Urvaste haridusseltsi pidulik avamine

Postimees 23. juuni 1909
Kodumaalt.
Urvastest. Uue-Antslast. Seltsi pidulik avamine. 14. skp. oli Hauka alevis Võrumaa Rahvaharidusseltsi Urvaste haridusseltsi pidulik avamine. Enne pidu algust pidasivad mõned eestseisuseliikmed kõnesid. Esiteks anti seltsi sihist ja temast osavõtmisest seletust. Lubati ajakohast raamatukogu avada, referaatisid pidada ja koolide eest hoolt kanda. Seltsil on praegu juba üle 160 liikme. Teises kõnes seletati haridusest ja kudas teda laiematele hulkadele kättesaadavaks teha. Viimaks kõneldi alkoholist. Näidati, kuidas ta tervise peale halvaste mõjub ja missuguste abinõudega tema vastu võitlema peab. Pärast kõnesid algasivad lõbustused.
Pidust osavõtmine oli kaunis suur. Kohalik saal oli puupüsti rahvast täis kogunud. Sissetulek olevat saja rubla ümber.
Kuulu järele tahtvat kohalik haridusselts varsti ka basari toime panna, et raamatukogu avamiseks raha koguda.

-Ilmad on väga kuivad ja kuumad. Oodatakse suure igatsusega vihma. Vili ei ole kuivematel kohtadel veel üles tullagi jõudnud. Ristikhein hakkab juba vaksapikkuselt õitsma. Ka niiduhein ei tõota suurt saaki.

Kas Vaabina rikas vald?

Võru Teataja 20. juuni 1929
Kaks uut kooli Vaabinasse
Kooli võrgukavasse on võetud kaks uut kooli Vaabinasse asukohtadega Kurenurme ja teine vallamaja lähedusse.
Millal ehitused ette võetakse, on täiesti lahtine ja võib sündida ainult aastate jooksul.

Päris karm asi Urvaste talupeol

Võru Teataja 20. juuni 1929
Simmanil löödi pää lõhki ja pussiga haav pähe.
Noortemeeste omavaheline arvete õiendamine Urvastes
Möödunud laupäeval korraldasid Urvaste valla noored Suure-Orma talus tantsuõhtu, kus viibisid ka noormehed K.Aman ja E. Talvik
Niipea kui K. Aman peolt koju hakkas minema, jooksis temale järele E. Talvik, kellede vahel arvatavasti lahkhelid olid ning lõi Amanile, kes hädaohtu aimates jooksu pistis. Talvik virutas talle kiviga järele ja nii tabavalt, et jooksja kohe maha kukkus. Sellepääle tuli E. Talvik ja lõi oma vastasele pussiga pähe, pussi haavas veel keerates, et haav suurem saaks.
Teiste järelejõudnute poolt toimetati Aman koju, säält kohaliku kordniku ja pärast ka arsti juurde. Haavad ei ole küll elukardetavad, kuid siiski rasked. Asja kohta on protokoll tehtud ja lööjal tuleb kindlasti istuma minna, sest vastulöömist ega tülinorimist kannataja poolt ei olnud.

Jumalateenistus loteriiga

Elu 19. juuni 1939
Urvaste koguduse suur loterii.
Jaanipäeval, 24. juunil kell 11 hom. on Urvaste koguduse surnuaial surnuaia jumalateenistus. Peale jumalateenistust algab kohe loterii kirikla aias. Koguduse liikmed on annetanud rohkesti mitmesuguseid asju. Tallinna ja Tartu peeglitöösturid, Loderauad on annetanud 200 väiksemat ja suuremat peeglit, Antsla Tarvitajate Ühisus on annetanud samuti asju.
Eelmisel loteriil müüdi kõik asjad ja loosid läbi. Ilusa ilma tõttu võib tänavune loterii veel rahvarohkemaks kujuneda.

Päris kõva õppelaager tundub olevat

Elu 16. juuni 1939
Maanoorus koguneb Urvastesse
Kanepi-Antsla konventide maanoorte põllumajanduslik õppelaager 1. ja 2. juulil Ala-Kiisa talus.
Kanepi ja Antsla Põllumeeste konvendid korraldavad 1. ja 2. juulil s.a. Urvaste vallas Ala-Kiisa talus maanoorte põllumajandusliku õppelaagri, mille laagrivanemaks on Kanepi maat. konsulent M. Volt. Laagri üksikasjalik kava on nüüd selgunud ja see oleks: Laager algab laup., 1. juulil, kus kl. 9-10 on osavõtjate registreerimine, rühmitamine ja laagri üldkava selgitamine laagrivanema H. Polna poolt. Kell 10 toimub laagri pidulik avamine ühes laagrilipu heiskamisega. Laagri avab Võru maakonsulent Jaan Männik, sellele järgneb majapidamisega tutvunemine. Peale kehalise kasvatuse algavad kohe praktilised tööd veisekasvatuse alal M. Voldi juhatusel. Õhtupoolikul toimuksid veel mõned tööülesanded ja võrkpalli võistlus Kanepi ja Antsla konventide vahel. Kell 20.00-20.30 toimub õhtune loendus laagri lipu langetamisega. Kl. 21.00 algab laagri huvitavam osa – lõkkeõhtu, lõkketule, laulude, naljade ja rahvatantsude ettekannetega.
Laagri teine päev, pühapäev algab kell 6 hom. kehalise kasvatusega, millele järgneb kanakasvatuse loeng ja demonstratsioon H. Tärnilt. 9.00-11.00 umbrohu tõrje demonstratsioon koos tähtsamate umbrohtude õppimisega – agr. H. Polna. Veel oleks tutvunemine kohaliku mesila ja aiaga, Võrumaa aianduskonsulendi E. Arro juhtimisel. Pärast lõuna vaheaega algavad võistlused ja demonstratsioonid; veiste välimiku hindamine, hobuste esitamine ja kõnevõistlus. Kõnevõistlusele saadab iga ring ühe esindaja, kellel tuleb võistelda kahel teemal, üks neist on vabateem, mis on kodus ette valmistatud, kuna teine teema teatatakse võistlejatele enne võistlusi. Laager lõpeb kell 18.00 laagrilipu langetamisega. Kõik ringid on asunud hoogsale tööle laagri parimaks kordaminekuks ja võib loota, et Urvaste suvilaager kujuneb üheks suureks ja võimsaks Võrumaa maanooruse keha ja vaimu tööpäevadeks.

Avati Vaabina põllumeeste selts

Postimees 15. juuni 1899
Kodumaalt.
Võrumaalt. Vaabinast. Juunikuu 7. p. s. a. pidas Vaabina põllumeeste selts Vaabina „Peebu“ koolimajas oma avamise päeva. Inimesi oli õige rohkesti avamisel kokku tulnud, nii et kaunis ruumikas koolituba neid kõiki ära ei jõudnud mahutada ja mõnigi välja pidi jääma. – Avamise vaimuliku osa toimetas õpetaja herra Stein. - Kohaliku mõisa omaniku herra von Samsoni, kes ka asutajate palve pääle oli ilmunud, valis selts omaks auupresidendiks. – Pääle muude vähemate kõnede pidas mõisavalitseja herra Treufeldt pikema kõne „põllu rammutamisest turbamaaga.“ – Otsustati saadikuid põllutöö kongressile saata ning seltsi hääks näitemüüki ja näitemängu pidada. Järgmine seltsi koosolek määrati 11. juuli s. a. kell 3 p. l. Vaabina „Peebu“ koolimajas ära pidada. –in-

Vargus, mis alguses näis naljakas

Võru Teataja 13. juuni 1929
Täid varga kuue sees
Vaabinas varastati kaitseliitlasel püss, padrunid ja kuub.
“Ausameelne” varas jättis äraviidud kraami asemele oma suure lihuniku-noa ja kuue, milles elutsesid täid.
Esmaspäeval varastati Vaabina vallas August Ivaski korterist tema äraoleku ajal Antsla laadal ta jaapani süsteemiline vintpüss, paarkümmend pardunit ja must uus kuub. Varas on Aug. Ivaski korterisse jätnud varastatud asjade asemel oma suure lihuniku-noa ja vana katkise kuue. Viimase sees leidus hulk hulgajalgseid elukaid – täisid. Politsei, kes on tegevus kurjategija tabamisega, loodab varga kätte saada, sest selleks on andmeid juba olemas.
Esmaspäeval, 10. skp. läks Vaabina vallas ja asunduses üksikult elutsev poissmees August Ivask Antsla laadale. Ta lukustas korteri uksed, kartes, et keegi soovimata külaline vahest külastab ta äraolemise ajal korterit. Kella 6 paiku õhtupoolikul tuli ta kodu ja leidis, et läbi akna on toas käidud, aknate lahti kangutamisel, ja ära viidud temale, kui kaitseliitlasele välja antud Jaapani vintpüss. Toas olevast kirstust oli välja otsitud ka 32 sama püssi lahing- ja 5 õppepadrunit ning uus mustast villasest riidest kuub. Varas on tahtnud nähtavasti ka ausameelne olla, ja on jätnud äraviidud kuue asemele oma, mis küll palju halvem, kuid selle eest on sääl sees palju hulgajalgseid elukaid täisid, kes vist endisele peremehele liiga tegid.Seepärast ehk oligi varas sunnitud puhtamat kuube otsima. Et Aug. Ivask ka sõjariista üle mitte ei kurvastaks, siis on varas jätnud ka selle asemele oma relva – suure noa – viimane on niisugune nagu seda lihunikud tarvitavad. Et kahjusaajale esialgu vargus naljakana näis, tuli ta arvamisele, et siin on “neiud” temale, kui poissmehele nalja teinud. Ta ootas teise päeva hommikuni ja teatas siis sündmusest kohalikule konstaablile, kui selgus, et siin pole naljaga, vaid vargusega tegemist.
Loodetavasti selgitavad lähemad päevad relvaga varustatud kurjategija, sest andmeid selleks on olemas.

Koguduse lastekoori suur turnee

Elu 12. juuni 1939
Urvaste lapsed Põhja-Eestis.
Urvaste koguduse pühapäevakooli lastekoor ühes koguduse õpetajaga sõitis kolmapäeval, 7. juunil pikemale ringreisule, milline kestab 6 päeva. Ringsõidul külastatakse Tartut, Kodaveret, Jõhvi, Narva linna, Oru lossi, Kundat ja Tallinnat. Igal õhtul peetakse jumalateenistusi kirikuis, kus ööbitakse. Ringsõidule mindi A. Kasaku omnibussiga. Tallinnas esineb lastekoor kahes suuremas kirikus: Tallinna Jaanis ja Kaarlis. Tagasi jõutakse esmaspäeval. Urvaste kiriku lastekoori juhatab õp. E. Pähna abikaasa.

"Siiriuse" võimas tegevus

11. juuni 1929
Urvaste “Siiriuse” näitemüügiks 1000 asja.
Näitemüük ja pidu 23. juunil liidu saalis. Korrjajatele auhinnad.
Urvaste E. N. Liit “Siiriuse” näitemüük oli siseministeeriumi poolt lubatud 25 korjanduskaustikuga, kuna näitemüük 23. juuniks ärapidamisele määratud. Selleks olid Liidu juhatuse poolt juba märtsikuul korjanduskaustikud laiali laotatud, ja nagu teada, on korjajad kaunis agarad olnud, nii et on suudetud koguda üle 1000 asja, samuti on saadud ka rahalisi annetusi. Korjandused võtab Liidu juhatus 16. juunil seltsimajas vastu, kusjuures juhatuse sellekohase otsuse järele korjajatele ka auhinnad on ettenähtud. 1. auhinnaks on kolm aastat, 2. auhinnaks kaks aastat ja 3. auhinnaks üks aasta vaba pilet “Siiriuse” pidudele, nendele isikutele, kes kõige rohkem suudavad liidu maja hääks korjandusi teha. Näitemüük on 23. juunil. Pärast näitemüüki on pidu, kus ettekandmisele tuleb operett “Näitejuhi äpardused”, missuguse näidendi lavastamisel ka esimest korda uued dekoratsioonid tarvitusel.

Kihelkondlik rahvuspüha Urvastes

Päevaleht 8. juuni 1939
Kihelkondlik rahvuspüha Urvastes.
Urvastes asuvad organisatsioonid kihelkondlikus ulatuses korraldavad 9. juulil kihelkondliku rahvuspüha, millest võtab osa ka siseminister R. Veermaa. Rahvuspäev peetakse kauni Uhtjärve kaldal, Urvaste kiriku lähedal.

Vot päris naljakas sõnum

Elu 8. juuni 1929
Lea ja Rael
Ja sündis hommiku, vaata, siis oli see Lea.
Kui vanal hallil ajal Jaakob Laabani juure kosja läks, et naituda Raeliga, siis pidi ta 7 aastat teenima. Ja kui seitse aastat täis olid, siis pettis Laaban Jaakobi ja andis noorema ja ilusama tütre asemel temale vanema ja inetuma tütre Lea.
Ka Uue-Antslas juhtus hiljuti sarnane lugu.
Ühel Urvaste poisil tärkas ühes kevadega rinnus värske armastus Uue-Antsla neiu vastu. Et vastuarmastus kindlustatud, lubas poiss möödunud laupäeval kosja sõita. Ilusal ja noorel neiul olnud aga ka õde, kes vanem ja pudikeelega.
Kosjakaubad sobinud hästi ja nii isa kui ema olid nooremehega abiellumisega nõus.
Peigmeespoiss tegi ettepaneku õpetaja juurde sõitmiseks, mis ka jaatavalt otsustati.
Pruut läks õega aita riidesse panema ja peigmees jäi isaga liiku jooma.
Peagi seisis pruut riides, üleni siidis, nii et ainult nina ots olnud näha.
Hääd õnnesoovid kõikide poolt ja sõit algas.
Pea pool teed ei tulnud kummalgi suust sõna välja, mõlemad häbelikud. Lõppude lõpuks võtnud peigmees julguse teekäänakul kokku ja küsinud: “Missugune tee viib kiriku juurde?” ja jäi ise ruttu kuulama kallikese keelelt veerlevaid sõnu, mis olid järgmised: “Has sa hulat, muidu taht litast naist ja ei tiiä, kust tii tiltu pääle lätt!”
Poiss mõtles – mõtles, keeras hobuse ümber ja kihutas tagasi, saades aru, et on tahetud ninanipsu teha, noorema õe asemel on vana kaasa sõitnud, kes ei saa k ja r tähte ütelda.

Lootusrikas pisisõnum põllumajandusest

Võru Teataja 8. juuni 1929
Uue-Antsla põllumehe väljavaated hää poole.
Uue-Antslas on põllumehe seisukord üpris rahuldav. Praegu on kolmandik kogu külvist küll teostamata, kuid senine ilmastik annab siiski rahuldavaid lootusi. Seemnevilja muretsemine tarvitas raskusi, sest Antslast lõppes see otsa, kuna Võrust saamine tekitas raskusi. Kunstväetist peaaegu üldse ei tarvitatud.

Nalja kah!

Kodu 6. juuni 1939
Rahvanalja.
Vanasti oli Urvastes väga vali hingekarjane, kes kirikus jutlust alustas alati sõnadega: „Teie saatanasulased …“ Ka valvas ta hoolega selle järele, et maksud temale oleksid õigeaegselt ja kuhjaga tasutud, ja et ta omandusest midagi hukka ei saaks.
Ühel kuumal suvisel päeval ei jõudnud aga naabritalu karjapoiss kiusatusele vastu panna, - jättis loomad omapead ja läks üle tee pastori heinamaal jooksvasse jõkke suplema. Tüki aja pärast nägi ta küll, et loomad olid tulnud ka üle tee ja sõid nüüd pastori heinamaal, kuid suplemine oli nii mõnus, et ta ei viitsinud neid ära ajama minna.
Korraga nägi poiss, et teed mööda tuli sõites õpetajahärra. Hilja oli minna nüüd loomi ajama, nüüd tuli vaadata, et ise terve nahaga pääseks. Poiss, alasti, hüppas musta sõnni selga, hoidis tollel sarvedest kinni ja ajas jalad taeva poole, et sellega raskendada tema äratundmist. Sõnn pistis jooksma aga kõrvuti õpetajahärra kalessiga.
Õpetajahärra unustas hirmuga, et kutsar on ainult pärisori ja hingeldas, „Juhan, kas sina ka näed, kas näed?“ „Näen, aulik õpetajahärra,“ vastas Juhan. „Kihuta, Juhan, päästa mind saatana küüsist!“ Järgmisel pühapäeval alustas hingekarjane jutlust: „Armas kogudus, maailm on hukas, vanakurat sõidab juba maa peal jäära seljas ringi.“

Tubli spordisaavutus

Töörahva Elu 4. juuni 1949
Lühidalt spordisündmustest
Koolinoorte olümpiaadi raames korraldatud spordivõistlustel on saavutatud rida häid tagajärgi. Eriti tublilt esines Vaabina kooli 16-aastane õpilane Linda Hainas, kelle tagajärjeks märgiti kaugushüppes 4.87. See saavutus on parem senisest Võrumaa rekordist.

Häda kiriku nõudmistega

Olevik 1. juuni 1899
Kodu. Kool. Kirik.
-g- Võrumaalt Urvastest. Meie sakstele on ennemuistne asjaajamine ikka veel armas asi. Mööda läinud aasta 13. junil on Liivimaa kuberneri herra nr 4481 all ringkirja avaldanud (vaata 1898. a. Liivi kubermangu ajalehes nr. 71), kus kiriku ülem vöörmündritele ette kirjutatakse selle järele valvata, et kiriku vöörmündrid oma nõudmisi valdadele ette pannes sellekohaseid seaduse määrusi tähele pannes ja täidaks, nagu nimelt, et nõudmistes peab ülestähendatud olema, kunas ja mis nr. all kiriku maksude eelarve (раскладка) kubermangu valitsuse poolt on kinnitatud, et kibeda põllutöö ajal ehitusmaterialide ja puude vedamist ei nõutaks jne. Meie kiriku vöörmündri hra aga ei näi kuberneri herra eeskirjasi, missuguseid selles asjas üle poole tosina olemas on, mikskiks pidavat. Alles tänavu kevade, mõni nädal tagasi, on mõnedele valdadele ülikentsakad nõudmised kätte jõudnud. Kiri algab peale: „Maksude jaotuse järele mis Nr. x. all kinnitatud, tulla seda ja seda täita …“ Kes selle maksude jaotuse kokku seadnud, kus ja kunas ta kinnitatud, see kõik jääb herra oma teada. Vallad pidada 20. mail nõnda ja nõnda palju õlgi kiriku mõisa vedama ja peale see igasugu ehitusmaterjali, nagu palka, katusevitsu jne. Et aga 20. mai ümber kõige kibedam põllutöö tegemise aeg on, et peremeestel nüüd, kevade, enam õlgi olla ei või, see kõik ei näi vöörmündri herra asi olema. Ka ei näi kiriku vöörmündri herra ja kiriku mõtted põrmugi kokku minevat: kirik käskib pühapäeva pühitseda, kuid meie kiriku vöörmündri herra nõuab mõnedelt valdadelt tänavu esimesel nelipühi 6.6. kiriku juurde töömehi.

Keerulised lood kooliga

Postimees 31. mai 1919
Kodumaalt.
Urvastest. Kihelkonnakool on viimasel ajal mõnesuguseid päevi näinud. Okkupatsiooni ajal muudeti kooliruumid õp. A. Steini poolt Saksa soldatite kasarmuteks. Kooli inventar pilluti välja lahtise taeva alla, kus vanad hallpää-pingid tublisti pori ja vihma käes liguneda said. Mis aga soldatite poolt vähem armu leidis, see käis ahju. Kool oli oma pikal elueal isandatele küllalt päävalu valmistanud, nüüd oli ometi tund tulnud temast lahti saada. Rahvakoolide inspektorile parun Engelhardtile tehti selgeks, et kool Urvastesse sugugi ei sobi, sellepärast tuleb ta kinni panna ja kümne versta taha „Mittelschule“ asutada. Nõnda ka läks. Et aidanud laste vanemate palved kooli lahti jätta. – Ajad muutusid. Kuumaks olid läinud sakslaste jala kannad, neid ei sallinud enam Eesti pind. Herra pastoril tuli kange igatsus oma silmaga järele vaadata, kas tõesti vääratud peaks olema „Die Wacht am Rhein“, keda Saksa soldatid kirikumõisas kohvilaual nõnda ülistanud. Kool sai Urvastes uuesti avatud pooleaastase seisaku järele, mitte küll endistes ärarüüstatud kooli ruumides, vaid õpetajalt mahajäetud kirikumõisas. Koolile anti kohalise vallakontrollkomisjoni poolt viljapuuaed ja tükike aiamaad, mis enne õpetaja käes tarvitada oli ja nüüd temalt maha jäetud. Rahul ei ole sellega köster. Nüüd tahetaks kihelkonnakooli senisest asukohast lahkuma sundida. Karjane ei ilmu ikka veel oma tallekese juure. Kus viibib ta? Kas teda ikka veel, võib olla, Manteuselid ja Sieversid kinni peavad?

Kolm meest mõõtsid Urvaste kirikut - miks, ei tea keegi.

Võru Teataja 25. mai 1929

Kolm meest mõõtsid Urvaste kirikut

Ühel oli portfell, teisel nöör ja kolmandal katkised püksid
Esimesel suvistepühal oli Urvaste kirikus leerilaste õnnistamine. Parajasti jumalateenistuse ajal jõudsid kiriku juure kolm jalgratturit, kes oma lõbusa tuju ja tempudega päältvaatajaile huvitavat nalja pakkusid.
Juba nende meeste välimus sundis naerumuskleid tegevusele. Üks neist oli riietatud moe viimase karjatuse kohaselt ja hoidis ilusat portfelli kaenla all. Teisel oli suur nöörikimp kaenlas ja tore apelsiinikoorest roos kuue nööpaugus. Viimase mehe ainsaks uhkuseks oli katkine pükste istekoht, kust uudishimulikult valged aluspüksid välja vahtisid.
Pääle mõningaid ettevalmistusi alustasid mehed oma naljanumbri kirikutorni kõrguse mõõtmisega. “Nöörimees” ronis torni ja lasi luugist nööri alla, mille otsa oli poolik telliskivi seotud. Kui mehed torni kõrguse mõõtmisega valmis, ronis “nöörimees” alla ja hakkas ümber kiriku jalutades selle suurust sammudega mõõtma. Isegi kiriku varju pikkust ei jäetud tähele panemata. Kõik saadud mõõdud märkis portfelliga mees paberile. Kui nad oma tegevuse naerva publiku silmade all lõpetanud, hüppasid mehed ratastele ja kadusid, sest politsei ilmus silmapiirile.
Arusaamatuks jäi kõigile nende mõõtmiste otstarbe. Mõnede arvamiste järele olla see “karutükk” kihlveo võitmiseks läbi viidud.

Pidu keerulisel ajal

Elu 19. mai 1939
Kihelkondlik laste-laulupäev Urvastes
tuleb pidamisele 1. Nelipühal.

1.Nelipühal, 28. mail on Urvastes looduslikult kauni Uhtjärve ääres kihelkondlik laste laulupäev, milline on Urvastes esimene sellesarnane. Laste laulupäevast võtavad osa Urvaste pühapäevakooli lastekoor, Kuldre, Lusti, Linnamäe, Koigu, Kurenurme ja Vaabina algkoolide õpilaskoorid, kandes ette vaimulikke ja isamaalikke laule. Antsla linna algkooli õpilasorkester hra A. Udras’e juhatusel esineb kirikus jumalateenistusel ja hiljem laulupäeval ettekannetega. Lastekoore juhatavad koolijuhatajad J. Rööp ja Ed. Aarna. Vastse-Antsla Kaitseliidu orkester hra M. Hommiku juhatusel saadab üldlaule.
Laste laulupäeva mõtteks on lähendada vanemaid ja lapsi, kooli ja kirikut üksteisele kasvatuslikus vaimus.
Puhas lastelaul suudab ju eriti mõju avaldada kuulajaisse, sest ta tuleb südamest ja läheb ka südamesse. Laste laulupäeval on kavas ka lastekohaseid mänge Antsla linna ja Uue-Linnamäe algkoolide õpilastelt. Võrreldes möödunud aasta laulupäeva rahvamurdu, võib ennustada sedasama ka tänavu, kuigi päev toimub kihelkondlikus ulatuses.

Korruptsioonikahtlused 90 aastat tagasi

Postimees 17. mai 1919
Kodumaalt.
Uue-Antslast. Palju nurinat on rahva seas kuulda selle üle, et sõjaraskuste nagu töö- ja vahikordade jaotamise juures valla võimumehed onupoja poliitikat ajavad. On mehi, kes nagu vanataadi selja taga elavad, kuna raskused teistele sedavõrd rohkem tunda annavad. Tähtsat osa mängib siin ka puskar. Üks võimumeestest sai hiljuti Võru maakonna komandandi poolt 500 margaga trahvitud purjus peaga ülemuse ette ilmumise eest, aga ametis püsib ta ometi. –t.

Õnnetus kivilõhkumisel

Võru Teataja 14. mai 1929
Raske õnnetus kivilõhkumisel.
Õnnetu sai Urvastes vigastada näost ja rinnast
3. skp. lõhkus Urvaste valla kodanik Voldemar Kuld Hööde talus kive säälse talli jaoks. Kuid ootamatult juhtus temaga raske õnnetus. Nimelt hakkas tema kivisse puuritud auku täitma, süttus aga tuule mõjul salpeetripaber põlema ja kivi lõhkes otse silmade ees. Kivikillud tungisid õnnetule näkku, vigastades raskesti silmi. Pääle selle on mehel kogu nägu kivikildudega kriimustatud, samuti ka rind. Karta on, et Kuld viimati nägemise kaotab. Õnnetu toimetati Antslasse arsti juurde, kust tal vist kliinikusse edasisõit tuleb.