Tuesday, November 25, 2008
Miinus ja pluss Siiriuse kolhoosis
Kolhoosi Elu 25. november 1958
Meile kirjutatakse
Kadunud zootehnik
„Siiriuse” kolhoosis töötab zootehnikuna Elviira Nappo. Tal on zootehniku kutse, ka teadmised on tal küllaldased.
Puudu jääb aga kohusetundest. Väga tugevalt nurisevad zootehniku üle seatalitajad. Sigalat külastab ta väga harva. Sageli juhtub, et 10 päevaks ettenähtud toit on otsas, uut aga pole kohal. Söödaratsioone ei uuendata, korralikult neist kinni ei peeta. Seatalitajad ei tea ka, kui palju neil iga kuu on normipäevi välja töötatud, kuna zootehnik ei esita vastavaid andmeid.
Kolhoosi juhatus on zootehniku tööd arutanud ja lootnud, et asi paraneb. Seni on edu aga visa tulema.
Oktoobripühadeks sõitis zootehnik kolhoosist ära juhatusele teatamata ning pikemaks äraolekuks luba küsimata. Võtmed andis ta siiski „igaks juhuks” talitajate kätte, justkui oleks ette teadnud, et reis pikemaks venib. Seni pole zootehnikut kolhoosis nähtud. Esimees V. Konksi leiab, et ilma temata on loomakasvatuses sama hästi toime tuldud kui temaga. Vähemalt mitte halvemini. See, kui zootehniku puudumist kolhoosis ei tunta, on kahtlemata halb hinnang tema tööle.
Kui E. Nappo tagasi jõuab, tuleb tal oma senist tööd tõsiselt kaaluda ning otsustada, kas hakata korralikult tööle või jäädagi kadunuks.
E. JÕE
Kolhoosi Elu 25. november 1958
Jõukus kasvab
Johannes Tomp on „Siiruse” kolhoosis tublide töömeeste kirjas. Suvel näeb teda viljaniitjal, talvel parandab ta kolhoosile hoburakmeid, parandab rõuguredeleid ja teeb muudki vajalikku. Ta ei jää ka väärilise tasuta. Kolhoosis makstakse väljatöötatud normipäevade eest regulaarselt avanssi. Hiljuti tõi J. Tomp kättesaadud avansiraha eest koju väärtusliku eseme – jalgratta abimootori. Suvel on selle abil kerge liigelda.
E. JÕESAAR
Meile kirjutatakse
Kadunud zootehnik
„Siiriuse” kolhoosis töötab zootehnikuna Elviira Nappo. Tal on zootehniku kutse, ka teadmised on tal küllaldased.
Puudu jääb aga kohusetundest. Väga tugevalt nurisevad zootehniku üle seatalitajad. Sigalat külastab ta väga harva. Sageli juhtub, et 10 päevaks ettenähtud toit on otsas, uut aga pole kohal. Söödaratsioone ei uuendata, korralikult neist kinni ei peeta. Seatalitajad ei tea ka, kui palju neil iga kuu on normipäevi välja töötatud, kuna zootehnik ei esita vastavaid andmeid.
Kolhoosi juhatus on zootehniku tööd arutanud ja lootnud, et asi paraneb. Seni on edu aga visa tulema.
Oktoobripühadeks sõitis zootehnik kolhoosist ära juhatusele teatamata ning pikemaks äraolekuks luba küsimata. Võtmed andis ta siiski „igaks juhuks” talitajate kätte, justkui oleks ette teadnud, et reis pikemaks venib. Seni pole zootehnikut kolhoosis nähtud. Esimees V. Konksi leiab, et ilma temata on loomakasvatuses sama hästi toime tuldud kui temaga. Vähemalt mitte halvemini. See, kui zootehniku puudumist kolhoosis ei tunta, on kahtlemata halb hinnang tema tööle.
Kui E. Nappo tagasi jõuab, tuleb tal oma senist tööd tõsiselt kaaluda ning otsustada, kas hakata korralikult tööle või jäädagi kadunuks.
E. JÕE
Kolhoosi Elu 25. november 1958
Jõukus kasvab
Johannes Tomp on „Siiruse” kolhoosis tublide töömeeste kirjas. Suvel näeb teda viljaniitjal, talvel parandab ta kolhoosile hoburakmeid, parandab rõuguredeleid ja teeb muudki vajalikku. Ta ei jää ka väärilise tasuta. Kolhoosis makstakse väljatöötatud normipäevade eest regulaarselt avanssi. Hiljuti tõi J. Tomp kättesaadud avansiraha eest koju väärtusliku eseme – jalgratta abimootori. Suvel on selle abil kerge liigelda.
E. JÕESAAR
Monday, November 24, 2008
Esimese öö õigus läks hästi
Elu 24. november 1928
Jus primae noctis
Vaabinas
Kaitseliidu kümnenda aastapäeva puhul peetaval peol kanti ette Vaabinas A.J. Saare näidend Jus primae noctis – esimese öö õigus, mis mõjus raskemeelselt ja kurvalt.
Näidend õnnestus päris hästi.
Parim naiskuju oli Mai, kes naiselikult hingeline ja rahulik.
Eriti raske heitlus enesega oli tal paruni tapmises; olla mõrtsukas ja armastada teist... Ka Kaarlile ei saa koosmängus midagi etteheita. Parun aga unustas end vähe hääles, mis andestatav. Meeldiv oli Luaaru Mats, kes kujutas nii loomutruud talutuati. Vormilt hääd olid ka Kreeta, Mall ja Mikko. Kokkuvõttes võib hinnata tehtud tööd ja vaeva. Draamat ettekanda maal, kitsastes ruumides on võrdlemisi raske, kuid selleks on näha püüet ja tahet.
Rahvast pidul rohkesti, sissetulek hää.
Jus primae noctis
Vaabinas
Kaitseliidu kümnenda aastapäeva puhul peetaval peol kanti ette Vaabinas A.J. Saare näidend Jus primae noctis – esimese öö õigus, mis mõjus raskemeelselt ja kurvalt.
Näidend õnnestus päris hästi.
Parim naiskuju oli Mai, kes naiselikult hingeline ja rahulik.
Eriti raske heitlus enesega oli tal paruni tapmises; olla mõrtsukas ja armastada teist... Ka Kaarlile ei saa koosmängus midagi etteheita. Parun aga unustas end vähe hääles, mis andestatav. Meeldiv oli Luaaru Mats, kes kujutas nii loomutruud talutuati. Vormilt hääd olid ka Kreeta, Mall ja Mikko. Kokkuvõttes võib hinnata tehtud tööd ja vaeva. Draamat ettekanda maal, kitsastes ruumides on võrdlemisi raske, kuid selleks on näha püüet ja tahet.
Rahvast pidul rohkesti, sissetulek hää.
Sunday, November 23, 2008
Tehkem järgi!
Võru Teataja 22. november 1928
Urvastes asutati uus laulukoor
Tuli kokku 50 lauljat
Juba mõned aastad elas Koigu-Truuta ümbruskond vaeselapsena. Ei olnud ühtegi laulukoori, ega ka näitetruppi; viimased olid küll olemas – kuid ümbruskonnast liig kaugel – Urvaste vallamaja ligidal, alludes Urvaste rahvahariduse seltsile. Aaastat neli tagasi, kui hra Püss Koigo algkooli õpetajaks oli – töötas siin hää eduga – viimase energilisel juhatusel, suur laulukoor. Kuid ühes hr. Püss’i lahkumisega, läks ka laulukoor hingusele. Ei leitud vastavat juhti, sest igal aastal oli Koigos uus õpetaja ja kellestki polnud asja.
Käesoleval sügisel valiti Koigo õpetajaks hr. Joh. Kolk – end. Kaagvere õpetaja, - kes üks vanematest ja vilunumatest koorijuhtidest. Mehe esimene mure oli kohe laulukoori asutamine. Ja ega see mõtte teostamine kindla tahtejõu juures raske olegi. Tagajärg oli see, et läinud neljapäeval uus laulukoor avatuks tunnistati ja esimene harjutus peeti. Rõõmustava nähtusena oli lauljaid viiekümne ümber kokku tulnud, isegi kaugematest nurkadest. Arvatavasti jhakkab uus laulukoor noorsoo liit “Siirius’ega” käsikäes töötama, mis ka väga tarvilik.
Alus on pandud. Ärgu vabandagu keegi ajapuudusega ehk mõne muu põhjusega, sest – “aega on surmani!” On tarvis vaid meeles pidada viimase – laulupeo avamisel öeldud lauset – “meie esivanemad on meie rahva rahvaks laulnud!”
Head edu algavaks tööks uuele laulukoorile.
-rs-
Urvastes asutati uus laulukoor
Tuli kokku 50 lauljat
Juba mõned aastad elas Koigu-Truuta ümbruskond vaeselapsena. Ei olnud ühtegi laulukoori, ega ka näitetruppi; viimased olid küll olemas – kuid ümbruskonnast liig kaugel – Urvaste vallamaja ligidal, alludes Urvaste rahvahariduse seltsile. Aaastat neli tagasi, kui hra Püss Koigo algkooli õpetajaks oli – töötas siin hää eduga – viimase energilisel juhatusel, suur laulukoor. Kuid ühes hr. Püss’i lahkumisega, läks ka laulukoor hingusele. Ei leitud vastavat juhti, sest igal aastal oli Koigos uus õpetaja ja kellestki polnud asja.
Käesoleval sügisel valiti Koigo õpetajaks hr. Joh. Kolk – end. Kaagvere õpetaja, - kes üks vanematest ja vilunumatest koorijuhtidest. Mehe esimene mure oli kohe laulukoori asutamine. Ja ega see mõtte teostamine kindla tahtejõu juures raske olegi. Tagajärg oli see, et läinud neljapäeval uus laulukoor avatuks tunnistati ja esimene harjutus peeti. Rõõmustava nähtusena oli lauljaid viiekümne ümber kokku tulnud, isegi kaugematest nurkadest. Arvatavasti jhakkab uus laulukoor noorsoo liit “Siirius’ega” käsikäes töötama, mis ka väga tarvilik.
Alus on pandud. Ärgu vabandagu keegi ajapuudusega ehk mõne muu põhjusega, sest – “aega on surmani!” On tarvis vaid meeles pidada viimase – laulupeo avamisel öeldud lauset – “meie esivanemad on meie rahva rahvaks laulnud!”
Head edu algavaks tööks uuele laulukoorile.
-rs-
Sunday, November 16, 2008
Lihtsalt väike pidu-õhtu
Elu 17. november 1928
Urvastes kaitseliidu pidu-õhtu
Pühapäeval 18. nov. korraldab kaitseliidu Urvaste kompanii Võrumaa maleva 10.-da aastapäeva puhul Urvaste valla algkooli ruumes peo-õhtu. Kavas on ette nähtud päevakohane kõne, meeskoori laulud ja kaks näidendit.
-S-
Urvastes kaitseliidu pidu-õhtu
Pühapäeval 18. nov. korraldab kaitseliidu Urvaste kompanii Võrumaa maleva 10.-da aastapäeva puhul Urvaste valla algkooli ruumes peo-õhtu. Kavas on ette nähtud päevakohane kõne, meeskoori laulud ja kaks näidendit.
-S-
Saturday, November 15, 2008
110 aasta eest jõuline karskusvõitlus
Postimees 16. november 1898
Kodumaalt.
Urvastelt. 9. novembril s. a. tegi Vaabina valla täiskogu ühel häälel otsuseks: kuberneri herrad paluda Vaabina mõisa-kõrtsi kinni panna ning tulevikus igasugust joovastavate jookide müümist selles vallas ära keelda. Kui see täiekogu otsus kuberneri herra poolt kinnitatakse, siis on Vaabina vald kõrtsidelt täitsa vaba. See oleks suur samm edasi … Kui suurt rõõmu sünnitaks see valla rahvale, iseäranis veel vaestele! kui palju pisaraid jääks valamata, kui palju vaevaga teenitud kopikaid inimeste taskudesse. Aga kui ka kõrts kinni panemata peaks jääma – on Vaabina vald siisgi näidanud, et tema kõrtsi kahjust aru saab, mis ka palju väärt on. – Vaabinas on üleüldse püüdmine paremuse poole ärganud. Hakatud parandamisi tuleks ühisel nõuul ja jõuul edasi ajada, milles iseäranis mõned valla isikud väga tegevad on. - Praegu on Vaabinas põllumeeste seltsi asutamine päevakorral. Oleks väga tänu väärt – kui ka naabri vallad oma kõrtside kinnipanemist paluksivad. Edasi vennad – edasi paremuse poole!
Kodumaalt.
Urvastelt. 9. novembril s. a. tegi Vaabina valla täiskogu ühel häälel otsuseks: kuberneri herrad paluda Vaabina mõisa-kõrtsi kinni panna ning tulevikus igasugust joovastavate jookide müümist selles vallas ära keelda. Kui see täiekogu otsus kuberneri herra poolt kinnitatakse, siis on Vaabina vald kõrtsidelt täitsa vaba. See oleks suur samm edasi … Kui suurt rõõmu sünnitaks see valla rahvale, iseäranis veel vaestele! kui palju pisaraid jääks valamata, kui palju vaevaga teenitud kopikaid inimeste taskudesse. Aga kui ka kõrts kinni panemata peaks jääma – on Vaabina vald siisgi näidanud, et tema kõrtsi kahjust aru saab, mis ka palju väärt on. – Vaabinas on üleüldse püüdmine paremuse poole ärganud. Hakatud parandamisi tuleks ühisel nõuul ja jõuul edasi ajada, milles iseäranis mõned valla isikud väga tegevad on. - Praegu on Vaabinas põllumeeste seltsi asutamine päevakorral. Oleks väga tänu väärt – kui ka naabri vallad oma kõrtside kinnipanemist paluksivad. Edasi vennad – edasi paremuse poole!
Friday, November 14, 2008
Tuleohutuse eeskirjade rikkumine
Töörahva Elu 14. november 1968
Nii juhtus Urvastes
Igal aastal tekivad külmade ilmade saabumisega tulekahjud kütmiste tagajärjel. Juba nüüd tekkis tulekahju Urvaste kolhoosi vanas karjaköögis. Kütjaks oli noorkarjatalitaja Aino Paloots, kuid tema ei teadnud, et teisel pool soemüüri, küttekolde ligiduses hoidis Vello Kala heinu ja prahti, mis süttisidki. Uurimismaterjalist selgus, et A. Paloots ei olnud suuteline kontrollima enne kütmise algust küttekollet, kuna panipaik teisel pool seina oli lukustatud. Tulekahjus on süüdi V. Kala. Talle määrati rahaline trahv tuleohutuse eeskirjade jämeda rikkumise eest.
Karjaköök oli puitehitis, laastukatusega. Kõigest mõne meetri kaugusel köögist asuvad noorloomalaut ja 2 küüni. Kõik laastukatusega. Tänu kohalikele tuletõrjesalga liikmetele suudeti kõrvalhooned päästa. Kaevuveest ei piisanud punase kuke nuhtlemiseks. Seepärast tuli tulepesasid kustutada käepärast olnud lõssiga.
V. KENK
rajooni tuletõrjeinspektsiooni vaneminspektor
Nii juhtus Urvastes
Igal aastal tekivad külmade ilmade saabumisega tulekahjud kütmiste tagajärjel. Juba nüüd tekkis tulekahju Urvaste kolhoosi vanas karjaköögis. Kütjaks oli noorkarjatalitaja Aino Paloots, kuid tema ei teadnud, et teisel pool soemüüri, küttekolde ligiduses hoidis Vello Kala heinu ja prahti, mis süttisidki. Uurimismaterjalist selgus, et A. Paloots ei olnud suuteline kontrollima enne kütmise algust küttekollet, kuna panipaik teisel pool seina oli lukustatud. Tulekahjus on süüdi V. Kala. Talle määrati rahaline trahv tuleohutuse eeskirjade jämeda rikkumise eest.
Karjaköök oli puitehitis, laastukatusega. Kõigest mõne meetri kaugusel köögist asuvad noorloomalaut ja 2 küüni. Kõik laastukatusega. Tänu kohalikele tuletõrjesalga liikmetele suudeti kõrvalhooned päästa. Kaevuveest ei piisanud punase kuke nuhtlemiseks. Seepärast tuli tulepesasid kustutada käepärast olnud lõssiga.
V. KENK
rajooni tuletõrjeinspektsiooni vaneminspektor
Wednesday, November 12, 2008
Uhtjärve hüppemägi
Kolhoosi Elu 13. november 1958
Mäehüppajaile
Uhtjärve kaldal asub meie rajooni suurim suusahüppemägi. Kuna seda ei korrastatud mitme aasta jooksul, oli mäehüppe nõlvakutele kasvanud tihe võsa. Kuldre 7-kl. Kooli õpilased otsustasid hüppemäe teha võistluskorda. Möödunud esmaspäeval läksidki vanemate klasside poisid Uhtjärve kaldale. Töötati üsna mehiselt ja suusahüppemägi võttis uue ilme.
A .RASVA
Kuldre 7-kl Kooli õpetaja
Mäehüppajaile
Uhtjärve kaldal asub meie rajooni suurim suusahüppemägi. Kuna seda ei korrastatud mitme aasta jooksul, oli mäehüppe nõlvakutele kasvanud tihe võsa. Kuldre 7-kl. Kooli õpilased otsustasid hüppemäe teha võistluskorda. Möödunud esmaspäeval läksidki vanemate klasside poisid Uhtjärve kaldale. Töötati üsna mehiselt ja suusahüppemägi võttis uue ilme.
A .RASVA
Kuldre 7-kl Kooli õpetaja
Vägev reportaaž "lahinguväljalt"
Võru Teataja 13. november 1928
Roheliste ja siniste lahing U-Antslas
Õppustest võttis osa ka 10 naist supikeetjatena
Kogusummas oli malevlasi väljas 100 meest
Sügisesed kaitseliidu taktikalised õppused on igal pool toonud elevust ja huvitavaid sõjapilte esile, nii ka seekord Uue-Antslas. Päälegi oli laupäevane ilm võrratult ilus, mis omakord õppuste hääks kordaminekuks kaasa mõjus. Kõigist kompaniidest oli õppusele tulnud üle 50 protsendi malevlasi. Kokku moodustasid nad üle 100-liikmelise sõjaväe.
Antud olukorra järele moodustasid Vaabina ja Linnamäe mehed rohelise poole, kes pidid U.-Antsla asunduse ära võtma. Sinisel poolel, mis moodustus U.-Antsla ja Urvaste meestest oli ülesandeks kaitseseisukorras asuda ja vaenuliste roheliste pääletungi vastu võtta.
Mõlemad pooled asusid tegevusse juba vara hommikul. Ette saadetakse luure, püütakse nägematult kummagi poole seisukohti teada saada, vahetpidamata tehakse ettevalmistusi otsustavaks silmapilguks, s.o. kokkupõrkeks.
Hommikuse rongiga jõuab õppuste kohale ka maleva päälik Herman, elurõõmsa ja väleda ratsamalevlase Saaremetsa saatel, kes raporteerib jaamas nagu kord ja kohus ja on päälikule vastu toonud ratsahobuse.
Meie ajalehemehed sobitame kohe tutvuse majandusülema hra Maimega. Ta on meie jaoks ette rakendanud hobuse ning läbi kohutava pori algab sõit lahingu piirkonda. Kella 11-ks oleme Uue-Antsla mõisas. Vaevalt saame lahkuda vankrilt, kui algab äge lahing. Roheliste piilurid olid nägematult tunginud läbi siniste eelpostide Uue-Antsla mõisa parki. Siin sattusid nad aga siniste tule alla. Ragisesid püssid ning võeti vangisid. Mõisa park aina kajas paukudest. Roheliste piiluru energilisema tegevuse järele võis otsustada, et pääletung kaugel pole.
Sinised said sellest väga hästi aru ning kindlustasid oma seisukohti. U.- Antsla mees Rosenthal oli kuulipilduja üles seadnud Urvaste Uue-Antsla ristteele, kõrval seisivad tugevad väeosad. Sinised püüdsid ristteed enese käes hoida iga hinna eest.
Vaenulisel poolel
Rohelised olid oma pääosad koondanud U.-Antsla teele. Kõrvalt pandi liikuma Vaabina kompanii. Nüüd algas päälahing. Mööda maantee kraave läheneti ja sunniti siniste kuulipilduja taganema. Päälik Ketsi juhatusel jõudsid pea järele ka pääjõud, samuti Vaabina meeste tiib. Algas meeleheitlik lahing U.-Antsla asunduse varemetel. Mööda hoonete ahervaret tungiti edasi nagu tõelikus sõjas. Ei hoolitud porist. Kus tarvis – roomati. Kui kuuldi kuulipilduja häält – heideti pikali.
Siin kujunes ka väga haruldane olukord. Ühes mõisa otsas olid peremeheks rohelised, teises – endises lossis – oli veel osa siniseid. Muidugi tuli jälle lööming. Ägedalt anti tuld ja paisati sinised kus seda ja teist.
Häda surnutega
Kõige suuremaks tüliks on “surnuks tunnistamine”. Keegi ei taha ju surnu olla. Ja kuidas sa siis surnu oled, kui sul kõik liikmed veel terved on. Nii on malevlased Jaanimägi ja Mets väga pahased siniste pääle. Nad olla paari sammu kauguselt nende kuulipildujat tulistanud, kuid mehed paneavd ikka eest minema. Aga mis sa nendega teed, keegi ei taha ju surnu olla, rahustuvad mehed lõpuks.
Kui lahing mõisa südames läbi on, korraldavad sinised end uuele positsioonile mõisa taha lagedale väljale. Siin peab kujunema “päälöök”. Urvaste tee äärel on külg külje kõrval mees. Kaugemal seisavad kuulipildujad, muidugi ka kahurvägi. Rohelised koonduvad liikumissuuna pikku teed. Jälle tekib lahing ning Kolki poe ees põrkavad kokku mõlemad pooled. Ei anta enam armu. Päälik Klockmann jagab aga padruneid ning julgustab mehi. Kapten Laur juhib tuld ja peab teravalt silmas päälikuid Onnot ja Muickmanni.
Kolki poe ees lõpetatakse ägedam osa lahingust. Järgneb veel väike lahing mõisa külje all, kusjuures pääletungijaks hakkavad sinised.
Hiljem koguvad mõlemad pooled end mõisa õuele rivisse, kus maleva päälik Hermann tänab õppustele tulnud malevlasi ja soovis edaspidiseks tegevuseks hääd õnne ja edu.
Kodukaitse kuulide rahe all
Selajal, kui käimas oli kõige ägedam lahing asunduse külje all, ilmusid kodukaitse naised prl. Reiljan Linnamäelt ja prl. Raud Urvastest maleva pääliku Hermani juurde ja tõid temale kuuma suppi. Niisugune lahkus paistis päälikule algul üllatusena. Siis hüppas aga hobuse seljast ning võttis mäekünkal koos supitoojatega lõunat. Supp maitses päris hästi ja eriti veel, kui hommikust saadik väljas oled olnud, tähendas päälik kodukaitse naisi tänades.
10 naist
Kodukaitse töö tähtsus ilmenes väga selgesti Uue-Antsla õppustel. Igast kompaniist oli tulnud meestega ühes ka naised ning valmistasid kõigile maitsva supi. Kodukaitse naisi oli väljas tervelt 10 inimest – nendest Linnamäelt 3, Urvastest 2, Vaabinast 2 ja U.-Antslast 3
Raudsiku kõne
U.-Antsla õuel pidas malevlane Raudsik ajalooliselt väga tähtsa ja teadusliku kõne esimese öö õigusest, mida kõik kuulajad kiiduavaldustega vastu võtsid.
Ühise lauluga
lõpetati taktikalised õppused ning mindi naiste poolt valmistatud suppi sööma. Üks osa malevlasi oli kutsutud päälik Samarüütli poole, kus pääliku proua poolt oli kaetud söögilaud soojas toas maitseva pardipraega. Ja võib arvata, kui hästi maitses söök pääle 10 tunnilise kibeda töö.
Roheliste ja siniste lahing U-Antslas
Õppustest võttis osa ka 10 naist supikeetjatena
Kogusummas oli malevlasi väljas 100 meest
Sügisesed kaitseliidu taktikalised õppused on igal pool toonud elevust ja huvitavaid sõjapilte esile, nii ka seekord Uue-Antslas. Päälegi oli laupäevane ilm võrratult ilus, mis omakord õppuste hääks kordaminekuks kaasa mõjus. Kõigist kompaniidest oli õppusele tulnud üle 50 protsendi malevlasi. Kokku moodustasid nad üle 100-liikmelise sõjaväe.
Antud olukorra järele moodustasid Vaabina ja Linnamäe mehed rohelise poole, kes pidid U.-Antsla asunduse ära võtma. Sinisel poolel, mis moodustus U.-Antsla ja Urvaste meestest oli ülesandeks kaitseseisukorras asuda ja vaenuliste roheliste pääletungi vastu võtta.
Mõlemad pooled asusid tegevusse juba vara hommikul. Ette saadetakse luure, püütakse nägematult kummagi poole seisukohti teada saada, vahetpidamata tehakse ettevalmistusi otsustavaks silmapilguks, s.o. kokkupõrkeks.
Hommikuse rongiga jõuab õppuste kohale ka maleva päälik Herman, elurõõmsa ja väleda ratsamalevlase Saaremetsa saatel, kes raporteerib jaamas nagu kord ja kohus ja on päälikule vastu toonud ratsahobuse.
Meie ajalehemehed sobitame kohe tutvuse majandusülema hra Maimega. Ta on meie jaoks ette rakendanud hobuse ning läbi kohutava pori algab sõit lahingu piirkonda. Kella 11-ks oleme Uue-Antsla mõisas. Vaevalt saame lahkuda vankrilt, kui algab äge lahing. Roheliste piilurid olid nägematult tunginud läbi siniste eelpostide Uue-Antsla mõisa parki. Siin sattusid nad aga siniste tule alla. Ragisesid püssid ning võeti vangisid. Mõisa park aina kajas paukudest. Roheliste piiluru energilisema tegevuse järele võis otsustada, et pääletung kaugel pole.
Sinised said sellest väga hästi aru ning kindlustasid oma seisukohti. U.- Antsla mees Rosenthal oli kuulipilduja üles seadnud Urvaste Uue-Antsla ristteele, kõrval seisivad tugevad väeosad. Sinised püüdsid ristteed enese käes hoida iga hinna eest.
Vaenulisel poolel
Rohelised olid oma pääosad koondanud U.-Antsla teele. Kõrvalt pandi liikuma Vaabina kompanii. Nüüd algas päälahing. Mööda maantee kraave läheneti ja sunniti siniste kuulipilduja taganema. Päälik Ketsi juhatusel jõudsid pea järele ka pääjõud, samuti Vaabina meeste tiib. Algas meeleheitlik lahing U.-Antsla asunduse varemetel. Mööda hoonete ahervaret tungiti edasi nagu tõelikus sõjas. Ei hoolitud porist. Kus tarvis – roomati. Kui kuuldi kuulipilduja häält – heideti pikali.
Siin kujunes ka väga haruldane olukord. Ühes mõisa otsas olid peremeheks rohelised, teises – endises lossis – oli veel osa siniseid. Muidugi tuli jälle lööming. Ägedalt anti tuld ja paisati sinised kus seda ja teist.
Häda surnutega
Kõige suuremaks tüliks on “surnuks tunnistamine”. Keegi ei taha ju surnu olla. Ja kuidas sa siis surnu oled, kui sul kõik liikmed veel terved on. Nii on malevlased Jaanimägi ja Mets väga pahased siniste pääle. Nad olla paari sammu kauguselt nende kuulipildujat tulistanud, kuid mehed paneavd ikka eest minema. Aga mis sa nendega teed, keegi ei taha ju surnu olla, rahustuvad mehed lõpuks.
Kui lahing mõisa südames läbi on, korraldavad sinised end uuele positsioonile mõisa taha lagedale väljale. Siin peab kujunema “päälöök”. Urvaste tee äärel on külg külje kõrval mees. Kaugemal seisavad kuulipildujad, muidugi ka kahurvägi. Rohelised koonduvad liikumissuuna pikku teed. Jälle tekib lahing ning Kolki poe ees põrkavad kokku mõlemad pooled. Ei anta enam armu. Päälik Klockmann jagab aga padruneid ning julgustab mehi. Kapten Laur juhib tuld ja peab teravalt silmas päälikuid Onnot ja Muickmanni.
Kolki poe ees lõpetatakse ägedam osa lahingust. Järgneb veel väike lahing mõisa külje all, kusjuures pääletungijaks hakkavad sinised.
Hiljem koguvad mõlemad pooled end mõisa õuele rivisse, kus maleva päälik Hermann tänab õppustele tulnud malevlasi ja soovis edaspidiseks tegevuseks hääd õnne ja edu.
Kodukaitse kuulide rahe all
Selajal, kui käimas oli kõige ägedam lahing asunduse külje all, ilmusid kodukaitse naised prl. Reiljan Linnamäelt ja prl. Raud Urvastest maleva pääliku Hermani juurde ja tõid temale kuuma suppi. Niisugune lahkus paistis päälikule algul üllatusena. Siis hüppas aga hobuse seljast ning võttis mäekünkal koos supitoojatega lõunat. Supp maitses päris hästi ja eriti veel, kui hommikust saadik väljas oled olnud, tähendas päälik kodukaitse naisi tänades.
10 naist
Kodukaitse töö tähtsus ilmenes väga selgesti Uue-Antsla õppustel. Igast kompaniist oli tulnud meestega ühes ka naised ning valmistasid kõigile maitsva supi. Kodukaitse naisi oli väljas tervelt 10 inimest – nendest Linnamäelt 3, Urvastest 2, Vaabinast 2 ja U.-Antslast 3
Raudsiku kõne
U.-Antsla õuel pidas malevlane Raudsik ajalooliselt väga tähtsa ja teadusliku kõne esimese öö õigusest, mida kõik kuulajad kiiduavaldustega vastu võtsid.
Ühise lauluga
lõpetati taktikalised õppused ning mindi naiste poolt valmistatud suppi sööma. Üks osa malevlasi oli kutsutud päälik Samarüütli poole, kus pääliku proua poolt oli kaetud söögilaud soojas toas maitseva pardipraega. Ja võib arvata, kui hästi maitses söök pääle 10 tunnilise kibeda töö.
Sunday, November 9, 2008
10. november 80 aastat tagasi - õppused ja õppetunnid
Võru Teataja 10. november 1928
Täna on Antslas sõda
Täna peetakse Urvaste ja Uue-Antsla komp. ning Krabi ning Linnamäe kompaniide vahelisi taktikalisi õppusi. Esimesed koguvad Urvaste kiriku juurde, teised Vaabina asundusse. Sõja tallermaaks muutub nähtavasti Uue Antsla asundus.
Võru Teataja 10. november 1928
“Singerite” järelkaja Urvastes
Õmblusmasinate pärast talu vallasvara oksjonile
Nagu igalpool – nii on ka Urvastes “Singeri” õmblusmasinate palavik natukene raugenud. Ainult mõned “kaunid mälestused” – kohtult ehk priistavilt on järele jäänud. Nii on ühes talus praegu kogu majapidamise inventaar “Singeri” masina võlgade katteks maha müüdud.
Kurb ja halenaljakas lugu juhtus Urvaste vallas Naari talus. Läinud suvel võttis keegi potisepp Ivask omale õmblusmasina järelmaksu pääle Naari talu omaniku vastutusel. Et Ivaskil sarnast “riistapuud” sugugi tarvis ei olnud, oli ta esimene mure – masin võimalikult ruttu realiseerida. Aga ega see realiseerimine – 50. prots. hinnaalandusega – nii raske olegi. Kõmm – ostjad autoga Otepääst kohal ja muud kui võta aga raha!
Et masin alguses Naari tallu hoiule jäi, tegi Ivaskile muret ainult masina äratoomine. Noh, võttis veel julgustuseks “kõvad tropid”ja kasutas silmapilk mil kedagi toas ei olnud – kahmas masina õlale ja padavai üle soo teise tallu, kus ostjad autoga ootasid. Ilus! Tehti kaup, makseti raha ja joodi säälsamas raha ka liikudeks ära. Nüüd laseb Naari talu peremees aga teise pärast oma vallasvara oksjonil müügile.
Olgu tähendatud, et praegu pea igas Urvaste valla talus vähemalt üks õmblusmasin leidub. Õmblusmasina ostmist hõlbustab järelmaks. Õmblusmasinaid ostavad järelmaksuga ka need, kellele seda sugugi tarvis ei ole.
Ei ole sugugi vale nagu keegi asjaosaline tähendas: “No olõ ma küll viil hindäle risti kaala võtnu – massa nagu koolu hobõst, peris karva aja pistü, ku agent majja tulõ ja kuu-massu raha nõud.”
Täna on Antslas sõda
Täna peetakse Urvaste ja Uue-Antsla komp. ning Krabi ning Linnamäe kompaniide vahelisi taktikalisi õppusi. Esimesed koguvad Urvaste kiriku juurde, teised Vaabina asundusse. Sõja tallermaaks muutub nähtavasti Uue Antsla asundus.
Võru Teataja 10. november 1928
“Singerite” järelkaja Urvastes
Õmblusmasinate pärast talu vallasvara oksjonile
Nagu igalpool – nii on ka Urvastes “Singeri” õmblusmasinate palavik natukene raugenud. Ainult mõned “kaunid mälestused” – kohtult ehk priistavilt on järele jäänud. Nii on ühes talus praegu kogu majapidamise inventaar “Singeri” masina võlgade katteks maha müüdud.
Kurb ja halenaljakas lugu juhtus Urvaste vallas Naari talus. Läinud suvel võttis keegi potisepp Ivask omale õmblusmasina järelmaksu pääle Naari talu omaniku vastutusel. Et Ivaskil sarnast “riistapuud” sugugi tarvis ei olnud, oli ta esimene mure – masin võimalikult ruttu realiseerida. Aga ega see realiseerimine – 50. prots. hinnaalandusega – nii raske olegi. Kõmm – ostjad autoga Otepääst kohal ja muud kui võta aga raha!
Et masin alguses Naari tallu hoiule jäi, tegi Ivaskile muret ainult masina äratoomine. Noh, võttis veel julgustuseks “kõvad tropid”ja kasutas silmapilk mil kedagi toas ei olnud – kahmas masina õlale ja padavai üle soo teise tallu, kus ostjad autoga ootasid. Ilus! Tehti kaup, makseti raha ja joodi säälsamas raha ka liikudeks ära. Nüüd laseb Naari talu peremees aga teise pärast oma vallasvara oksjonil müügile.
Olgu tähendatud, et praegu pea igas Urvaste valla talus vähemalt üks õmblusmasin leidub. Õmblusmasina ostmist hõlbustab järelmaks. Õmblusmasinaid ostavad järelmaksuga ka need, kellele seda sugugi tarvis ei ole.
Ei ole sugugi vale nagu keegi asjaosaline tähendas: “No olõ ma küll viil hindäle risti kaala võtnu – massa nagu koolu hobõst, peris karva aja pistü, ku agent majja tulõ ja kuu-massu raha nõud.”
Thursday, November 6, 2008
Võru Teataja nagu Urvaste valla leht?
Võru Teataja 8. november 1928
Urvaste mees käis Koorastes vargil
Läinud nädalal varastati Kooraste vallas Soo talus mitmesugust kraami 127 kr. väärtuses. Juhuslikult sattus perepoeg varastele pääle ning tundis ühe neist ära, kelleks oli Urvaste valla mees J.M.
Võru Teataja 8. november 1928
Maskeraad Urvastes
Laupäeval 3. novembril korraldas kohalik liit “Siirius” Urvaste-Koigu koolimajas ball-maskeraadi, kus parematele amskidele auhinnad anti. Rahva osavõtu poolt oli pidu väga rikas. Kuna liit “Siirius” pidudel ikka rohkesti publikut on olnud, siis oleks väga tarvilik, et liit oma majaga niikaugele suudaks saada, et sääl juba pidusid võiks korraldada.
Kui vähegi jõud lubab, tahetakse jõuluks ehitust niikaugele viia, kuna aga kindlat midagist ette ei näe, sest ehitus kestab vabatahtliku abi ja toetuse najal ja sellep. on raske teostada kõiki kavatsusi.
Võru Teataja 8. november 1928
Laat jäi pidamata
20. oktoobril jäi Uue-Antsla vallamaja juures laat rahva puudusel pidamata.
Võru Teataja 8. november 1928
Maavalitsus saab nüüd aru
Teedeparandaja Räbovõitraga lõpetati leping
Teedeparanduste ettevõtjaga Aug. Räbovõitraga, kes tuntud Võrumaa teede “parandamises”, sõlmiti leping ka Antsla-Urvaste esimese kl. maanteel kruusatee kapital-remonti asjus. Et Aug. Räbovõitra aga tähtajaliselt ega korralikult oma pääle võetud ülesannet ei ole täitnud, lõpetati leping, mille juures ta kaotab sissemaksetud kautsjonisumma ja kannab ka muid kulusid.
Võru Teataja 8. november 1928
Vaabina teed ja sillad
Vaabina 3. klassi teed on äärmises viletsas seisukorras. Teed on nagu jõed, sõna otsemas mõttes. Paiguti leidub niisuguseid aukusid, et hobune ei jõua ülegi. Vallavalitsus annab küll tihti teedekorraldamiseks käskusid, kuid neile ei pöörata kuigi suurt ja tõsist tähelpanu.
Nii veeti paari aasta eest sillapuud kohtadele, kus sildade ehitamin etarvilik oli. Sillad seisid ja ootasid ehitamist tänavu sügiseni. Nüüd tehti sillad küll pääle, aga Selli talu kohale, magistraalkraavile, ehitati sild, mis on umbes pool meetrit maanteest kõrgem.
Sageli võib sellel sillal õige koomilisi pilte näha. Hobusemees sõidab rahulikult sillale: äkki jääb see aga seisma, ei lähe ega lähe edasi. Mees vaatab ettepoole ja märkab, et ees on 1 ½ meetriline kuristik. Katsub siis tagasi pääseda, aga see on peaaegu võimatu, sest sild on niivõrd kitsas. – On lõksus, ei saa edasi ega tagasi. Niisugune sillaehitus on lubamatu, kui ehitada, siis ka juba lõpulikult ja hästi.
Urvaste mees käis Koorastes vargil
Läinud nädalal varastati Kooraste vallas Soo talus mitmesugust kraami 127 kr. väärtuses. Juhuslikult sattus perepoeg varastele pääle ning tundis ühe neist ära, kelleks oli Urvaste valla mees J.M.
Võru Teataja 8. november 1928
Maskeraad Urvastes
Laupäeval 3. novembril korraldas kohalik liit “Siirius” Urvaste-Koigu koolimajas ball-maskeraadi, kus parematele amskidele auhinnad anti. Rahva osavõtu poolt oli pidu väga rikas. Kuna liit “Siirius” pidudel ikka rohkesti publikut on olnud, siis oleks väga tarvilik, et liit oma majaga niikaugele suudaks saada, et sääl juba pidusid võiks korraldada.
Kui vähegi jõud lubab, tahetakse jõuluks ehitust niikaugele viia, kuna aga kindlat midagist ette ei näe, sest ehitus kestab vabatahtliku abi ja toetuse najal ja sellep. on raske teostada kõiki kavatsusi.
Võru Teataja 8. november 1928
Laat jäi pidamata
20. oktoobril jäi Uue-Antsla vallamaja juures laat rahva puudusel pidamata.
Võru Teataja 8. november 1928
Maavalitsus saab nüüd aru
Teedeparandaja Räbovõitraga lõpetati leping
Teedeparanduste ettevõtjaga Aug. Räbovõitraga, kes tuntud Võrumaa teede “parandamises”, sõlmiti leping ka Antsla-Urvaste esimese kl. maanteel kruusatee kapital-remonti asjus. Et Aug. Räbovõitra aga tähtajaliselt ega korralikult oma pääle võetud ülesannet ei ole täitnud, lõpetati leping, mille juures ta kaotab sissemaksetud kautsjonisumma ja kannab ka muid kulusid.
Võru Teataja 8. november 1928
Vaabina teed ja sillad
Vaabina 3. klassi teed on äärmises viletsas seisukorras. Teed on nagu jõed, sõna otsemas mõttes. Paiguti leidub niisuguseid aukusid, et hobune ei jõua ülegi. Vallavalitsus annab küll tihti teedekorraldamiseks käskusid, kuid neile ei pöörata kuigi suurt ja tõsist tähelpanu.
Nii veeti paari aasta eest sillapuud kohtadele, kus sildade ehitamin etarvilik oli. Sillad seisid ja ootasid ehitamist tänavu sügiseni. Nüüd tehti sillad küll pääle, aga Selli talu kohale, magistraalkraavile, ehitati sild, mis on umbes pool meetrit maanteest kõrgem.
Sageli võib sellel sillal õige koomilisi pilte näha. Hobusemees sõidab rahulikult sillale: äkki jääb see aga seisma, ei lähe ega lähe edasi. Mees vaatab ettepoole ja märkab, et ees on 1 ½ meetriline kuristik. Katsub siis tagasi pääseda, aga see on peaaegu võimatu, sest sild on niivõrd kitsas. – On lõksus, ei saa edasi ega tagasi. Niisugune sillaehitus on lubamatu, kui ehitada, siis ka juba lõpulikult ja hästi.
Sunday, November 2, 2008
Lihtsalt sihuke vargus
Võru Teataja 3. november 1928
Lamba vargus Urvastes
Ööl vastu teisipäeva varastati Urvaste vallas elutseval A. Tättar’il 1 lammas. Kahju 18 krooni. Vargus sündis eeskojas, kuhu lammas ööseks sisse oli toodud.
et.
Lamba vargus Urvastes
Ööl vastu teisipäeva varastati Urvaste vallas elutseval A. Tättar’il 1 lammas. Kahju 18 krooni. Vargus sündis eeskojas, kuhu lammas ööseks sisse oli toodud.
et.
Mõnus sõnum 110 aasta eest
Olevik 3. november 1898
Kodu. Kool: Kirik
P. Urvastest. Et Uue-Antsla vald oma koolide eest kaunis eeskujulikult hoolt kannab, näitab ka see üles, et 20 okt. s. a. nimetatud valla volikogu ühele selle valla kooliõpetajale päälse seadusliku palga (150 rbl.), mis temale siiamaani makseti, veel priitahtlikult 50 rubla juure määras selle tingimisega, et kooliõpetaja muusikat edendaks, mida viimane heameelega lubas. Eeskujulik tegu! Südamest oleks soovida, et ka teised vallad sellest eeskuju võtaks. Suguvennad, edasi! -
Kodu. Kool: Kirik
P. Urvastest. Et Uue-Antsla vald oma koolide eest kaunis eeskujulikult hoolt kannab, näitab ka see üles, et 20 okt. s. a. nimetatud valla volikogu ühele selle valla kooliõpetajale päälse seadusliku palga (150 rbl.), mis temale siiamaani makseti, veel priitahtlikult 50 rubla juure määras selle tingimisega, et kooliõpetaja muusikat edendaks, mida viimane heameelega lubas. Eeskujulik tegu! Südamest oleks soovida, et ka teised vallad sellest eeskuju võtaks. Suguvennad, edasi! -
Urvaste vabariiklikus ajakirjanduses
Päevaleht 2. november 1938
Urvaste uus koolimaja.
Urvaste uue koolimaja ehituskulud tõusevad kuni 45.000 kr-ni. Sellest tuleb tasuda 2/3 laenuga. Praegu on koolimaja seinad juba ülal ja algab katusepanek. Koolimaja on kahekordne ja tehakse lõplikult valmis alles tuleval kevadel.
Urvaste uus koolimaja.
Urvaste uue koolimaja ehituskulud tõusevad kuni 45.000 kr-ni. Sellest tuleb tasuda 2/3 laenuga. Praegu on koolimaja seinad juba ülal ja algab katusepanek. Koolimaja on kahekordne ja tehakse lõplikult valmis alles tuleval kevadel.
Wednesday, October 29, 2008
Informatsioonivõistlus!
30. oktoober 1958
Toimetuse postist
Informatsioonivõistlus
Uus petrooleumi hoiuruum
Pikemat aega ei olnud Visela harukaupluses müügil petrooleumi. Miks? Vastavalt kehtestatud tuletõrje eeskirjadele ei ole lubatud enam kaupluse lähedale ehitatud petrooleumi hoiuruumi kasutada. Nüüd ehitati uus petrooleumi hoiuruum kaugemale kauplusest ja teistest hoonetest. Varsti võivad kohalikud elanikud petrooleumi oma kauplusest pidevalt osta.
E. JÕESAAR
Esimesed linavarred linavabrikusse
Teisipäeval saadeti K. Marxi nimelisest kolhoosist esimesed autokoormad linavarsi Antsla Toorlinavabrikusse. Ümbertöötlemiseks anti ära ligi 3 tonni heakvaliteedilisi linu.
V. JALAS
K. Marxi nimelise kolhoosi esimees.
Toimetuse postist
Informatsioonivõistlus
Uus petrooleumi hoiuruum
Pikemat aega ei olnud Visela harukaupluses müügil petrooleumi. Miks? Vastavalt kehtestatud tuletõrje eeskirjadele ei ole lubatud enam kaupluse lähedale ehitatud petrooleumi hoiuruumi kasutada. Nüüd ehitati uus petrooleumi hoiuruum kaugemale kauplusest ja teistest hoonetest. Varsti võivad kohalikud elanikud petrooleumi oma kauplusest pidevalt osta.
E. JÕESAAR
Esimesed linavarred linavabrikusse
Teisipäeval saadeti K. Marxi nimelisest kolhoosist esimesed autokoormad linavarsi Antsla Toorlinavabrikusse. Ümbertöötlemiseks anti ära ligi 3 tonni heakvaliteedilisi linu.
V. JALAS
K. Marxi nimelise kolhoosi esimees.
Tuesday, October 28, 2008
Heibergi kuju plaanis
Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Sõna on kunstnikel:
Ajalehele on mul niipalju öelda, et lõpetasin 1905. a. monumendi savis modelleerimise. Töö võttis komisjon vastu ja nüüd läheb see kipsi valamisele, edasi aga pronksi. Kuju kõrgus on 4,5 m ja see tuleb graniitalusele.
Põlise Urvaste mehena tahan lähemal ajal luua kodukandi kuulsama inimese, Marie Heibergi kuju. Kui Urvaste rahvas soovib, võiks selle püstitada monumendina Uhtjärve kaldale.
LEMBIT PALUTEDER, kujur
Sõna on kunstnikel:
Ajalehele on mul niipalju öelda, et lõpetasin 1905. a. monumendi savis modelleerimise. Töö võttis komisjon vastu ja nüüd läheb see kipsi valamisele, edasi aga pronksi. Kuju kõrgus on 4,5 m ja see tuleb graniitalusele.
Põlise Urvaste mehena tahan lähemal ajal luua kodukandi kuulsama inimese, Marie Heibergi kuju. Kui Urvaste rahvas soovib, võiks selle püstitada monumendina Uhtjärve kaldale.
LEMBIT PALUTEDER, kujur
Tublisid 50 aasta tagant
Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
MEIE EESRINDLASI
ALLI HÕBESAAR „Edasi” kolhoosi lüpsja-karjatalitaja
Töötab „Edasi” kolhoosi veisefarmis alates 1953. aastast. Sammub pidevalt sotsialistliku võistluse esirinnas. 1. oktoobril lüpsis oma grupi lehmadelt keskmiselt 2834 kg piima lehma kohta.
VALTER LUSTI
Stalini-nimelise kolhoosi kombainer
Teist aastat rajooni parim kombainer. Andis lubaduse koristada 10 päeva jooksul temale planeeritud teravilja koristuspindala Stalini-nimelises kolhoosis. Oma lubaduse täitis. Kodukolhoosi noorte hulgas armastatud pillimees.
Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Tubli agitaator
Vaabina 7-kl. Kooli vanempioneerijuht, kommunistlik noor H. Alvela on tubli agitaator. Oma piirkonnas on ta oodatud külaliseks. Hiljuti vestles ta „Pioneeri” kolhoosi karjafarmi töötajatega. Palumõisa ühiselamusse oli tulnud hulk inimesi. Agitaatori vestlus oli seekord pühendatud aatomi- ja vesinikurelva katsetuste keelamisele.
„Massilise hävituse relvad tuleb riikide relvastusest välja jätta. Ühineme kogu maailma eesrindlike inimeste püüdlustega, kellele on kallis rahu!” Need siirast tundest kantud sõnad leidsid kuulajate hulgas elavat vastukaja. Nii on see iga kord, kui vestleb agitaator, kommunistlik noor H. Alvela.
O. AROP
MEIE EESRINDLASI
ALLI HÕBESAAR „Edasi” kolhoosi lüpsja-karjatalitaja
Töötab „Edasi” kolhoosi veisefarmis alates 1953. aastast. Sammub pidevalt sotsialistliku võistluse esirinnas. 1. oktoobril lüpsis oma grupi lehmadelt keskmiselt 2834 kg piima lehma kohta.
VALTER LUSTI
Stalini-nimelise kolhoosi kombainer
Teist aastat rajooni parim kombainer. Andis lubaduse koristada 10 päeva jooksul temale planeeritud teravilja koristuspindala Stalini-nimelises kolhoosis. Oma lubaduse täitis. Kodukolhoosi noorte hulgas armastatud pillimees.
Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Tubli agitaator
Vaabina 7-kl. Kooli vanempioneerijuht, kommunistlik noor H. Alvela on tubli agitaator. Oma piirkonnas on ta oodatud külaliseks. Hiljuti vestles ta „Pioneeri” kolhoosi karjafarmi töötajatega. Palumõisa ühiselamusse oli tulnud hulk inimesi. Agitaatori vestlus oli seekord pühendatud aatomi- ja vesinikurelva katsetuste keelamisele.
„Massilise hävituse relvad tuleb riikide relvastusest välja jätta. Ühineme kogu maailma eesrindlike inimeste püüdlustega, kellele on kallis rahu!” Need siirast tundest kantud sõnad leidsid kuulajate hulgas elavat vastukaja. Nii on see iga kord, kui vestleb agitaator, kommunistlik noor H. Alvela.
O. AROP
Monday, October 27, 2008
Peamurdmist - kus asub Sea-Jüri männik?
Elu 27. oktoober 1928
Urvaste õpetaja rehepapp
Rahva mälestused Sea-Jürist ja tema viguritest
Jüri mängis sakstega vingerpussi
Urvaste kihelkonnas, Kanepi ja Võru teede lahkmel asub maa-ala, mida rahvas Sea-Jüri männikuks kutsub. Männikut sääl küll enam ei ole, vaid ainult noor lepik, sest üks Urvaste koguduse õpetajaist oli lasknud männiku juba aastat kolmkümmend tagasi maha võtta, kuid vaatamata selle pääle on Sea-Jüri männiku nimi siiski veel siiaajani püsima jäänud. Millest sai männik omale sarnase nime?
Paar põlve tagasi oli Urvaste õpetajaks S. ja S. rehepapiks oli Sea-Jüri. Mikspärast Jürit Sea-Jüriks hõikama hakati, seda ei teata, kuid männik on omale Sea-Jüri männiku nime sellest omandanud, et aja, milles Sea-Jüri elas, sääl männikus asunud.
Sea-Jüri oli väga kaval mees olnud ja armastanud tihti õpetajahärrale vingerpussi mängida. Et S. saksasoost mees oli, siis rahvale Sea-Jüri vingerpussid muidugi meeldisid ja selle tõttu püsib siiaajani Sea-Jüri nimi rahvasuus edasi.
Sea-Jüri pole teise omandust just pühaks pidanud. Sügisel reheajal libisenud õpetaja viljast tihti mõni vakk teri Jüri kotti, ilma et õpetaja seda ise oleks teadnud. Viimaks hakanud S. oma rehepapi ausameelsuse juures kahtlema ja tähendanud mõnigi kord Jürile, et tema arvates peaks vili palju rohkem välja andma, kuid seda saavat hirmus vähe. Jüri saanud aru küll, kust poolt tuul puhub, kuid pole õpetajale sõnagi vastu lausunud. Ühel hommikul, kui Jüri jälle õpetaja teri pidanud tuulama, võtnud ta kodust paar tühja kotti ligi ja asunud harilikust ajast varem tööle. Ruttu tuulanud ta oma kotid vilja täis ja pannud nad siis ukse äärde nähtavasse kohta maha. Õpetaja tulnud rehe juurde, näinud kotte ja küsinud: “Kuule, Jüri, mis kotid need siin on?” Jüri vastu: Õpetajahärra kaebab alati, et vili ikka vähe välja andvat, tõin nüüd oma natukese ka siia, et õpetajahärrale ikka rohkem vilja saaks.” Õpetaja saanud pahaseks ja öelnud Jürile: “Kuule Jüri, sinu vilja ma ei tahtma. Votma kohe oma kotid ja viima nad siit ära!” Seda käsku ei lasknud Jüri omale muidugi kahte korda anda.
S. olnud väga kitsi mees. Kui Jüri suvel Kaansoo mail õpetaja heina tegemas käinud, siis läinud piim lähkris alati nii kibehapuks, et seda suhu pole võinud võtta. Kuid kodus lasknud õpetaja sellele vett ja uut piima juurde valada ning andnud siis Jürile heinamaale jällegi kaasa. Jüri oleks häämeelega lähkri heinamaal ümber kallanud, kuid kartnud, et õpetaja sellest teada võib saada ja siis oleks kuri muidugi jälle karjas. Ühel laupäeva õhtul heinamaalt koju sõites (lähker kibehaput piima peaaegu täis) näeb Jüri, et mõnesaja sammu tagant vana S. järele sõidab. Järsku tulnud Jürile hää mõte pähe: nõkutanud tasakesi lähkri punni eest ära ja lasknud pisikesi sörki edasi. Õpetaja näeb, et Jüril piimarada järel on ja pistab karjuma: “Jüri ae, Jüri ae, piima butter jooksma maha!” Jüri hakkab aga hobusele hoogu andma ja laseb nii, kuidas ruun võtab. Kui arvab, et lähker juba tühjaks jooksnud, peatab hobuse kinni ja vaatab tagasi. Õpetaja on väga vihane, ja käratab: “Kas sa Jüri ei kuulma, kui ma sulle ütlema, et see piim butter maha jooksma!”
Jüri teeb õige kohkunu näo ette ja vastab: “Mina mõtlesin, et õpetaja härra ütlevad: “Jüri, lase kõvemini!”
Kord, kui Jüri õpetaja väljal kündnud, sõitnud õpetaja säält mööda ja hõiganud eemalt Jürile, et see hobust sunniks rutemini käima. Jüri teinud välja, nagu ei saaks ta õpetaja jutust kauge maa tõttu aru ja roninud hobusega endist viisi üle välja rehtede poole. Kui ta uue künnivaoga tee ääre tagasi jõudnud, rakendanud ta hobuse ruttu lahti, hüpanud selga ja hakanud õpetajale Võru poole järele kihutama. Viis kilomeetrit siinpool Võrut jõudnud ta S. järgi ja küsinud: “Mis õpetajahärra minuga ennist rääkis?”
Sea-Jüri on oma vigurite abil elus nii mõnigi kord kergemini läbi tulnud. Kord talvel tuisusel ajal hakanud tulema Jüri soost heinakoormaga koju poole. Hobune ees aga nii vaene, et küljekonte vakamaa kaugelt võib ära lugeda. Sääl märkab Jüri järsku, et saks mitme hobusega vastu sõidab: “Mööda ju pääseks ka, kui saks ka natuke teed poolitaks,” mõtleb Jüri, kuid säädus on niisugune, et metsas peab saksale tee täielikult vabaks tegema kuna saks juba nõuab sääduse täitmist ja austamist. Lumehanged aga tee kõrval nii sügavad, et sinna mitte ainult Jüri koorem, vaid ka Jüri kondine hobune sisse jääksid. Seda arusaades kisub Jüri ruttu oma seljast kuue, viskab selle hobusele selja pääle, samuti riputab oma mütsi hobusele puusakondi otsa ja asub ise, särgiväel ning palja pääga aisa kõrvale hobusele appi vedama. Kui saks ligi jõudes näinud meest tuisuse ilmaga särgiväel hobusel abiks koormat vedamas, arvanud ta selle hullumeelse olevat ja käskinud kutsarit mõistlikult mööda sõita.
Sea-Jüri vigureid on palju. Pääle ülevaltoodute teab rahvas nii mõndagi veel jutustada, kuid paljud on muidugi ka unustuse hõlma vajunud. Räägitakse, et Sea-Jüri enne surma siiski oma vigureid on kahjatsenud ja ütelnud, et kui temal seda kõike teises ilmas süüks pannakse, siis küll enam pääsemist ei ole.
Urvaste õpetaja rehepapp
Rahva mälestused Sea-Jürist ja tema viguritest
Jüri mängis sakstega vingerpussi
Urvaste kihelkonnas, Kanepi ja Võru teede lahkmel asub maa-ala, mida rahvas Sea-Jüri männikuks kutsub. Männikut sääl küll enam ei ole, vaid ainult noor lepik, sest üks Urvaste koguduse õpetajaist oli lasknud männiku juba aastat kolmkümmend tagasi maha võtta, kuid vaatamata selle pääle on Sea-Jüri männiku nimi siiski veel siiaajani püsima jäänud. Millest sai männik omale sarnase nime?
Paar põlve tagasi oli Urvaste õpetajaks S. ja S. rehepapiks oli Sea-Jüri. Mikspärast Jürit Sea-Jüriks hõikama hakati, seda ei teata, kuid männik on omale Sea-Jüri männiku nime sellest omandanud, et aja, milles Sea-Jüri elas, sääl männikus asunud.
Sea-Jüri oli väga kaval mees olnud ja armastanud tihti õpetajahärrale vingerpussi mängida. Et S. saksasoost mees oli, siis rahvale Sea-Jüri vingerpussid muidugi meeldisid ja selle tõttu püsib siiaajani Sea-Jüri nimi rahvasuus edasi.
Sea-Jüri pole teise omandust just pühaks pidanud. Sügisel reheajal libisenud õpetaja viljast tihti mõni vakk teri Jüri kotti, ilma et õpetaja seda ise oleks teadnud. Viimaks hakanud S. oma rehepapi ausameelsuse juures kahtlema ja tähendanud mõnigi kord Jürile, et tema arvates peaks vili palju rohkem välja andma, kuid seda saavat hirmus vähe. Jüri saanud aru küll, kust poolt tuul puhub, kuid pole õpetajale sõnagi vastu lausunud. Ühel hommikul, kui Jüri jälle õpetaja teri pidanud tuulama, võtnud ta kodust paar tühja kotti ligi ja asunud harilikust ajast varem tööle. Ruttu tuulanud ta oma kotid vilja täis ja pannud nad siis ukse äärde nähtavasse kohta maha. Õpetaja tulnud rehe juurde, näinud kotte ja küsinud: “Kuule, Jüri, mis kotid need siin on?” Jüri vastu: Õpetajahärra kaebab alati, et vili ikka vähe välja andvat, tõin nüüd oma natukese ka siia, et õpetajahärrale ikka rohkem vilja saaks.” Õpetaja saanud pahaseks ja öelnud Jürile: “Kuule Jüri, sinu vilja ma ei tahtma. Votma kohe oma kotid ja viima nad siit ära!” Seda käsku ei lasknud Jüri omale muidugi kahte korda anda.
S. olnud väga kitsi mees. Kui Jüri suvel Kaansoo mail õpetaja heina tegemas käinud, siis läinud piim lähkris alati nii kibehapuks, et seda suhu pole võinud võtta. Kuid kodus lasknud õpetaja sellele vett ja uut piima juurde valada ning andnud siis Jürile heinamaale jällegi kaasa. Jüri oleks häämeelega lähkri heinamaal ümber kallanud, kuid kartnud, et õpetaja sellest teada võib saada ja siis oleks kuri muidugi jälle karjas. Ühel laupäeva õhtul heinamaalt koju sõites (lähker kibehaput piima peaaegu täis) näeb Jüri, et mõnesaja sammu tagant vana S. järele sõidab. Järsku tulnud Jürile hää mõte pähe: nõkutanud tasakesi lähkri punni eest ära ja lasknud pisikesi sörki edasi. Õpetaja näeb, et Jüril piimarada järel on ja pistab karjuma: “Jüri ae, Jüri ae, piima butter jooksma maha!” Jüri hakkab aga hobusele hoogu andma ja laseb nii, kuidas ruun võtab. Kui arvab, et lähker juba tühjaks jooksnud, peatab hobuse kinni ja vaatab tagasi. Õpetaja on väga vihane, ja käratab: “Kas sa Jüri ei kuulma, kui ma sulle ütlema, et see piim butter maha jooksma!”
Jüri teeb õige kohkunu näo ette ja vastab: “Mina mõtlesin, et õpetaja härra ütlevad: “Jüri, lase kõvemini!”
Kord, kui Jüri õpetaja väljal kündnud, sõitnud õpetaja säält mööda ja hõiganud eemalt Jürile, et see hobust sunniks rutemini käima. Jüri teinud välja, nagu ei saaks ta õpetaja jutust kauge maa tõttu aru ja roninud hobusega endist viisi üle välja rehtede poole. Kui ta uue künnivaoga tee ääre tagasi jõudnud, rakendanud ta hobuse ruttu lahti, hüpanud selga ja hakanud õpetajale Võru poole järele kihutama. Viis kilomeetrit siinpool Võrut jõudnud ta S. järgi ja küsinud: “Mis õpetajahärra minuga ennist rääkis?”
Sea-Jüri on oma vigurite abil elus nii mõnigi kord kergemini läbi tulnud. Kord talvel tuisusel ajal hakanud tulema Jüri soost heinakoormaga koju poole. Hobune ees aga nii vaene, et küljekonte vakamaa kaugelt võib ära lugeda. Sääl märkab Jüri järsku, et saks mitme hobusega vastu sõidab: “Mööda ju pääseks ka, kui saks ka natuke teed poolitaks,” mõtleb Jüri, kuid säädus on niisugune, et metsas peab saksale tee täielikult vabaks tegema kuna saks juba nõuab sääduse täitmist ja austamist. Lumehanged aga tee kõrval nii sügavad, et sinna mitte ainult Jüri koorem, vaid ka Jüri kondine hobune sisse jääksid. Seda arusaades kisub Jüri ruttu oma seljast kuue, viskab selle hobusele selja pääle, samuti riputab oma mütsi hobusele puusakondi otsa ja asub ise, särgiväel ning palja pääga aisa kõrvale hobusele appi vedama. Kui saks ligi jõudes näinud meest tuisuse ilmaga särgiväel hobusel abiks koormat vedamas, arvanud ta selle hullumeelse olevat ja käskinud kutsarit mõistlikult mööda sõita.
Sea-Jüri vigureid on palju. Pääle ülevaltoodute teab rahvas nii mõndagi veel jutustada, kuid paljud on muidugi ka unustuse hõlma vajunud. Räägitakse, et Sea-Jüri enne surma siiski oma vigureid on kahjatsenud ja ütelnud, et kui temal seda kõike teises ilmas süüks pannakse, siis küll enam pääsemist ei ole.
Saturday, October 25, 2008
Tee parandusega ikka päris jama
Võru Teataja 25. oktoober 1928
Tee paranduse asemel tee rikkumine
Võru maavalitsuse halb teetegemine Uue-Antslas
Mõni kuu tagasi hakkas maavalitsus Antsla-Urvaste teed parandama 5 ja 7 kilomeetri peal umbes ¾ kilomeetri pikkuselt. Kas eksikombel või meelega on tee parandamise asemel tee rikkumine ette tulnud, mille tagajärjel elanikkudel läbipääsemine võimatuks muutus ja mispärast nad on sunnitud umbes 3 klm. ringi sõima. Imelik on vaadeta, kuidas sünnib niisuguse suure liikumise teeosa parandamine ja kelle initsiatiivi järele pilluti pori kraavist keset teed. Kas tee tõstmise suhtes või muu otstarbe pärast?
Praegu näeb välja nagu oleks soovitud teed pori mülkaks muuta ja tarvitamiseks kõlbmatuks teha. Oleks asjakohane, kui sarnasel juhusel teele hoiatused üles pandakse, et telanikud teadmata kombel säält ei sõidaks ja asjata oma liikumise vahendeid ei purustaks ja vaevaks hobuseid.Oli isegi juhus, kus põllutööministri auto nimetatud tee osale pori sisse jäi ja ümbruskonna elanikkude poolt välja veeti.
Olevate andmete järele on ka politseivõimud samme astunud, selle väärnähtuse kõrvaldamiseks, kuid nähtavasti pole ka see senini tagajärgi andnud.
Hg
Tee paranduse asemel tee rikkumine
Võru maavalitsuse halb teetegemine Uue-Antslas
Mõni kuu tagasi hakkas maavalitsus Antsla-Urvaste teed parandama 5 ja 7 kilomeetri peal umbes ¾ kilomeetri pikkuselt. Kas eksikombel või meelega on tee parandamise asemel tee rikkumine ette tulnud, mille tagajärjel elanikkudel läbipääsemine võimatuks muutus ja mispärast nad on sunnitud umbes 3 klm. ringi sõima. Imelik on vaadeta, kuidas sünnib niisuguse suure liikumise teeosa parandamine ja kelle initsiatiivi järele pilluti pori kraavist keset teed. Kas tee tõstmise suhtes või muu otstarbe pärast?
Praegu näeb välja nagu oleks soovitud teed pori mülkaks muuta ja tarvitamiseks kõlbmatuks teha. Oleks asjakohane, kui sarnasel juhusel teele hoiatused üles pandakse, et telanikud teadmata kombel säält ei sõidaks ja asjata oma liikumise vahendeid ei purustaks ja vaevaks hobuseid.Oli isegi juhus, kus põllutööministri auto nimetatud tee osale pori sisse jäi ja ümbruskonna elanikkude poolt välja veeti.
Olevate andmete järele on ka politseivõimud samme astunud, selle väärnähtuse kõrvaldamiseks, kuid nähtavasti pole ka see senini tagajärgi andnud.
Hg
Thursday, October 23, 2008
Propagandanurgake
Kolhoosi Elu 23. oktoober 1958
Sõna on PROPAGANDISTIDEL
Muudatused kuulajate nimekirjas
Hiljuti toimus “Edasi” kolhoosi poliitkoolis esimene õppus, kus arutati õppetöö
orgamisatsioonilisi küsimusi ja kuulati ära propagandisti ettekanne esimese teema kohta: “Marksism-leninism klassidest ja klassivõitlusest”.
Õppuse alguseks olid kohale ilmunud ainult pooled kooli nimekirja võetud kuulajatest. Viga seisis siin selles, et nimekiri oli koostatud läbimõtlematult ja kõigi kuulajatega kindlalt kooskõlastamata. Toimuvast õppusest teatati kuulajatele liiga hilja, ainult üks päev varem. Et parandada sellist olukorda, otsustati ühiselt poliitkooli nimekirja võtta ainult need seltsimehed, kes on õppustest tõsiselt huvitatud ja on kindlalt otsustanud sellest regulaarselt osa võtta. Nii jääks senise 26 kuulaja asemel kooli koosseisu umbes 15.
Ebaõigesti valiti ka õppuse aeg. Selgus, et karjafarmi töötajad ei suutnud kella 20-ks oma tööd lõpetada ja ilmuda õigeks ajaks kohale. Teised kuulajad aga pidasid seda aega hiliseks, mis maaoludes on ka tõsi. Otsustati edaspidi hakata õppusi läbi viima iga kahe nädala tagant reedeti algusega kell 15.00. Sellise korraga olid kõik kuulajad nõus. Kindlasti hakkab õppetöö edaspidi kulgema regulaarselt ja häireteta.
Poliitkooli töö toimub hiljuti avatud algkooli ruumides. Siin on olemas korralik valgustus ja kirjutamise võimalused. Propagandist võib kasutada tahvlit ja näitlikke õppevahendeid.
Hea on see, et enamik poliitkooli kuulajatest omab keskhariduse, mille tõttu on propagandistil võimalik käsitleda ainet sügavamalt ja laiemalt, kui see on antud õpikus.
K.ANDLA,
“Edasi” kolhoosi poliitkooli propagandist.
Kolhoosi Elu 23. oktoober 1958
KÜSIMUSTE-VASTUSTE ÕHTU
Rahvusvaheliste probleemide kõrval huvitab meie kolhoosiküla töötajaid laialdane küsimuste ring kohalikust elust. Miks kolhoosi juhatus ei võta tarvitusele abinõusid kolhoosi põhikirja rikkujate vastu, miks kaupluses pole alati vajalikke kaupu, miks puudub rajoonis hambatehnik jt. sellised küsimused huvitavadpeaaegu iga kolhoosnikut.
Õigesti toimivad parteiorganisatsioonid, kui nad püüavad anda vastuse kõigele, mis töötajat huvitab. Loengute ja vestluste kõrval teenivad seda eesmärki ka küsimuste-vastuste õhtud.
Esimene selletaoline üritus toimus laupäeval “Võidulipu” kolhoosis. Küsimuste-vastuste õhtu organiseerijaks oli “Võidulipu” kolhoosi partei-algorganisatsioon koos Urvaste rahvamajaga. Õhtu oli hästi ette valmistatud ja möödus huvitavalt ning elavalt. ürituse õnnestumist võis järeldada ligi saja kuulaja reageerimisest.
Mitmesugustele kirjalikele ja suusõnalistele küsimustele vastasid tarbijate kooperatiiviaseesimees sm. Kuusik, rajooni rahvakohtunik sm. Tamm, rahandusosakonna esindaja sm. Hütt, partei rajoonikomitee instruktor sm. Kaur ja ELKNÜ keskkomitee esindaja sm. Haapsal.
Küsimuste ring, mis üles kerkis, oli küllaltki lai. Pineva olukorra lahendamise perspektiivid Kaug-Idas, perekonna ning abielu küsimused, nõukogude valitsuse maksupoliitika, kas Kristus oli ajalooline isiksus, mida kujutab enesest aatomi-jäälõhkuja “Lenin”, millised on noorte uued traditsioonid ning kombed jne. jne.
Küsimuste-vastuste õhtud aitavad partei- nõukogude ja majandusorganitel sügavamalt tundma õppida inimeste vajadusi, aitavad avastada puudusi ühes või teises töölõigus. Nii toodi mainitud õhtul päevavalgusele rida olulisi puudusi kolhoosi põhikirja täitmises. Siin on tarvilik külanõukogu abi. Kahju, et külanõukogu esimees sm. Lukka ei suvatsenud ilmuda õhtule.
Puudutati ka kino demonstreerimist Urvastes ja rõhutati, et Antslas on vaja tööle rakendada hambatehnik.
Partei-algorganisatsioonil on tarvis hoolitseda selle eest, et küsimuste-vastuste õhtul tehtud ettepanekud ja puudused saaksid lahendatud ja likvideeritud. See mõjub kahtlemata positiivselt edaspidi selletaoliste ürituste läbiviimisele.
L. KÜLA
Sõna on PROPAGANDISTIDEL
Muudatused kuulajate nimekirjas
Hiljuti toimus “Edasi” kolhoosi poliitkoolis esimene õppus, kus arutati õppetöö
orgamisatsioonilisi küsimusi ja kuulati ära propagandisti ettekanne esimese teema kohta: “Marksism-leninism klassidest ja klassivõitlusest”.
Õppuse alguseks olid kohale ilmunud ainult pooled kooli nimekirja võetud kuulajatest. Viga seisis siin selles, et nimekiri oli koostatud läbimõtlematult ja kõigi kuulajatega kindlalt kooskõlastamata. Toimuvast õppusest teatati kuulajatele liiga hilja, ainult üks päev varem. Et parandada sellist olukorda, otsustati ühiselt poliitkooli nimekirja võtta ainult need seltsimehed, kes on õppustest tõsiselt huvitatud ja on kindlalt otsustanud sellest regulaarselt osa võtta. Nii jääks senise 26 kuulaja asemel kooli koosseisu umbes 15.
Ebaõigesti valiti ka õppuse aeg. Selgus, et karjafarmi töötajad ei suutnud kella 20-ks oma tööd lõpetada ja ilmuda õigeks ajaks kohale. Teised kuulajad aga pidasid seda aega hiliseks, mis maaoludes on ka tõsi. Otsustati edaspidi hakata õppusi läbi viima iga kahe nädala tagant reedeti algusega kell 15.00. Sellise korraga olid kõik kuulajad nõus. Kindlasti hakkab õppetöö edaspidi kulgema regulaarselt ja häireteta.
Poliitkooli töö toimub hiljuti avatud algkooli ruumides. Siin on olemas korralik valgustus ja kirjutamise võimalused. Propagandist võib kasutada tahvlit ja näitlikke õppevahendeid.
Hea on see, et enamik poliitkooli kuulajatest omab keskhariduse, mille tõttu on propagandistil võimalik käsitleda ainet sügavamalt ja laiemalt, kui see on antud õpikus.
K.ANDLA,
“Edasi” kolhoosi poliitkooli propagandist.
Kolhoosi Elu 23. oktoober 1958
KÜSIMUSTE-VASTUSTE ÕHTU
Rahvusvaheliste probleemide kõrval huvitab meie kolhoosiküla töötajaid laialdane küsimuste ring kohalikust elust. Miks kolhoosi juhatus ei võta tarvitusele abinõusid kolhoosi põhikirja rikkujate vastu, miks kaupluses pole alati vajalikke kaupu, miks puudub rajoonis hambatehnik jt. sellised küsimused huvitavadpeaaegu iga kolhoosnikut.
Õigesti toimivad parteiorganisatsioonid, kui nad püüavad anda vastuse kõigele, mis töötajat huvitab. Loengute ja vestluste kõrval teenivad seda eesmärki ka küsimuste-vastuste õhtud.
Esimene selletaoline üritus toimus laupäeval “Võidulipu” kolhoosis. Küsimuste-vastuste õhtu organiseerijaks oli “Võidulipu” kolhoosi partei-algorganisatsioon koos Urvaste rahvamajaga. Õhtu oli hästi ette valmistatud ja möödus huvitavalt ning elavalt. ürituse õnnestumist võis järeldada ligi saja kuulaja reageerimisest.
Mitmesugustele kirjalikele ja suusõnalistele küsimustele vastasid tarbijate kooperatiiviaseesimees sm. Kuusik, rajooni rahvakohtunik sm. Tamm, rahandusosakonna esindaja sm. Hütt, partei rajoonikomitee instruktor sm. Kaur ja ELKNÜ keskkomitee esindaja sm. Haapsal.
Küsimuste ring, mis üles kerkis, oli küllaltki lai. Pineva olukorra lahendamise perspektiivid Kaug-Idas, perekonna ning abielu küsimused, nõukogude valitsuse maksupoliitika, kas Kristus oli ajalooline isiksus, mida kujutab enesest aatomi-jäälõhkuja “Lenin”, millised on noorte uued traditsioonid ning kombed jne. jne.
Küsimuste-vastuste õhtud aitavad partei- nõukogude ja majandusorganitel sügavamalt tundma õppida inimeste vajadusi, aitavad avastada puudusi ühes või teises töölõigus. Nii toodi mainitud õhtul päevavalgusele rida olulisi puudusi kolhoosi põhikirja täitmises. Siin on tarvilik külanõukogu abi. Kahju, et külanõukogu esimees sm. Lukka ei suvatsenud ilmuda õhtule.
Puudutati ka kino demonstreerimist Urvastes ja rõhutati, et Antslas on vaja tööle rakendada hambatehnik.
Partei-algorganisatsioonil on tarvis hoolitseda selle eest, et küsimuste-vastuste õhtul tehtud ettepanekud ja puudused saaksid lahendatud ja likvideeritud. See mõjub kahtlemata positiivselt edaspidi selletaoliste ürituste läbiviimisele.
L. KÜLA
Subscribe to:
Posts (Atom)
