduslikud teated. Mai kuu algusest kuni Jaanipäevani ei sadanud siinpool õiget vihma, ainult paar korda tuli kaste võrd, mis midagi ei tähendanud; ilmad olid liig kuivad ja tulised, selle pikalise põua järele on heina- ja põllukasvamine hoopis längus. Harilikult oli jaanipäev kesk-heinategemise aeg, aga nüüd ei saa heina enne Jakobipäeva teha, s.o. kuu aega hiljem. Niiduheina saak on tänavu suvel pool vähem läinud aastate saagist, kuna ristikheinast midagi loota ei ole; need nurmed on kuivadel kohtadel päris paljad, ainult niiskemates kohtades on ta sõrme pikkune. Rukkid on ka kõhnad, kuna harva mõnel keskmine on. Suiviljad olivad mägise ja savimaade peal hoopis idanemata, aga pehmemates kohtades küll haljendas, kuid kiduralt – nii on juba ette näha, et suiviljade pead küll enne augusti kuu lõppu välja ei tule ja palju enne Mihklipäeva valmis ei saa, sellega on viljakasv põua pärast enam kui kuu aega teistest aastatest hiljemaks jäänud. Ka juurviljad on kõhnad. Õunapuude ja marjapõesaste peal on palju ussisi. Niisugust põllumajanduslist vaadet pakub kogu Võrumaakond. Üleüldse on juba ette ära näha, et selle aastane heina- ja põllusaaks siin maakonnas õige vaene tõotab olla.
Peterburi Teataja 15. juuli 1909
Seltsielu.
Lex. Vaabina põllumeeste-selts 5. juulil s.a. endises „Liiva“ koolimajas 10 aastast juubelipidu. Ta on Võrumaal kõigevanem põllum.-selts ja pani ka esimese põllutöönäituse Võrus toime. Vaabina põllum.-selts on maalolevatest põllum.-seltsidest vist üks tegevusrikkamatest. Ta on kümne aasta jooksul 55 tuhande rubla eest selle mõisasse piima viinud, peale 10 tuhande rubla eest kunstsõnnikut tellinud, 6 põllutöönäitust ja 4 näitemüüki toimepannud, näitustel 1200 rubla auhindadeks andnud, kuldsõrmused, prossid, käerõngad, uurid, mis naisterahva käsitöö eest anti, on peale selle; näitustel saadud kõige suurem puhaskasu oli 270 rubla ja kahju 52 rub., 88 kiitusekirja näitustel välja jaganud, peale 40 auraha (kuld, hõbe, brongs) annetanud; seltsi kõige suurem kassa seis oli 1000 rubla. Pidu toimepanemiseks anti seltsikassast 50 rub. ja kes pidust osa võttis, mkasis veel juurde – meesterahvas 1 rub., naisterahvas – 50 kop. Pidust võtsivad ainult seltsiliikmed osa. Seltsi kümneaastase pidu mälestuseks oli paljude, endiste, kaugel elavate, seltsiliikmete, kui ka eraisikute poolt hulga õnnesoovisi saadetud, mis esimees pidul ette luges; auvõerana oli naabri põllum.-seltsi poolt igast ühest üks kutsutud. Pidukorral lõbustas kohalik muusika ja laulukoor pidulisi. Pidul peeti palju kõnesi ja kord oli kõigipidi eeskujulik.
Sunday, July 12, 2009
Karskusteema igati oluline
Võru Teataja 11. juuli 1929
Antsla-Urvastetet ähvardab alkoholi uputus
Alakõrtsi tahetakse õlle-viinakauplust sisse sääda.
Nagu kuulda, kavatseb keegi Antsla aleviärimees Antsla-Urvaste Alakõrtsis õlle- ja viinaladu avada. Ja, alkoholi sõprade meelest ilus algatus, kuid mis mõtlevad enamjagu teistest?
Teatavasti asub Alakõrts Antsla-Urvaste piiril ja kui säärasel kohal avatakse alkoholi pood, siis on möödapääsematud igapäised kakelused. Teekäijad peavad igatahes siis Võru kaudu Valka sõitma, sest Alakõrtsist möödumine on ju joobnute tõttu võimatu. Arvan, et kellelgi pole veel meelest läinud need kakelused ja riiud, mis aset leidsid tolkorral, kui samas kohas asus kõrts. Ei läinud ühtegi õhtut ega päeva mööda, kui mõnel pääd puruks ei löödud või silmi ära ei kratsitud.
Alevis või linnas on säärane asutis arusaadav, sest seal on käepärast ametivõimud, kuna maal seda korraldust raske läbi viia.
Päälegi ei tunta sääl alkoholi kaupluse järele sugugi vajadust, sest Antsla alev asub Urvastest kõigest 9 klm. kaugel, kuna Uue-Antslale ta veelgi ligemal on. ja säält võib seda märjukest saada niipalju kui süda soovib. Inimeste seas on säärane ettevõte rahakehval ajal tõsist meelepaha ja nurinat esile kutsunud.
Igatahes peaks need asutused ja võimud, kelledest asi oleneb, kindlasti samme astuma, et Alakõrtsi mingisugust alkoholikauplust ei avataks, kui neile tähtis on rahva üldine hää käekäik, sest vastasel korral upub Antsla-Urvaste alkoholi merre.
Antsla-Urvastlane.
Antsla-Urvastetet ähvardab alkoholi uputus
Alakõrtsi tahetakse õlle-viinakauplust sisse sääda.
Nagu kuulda, kavatseb keegi Antsla aleviärimees Antsla-Urvaste Alakõrtsis õlle- ja viinaladu avada. Ja, alkoholi sõprade meelest ilus algatus, kuid mis mõtlevad enamjagu teistest?
Teatavasti asub Alakõrts Antsla-Urvaste piiril ja kui säärasel kohal avatakse alkoholi pood, siis on möödapääsematud igapäised kakelused. Teekäijad peavad igatahes siis Võru kaudu Valka sõitma, sest Alakõrtsist möödumine on ju joobnute tõttu võimatu. Arvan, et kellelgi pole veel meelest läinud need kakelused ja riiud, mis aset leidsid tolkorral, kui samas kohas asus kõrts. Ei läinud ühtegi õhtut ega päeva mööda, kui mõnel pääd puruks ei löödud või silmi ära ei kratsitud.
Alevis või linnas on säärane asutis arusaadav, sest seal on käepärast ametivõimud, kuna maal seda korraldust raske läbi viia.
Päälegi ei tunta sääl alkoholi kaupluse järele sugugi vajadust, sest Antsla alev asub Urvastest kõigest 9 klm. kaugel, kuna Uue-Antslale ta veelgi ligemal on. ja säält võib seda märjukest saada niipalju kui süda soovib. Inimeste seas on säärane ettevõte rahakehval ajal tõsist meelepaha ja nurinat esile kutsunud.
Igatahes peaks need asutused ja võimud, kelledest asi oleneb, kindlasti samme astuma, et Alakõrtsi mingisugust alkoholikauplust ei avataks, kui neile tähtis on rahva üldine hää käekäik, sest vastasel korral upub Antsla-Urvaste alkoholi merre.
Antsla-Urvastlane.
Patriootiline hetk 70 aastat tagasi
Päevaleht 10. juuli 1939
„Eesti pole sündinud pliiatsitõmbega“
Siseminister R. Veermaa Urvaste rahvuspäeval
Pühapäeval peeti Urvastes kihelkondlik rahvuspäev, millest võttis aukülalisena osa siseminister R. Veermaa. Siseminister saabus Urvastesse kell ½ 3. Ministri pidulik vastuvõtt toimus kiriku ees, kuhu oli kogunenud rahvast ligidalt ja kaugelt väga suurel arvul. Ministrile esitati kohalikke tegelasi, misjärel väikene kodutütar ulatas ministrile kimbu lilli.
Rahvuspäev algas piduliku jumalateenistusega kirikus, kus teenisid kohalik õpetaja Pähn ja õpetaja H. Karm Tallinnast. Kontsertosa koosnes instrumentaal- ja vokaalosa ettekannetest.
Peale jumalateenistust siirduti kauni Uhti järve kaldale, kus toimus rahvuspäeva aktus.
Aktuse sissejuhatavaid sõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru, mispeale astus suurte kiiduavalduste saatel rahvusvärvidega ja rohelisega kaunistatud kõnetooli siseminister R. Veermaa, kes oma aktusekõnes ütles kokkuvõttes järgmist:
„Meie elame praegu ärevatel aegadel. Rahvusvaheline õhkkond on niivõrd täis elektrit, et piisab ainult ühest sädemest ja kohutav tulekahi võib puhkeda. Seda silmas pidades tekib tahtmatult küsimus, kuidas kujuneb meie rahva ja maa saatus. Vastuse otsimisel peame meenutama fakti, et Eesti pole sündinud mõne pliiatsijoone tõmbamisega maakaardil, meie vaba ja sõltumatu rahvusriik on kangelasliku võitluse vili. Eelöeldust järgneb, et see riik, mille loomisel on kantud niipalju ohvreid, ei kao ka ainsa pliiatsitõmbamisega ükskõik ka kelle poolt.
Mis meile kuulub, see jääb ka meile! Eestlane pigemini murdub, kuid ei paindu! Väär on see arvamus, et väikerahvas on alati kaotaja pool. Ajalugu on korduvalt näidanud, et rahvas, kes on vaimselt tugev, tuleb rasketest heitlustest välja kui mitte just võitjana, siis igatahes ilma tagajärgedeta, mis seaks ka sõltumatuse küsimusmärgi alla.
Oluline pole kvantiteet, vaid sisemine jõud, mis rahvaid kannab. Mitte relvade hulgas ei seisa küsimuse raskuspunkt, vaid selles vaimus, mis relvade tegevust suunab. Relvi saab osta raha eest, vaimu mitte, seda peame kasvatama!
Ainult kange rahvas on võimeline tegema ajalugu. Eestlased on teinud ajalugu. Meie Vabadussõda ja vabariiklikud aastad kõnelevad sellest selget keelt. Mesilaste kombel oleme usinusega korjanud ja kogunud ning mesilaste üksmeele ja visadusega kaitseme ka oma ühist kodu ükski kelle vastu, kes seda tahab lõhkuda.
Me võime rahus töötada teadmises, et meie maad ja rahvast juhivad meie endi keskelt võrsunud mehed. Vabariigi valitsus võtab osa igast rahva rõõmust ja murest. Ent kui peaksid saabuma rasked ajad, siis seisku ka rahvas oma valitsuse seljataga kindlalt ja vankumatult kui üks mees. Tervikuna elame ja töötame, tervikuna võitleme ja tervikuna ka langeme ja sureme, kui saatus peaks seda nõudma.“
Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused.
Aktusel kõnelesid veel rkvl. A. Karineel ja lõppsõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru. Sõnalised ettekanded vaheldusid ühislaulu ja orkestri-paladega. Siseminister R. Veermaa lahkus Urvastest õhtul.
„Eesti pole sündinud pliiatsitõmbega“
Siseminister R. Veermaa Urvaste rahvuspäeval
Pühapäeval peeti Urvastes kihelkondlik rahvuspäev, millest võttis aukülalisena osa siseminister R. Veermaa. Siseminister saabus Urvastesse kell ½ 3. Ministri pidulik vastuvõtt toimus kiriku ees, kuhu oli kogunenud rahvast ligidalt ja kaugelt väga suurel arvul. Ministrile esitati kohalikke tegelasi, misjärel väikene kodutütar ulatas ministrile kimbu lilli.
Rahvuspäev algas piduliku jumalateenistusega kirikus, kus teenisid kohalik õpetaja Pähn ja õpetaja H. Karm Tallinnast. Kontsertosa koosnes instrumentaal- ja vokaalosa ettekannetest.
Peale jumalateenistust siirduti kauni Uhti järve kaldale, kus toimus rahvuspäeva aktus.
Aktuse sissejuhatavaid sõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru, mispeale astus suurte kiiduavalduste saatel rahvusvärvidega ja rohelisega kaunistatud kõnetooli siseminister R. Veermaa, kes oma aktusekõnes ütles kokkuvõttes järgmist:
„Meie elame praegu ärevatel aegadel. Rahvusvaheline õhkkond on niivõrd täis elektrit, et piisab ainult ühest sädemest ja kohutav tulekahi võib puhkeda. Seda silmas pidades tekib tahtmatult küsimus, kuidas kujuneb meie rahva ja maa saatus. Vastuse otsimisel peame meenutama fakti, et Eesti pole sündinud mõne pliiatsijoone tõmbamisega maakaardil, meie vaba ja sõltumatu rahvusriik on kangelasliku võitluse vili. Eelöeldust järgneb, et see riik, mille loomisel on kantud niipalju ohvreid, ei kao ka ainsa pliiatsitõmbamisega ükskõik ka kelle poolt.
Mis meile kuulub, see jääb ka meile! Eestlane pigemini murdub, kuid ei paindu! Väär on see arvamus, et väikerahvas on alati kaotaja pool. Ajalugu on korduvalt näidanud, et rahvas, kes on vaimselt tugev, tuleb rasketest heitlustest välja kui mitte just võitjana, siis igatahes ilma tagajärgedeta, mis seaks ka sõltumatuse küsimusmärgi alla.
Oluline pole kvantiteet, vaid sisemine jõud, mis rahvaid kannab. Mitte relvade hulgas ei seisa küsimuse raskuspunkt, vaid selles vaimus, mis relvade tegevust suunab. Relvi saab osta raha eest, vaimu mitte, seda peame kasvatama!
Ainult kange rahvas on võimeline tegema ajalugu. Eestlased on teinud ajalugu. Meie Vabadussõda ja vabariiklikud aastad kõnelevad sellest selget keelt. Mesilaste kombel oleme usinusega korjanud ja kogunud ning mesilaste üksmeele ja visadusega kaitseme ka oma ühist kodu ükski kelle vastu, kes seda tahab lõhkuda.
Me võime rahus töötada teadmises, et meie maad ja rahvast juhivad meie endi keskelt võrsunud mehed. Vabariigi valitsus võtab osa igast rahva rõõmust ja murest. Ent kui peaksid saabuma rasked ajad, siis seisku ka rahvas oma valitsuse seljataga kindlalt ja vankumatult kui üks mees. Tervikuna elame ja töötame, tervikuna võitleme ja tervikuna ka langeme ja sureme, kui saatus peaks seda nõudma.“
Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused.
Aktusel kõnelesid veel rkvl. A. Karineel ja lõppsõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru. Sõnalised ettekanded vaheldusid ühislaulu ja orkestri-paladega. Siseminister R. Veermaa lahkus Urvastest õhtul.
Thursday, July 9, 2009
Kriitilised hetked maisipõllul
Töörahva Elu 9. juuli 1959
Praegu on otsustavad päevad maisikasvatuses. Kommunistlikud noored ja noored, kuulutage kadu umbrohtudele maisipõldudel!
„TÖÖRAHVA ELU” KONTROLLREIDILT
Ilmad maisi kasvatamiseks on olnud küllalt soodsad. Taimede normaalset kasvu rajooni enamikel põldudel tunnistasid ka hiljuti ajalehe „Töörahva Elu” toimetuse poolt organiseeritud kontrollreidist osavõtjad. Ilmastik ei takista rikkaliku maisisaagi kogumist. See ei tähenda veel seda, et väärtuslik silomaterjal mais on meil niisama hästi kui käes ja muret ei enam mingit.
Praegu toimub maisipõldudel võitlus umbrohu ja maisi vahel. Ja kui nüüd sellesse võitlusse ei sega põldude peremehed, siis saab kindlasti võidu umbrohi ja kolhoosidel tuleb maisisaagist suu puhtaks pühkida. Võitlus umbrohu vastu maisipõldudel olgu järjekindel ja oskuslik.
Kontrollreidi käigus selgusid head ja halvad maisipõldude peremehed. Alljärgnevalt nendest pikemalt.
/---/
„KOHE TÄNA HAKKAME HARIMA,”
lausus umbrohtu uppunud maisipõllu ääres Urvaste külanõukogu „Võidulipu” kolhoosi esimees A. Sibul. Kas need sõnad ei ole hilja lausutud? See põld ei olnud äkkeid ega vaheltharimisriistu näinud mitte hiljem kui kolm nädalat tagasi. Äestada on nüüd seda põldu juba hilja. Tarvis on vahelt harida ja siis käsitsi kõblata või kitkuda. Vastasel juhul teeb umbrohi oma töö. See põld oli kolhoosi 1. põllundusbrigaadis. Natuke paremas seisus on maisipõld 3. põllundusbrigaadis. Siin oli just samal päeval alustanud üks kolhoosnik harkadraga vaheltharimist. Sellest on aga vähe. Kolhoosis on kõigest 5 ha maisi ja nii võib neid põlde ka käsitsi kitkuda.
/---/
L. HANKOV
Praegu on otsustavad päevad maisikasvatuses. Kommunistlikud noored ja noored, kuulutage kadu umbrohtudele maisipõldudel!
„TÖÖRAHVA ELU” KONTROLLREIDILT
Ilmad maisi kasvatamiseks on olnud küllalt soodsad. Taimede normaalset kasvu rajooni enamikel põldudel tunnistasid ka hiljuti ajalehe „Töörahva Elu” toimetuse poolt organiseeritud kontrollreidist osavõtjad. Ilmastik ei takista rikkaliku maisisaagi kogumist. See ei tähenda veel seda, et väärtuslik silomaterjal mais on meil niisama hästi kui käes ja muret ei enam mingit.
Praegu toimub maisipõldudel võitlus umbrohu ja maisi vahel. Ja kui nüüd sellesse võitlusse ei sega põldude peremehed, siis saab kindlasti võidu umbrohi ja kolhoosidel tuleb maisisaagist suu puhtaks pühkida. Võitlus umbrohu vastu maisipõldudel olgu järjekindel ja oskuslik.
Kontrollreidi käigus selgusid head ja halvad maisipõldude peremehed. Alljärgnevalt nendest pikemalt.
/---/
„KOHE TÄNA HAKKAME HARIMA,”
lausus umbrohtu uppunud maisipõllu ääres Urvaste külanõukogu „Võidulipu” kolhoosi esimees A. Sibul. Kas need sõnad ei ole hilja lausutud? See põld ei olnud äkkeid ega vaheltharimisriistu näinud mitte hiljem kui kolm nädalat tagasi. Äestada on nüüd seda põldu juba hilja. Tarvis on vahelt harida ja siis käsitsi kõblata või kitkuda. Vastasel juhul teeb umbrohi oma töö. See põld oli kolhoosi 1. põllundusbrigaadis. Natuke paremas seisus on maisipõld 3. põllundusbrigaadis. Siin oli just samal päeval alustanud üks kolhoosnik harkadraga vaheltharimist. Sellest on aga vähe. Kolhoosis on kõigest 5 ha maisi ja nii võib neid põlde ka käsitsi kitkuda.
/---/
L. HANKOV
Rahad vasakule?
Töörahva Elu 9. juuli 1949
Meie kirjakastist
Märkamatuks jäänud pisiasi
Külastasin hiljuti Vaabina külanõukogu, kuna mul oli tarvidus telefoniga rääkida. Siin puutus mulle silma nähtavasti külanõukogu töötajate poolt märkamatuks jäänud pisiasi. Vaadeldes telefoni kasutajate registreerimiskausta, nägin, et sinna polnud juba hulgal ajal kantud kõnesid sisse. Nii oli sisse kandmata ka minu enda kõne paar päeva tagasi.
Kuhu jäävad aga need summad, millised kasseeritakse sisse kaugekõnede eest, mis jäävad registreerimiskausta sisse kandmata?
A.Valk
Meie kirjakastist
Märkamatuks jäänud pisiasi
Külastasin hiljuti Vaabina külanõukogu, kuna mul oli tarvidus telefoniga rääkida. Siin puutus mulle silma nähtavasti külanõukogu töötajate poolt märkamatuks jäänud pisiasi. Vaadeldes telefoni kasutajate registreerimiskausta, nägin, et sinna polnud juba hulgal ajal kantud kõnesid sisse. Nii oli sisse kandmata ka minu enda kõne paar päeva tagasi.
Kuhu jäävad aga need summad, millised kasseeritakse sisse kaugekõnede eest, mis jäävad registreerimiskausta sisse kandmata?
A.Valk
Tuesday, July 7, 2009
Enno Tammer käis praktikandina Irma Teosest lugu tegemas
7.juuli 1979
KUUS HETKE
PROLOOGI ASEMEL
Mida tunneb üks linnalapsest ajakirjandustudeng, kes maaluhvti ainult kaugelt nuusutanud, kuid praktika ülesanne näeb ette rajooni suurima majandi peazootehniku portree kirjutamist? Tunneb, et süda taob tavalisest kiiremini, et jalad ei taha sõna kuulata. Kuldre kolhoosi remonditöökojas portreteeritavat telefoni teel otsides tunneb ta veel, et küll oleks hea, kui portreteeritav oleks ära sõitnud, siis jääks veel paar päeva aega julgust koguda. Ei olnud ära sõitnud.
Raske südamega (kõik läheb niikuinii untsu!) avad peazootehniku ukse ja… Kui nägin Irma Teost tõusmas suure paberikuhila tagant ja mulle lahkelt terekätt sirutamas, läks kohe poole kergemaks – jalad ei võbisenud, südagi leidis õige takti. Pärast minu kohmakavõitu algust, et kas teil oleks aega, naeratas Irma Teos sõbralik-siiralt ning ütles: „On kuu lõpp ja palju pabereid kogunenud täitmiseks. Aga kui vaja… Ärge mind ainult üle kiitke.
MILLEKS ON LAPSEPÕLV?
Vanaisa paneb oma nelja-aastase tütretütre hobuse selga. Hobune pole harjunud nii kerge kandamiga. Kuid ohje hoidev vanaisa on mõlemale toeks. Nii sai alguse armastus loomade, hobuste vastu. Pole imestada, et tüdrukuke igal vabal minutil püüdis hobuste man joosta. Romantika – ütlete. Ka seda. Kuid armastusega kaasneb alati ka mure. Mure loomade saatuse pärast tugevdas maatüdruku juuri, mis sidusid teda oma maaga. Põlistel maainimestel polnud vaja karta, et nende tüdrukust linnadaam saab, kes peatselt oma päriskodu unustab.
Alati, kui räägime lapsepõlvest, tekib imelik klomp kurku. Raske on sellest rääkida teistele – kisud nagu tükke oma südame küljest, teadmata, kas sind mõistetakse või ei.
Küllap tundis nii ka Irma Teos, kui palusin tal rääkida oma lapsepõlvest. Ent tema vähestest südamest kistud sõnadest piisas – tähtsama oli ta ära öelnud.
TEOORIA JA PRAKTIKA
Noor inimene läks EPA-sse, tundes et keskharidusest jääb väheseks. Ta sai sisse, kuid zootehnikuna end ette kujutada esimese aasta jooksul küll ei osanud. Ainuke soov oli tegelda hobustega. Selle nimel sai parajal määral teooriat sisse ahmitud ja kõvasti ratsasporti tehtud.
Aasta sai läbi ja noor inimene saadeti praktikale sealauta. Pettumus? Kindlasti. Noor inimene aga polnud viriseja tüüp, vaid tegi seda, mida vaja. Sai sealaudapraktika läbi, siis võttis noor inimene teooriat märksa teadlikumalt, nagu tulevane zootehnik, kelle vastutada kõik majandi loomad. Siis tuli kõvade kaantega diplom ja palju-palju lilli. Saadud lilled ei jõudnud veel närtsida, kui noor inimene tuttava sealaudaga majandis kõvade kaantega diplomisahtli kaugemasse nurka lükkas ja teooriat eluga ühele kursile viima hakkas.
TÖÖ JA PUHKUS
Irma Teose jutust: ”Tööpäev algab tavaliselt kell kuus hommikul. Siin püüan mõned eelmisest päevast jäänud pakilisemad küsimused ära lahendada. Kella seitsmeks olen kontoris, kus iga tööpäeva alguses peavad spetsialistid väikese nõupidamise. Kella kaheksast võtan vastu jutulesoovijaid. Inimesed käivad minuga sel kellaajal oma isiklikke muresid jagamas. Eks põhimureks ole ka neil söödamured. Poole üheksast algab üks suur ringisõitmine mööda kolhoosi. Selleks ajaks on teada ka päeva sõlmküsimus, mille pean õhtuks lahti harutama. Tavaliselt lõpetan poole seitsme paiku õhtul. Nii rääkis Irma Teos oma igapäevasest tööst. Ta rääkis rohkemgi veel kui kirjas – oma töömuredest ja rõõmudest, raskustest söödavarumisega ja lihaplaaniga, kuid palus, et ma nendest ei kirjutaks. „Küll me oma muredega ise toime tuleme.”
Püüan teada saada, et kas siis vaba aega ka ikka on.
„On ikka. Kui tekib selline päris vaba moment, siis pagen kohe talli hobuste juurde või hakkan aias lilli nokitsema. Väga armastan lugeda. Filme meeldib ka vaadata. Teatri jaoks aga jääb aega napiks.”
IDEAALID JA INIMESED
Tavaliselt on nii, et inimeste ideaalid on inimestest ilmatuma kauged ja kättesaamatud. Irma Teose puhul oli teistmoodi. Tema jaoks oli (pea)zootehniku ideaal üsna argipäevane, ta ei hakanud mulle epiteete üles lugema, vaid ütles kohe: selleks on Maret Aruvee, on Margit Lõokene. Miks? „Eks ikka sellepärast, et nad oskavad minust veidi paremini inimestega suhelda. Mina vahel ei suuda end vaos hoida. Samuti on nad minust läbinägelikumad ja kindlasti ka järjekindlamad.”
Ideaalidest läksime üle luust ja lihast inimeste peale. „Mulle meeldivad inimesed oma nõrkustega, kuid nõrkuseks ei tohi kunagi olla valetamine ja viinajoomine. Silmakirjatsejaid ja joodikuid ei salli.”
Lihtsalt ja selgete sõnadega ütles Irma Teos oma arvamuse inimestest. Mida veel lisada? Seda, et inimene jäägu alati inimeseks igas olukorras – aga nii ju mõtles ka Irma Teos.
EPILOOGI ASEMEL
Lamasin äsja niidetud rohus, vaatasin taevas rändavaid pilvi ja ootasin autot, mis mind Võrru viiks. Mõtted läksid jutuajamisele Irma Teosega. Kui õnnelik on see ajakirjanik, kes teeb huvitavast inimesest portreed, olin arvanud. Kuid kui raske see on. Kas ma suudan Irma Teosest kirjutada lihtsalt, siiralt ja usutavalt? Kindlasti ei suuda, ala on minu jaoks liialt kauge. Kuid kui ma natukenegi suudaksin teda kui head inimest lugejale avada, oleksin õnnelik.
ENNO TAMMER
KUUS HETKE
PROLOOGI ASEMEL
Mida tunneb üks linnalapsest ajakirjandustudeng, kes maaluhvti ainult kaugelt nuusutanud, kuid praktika ülesanne näeb ette rajooni suurima majandi peazootehniku portree kirjutamist? Tunneb, et süda taob tavalisest kiiremini, et jalad ei taha sõna kuulata. Kuldre kolhoosi remonditöökojas portreteeritavat telefoni teel otsides tunneb ta veel, et küll oleks hea, kui portreteeritav oleks ära sõitnud, siis jääks veel paar päeva aega julgust koguda. Ei olnud ära sõitnud.
Raske südamega (kõik läheb niikuinii untsu!) avad peazootehniku ukse ja… Kui nägin Irma Teost tõusmas suure paberikuhila tagant ja mulle lahkelt terekätt sirutamas, läks kohe poole kergemaks – jalad ei võbisenud, südagi leidis õige takti. Pärast minu kohmakavõitu algust, et kas teil oleks aega, naeratas Irma Teos sõbralik-siiralt ning ütles: „On kuu lõpp ja palju pabereid kogunenud täitmiseks. Aga kui vaja… Ärge mind ainult üle kiitke.
MILLEKS ON LAPSEPÕLV?
Vanaisa paneb oma nelja-aastase tütretütre hobuse selga. Hobune pole harjunud nii kerge kandamiga. Kuid ohje hoidev vanaisa on mõlemale toeks. Nii sai alguse armastus loomade, hobuste vastu. Pole imestada, et tüdrukuke igal vabal minutil püüdis hobuste man joosta. Romantika – ütlete. Ka seda. Kuid armastusega kaasneb alati ka mure. Mure loomade saatuse pärast tugevdas maatüdruku juuri, mis sidusid teda oma maaga. Põlistel maainimestel polnud vaja karta, et nende tüdrukust linnadaam saab, kes peatselt oma päriskodu unustab.
Alati, kui räägime lapsepõlvest, tekib imelik klomp kurku. Raske on sellest rääkida teistele – kisud nagu tükke oma südame küljest, teadmata, kas sind mõistetakse või ei.
Küllap tundis nii ka Irma Teos, kui palusin tal rääkida oma lapsepõlvest. Ent tema vähestest südamest kistud sõnadest piisas – tähtsama oli ta ära öelnud.
TEOORIA JA PRAKTIKA
Noor inimene läks EPA-sse, tundes et keskharidusest jääb väheseks. Ta sai sisse, kuid zootehnikuna end ette kujutada esimese aasta jooksul küll ei osanud. Ainuke soov oli tegelda hobustega. Selle nimel sai parajal määral teooriat sisse ahmitud ja kõvasti ratsasporti tehtud.
Aasta sai läbi ja noor inimene saadeti praktikale sealauta. Pettumus? Kindlasti. Noor inimene aga polnud viriseja tüüp, vaid tegi seda, mida vaja. Sai sealaudapraktika läbi, siis võttis noor inimene teooriat märksa teadlikumalt, nagu tulevane zootehnik, kelle vastutada kõik majandi loomad. Siis tuli kõvade kaantega diplom ja palju-palju lilli. Saadud lilled ei jõudnud veel närtsida, kui noor inimene tuttava sealaudaga majandis kõvade kaantega diplomisahtli kaugemasse nurka lükkas ja teooriat eluga ühele kursile viima hakkas.
TÖÖ JA PUHKUS
Irma Teose jutust: ”Tööpäev algab tavaliselt kell kuus hommikul. Siin püüan mõned eelmisest päevast jäänud pakilisemad küsimused ära lahendada. Kella seitsmeks olen kontoris, kus iga tööpäeva alguses peavad spetsialistid väikese nõupidamise. Kella kaheksast võtan vastu jutulesoovijaid. Inimesed käivad minuga sel kellaajal oma isiklikke muresid jagamas. Eks põhimureks ole ka neil söödamured. Poole üheksast algab üks suur ringisõitmine mööda kolhoosi. Selleks ajaks on teada ka päeva sõlmküsimus, mille pean õhtuks lahti harutama. Tavaliselt lõpetan poole seitsme paiku õhtul. Nii rääkis Irma Teos oma igapäevasest tööst. Ta rääkis rohkemgi veel kui kirjas – oma töömuredest ja rõõmudest, raskustest söödavarumisega ja lihaplaaniga, kuid palus, et ma nendest ei kirjutaks. „Küll me oma muredega ise toime tuleme.”
Püüan teada saada, et kas siis vaba aega ka ikka on.
„On ikka. Kui tekib selline päris vaba moment, siis pagen kohe talli hobuste juurde või hakkan aias lilli nokitsema. Väga armastan lugeda. Filme meeldib ka vaadata. Teatri jaoks aga jääb aega napiks.”
IDEAALID JA INIMESED
Tavaliselt on nii, et inimeste ideaalid on inimestest ilmatuma kauged ja kättesaamatud. Irma Teose puhul oli teistmoodi. Tema jaoks oli (pea)zootehniku ideaal üsna argipäevane, ta ei hakanud mulle epiteete üles lugema, vaid ütles kohe: selleks on Maret Aruvee, on Margit Lõokene. Miks? „Eks ikka sellepärast, et nad oskavad minust veidi paremini inimestega suhelda. Mina vahel ei suuda end vaos hoida. Samuti on nad minust läbinägelikumad ja kindlasti ka järjekindlamad.”
Ideaalidest läksime üle luust ja lihast inimeste peale. „Mulle meeldivad inimesed oma nõrkustega, kuid nõrkuseks ei tohi kunagi olla valetamine ja viinajoomine. Silmakirjatsejaid ja joodikuid ei salli.”
Lihtsalt ja selgete sõnadega ütles Irma Teos oma arvamuse inimestest. Mida veel lisada? Seda, et inimene jäägu alati inimeseks igas olukorras – aga nii ju mõtles ka Irma Teos.
EPILOOGI ASEMEL
Lamasin äsja niidetud rohus, vaatasin taevas rändavaid pilvi ja ootasin autot, mis mind Võrru viiks. Mõtted läksid jutuajamisele Irma Teosega. Kui õnnelik on see ajakirjanik, kes teeb huvitavast inimesest portreed, olin arvanud. Kuid kui raske see on. Kas ma suudan Irma Teosest kirjutada lihtsalt, siiralt ja usutavalt? Kindlasti ei suuda, ala on minu jaoks liialt kauge. Kuid kui ma natukenegi suudaksin teda kui head inimest lugejale avada, oleksin õnnelik.
ENNO TAMMER
Monday, July 6, 2009
Antsla ei tahtnud viina
Võru Teataja 6. juuli 1929
Antsla tahab karskeid pühapäevi
Viinamüük riigi viinaladudes võiks sündida ainult tööpäevil
Antsla alevikogu viimasel koosolekul otsustati Võru Maavalitsuse poole pöörduda palvega, et see paneks maksma korralduse, mille põhjal pühapäeval riigi viinaladud oleksid suletud. Kauplemine alkoholiga võiks sündida ainult äripäeviti kella 8-st hommikul kuni kella poole 6-ni õhtul. Praegu maksvate määruste põhjal on riigi viinalaod avatud ka pühapäeviti, kella 1-est alates.
Et aga pühapäeval alevis suur maarahva kogumine ja riigi viinalaost ostetud viina tänavatelgi tarvitatakse, ilma suupisteta, sageli liitrite kaupa märjukest alla neelatakse, siis on loomulik, et joobnute arv pole väike. Seetõttu on politsei sunnitud “väsinuid”, kes mõnikord ka rahu ja korda kipuvad rikkuma “väljapuhkamisele” toimetama. Et seda aga ära hoida, soovitakse pühapäeviti viinamüük lõpetada. See ei ole aga muidugi maksev restoraanide kohta.
Antsla tahab karskeid pühapäevi
Viinamüük riigi viinaladudes võiks sündida ainult tööpäevil
Antsla alevikogu viimasel koosolekul otsustati Võru Maavalitsuse poole pöörduda palvega, et see paneks maksma korralduse, mille põhjal pühapäeval riigi viinaladud oleksid suletud. Kauplemine alkoholiga võiks sündida ainult äripäeviti kella 8-st hommikul kuni kella poole 6-ni õhtul. Praegu maksvate määruste põhjal on riigi viinalaod avatud ka pühapäeviti, kella 1-est alates.
Et aga pühapäeval alevis suur maarahva kogumine ja riigi viinalaost ostetud viina tänavatelgi tarvitatakse, ilma suupisteta, sageli liitrite kaupa märjukest alla neelatakse, siis on loomulik, et joobnute arv pole väike. Seetõttu on politsei sunnitud “väsinuid”, kes mõnikord ka rahu ja korda kipuvad rikkuma “väljapuhkamisele” toimetama. Et seda aga ära hoida, soovitakse pühapäeviti viinamüük lõpetada. See ei ole aga muidugi maksev restoraanide kohta.
Thursday, July 2, 2009
Vanasti ka pandi uudistega väga puusse vahepeal
Võru Teataja 2. juuli 1929
Piinamist ei olnud
Ühes eelmises lehes ilmunud Urvaste koera piinamise kohta teatatakse meile, et mingisugust piinamist pole olnud vaid koer on maha lastud marutõve kahtlase koerana
Piinamist ei olnud
Ühes eelmises lehes ilmunud Urvaste koera piinamise kohta teatatakse meile, et mingisugust piinamist pole olnud vaid koer on maha lastud marutõve kahtlase koerana
Wednesday, July 1, 2009
“Siirius” hakkab võõrusetendusi andma
Võru Teataja 1. juuli 1929
“Siirius” hakkab võõrusetendusi andma
Nagu kuulda, kavatseb Urvaste “Siirius” ringreisu etendusi korraldama hakata. Esimene säärane pidu on 7. juulil, Kärgula vabat. tuletõrjujate seltsi saalis. Kavas on naljandid ja 3-vaatusline operett “Näitejuhi äpardused”. Peale kohalikkude tegelaste võtavad veel osa üks endine Võru “Kandle” ja üks endine “Säde” näitleja, mille tõttu võib juba ette hääd kordaminekut ennustada. Ühtlasi on ka sellega need vead kõrvaldatud, mis omal laval ettekandmisel esile tulid. Pääle selle on liidul kaasas omad, hiljuti valmistatud uued dekoratsioonid.
Hiljuti korraldas “Siirius” omas saalis suure näitemüügi, mis õnnestus täielikult, samuti ka pidu. Üldsissetulek oli ligemale 500 krooni.
Pidul kanti ette K. Kaasiku 3-vaatusline laulumäng “Näitejuhi äpardused”, mis kui välja arvata vähemad vead, hästi korda läks.
Üldse võib öelda, et Noorsoo Liit “Siiriuse” pidud järjest suuremat poolehoidu võidavad. Samuti on näha, et ka mänguline tasapind järjest tõuseb ja et seda igatpidi katsutakse arendada ja edendada ning see on ka publiku poolehoiu võitnud.
“Siirius” hakkab võõrusetendusi andma
Nagu kuulda, kavatseb Urvaste “Siirius” ringreisu etendusi korraldama hakata. Esimene säärane pidu on 7. juulil, Kärgula vabat. tuletõrjujate seltsi saalis. Kavas on naljandid ja 3-vaatusline operett “Näitejuhi äpardused”. Peale kohalikkude tegelaste võtavad veel osa üks endine Võru “Kandle” ja üks endine “Säde” näitleja, mille tõttu võib juba ette hääd kordaminekut ennustada. Ühtlasi on ka sellega need vead kõrvaldatud, mis omal laval ettekandmisel esile tulid. Pääle selle on liidul kaasas omad, hiljuti valmistatud uued dekoratsioonid.
Hiljuti korraldas “Siirius” omas saalis suure näitemüügi, mis õnnestus täielikult, samuti ka pidu. Üldsissetulek oli ligemale 500 krooni.
Pidul kanti ette K. Kaasiku 3-vaatusline laulumäng “Näitejuhi äpardused”, mis kui välja arvata vähemad vead, hästi korda läks.
Üldse võib öelda, et Noorsoo Liit “Siiriuse” pidud järjest suuremat poolehoidu võidavad. Samuti on näha, et ka mänguline tasapind järjest tõuseb ja et seda igatpidi katsutakse arendada ja edendada ning see on ka publiku poolehoiu võitnud.
Sunday, June 28, 2009
80 aastat tagasi tuli Uue-Antslasse suur lotovõit
Võru Teataja 29. juuni 1929
Miljon langes Võrumaale
Õnnelikuks võitjaks Uue-Antsla “Soe-Jüri” talu perenaine.
Raha kavatsetakse tarvitada talu maaparandustöödeks.
Nagu selgunud, on Eesti Kunstimuuseumi loterii päävõit, 1 miljon senti, läinud Võrumaale, Uue-Antsla valda.
Pileti nr. 51.888, millele päävõit langes, on saanud kingituse teel Uue-Antsla valla “Soe-Jüri” talu perenaine oma mehelt Johan Urbanikult, kes Restu postiagentuuri kaudu omale müümiseks tellis 5 raamatut 25 piletiga. Nende hulgas oli ka, nagu loosimise järgi selgus, pilet nr 81,888, mis andis Marie Urbanikule päävõidu saamise võimaluse.
Johan Urbanikul on Võrumaal, Uue-Antsla vallas omanduseks “Soe-Jüri” nr. 41 talukoht, missugust talu ta oma perekonnaga s.o abikaasa ja kahe täisealise tütrega peab. “Soe-Jüri” talu on 4 hobuse koht ja jõukam vallas ning kogu ümbruskonnas. Juba oma eeskujulikkude ehituste poolest paistab ta kaugelt silma. Talul on oma peksumasin, saekaater, veski ja kõik ajanõuetele vastava masinad ning põllutööriistad. Maapind ei ole just kõige parem, kuid hoolsa harimise ja tehtud maaparandustöödega on omanik suutnud talu majapidamisseisukorda parimale järjele viia.
Nüüd, kus tema perekonda on suur õnn tabanud, kavatseb ta talule osta ka traktorit ja ülejäänud raha eest läbi viia veel suuremaid ning põhjalikumaid maaparandustöid oma talu heinamaadel ning põldudel.
Miljon langes Võrumaale
Õnnelikuks võitjaks Uue-Antsla “Soe-Jüri” talu perenaine.
Raha kavatsetakse tarvitada talu maaparandustöödeks.
Nagu selgunud, on Eesti Kunstimuuseumi loterii päävõit, 1 miljon senti, läinud Võrumaale, Uue-Antsla valda.
Pileti nr. 51.888, millele päävõit langes, on saanud kingituse teel Uue-Antsla valla “Soe-Jüri” talu perenaine oma mehelt Johan Urbanikult, kes Restu postiagentuuri kaudu omale müümiseks tellis 5 raamatut 25 piletiga. Nende hulgas oli ka, nagu loosimise järgi selgus, pilet nr 81,888, mis andis Marie Urbanikule päävõidu saamise võimaluse.
Johan Urbanikul on Võrumaal, Uue-Antsla vallas omanduseks “Soe-Jüri” nr. 41 talukoht, missugust talu ta oma perekonnaga s.o abikaasa ja kahe täisealise tütrega peab. “Soe-Jüri” talu on 4 hobuse koht ja jõukam vallas ning kogu ümbruskonnas. Juba oma eeskujulikkude ehituste poolest paistab ta kaugelt silma. Talul on oma peksumasin, saekaater, veski ja kõik ajanõuetele vastava masinad ning põllutööriistad. Maapind ei ole just kõige parem, kuid hoolsa harimise ja tehtud maaparandustöödega on omanik suutnud talu majapidamisseisukorda parimale järjele viia.
Nüüd, kus tema perekonda on suur õnn tabanud, kavatseb ta talule osta ka traktorit ja ülejäänud raha eest läbi viia veel suuremaid ning põhjalikumaid maaparandustöid oma talu heinamaadel ning põldudel.
Imeline leiutis - aga kuhu kadunud?
Elu 28. juuni 1939
Ümbrik avajaga juulis turule
Vastse-Antsla mehe praktiline leiutis.
Käesoleva aasta alguses võttis Vastse-Antslas elutsev Tõnu Laidla patendi praktilisele kirjaümbrikule avajaga. Nüüd on leiutis niivõrd viimisteldud, et leiutaja võib hakata mainitud artiklit massiliselt tootma. Asi on iseenesest võrdlemisi lihtne: ümbrikuavajaks on ümbrikusse paigutatud nöörikene, mis tõmbamisel rebestab küljelt ümbriku säästes niiviisi lahtilõikamise vaeva.
See leiutis on eriti tervitatav selliste asutiste poolt, milledel on tegemist suure postiga.
Avajaga varustatud ümbrikud ei tule ostjaskonnale sugugi kallimad kui tavalisedki. Müügile tuleb see uudisartikkel kuuldavasti juuli keskel.
Leiutaja valmistab neid ümbrikke praegu kodusel teel poolmehaniseeritult umbes 2000 päevas. Vilunult võib aga tema saavutada 3000 normi.
Käesolev patent on praegu leiutajal esimene. Küll on tal praegu käsil uue idee rakendamine kosmeetikavallast, mille turustamine aga käesoleval hooajal ei teostu, kuna vastav hooaeg möödub varem.
Ümbrik avajaga juulis turule
Vastse-Antsla mehe praktiline leiutis.
Käesoleva aasta alguses võttis Vastse-Antslas elutsev Tõnu Laidla patendi praktilisele kirjaümbrikule avajaga. Nüüd on leiutis niivõrd viimisteldud, et leiutaja võib hakata mainitud artiklit massiliselt tootma. Asi on iseenesest võrdlemisi lihtne: ümbrikuavajaks on ümbrikusse paigutatud nöörikene, mis tõmbamisel rebestab küljelt ümbriku säästes niiviisi lahtilõikamise vaeva.
See leiutis on eriti tervitatav selliste asutiste poolt, milledel on tegemist suure postiga.
Avajaga varustatud ümbrikud ei tule ostjaskonnale sugugi kallimad kui tavalisedki. Müügile tuleb see uudisartikkel kuuldavasti juuli keskel.
Leiutaja valmistab neid ümbrikke praegu kodusel teel poolmehaniseeritult umbes 2000 päevas. Vilunult võib aga tema saavutada 3000 normi.
Käesolev patent on praegu leiutajal esimene. Küll on tal praegu käsil uue idee rakendamine kosmeetikavallast, mille turustamine aga käesoleval hooajal ei teostu, kuna vastav hooaeg möödub varem.
Friday, June 19, 2009
Urvaste haridusseltsi pidulik avamine
Postimees 23. juuni 1909
Kodumaalt.
Urvastest. Uue-Antslast. Seltsi pidulik avamine. 14. skp. oli Hauka alevis Võrumaa Rahvaharidusseltsi Urvaste haridusseltsi pidulik avamine. Enne pidu algust pidasivad mõned eestseisuseliikmed kõnesid. Esiteks anti seltsi sihist ja temast osavõtmisest seletust. Lubati ajakohast raamatukogu avada, referaatisid pidada ja koolide eest hoolt kanda. Seltsil on praegu juba üle 160 liikme. Teises kõnes seletati haridusest ja kudas teda laiematele hulkadele kättesaadavaks teha. Viimaks kõneldi alkoholist. Näidati, kuidas ta tervise peale halvaste mõjub ja missuguste abinõudega tema vastu võitlema peab. Pärast kõnesid algasivad lõbustused.
Pidust osavõtmine oli kaunis suur. Kohalik saal oli puupüsti rahvast täis kogunud. Sissetulek olevat saja rubla ümber.
Kuulu järele tahtvat kohalik haridusselts varsti ka basari toime panna, et raamatukogu avamiseks raha koguda.
-Ilmad on väga kuivad ja kuumad. Oodatakse suure igatsusega vihma. Vili ei ole kuivematel kohtadel veel üles tullagi jõudnud. Ristikhein hakkab juba vaksapikkuselt õitsma. Ka niiduhein ei tõota suurt saaki.
Kodumaalt.
Urvastest. Uue-Antslast. Seltsi pidulik avamine. 14. skp. oli Hauka alevis Võrumaa Rahvaharidusseltsi Urvaste haridusseltsi pidulik avamine. Enne pidu algust pidasivad mõned eestseisuseliikmed kõnesid. Esiteks anti seltsi sihist ja temast osavõtmisest seletust. Lubati ajakohast raamatukogu avada, referaatisid pidada ja koolide eest hoolt kanda. Seltsil on praegu juba üle 160 liikme. Teises kõnes seletati haridusest ja kudas teda laiematele hulkadele kättesaadavaks teha. Viimaks kõneldi alkoholist. Näidati, kuidas ta tervise peale halvaste mõjub ja missuguste abinõudega tema vastu võitlema peab. Pärast kõnesid algasivad lõbustused.
Pidust osavõtmine oli kaunis suur. Kohalik saal oli puupüsti rahvast täis kogunud. Sissetulek olevat saja rubla ümber.
Kuulu järele tahtvat kohalik haridusselts varsti ka basari toime panna, et raamatukogu avamiseks raha koguda.
-Ilmad on väga kuivad ja kuumad. Oodatakse suure igatsusega vihma. Vili ei ole kuivematel kohtadel veel üles tullagi jõudnud. Ristikhein hakkab juba vaksapikkuselt õitsma. Ka niiduhein ei tõota suurt saaki.
Kas Vaabina rikas vald?
Võru Teataja 20. juuni 1929
Kaks uut kooli Vaabinasse
Kooli võrgukavasse on võetud kaks uut kooli Vaabinasse asukohtadega Kurenurme ja teine vallamaja lähedusse.
Millal ehitused ette võetakse, on täiesti lahtine ja võib sündida ainult aastate jooksul.
Kaks uut kooli Vaabinasse
Kooli võrgukavasse on võetud kaks uut kooli Vaabinasse asukohtadega Kurenurme ja teine vallamaja lähedusse.
Millal ehitused ette võetakse, on täiesti lahtine ja võib sündida ainult aastate jooksul.
Päris karm asi Urvaste talupeol
Võru Teataja 20. juuni 1929
Simmanil löödi pää lõhki ja pussiga haav pähe.
Noortemeeste omavaheline arvete õiendamine Urvastes
Möödunud laupäeval korraldasid Urvaste valla noored Suure-Orma talus tantsuõhtu, kus viibisid ka noormehed K.Aman ja E. Talvik
Niipea kui K. Aman peolt koju hakkas minema, jooksis temale järele E. Talvik, kellede vahel arvatavasti lahkhelid olid ning lõi Amanile, kes hädaohtu aimates jooksu pistis. Talvik virutas talle kiviga järele ja nii tabavalt, et jooksja kohe maha kukkus. Sellepääle tuli E. Talvik ja lõi oma vastasele pussiga pähe, pussi haavas veel keerates, et haav suurem saaks.
Teiste järelejõudnute poolt toimetati Aman koju, säält kohaliku kordniku ja pärast ka arsti juurde. Haavad ei ole küll elukardetavad, kuid siiski rasked. Asja kohta on protokoll tehtud ja lööjal tuleb kindlasti istuma minna, sest vastulöömist ega tülinorimist kannataja poolt ei olnud.
Simmanil löödi pää lõhki ja pussiga haav pähe.
Noortemeeste omavaheline arvete õiendamine Urvastes
Möödunud laupäeval korraldasid Urvaste valla noored Suure-Orma talus tantsuõhtu, kus viibisid ka noormehed K.Aman ja E. Talvik
Niipea kui K. Aman peolt koju hakkas minema, jooksis temale järele E. Talvik, kellede vahel arvatavasti lahkhelid olid ning lõi Amanile, kes hädaohtu aimates jooksu pistis. Talvik virutas talle kiviga järele ja nii tabavalt, et jooksja kohe maha kukkus. Sellepääle tuli E. Talvik ja lõi oma vastasele pussiga pähe, pussi haavas veel keerates, et haav suurem saaks.
Teiste järelejõudnute poolt toimetati Aman koju, säält kohaliku kordniku ja pärast ka arsti juurde. Haavad ei ole küll elukardetavad, kuid siiski rasked. Asja kohta on protokoll tehtud ja lööjal tuleb kindlasti istuma minna, sest vastulöömist ega tülinorimist kannataja poolt ei olnud.
Jumalateenistus loteriiga
Elu 19. juuni 1939
Urvaste koguduse suur loterii.
Jaanipäeval, 24. juunil kell 11 hom. on Urvaste koguduse surnuaial surnuaia jumalateenistus. Peale jumalateenistust algab kohe loterii kirikla aias. Koguduse liikmed on annetanud rohkesti mitmesuguseid asju. Tallinna ja Tartu peeglitöösturid, Loderauad on annetanud 200 väiksemat ja suuremat peeglit, Antsla Tarvitajate Ühisus on annetanud samuti asju.
Eelmisel loteriil müüdi kõik asjad ja loosid läbi. Ilusa ilma tõttu võib tänavune loterii veel rahvarohkemaks kujuneda.
Urvaste koguduse suur loterii.
Jaanipäeval, 24. juunil kell 11 hom. on Urvaste koguduse surnuaial surnuaia jumalateenistus. Peale jumalateenistust algab kohe loterii kirikla aias. Koguduse liikmed on annetanud rohkesti mitmesuguseid asju. Tallinna ja Tartu peeglitöösturid, Loderauad on annetanud 200 väiksemat ja suuremat peeglit, Antsla Tarvitajate Ühisus on annetanud samuti asju.
Eelmisel loteriil müüdi kõik asjad ja loosid läbi. Ilusa ilma tõttu võib tänavune loterii veel rahvarohkemaks kujuneda.
Monday, June 15, 2009
Päris kõva õppelaager tundub olevat
Elu 16. juuni 1939
Maanoorus koguneb Urvastesse
Kanepi-Antsla konventide maanoorte põllumajanduslik õppelaager 1. ja 2. juulil Ala-Kiisa talus.
Kanepi ja Antsla Põllumeeste konvendid korraldavad 1. ja 2. juulil s.a. Urvaste vallas Ala-Kiisa talus maanoorte põllumajandusliku õppelaagri, mille laagrivanemaks on Kanepi maat. konsulent M. Volt. Laagri üksikasjalik kava on nüüd selgunud ja see oleks: Laager algab laup., 1. juulil, kus kl. 9-10 on osavõtjate registreerimine, rühmitamine ja laagri üldkava selgitamine laagrivanema H. Polna poolt. Kell 10 toimub laagri pidulik avamine ühes laagrilipu heiskamisega. Laagri avab Võru maakonsulent Jaan Männik, sellele järgneb majapidamisega tutvunemine. Peale kehalise kasvatuse algavad kohe praktilised tööd veisekasvatuse alal M. Voldi juhatusel. Õhtupoolikul toimuksid veel mõned tööülesanded ja võrkpalli võistlus Kanepi ja Antsla konventide vahel. Kell 20.00-20.30 toimub õhtune loendus laagri lipu langetamisega. Kl. 21.00 algab laagri huvitavam osa – lõkkeõhtu, lõkketule, laulude, naljade ja rahvatantsude ettekannetega.
Laagri teine päev, pühapäev algab kell 6 hom. kehalise kasvatusega, millele järgneb kanakasvatuse loeng ja demonstratsioon H. Tärnilt. 9.00-11.00 umbrohu tõrje demonstratsioon koos tähtsamate umbrohtude õppimisega – agr. H. Polna. Veel oleks tutvunemine kohaliku mesila ja aiaga, Võrumaa aianduskonsulendi E. Arro juhtimisel. Pärast lõuna vaheaega algavad võistlused ja demonstratsioonid; veiste välimiku hindamine, hobuste esitamine ja kõnevõistlus. Kõnevõistlusele saadab iga ring ühe esindaja, kellel tuleb võistelda kahel teemal, üks neist on vabateem, mis on kodus ette valmistatud, kuna teine teema teatatakse võistlejatele enne võistlusi. Laager lõpeb kell 18.00 laagrilipu langetamisega. Kõik ringid on asunud hoogsale tööle laagri parimaks kordaminekuks ja võib loota, et Urvaste suvilaager kujuneb üheks suureks ja võimsaks Võrumaa maanooruse keha ja vaimu tööpäevadeks.
Maanoorus koguneb Urvastesse
Kanepi-Antsla konventide maanoorte põllumajanduslik õppelaager 1. ja 2. juulil Ala-Kiisa talus.
Kanepi ja Antsla Põllumeeste konvendid korraldavad 1. ja 2. juulil s.a. Urvaste vallas Ala-Kiisa talus maanoorte põllumajandusliku õppelaagri, mille laagrivanemaks on Kanepi maat. konsulent M. Volt. Laagri üksikasjalik kava on nüüd selgunud ja see oleks: Laager algab laup., 1. juulil, kus kl. 9-10 on osavõtjate registreerimine, rühmitamine ja laagri üldkava selgitamine laagrivanema H. Polna poolt. Kell 10 toimub laagri pidulik avamine ühes laagrilipu heiskamisega. Laagri avab Võru maakonsulent Jaan Männik, sellele järgneb majapidamisega tutvunemine. Peale kehalise kasvatuse algavad kohe praktilised tööd veisekasvatuse alal M. Voldi juhatusel. Õhtupoolikul toimuksid veel mõned tööülesanded ja võrkpalli võistlus Kanepi ja Antsla konventide vahel. Kell 20.00-20.30 toimub õhtune loendus laagri lipu langetamisega. Kl. 21.00 algab laagri huvitavam osa – lõkkeõhtu, lõkketule, laulude, naljade ja rahvatantsude ettekannetega.
Laagri teine päev, pühapäev algab kell 6 hom. kehalise kasvatusega, millele järgneb kanakasvatuse loeng ja demonstratsioon H. Tärnilt. 9.00-11.00 umbrohu tõrje demonstratsioon koos tähtsamate umbrohtude õppimisega – agr. H. Polna. Veel oleks tutvunemine kohaliku mesila ja aiaga, Võrumaa aianduskonsulendi E. Arro juhtimisel. Pärast lõuna vaheaega algavad võistlused ja demonstratsioonid; veiste välimiku hindamine, hobuste esitamine ja kõnevõistlus. Kõnevõistlusele saadab iga ring ühe esindaja, kellel tuleb võistelda kahel teemal, üks neist on vabateem, mis on kodus ette valmistatud, kuna teine teema teatatakse võistlejatele enne võistlusi. Laager lõpeb kell 18.00 laagrilipu langetamisega. Kõik ringid on asunud hoogsale tööle laagri parimaks kordaminekuks ja võib loota, et Urvaste suvilaager kujuneb üheks suureks ja võimsaks Võrumaa maanooruse keha ja vaimu tööpäevadeks.
Avati Vaabina põllumeeste selts
Postimees 15. juuni 1899
Kodumaalt.
Võrumaalt. Vaabinast. Juunikuu 7. p. s. a. pidas Vaabina põllumeeste selts Vaabina „Peebu“ koolimajas oma avamise päeva. Inimesi oli õige rohkesti avamisel kokku tulnud, nii et kaunis ruumikas koolituba neid kõiki ära ei jõudnud mahutada ja mõnigi välja pidi jääma. – Avamise vaimuliku osa toimetas õpetaja herra Stein. - Kohaliku mõisa omaniku herra von Samsoni, kes ka asutajate palve pääle oli ilmunud, valis selts omaks auupresidendiks. – Pääle muude vähemate kõnede pidas mõisavalitseja herra Treufeldt pikema kõne „põllu rammutamisest turbamaaga.“ – Otsustati saadikuid põllutöö kongressile saata ning seltsi hääks näitemüüki ja näitemängu pidada. Järgmine seltsi koosolek määrati 11. juuli s. a. kell 3 p. l. Vaabina „Peebu“ koolimajas ära pidada. –in-
Kodumaalt.
Võrumaalt. Vaabinast. Juunikuu 7. p. s. a. pidas Vaabina põllumeeste selts Vaabina „Peebu“ koolimajas oma avamise päeva. Inimesi oli õige rohkesti avamisel kokku tulnud, nii et kaunis ruumikas koolituba neid kõiki ära ei jõudnud mahutada ja mõnigi välja pidi jääma. – Avamise vaimuliku osa toimetas õpetaja herra Stein. - Kohaliku mõisa omaniku herra von Samsoni, kes ka asutajate palve pääle oli ilmunud, valis selts omaks auupresidendiks. – Pääle muude vähemate kõnede pidas mõisavalitseja herra Treufeldt pikema kõne „põllu rammutamisest turbamaaga.“ – Otsustati saadikuid põllutöö kongressile saata ning seltsi hääks näitemüüki ja näitemängu pidada. Järgmine seltsi koosolek määrati 11. juuli s. a. kell 3 p. l. Vaabina „Peebu“ koolimajas ära pidada. –in-
Friday, June 12, 2009
Vargus, mis alguses näis naljakas
Võru Teataja 13. juuni 1929
Täid varga kuue sees
Vaabinas varastati kaitseliitlasel püss, padrunid ja kuub.
“Ausameelne” varas jättis äraviidud kraami asemele oma suure lihuniku-noa ja kuue, milles elutsesid täid.
Esmaspäeval varastati Vaabina vallas August Ivaski korterist tema äraoleku ajal Antsla laadal ta jaapani süsteemiline vintpüss, paarkümmend pardunit ja must uus kuub. Varas on Aug. Ivaski korterisse jätnud varastatud asjade asemel oma suure lihuniku-noa ja vana katkise kuue. Viimase sees leidus hulk hulgajalgseid elukaid – täisid. Politsei, kes on tegevus kurjategija tabamisega, loodab varga kätte saada, sest selleks on andmeid juba olemas.
Esmaspäeval, 10. skp. läks Vaabina vallas ja asunduses üksikult elutsev poissmees August Ivask Antsla laadale. Ta lukustas korteri uksed, kartes, et keegi soovimata külaline vahest külastab ta äraolemise ajal korterit. Kella 6 paiku õhtupoolikul tuli ta kodu ja leidis, et läbi akna on toas käidud, aknate lahti kangutamisel, ja ära viidud temale, kui kaitseliitlasele välja antud Jaapani vintpüss. Toas olevast kirstust oli välja otsitud ka 32 sama püssi lahing- ja 5 õppepadrunit ning uus mustast villasest riidest kuub. Varas on tahtnud nähtavasti ka ausameelne olla, ja on jätnud äraviidud kuue asemele oma, mis küll palju halvem, kuid selle eest on sääl sees palju hulgajalgseid elukaid täisid, kes vist endisele peremehele liiga tegid.Seepärast ehk oligi varas sunnitud puhtamat kuube otsima. Et Aug. Ivask ka sõjariista üle mitte ei kurvastaks, siis on varas jätnud ka selle asemele oma relva – suure noa – viimane on niisugune nagu seda lihunikud tarvitavad. Et kahjusaajale esialgu vargus naljakana näis, tuli ta arvamisele, et siin on “neiud” temale, kui poissmehele nalja teinud. Ta ootas teise päeva hommikuni ja teatas siis sündmusest kohalikule konstaablile, kui selgus, et siin pole naljaga, vaid vargusega tegemist.
Loodetavasti selgitavad lähemad päevad relvaga varustatud kurjategija, sest andmeid selleks on olemas.
Täid varga kuue sees
Vaabinas varastati kaitseliitlasel püss, padrunid ja kuub.
“Ausameelne” varas jättis äraviidud kraami asemele oma suure lihuniku-noa ja kuue, milles elutsesid täid.
Esmaspäeval varastati Vaabina vallas August Ivaski korterist tema äraoleku ajal Antsla laadal ta jaapani süsteemiline vintpüss, paarkümmend pardunit ja must uus kuub. Varas on Aug. Ivaski korterisse jätnud varastatud asjade asemel oma suure lihuniku-noa ja vana katkise kuue. Viimase sees leidus hulk hulgajalgseid elukaid – täisid. Politsei, kes on tegevus kurjategija tabamisega, loodab varga kätte saada, sest selleks on andmeid juba olemas.
Esmaspäeval, 10. skp. läks Vaabina vallas ja asunduses üksikult elutsev poissmees August Ivask Antsla laadale. Ta lukustas korteri uksed, kartes, et keegi soovimata külaline vahest külastab ta äraolemise ajal korterit. Kella 6 paiku õhtupoolikul tuli ta kodu ja leidis, et läbi akna on toas käidud, aknate lahti kangutamisel, ja ära viidud temale, kui kaitseliitlasele välja antud Jaapani vintpüss. Toas olevast kirstust oli välja otsitud ka 32 sama püssi lahing- ja 5 õppepadrunit ning uus mustast villasest riidest kuub. Varas on tahtnud nähtavasti ka ausameelne olla, ja on jätnud äraviidud kuue asemele oma, mis küll palju halvem, kuid selle eest on sääl sees palju hulgajalgseid elukaid täisid, kes vist endisele peremehele liiga tegid.Seepärast ehk oligi varas sunnitud puhtamat kuube otsima. Et Aug. Ivask ka sõjariista üle mitte ei kurvastaks, siis on varas jätnud ka selle asemele oma relva – suure noa – viimane on niisugune nagu seda lihunikud tarvitavad. Et kahjusaajale esialgu vargus naljakana näis, tuli ta arvamisele, et siin on “neiud” temale, kui poissmehele nalja teinud. Ta ootas teise päeva hommikuni ja teatas siis sündmusest kohalikule konstaablile, kui selgus, et siin pole naljaga, vaid vargusega tegemist.
Loodetavasti selgitavad lähemad päevad relvaga varustatud kurjategija, sest andmeid selleks on olemas.
Subscribe to:
Posts (Atom)
