Postimees 7. jaanuar 1928
Et Urvastes tuletõrje selts puudub, siis võeti kohalikkude elanikkude poolt üles selle organiseerimise mõte. Käesoleval pühapäeval /8.I/ on seltsi asutamiskoosolek. Vastavate tulekustutamise abinõude muretsemiseks on kohalikud talupidajad raha kokku pannud. Ka Urvaste valla vastastikku tulekahju abiandmise seltsilt on loota toetust.
Thursday, September 25, 2008
Tuletõrje selts Urvastesse.
Postimees 7. jaanuar 1928
Et Urvastes tuletõrje selts puudub, siis võeti kohalikkude elanikkude poolt üles selle organiseerimise mõte. Käesoleval pühapäeval /8.I/ on seltsi asutamiskoosolek. Vastavate tulekustutamise abinõude muretsemiseks on kohalikud talupidajad raha kokku pannud. Ka Urvaste valla vastastikku tulekahju abiandmise seltsilt on loota toetust.
Et Urvastes tuletõrje selts puudub, siis võeti kohalikkude elanikkude poolt üles selle organiseerimise mõte. Käesoleval pühapäeval /8.I/ on seltsi asutamiskoosolek. Vastavate tulekustutamise abinõude muretsemiseks on kohalikud talupidajad raha kokku pannud. Ka Urvaste valla vastastikku tulekahju abiandmise seltsilt on loota toetust.
Monday, September 22, 2008
Ikka see Kirikumäe saaga
Võru Teataja 22. september 1928
Tee parandati halvemaks
Urvaste teel ei saa üldse enam läbi.
Mõnes tasjast võib küll mitmet viisi aru saada, kuid Võru maavalitsuse poolt Vana- ja Uue-Antsla piiril ettevõetud teeparandamisest ei saa üldse aru. Tähendatud kohal Paju silla juurest Urvaste poole üles minnes oli tee juba varem halvemaks muutunud, osalt teekravide maaga täitumisest, osalt ka põhjavee maapinnale tungimsie pärast. Talumehed on niisuguseid teid ikka sellega parandanud, et kraave sügavamaks kaevasid, teele kruusa vedasid, tarvilikul korral ka hagudega täitsid ning uuesti kruusa vedasid. Nüüd on aga lahtist maad, savi ja liiva sellele teele nii paks kord veetud ,et mitte ainult põllutööministri auto sinna likku ei jäänud, vaid muda jalakäijail üle saapasääre ulatub ja Urvaste mehed juba teist teed Antslasse tulekuks otsivad. Isegi kõige kuivematel aastatel ei ole niisugust parandusviisi juletud ette võtta, ammugi ei oleks seda tohtinud teha nii sajurikkal aastal kui tänavu. See katse ei ole igatahes ainukeseks jäänud Vana-Antsla mõisas Karula kiriku poole mineval teel, Valtina veski ligi on just samasugune lugu. 20-30 sülda madalat teed on läbipääsmatuks muudetud just samasugusel viisil.Kui edaspidi ka nõndasama teid mõeldakse parandada, siis võivad nad küll täitsa läbipääsmatuks kujuneda.
Loe ka siit ja siit
Tee parandati halvemaks
Urvaste teel ei saa üldse enam läbi.
Mõnes tasjast võib küll mitmet viisi aru saada, kuid Võru maavalitsuse poolt Vana- ja Uue-Antsla piiril ettevõetud teeparandamisest ei saa üldse aru. Tähendatud kohal Paju silla juurest Urvaste poole üles minnes oli tee juba varem halvemaks muutunud, osalt teekravide maaga täitumisest, osalt ka põhjavee maapinnale tungimsie pärast. Talumehed on niisuguseid teid ikka sellega parandanud, et kraave sügavamaks kaevasid, teele kruusa vedasid, tarvilikul korral ka hagudega täitsid ning uuesti kruusa vedasid. Nüüd on aga lahtist maad, savi ja liiva sellele teele nii paks kord veetud ,et mitte ainult põllutööministri auto sinna likku ei jäänud, vaid muda jalakäijail üle saapasääre ulatub ja Urvaste mehed juba teist teed Antslasse tulekuks otsivad. Isegi kõige kuivematel aastatel ei ole niisugust parandusviisi juletud ette võtta, ammugi ei oleks seda tohtinud teha nii sajurikkal aastal kui tänavu. See katse ei ole igatahes ainukeseks jäänud Vana-Antsla mõisas Karula kiriku poole mineval teel, Valtina veski ligi on just samasugune lugu. 20-30 sülda madalat teed on läbipääsmatuks muudetud just samasugusel viisil.Kui edaspidi ka nõndasama teid mõeldakse parandada, siis võivad nad küll täitsa läbipääsmatuks kujuneda.
Loe ka siit ja siit
Hm, tegelikult küll aastasse 1843
Elu 22. september 1928
Mälestusi Urvastest 85 aasta eest
Kaheksakümne viie aasta eest oli Urvaste mõisas väga valju ja kuri opman F.T. Ütlemata valju oli tollel ajal opmanite piits. Mõisapõllule tulles oli juba orjal teada, kas opman kuri või hää oli, - kui ta naeris, siis oli teada, et mõnel jälle särk “küljeluude vahele” löödi.Kahe ehk kolme hoobiga lõi ta oma raudse piitsaga naha inimesel “küljeluude vahele”.
Kellel nüüd sarnase juhtumisega tegemist oli, see pidi kirikuõpetaja juurde minema, see kiskus hamme “naha seest välja” ja kirjutas siis mõisahärrale, et ta sulane mitte nii kuri ei oleks. Igal aastal kutsus õpetaja rahvast kaks korda külakõrtside juurde kokku ja küsis inimeste käest, kes Riias käinud õigeusku kirjutamas. Nende õigeusku minejate kõige suurem ülesandja oli K.F., kes selle “au” pärast hiljem mõisa kubjaks pandi.
Kaks, keda K.F üles andis, olid M.L ja J.L. Nad hoidsid ennast kaks aastat talu lautades ja saunades peidus, et pääseda hirmsa peksmise ja päädetõrvamise eest. Kui esimene õigeusu kirik Sangastesse ehitati ja õigeusu preester kohale jõudis, võisid ka need kaks isikut päevavalgele tulla. Kui juba preester kohal oli, siis ei tohtinud enam õigeusku üleminejatele pääsid tõrvata, ega kaks korda aastas külakõrtside juurde rahvast kokku kutsuda, et järele pärida, kes Riias käis õigeusku kirjutamas. 25. III 1841. aastal peeti esimene jutlus Sangaste uues õigeusu kirikus. Umbes üks neljandik kilomeetrit sellest kirikust, praeguse Tsäni talu maa pääl, tehti siis parasjagu silda. Vana kubjas F.T tuli seda silda vaatama ja läks kiriku juurde. Sääl nägi ta vana eidekest Maret Roogu. T. küsis ta käest: “Mis sina siia otsima tulid?”. Maret aga vastas: “Mina tulin ka ikka hingeõndsust saama.”. Selle pääle ütles T.: “Ah soo, küll ma sulle hingeõndsust annan. Selle pääle võttis malga ja käskis Maretile nahatäie anda.
Endise aja Urvaste K. talu peremees Jaan saatis septembri kuul kaks teolist Urvaste mõisa paljaste jalgadega. Vana pikk opman tahtis neid saata kanepit kakkuma. Aga kuidas saadad, kui meestel paljad jalad. Neid, kes teolisi paljaste jalgadega mõisa saatsid, oli kolm tükki, nimelt: M., K. ja P. taluperemehed. Selle pääle saatis vana pikk opman kolme talu sulased kodu ja käskis peremehed mõisa tulla. P. ja M. talu peremehed läksid, aga K. peremees sai haisu ninna ja ei läinud. P. ja M. talu peremehed said kumbki 30 vitsahoopi. Kaks aastat ei läinud K. talu peremees mõisa. Kahe aasta pärast, kui läks mõisa, võttis Sangaste maa pääl asuva kiriku preestri ühes. Mõisa saades taheti kohe Jaanile nahatäis anda, aga preestri rääkimise pääle “anti andeks”.
Paar aastat pärast seda juhtumist põles vana Urvaste mõisa rehi maha. Selles oli süüdi üks noor tütarlaps, kes oma venda läks ülesäratama ja tule põhu sisse ajas. Sel juhtumisel oli opman haige, aga Urvaste valla U. talu maa pääl oli tark ettekuulutaja, kes piksest lööduna kolm päeva varjusurmas oli olnud ja jälle üles tõusnud. Selle käest läks opman järele kuulama, et kas saab ta veel terveks, et sisi rehepõletajale kätte maksta. Tõllaga minnes selle läve ette nägi vanake opmani ja ütles: “Mine ära, sinul on juba kaks tünni verd täis, kolomandat kogud, aga see sinul täis ei saa.”
Kodu minnes ütles opman: “Küll mina, kui terveks saan näitan sellele ettekuulutajale kui ka rehepõletajale.“ Kui opman aga kodu sai, suri ta varsti ära ja praegu leiame tema haua Urvaste surnuaial.
On enam kui kaheksakümmend aastat sellest, millal siin räägitvad juhtumised on sündinud. Aastast 1835.-1840. ei saanud ühtegi majandustarbet meie linnadest n. Valgast, Tartust ja Võrust. Aga kõik, mida sooviti osta ja müüa, see osteti ja müüdi Riia linnast.
Tähtsaim vahetuskaup, mida siis inimesed Riia linna vedasid, olid linad ja selle vastu toodi soola. Seda toodi harilikult kahekümne puudane koorem.
Teine asi, mida toodi, see oli raud, n.n.”Vene kang”, sellel oli otsa pääl ümmargune, vahel ka pikergune tempel. Riia linna läks Urvastest 4-6 päerva minna. Linna jõudes mindi kohe n. n. “sõbra tarre”.
Linu oli meestel ühes umbes 4-15 puuda.
Nüüd räägime natuke regedest ja ratastest, milledega Riias käidi. Need tallati ära, ja mis see tallamine tähendas? Regedel raudasid tol ajal ei olnud. Rauad tulid umbes 1861. aastal. Jalased olid puust tehtud ja muidugi mõista kulusid ruttu ära. Kui esimesed jalased ära kulusid, siis löödi teised alla. Enne Riiga minekut tallati alati reed ära, muidu kuluvad läbi pika reisiga. Teised jalased panti esimestele puupulkadega alla. Mulgud lasti läbi mõlemate jalaste n. n. regioherdiga. Vankrid tehti pea samuti nagu reedki. Vankri rattapöied tehti puust, 5-8 tolli läbimõõdus. Ratta teljed tehti puust. Et nad aga nii ruttu ära ei kuluks – siis, kellel oli vana pada, see peksis selle katki ja peksis teljele sisse, et nii pea ära ei kuluks. Aga rattasse, kust kohalt see kuluma hakkas, löödi vanad hobusenaelad sisse.
“Sõbra tares” olid nad kuni seitse päeva. Sääl oli neil prii toit, sääl oli neil ka oma toapoiss, kes nendele toitu valmistas. Sellelt kuuldi ka esimest korda “keisri usust” ja sääl sai ka “keisri usku” kirjutada, kes soovis. Aga ühel nendest, Jaak Herneveskil, kes ka enese ära laskis kirjutada, oli halb abikaas, kes õigeusku kirjutamise loo ära rääkis, nii et mõisahärra sellest teada sai. Nii laskis mõisahärra mehel pool pääd ära pügada ja pügamata poole laskis pintsliga ära tõrvata.
Kui popsid ka seda kuulda said, et Riias “keisri usku” saab kirjutada, kogusid nad kolme kuni nelja kaupa kokku ja hakkasid Riia linna poole minema.
Tõllistesse saades nägi neid jaama komissat Bronk, kes mõisnikkudega ühes nõus oli. See hakkas neid meelitama ja ütles, et see asjata, kui Riiga ristimist otsima minnakse. – Siin samas ristitakse samuti ja näitas jõe poole. Sinna üle jõe olid lauad pandud. Ta käskis meestel üle kinnikasvava mädajõe vaatama minna, kuidas ristitakse.
Mehed läksid ja kukkusid kaelani mudasse. Seekord oli Riiga minek nurja läinud ja mehed pidid poriselt tagasi kodu poole pöörama.
Need esimesed popsid olid Urvastest Jakob Võhi (Veevo), Aadam Plotnik ja Peeter Müürsepp.
Mälestusi Urvastest 85 aasta eest
Kaheksakümne viie aasta eest oli Urvaste mõisas väga valju ja kuri opman F.T. Ütlemata valju oli tollel ajal opmanite piits. Mõisapõllule tulles oli juba orjal teada, kas opman kuri või hää oli, - kui ta naeris, siis oli teada, et mõnel jälle särk “küljeluude vahele” löödi.Kahe ehk kolme hoobiga lõi ta oma raudse piitsaga naha inimesel “küljeluude vahele”.
Kellel nüüd sarnase juhtumisega tegemist oli, see pidi kirikuõpetaja juurde minema, see kiskus hamme “naha seest välja” ja kirjutas siis mõisahärrale, et ta sulane mitte nii kuri ei oleks. Igal aastal kutsus õpetaja rahvast kaks korda külakõrtside juurde kokku ja küsis inimeste käest, kes Riias käinud õigeusku kirjutamas. Nende õigeusku minejate kõige suurem ülesandja oli K.F., kes selle “au” pärast hiljem mõisa kubjaks pandi.
Kaks, keda K.F üles andis, olid M.L ja J.L. Nad hoidsid ennast kaks aastat talu lautades ja saunades peidus, et pääseda hirmsa peksmise ja päädetõrvamise eest. Kui esimene õigeusu kirik Sangastesse ehitati ja õigeusu preester kohale jõudis, võisid ka need kaks isikut päevavalgele tulla. Kui juba preester kohal oli, siis ei tohtinud enam õigeusku üleminejatele pääsid tõrvata, ega kaks korda aastas külakõrtside juurde rahvast kokku kutsuda, et järele pärida, kes Riias käis õigeusku kirjutamas. 25. III 1841. aastal peeti esimene jutlus Sangaste uues õigeusu kirikus. Umbes üks neljandik kilomeetrit sellest kirikust, praeguse Tsäni talu maa pääl, tehti siis parasjagu silda. Vana kubjas F.T tuli seda silda vaatama ja läks kiriku juurde. Sääl nägi ta vana eidekest Maret Roogu. T. küsis ta käest: “Mis sina siia otsima tulid?”. Maret aga vastas: “Mina tulin ka ikka hingeõndsust saama.”. Selle pääle ütles T.: “Ah soo, küll ma sulle hingeõndsust annan. Selle pääle võttis malga ja käskis Maretile nahatäie anda.
Endise aja Urvaste K. talu peremees Jaan saatis septembri kuul kaks teolist Urvaste mõisa paljaste jalgadega. Vana pikk opman tahtis neid saata kanepit kakkuma. Aga kuidas saadad, kui meestel paljad jalad. Neid, kes teolisi paljaste jalgadega mõisa saatsid, oli kolm tükki, nimelt: M., K. ja P. taluperemehed. Selle pääle saatis vana pikk opman kolme talu sulased kodu ja käskis peremehed mõisa tulla. P. ja M. talu peremehed läksid, aga K. peremees sai haisu ninna ja ei läinud. P. ja M. talu peremehed said kumbki 30 vitsahoopi. Kaks aastat ei läinud K. talu peremees mõisa. Kahe aasta pärast, kui läks mõisa, võttis Sangaste maa pääl asuva kiriku preestri ühes. Mõisa saades taheti kohe Jaanile nahatäis anda, aga preestri rääkimise pääle “anti andeks”.
Paar aastat pärast seda juhtumist põles vana Urvaste mõisa rehi maha. Selles oli süüdi üks noor tütarlaps, kes oma venda läks ülesäratama ja tule põhu sisse ajas. Sel juhtumisel oli opman haige, aga Urvaste valla U. talu maa pääl oli tark ettekuulutaja, kes piksest lööduna kolm päeva varjusurmas oli olnud ja jälle üles tõusnud. Selle käest läks opman järele kuulama, et kas saab ta veel terveks, et sisi rehepõletajale kätte maksta. Tõllaga minnes selle läve ette nägi vanake opmani ja ütles: “Mine ära, sinul on juba kaks tünni verd täis, kolomandat kogud, aga see sinul täis ei saa.”
Kodu minnes ütles opman: “Küll mina, kui terveks saan näitan sellele ettekuulutajale kui ka rehepõletajale.“ Kui opman aga kodu sai, suri ta varsti ära ja praegu leiame tema haua Urvaste surnuaial.
On enam kui kaheksakümmend aastat sellest, millal siin räägitvad juhtumised on sündinud. Aastast 1835.-1840. ei saanud ühtegi majandustarbet meie linnadest n. Valgast, Tartust ja Võrust. Aga kõik, mida sooviti osta ja müüa, see osteti ja müüdi Riia linnast.
Tähtsaim vahetuskaup, mida siis inimesed Riia linna vedasid, olid linad ja selle vastu toodi soola. Seda toodi harilikult kahekümne puudane koorem.
Teine asi, mida toodi, see oli raud, n.n.”Vene kang”, sellel oli otsa pääl ümmargune, vahel ka pikergune tempel. Riia linna läks Urvastest 4-6 päerva minna. Linna jõudes mindi kohe n. n. “sõbra tarre”.
Linu oli meestel ühes umbes 4-15 puuda.
Nüüd räägime natuke regedest ja ratastest, milledega Riias käidi. Need tallati ära, ja mis see tallamine tähendas? Regedel raudasid tol ajal ei olnud. Rauad tulid umbes 1861. aastal. Jalased olid puust tehtud ja muidugi mõista kulusid ruttu ära. Kui esimesed jalased ära kulusid, siis löödi teised alla. Enne Riiga minekut tallati alati reed ära, muidu kuluvad läbi pika reisiga. Teised jalased panti esimestele puupulkadega alla. Mulgud lasti läbi mõlemate jalaste n. n. regioherdiga. Vankrid tehti pea samuti nagu reedki. Vankri rattapöied tehti puust, 5-8 tolli läbimõõdus. Ratta teljed tehti puust. Et nad aga nii ruttu ära ei kuluks – siis, kellel oli vana pada, see peksis selle katki ja peksis teljele sisse, et nii pea ära ei kuluks. Aga rattasse, kust kohalt see kuluma hakkas, löödi vanad hobusenaelad sisse.
“Sõbra tares” olid nad kuni seitse päeva. Sääl oli neil prii toit, sääl oli neil ka oma toapoiss, kes nendele toitu valmistas. Sellelt kuuldi ka esimest korda “keisri usust” ja sääl sai ka “keisri usku” kirjutada, kes soovis. Aga ühel nendest, Jaak Herneveskil, kes ka enese ära laskis kirjutada, oli halb abikaas, kes õigeusku kirjutamise loo ära rääkis, nii et mõisahärra sellest teada sai. Nii laskis mõisahärra mehel pool pääd ära pügada ja pügamata poole laskis pintsliga ära tõrvata.
Kui popsid ka seda kuulda said, et Riias “keisri usku” saab kirjutada, kogusid nad kolme kuni nelja kaupa kokku ja hakkasid Riia linna poole minema.
Tõllistesse saades nägi neid jaama komissat Bronk, kes mõisnikkudega ühes nõus oli. See hakkas neid meelitama ja ütles, et see asjata, kui Riiga ristimist otsima minnakse. – Siin samas ristitakse samuti ja näitas jõe poole. Sinna üle jõe olid lauad pandud. Ta käskis meestel üle kinnikasvava mädajõe vaatama minna, kuidas ristitakse.
Mehed läksid ja kukkusid kaelani mudasse. Seekord oli Riiga minek nurja läinud ja mehed pidid poriselt tagasi kodu poole pöörama.
Need esimesed popsid olid Urvastest Jakob Võhi (Veevo), Aadam Plotnik ja Peeter Müürsepp.
Friday, September 19, 2008
Huvitav legend
Võru Teataja 20. september 1928
Võrumaa vanaaja vägilasi
VIII Vaabina varas Trull-Jaan.
Mõnikümmend aastat tagasi olnud Vaabinas kuulus mõisnikkude ja rikaste röövel Trull-Jaan. See viidud ära Siberisse. Tegu olnud aga käte raudupanekiga. Väike käe kääne ja rauad olnud puru. Ütelnud: “Pistke tasku!”
See Trull-Jaan leppinud kord talvel järvel venelastega, et joob pangitäie jääaugust võetud vett ja sööb loomuse kalu pääle. Joonudki vee ühe sõõmuga ära. Kuid kui venelased ühe loomusega 20 vakka kalu saanud, ei tahtnud nad neid Jaanile anda. Jaan korjanud venelased siis kähmalusse ja toppinud jääauku.
See Trull-Jaan joonud alati kõrtsis õlle klaasiga 90° piiritust, ei ole aga nägugi krimpsutanud. Vahel pannud turja hobuse kõhu alla ja tõstnud selle kerge vaevaga üles.
Võrumaa vanaaja vägilasi
VIII Vaabina varas Trull-Jaan.
Mõnikümmend aastat tagasi olnud Vaabinas kuulus mõisnikkude ja rikaste röövel Trull-Jaan. See viidud ära Siberisse. Tegu olnud aga käte raudupanekiga. Väike käe kääne ja rauad olnud puru. Ütelnud: “Pistke tasku!”
See Trull-Jaan leppinud kord talvel järvel venelastega, et joob pangitäie jääaugust võetud vett ja sööb loomuse kalu pääle. Joonudki vee ühe sõõmuga ära. Kuid kui venelased ühe loomusega 20 vakka kalu saanud, ei tahtnud nad neid Jaanile anda. Jaan korjanud venelased siis kähmalusse ja toppinud jääauku.
See Trull-Jaan joonud alati kõrtsis õlle klaasiga 90° piiritust, ei ole aga nägugi krimpsutanud. Vahel pannud turja hobuse kõhu alla ja tõstnud selle kerge vaevaga üles.
Seegi teema ka tänapäeval aktuaalne
Võru Teataja 20. september 1928
Urvaste mehed tülitsevad
Väikse valla kohta kolm rahvamaja
Urvaste mehed on tülli kukkunud rahvamajade võrgu pärast. Teatavasti on see võrk praegu üle riigi kindlaks määramisel. Vastava Võrumaa koolivalitsuse ettepaneku põhjal kutsuti ka Urvastes kokku seltside esitajate koosolek, et sellesse küsimusse selgust tuua.
Koosolek viis esitajad kahte leeri. Üle valla oli kokku tulnud 12 mitmesuguseharidusliku ja majandusliku seltsi esitajat. Puudus veel neli, sest Urvastes on üldse 16 mitmesugust organisatsiooni.
Esimesena võttis sõna Koigu-Urvaste masinatarvitajate ühingu esitaja K. Rüga, kes soovitas rahvamajade küsimuse sel teel lahendada, et kui praegu liit “Siiriusel” ehitamisel olev maja rahvamajaks ostetaks, kuna ta päälegi keset valda asub ja juurdepääs sinna igaltpoolt kergem. Liit “Siiriuse” esitaja Keller arvas omaltki poolt, et selle ettepaneku elluviimiseks seltsi poolt suuremaid takistusi ei võiks tulla, loomulikult siis, kui majanduslik külg rahuldavalt lahendatakse.
Siis aga hakkab kõnelema Urvaste asunduse masinatarvitajate ühisuse esitaja J. Hussar ja viib koosolijate arvamise hoopis teisele suunale. Urvaste olevat küllalt suur vald, 1500 hinge, ja ei saavat kuidagi ühe rahvamajaga läbi. Neid pidavat olema vähemalt kolm – üks keskel ja teine kummalgi ääres.
Vaielused selle küsimuse kohta kipuvad pikale minema ja koosoleku juhataja paneb küsimuse lõpuks hääletusele. Selgubki üllatav asjaolu: paarihäälelise enamusega otsustati Urvaste valla jaoks kolm rahvamaja tarvilikuks tunnistada. Nii siis iga 500 elaniku jaoks rahvamaja. Tahab olla natuke palju.
Urvaste mehed tülitsevad
Väikse valla kohta kolm rahvamaja
Urvaste mehed on tülli kukkunud rahvamajade võrgu pärast. Teatavasti on see võrk praegu üle riigi kindlaks määramisel. Vastava Võrumaa koolivalitsuse ettepaneku põhjal kutsuti ka Urvastes kokku seltside esitajate koosolek, et sellesse küsimusse selgust tuua.
Koosolek viis esitajad kahte leeri. Üle valla oli kokku tulnud 12 mitmesuguseharidusliku ja majandusliku seltsi esitajat. Puudus veel neli, sest Urvastes on üldse 16 mitmesugust organisatsiooni.
Esimesena võttis sõna Koigu-Urvaste masinatarvitajate ühingu esitaja K. Rüga, kes soovitas rahvamajade küsimuse sel teel lahendada, et kui praegu liit “Siiriusel” ehitamisel olev maja rahvamajaks ostetaks, kuna ta päälegi keset valda asub ja juurdepääs sinna igaltpoolt kergem. Liit “Siiriuse” esitaja Keller arvas omaltki poolt, et selle ettepaneku elluviimiseks seltsi poolt suuremaid takistusi ei võiks tulla, loomulikult siis, kui majanduslik külg rahuldavalt lahendatakse.
Siis aga hakkab kõnelema Urvaste asunduse masinatarvitajate ühisuse esitaja J. Hussar ja viib koosolijate arvamise hoopis teisele suunale. Urvaste olevat küllalt suur vald, 1500 hinge, ja ei saavat kuidagi ühe rahvamajaga läbi. Neid pidavat olema vähemalt kolm – üks keskel ja teine kummalgi ääres.
Vaielused selle küsimuse kohta kipuvad pikale minema ja koosoleku juhataja paneb küsimuse lõpuks hääletusele. Selgubki üllatav asjaolu: paarihäälelise enamusega otsustati Urvaste valla jaoks kolm rahvamaja tarvilikuks tunnistada. Nii siis iga 500 elaniku jaoks rahvamaja. Tahab olla natuke palju.
Thursday, September 18, 2008
Mnjah
Võru Teataja 18. september 1928
Tulekahju Urvastes
Möödunud laupäeva lõuna ajal tekkis tulekahju Urvaste asunduses. Põlema süttisid Karl Raagi küün ja laut. Hooned põlesid maani maha ühes seesoleva kraamiga. Omanik ise ei olnud tulekahju ajal kodus. Järgmisel hommikul kojutulles leidis ta eest ainult mahapõlenud hooned. Ta ise hindab oma kahju 1775 krooni pääle. Hooned olid kinnitatud kinnitusselts “Eka’s” 1100 krooni eest. Omanik ise arvab tule tekkinud olevat süütamisest.
Tulekahju Urvastes
Möödunud laupäeva lõuna ajal tekkis tulekahju Urvaste asunduses. Põlema süttisid Karl Raagi küün ja laut. Hooned põlesid maani maha ühes seesoleva kraamiga. Omanik ise ei olnud tulekahju ajal kodus. Järgmisel hommikul kojutulles leidis ta eest ainult mahapõlenud hooned. Ta ise hindab oma kahju 1775 krooni pääle. Hooned olid kinnitatud kinnitusselts “Eka’s” 1100 krooni eest. Omanik ise arvab tule tekkinud olevat süütamisest.
Thursday, September 11, 2008
lihtsalt kuulutus
Töörahva Elu 14. september 1968
Võru rajooni Kuldre kolhoos vajab tööle LÜPSJAID-KARJATALITAJAID. Soodsad teenimis- ja loomapidamisvõimalused. Korter olemas. Lähemaid teateid saab kolhoosi kontorist igal tööpäeval või telefoni teel Kuldre 49
Võru rajooni Kuldre kolhoos vajab tööle LÜPSJAID-KARJATALITAJAID. Soodsad teenimis- ja loomapidamisvõimalused. Korter olemas. Lähemaid teateid saab kolhoosi kontorist igal tööpäeval või telefoni teel Kuldre 49
Friday, September 5, 2008
Oi kui ilus kolhoosi elu!
Kolhoosi Elu 6. september 1958
Rajooni põllumajandusnäituse eel
“Edasi” kolhoosis
Igal rajooni põllumajandusnäitusel on “Edasi” kolhoosi põllumeeste ja loomakasvatajate eksponaadid paelunud näitusekülastajate tähelepanu. Selle kolhoosi saavutustest ja kogemsutest võib ju nii palju õppida! Alati lahkuvad “Edasi” mehed näituselt mitmete auhindadega.
Heina-seemne alaseid eksponaate ja karja on demonstreeritud ka vabariiklikuil põllumajandusnäitustel.
Tänavusele rajooni põllumajandusnäitusele toodavaist väljapanekuist kuulub esimene koht heinaseemnele. Seemnesaagid kujunesid kõigiti headeks. Nii tuli hariliku aruheina keskmiseks hektarisaagiks 1050 kr, kusjuures ühelt hektarilt saadi koguni 1467 kg. Kerahein andis hektarilt 720 kg, raihein 850 kg, soonurmikas 699 kg ja aasnurmikas 270 kg. Ka timutisaak – 830 kg – väärib kiitust.
Kolhoosi põldudel on kasvanud ilus teravili. Talinisu “Orasheina hübriid nr. 1” andis 6 ha-lt keskmiseks hektarisaagiks 26 ts. Rukki- ja odrasaagiga jäävad kolhoosi rahva ssamuti rahule.
Taimekasvatusest toob majand veel näitusele kartuleid, söödakapsast, kaalikaid ja uut söödakultuuri – malvat, mis kasvab 0,5 ha-l.
Külastajad näevad näitusel ka “Edasi” kolhoosi veiseid ja mullikaid.
J. SOOVERE
Kolhoosi Elu 6. september 1958
UUS KUIVATI
Nädala algupäevil valmis “Siiriuse” kolhoosi II brigadis uus viljakuivati. Se ehitati ümber vanast hobusetallist. Ehitusbrigaadi liikmed L. Mäe ja I. Soo võtsid ehitusest väga energiliselt osa. Tänu ei saa ütlemata jätta ka sepp E. Vainulale.
Nüüd on kuivati juba kasutusel. Tema läbilöaskevõime päevas on 3 tonni teri. Viljakuivatajaks kinnitati juhatuse poolt kolhoosis kaua aega korralikult töötanud sepp Richard Rooberg
E. JÕE
Kolhoosi Elu 6. september 1958
24 ha uusi kopleid
“Edasi” kolhoosis kasvab karjakoplite all olev maa-ala. Käesoleval suvel rajati juurde 24 ha uusi kopleid. Nüüd ulatub koplite pindala ligi 65 hektarini. Ettevalmistusi on alustatud selleks, et tuelval aastal teha juurde veel 30 ha kopleid.
Kolhoosi Elu 6. september 1958
Ühes kolhoosiaias
Keda ei rõõmusatks kevadel valendavates õites õunapuuaed või sügisel õunade küllus puudel! Aed muudab meie ümbruse kaunimaks, rääkimata sellest, et ta annab suus sulavaid õunu ja teisi puuvilju.
Ometi näeme rajooni kolhoosides puuviljaaedu liiga harva. Mõnel pool, kus õunapuud ongi istutatud, ei kanta nende eest kuigi palju hoolt.
Arvamuse, et puuviljadest ja marjadest ei saa märkimisväärset tulu, kummutavad aga vabariigi mitmete majandite kogemused aianduse arendamisel. Rõõmu toob samuti “Edasi”kolhoosi aiast, kust praegu ei saa küll veel suurt sissetulekut. Tuleb mainida selle kolhoosi juhatuse ja inimeste hoolitsevat suhtumist aiasse.
Alus aiale pandi 1952. aastal, mil istutati 360 õunapuud. Mõneks aastaks jäi küll aed veidi unarusse, kuid nüüd on see jälle õige hoole all. Aias on praegu 714 õunapuud ja 300 marjapõõsast. Puude, marjapõõsaste ja vahekultuuridena kasvavate köögivilade eest hoolitsevad aednik Õie Rist ja aiandustööline Marta Ristoja. Tööd leidub neile rohkesti. Sel aastal pritsiti õunapuid kolm korda viljapuukarboleumiga ja bordoovedelikuga, kaevati ümber võraaluseid, harvendati võra, anti väetisena superfosfaati ja kaaliväetist, hooldati marjapõõsaid.
Ühe asja üle on aednikul eriline heameel. Varem kahjustasid puid jänesed ja sügisel kippusid õunu maitsema soovimatud võõradki. Sel kevadel tarastati aga aed traatvõrguga, nii et nüüd pääseb aeda üksnes värava kaudu.
Peamisteks õunasortideks on kolhoosi aias “Antonovka”, “Tartu roosõun”, “Valge klaar” ja “Liivi kuldrenett”. Marjapõõsaste arvu suurendatakse veel: juurd etuleb poolehektarilisele maa.-alale karusmarjade ja punase sõstra põõsaid.
Tore on silmitseda vahekultuuridena kasvavaid porgandeid, kapsaid, punaseid peete jt. köögivilju, mis kasvavad lopsakalt.
“Sel sügisel saame õunu veel vähe. Las läheb mööd apaar-kolm aastat, seniks puud kasvavad ja hakkavad ilusat vilja kandma,” kõneleb Õ. Rist. On õige, et aed nõuab esmalt palju kulutusi ja vaeva, kuid hiljem tasub selle kuhjaga.
J. ELLEN
Rajooni põllumajandusnäituse eel
“Edasi” kolhoosis
Igal rajooni põllumajandusnäitusel on “Edasi” kolhoosi põllumeeste ja loomakasvatajate eksponaadid paelunud näitusekülastajate tähelepanu. Selle kolhoosi saavutustest ja kogemsutest võib ju nii palju õppida! Alati lahkuvad “Edasi” mehed näituselt mitmete auhindadega.
Heina-seemne alaseid eksponaate ja karja on demonstreeritud ka vabariiklikuil põllumajandusnäitustel.
Tänavusele rajooni põllumajandusnäitusele toodavaist väljapanekuist kuulub esimene koht heinaseemnele. Seemnesaagid kujunesid kõigiti headeks. Nii tuli hariliku aruheina keskmiseks hektarisaagiks 1050 kr, kusjuures ühelt hektarilt saadi koguni 1467 kg. Kerahein andis hektarilt 720 kg, raihein 850 kg, soonurmikas 699 kg ja aasnurmikas 270 kg. Ka timutisaak – 830 kg – väärib kiitust.
Kolhoosi põldudel on kasvanud ilus teravili. Talinisu “Orasheina hübriid nr. 1” andis 6 ha-lt keskmiseks hektarisaagiks 26 ts. Rukki- ja odrasaagiga jäävad kolhoosi rahva ssamuti rahule.
Taimekasvatusest toob majand veel näitusele kartuleid, söödakapsast, kaalikaid ja uut söödakultuuri – malvat, mis kasvab 0,5 ha-l.
Külastajad näevad näitusel ka “Edasi” kolhoosi veiseid ja mullikaid.
J. SOOVERE
Kolhoosi Elu 6. september 1958
UUS KUIVATI
Nädala algupäevil valmis “Siiriuse” kolhoosi II brigadis uus viljakuivati. Se ehitati ümber vanast hobusetallist. Ehitusbrigaadi liikmed L. Mäe ja I. Soo võtsid ehitusest väga energiliselt osa. Tänu ei saa ütlemata jätta ka sepp E. Vainulale.
Nüüd on kuivati juba kasutusel. Tema läbilöaskevõime päevas on 3 tonni teri. Viljakuivatajaks kinnitati juhatuse poolt kolhoosis kaua aega korralikult töötanud sepp Richard Rooberg
E. JÕE
Kolhoosi Elu 6. september 1958
24 ha uusi kopleid
“Edasi” kolhoosis kasvab karjakoplite all olev maa-ala. Käesoleval suvel rajati juurde 24 ha uusi kopleid. Nüüd ulatub koplite pindala ligi 65 hektarini. Ettevalmistusi on alustatud selleks, et tuelval aastal teha juurde veel 30 ha kopleid.
Kolhoosi Elu 6. september 1958
Ühes kolhoosiaias
Keda ei rõõmusatks kevadel valendavates õites õunapuuaed või sügisel õunade küllus puudel! Aed muudab meie ümbruse kaunimaks, rääkimata sellest, et ta annab suus sulavaid õunu ja teisi puuvilju.
Ometi näeme rajooni kolhoosides puuviljaaedu liiga harva. Mõnel pool, kus õunapuud ongi istutatud, ei kanta nende eest kuigi palju hoolt.
Arvamuse, et puuviljadest ja marjadest ei saa märkimisväärset tulu, kummutavad aga vabariigi mitmete majandite kogemused aianduse arendamisel. Rõõmu toob samuti “Edasi”kolhoosi aiast, kust praegu ei saa küll veel suurt sissetulekut. Tuleb mainida selle kolhoosi juhatuse ja inimeste hoolitsevat suhtumist aiasse.
Alus aiale pandi 1952. aastal, mil istutati 360 õunapuud. Mõneks aastaks jäi küll aed veidi unarusse, kuid nüüd on see jälle õige hoole all. Aias on praegu 714 õunapuud ja 300 marjapõõsast. Puude, marjapõõsaste ja vahekultuuridena kasvavate köögivilade eest hoolitsevad aednik Õie Rist ja aiandustööline Marta Ristoja. Tööd leidub neile rohkesti. Sel aastal pritsiti õunapuid kolm korda viljapuukarboleumiga ja bordoovedelikuga, kaevati ümber võraaluseid, harvendati võra, anti väetisena superfosfaati ja kaaliväetist, hooldati marjapõõsaid.
Ühe asja üle on aednikul eriline heameel. Varem kahjustasid puid jänesed ja sügisel kippusid õunu maitsema soovimatud võõradki. Sel kevadel tarastati aga aed traatvõrguga, nii et nüüd pääseb aeda üksnes värava kaudu.
Peamisteks õunasortideks on kolhoosi aias “Antonovka”, “Tartu roosõun”, “Valge klaar” ja “Liivi kuldrenett”. Marjapõõsaste arvu suurendatakse veel: juurd etuleb poolehektarilisele maa.-alale karusmarjade ja punase sõstra põõsaid.
Tore on silmitseda vahekultuuridena kasvavaid porgandeid, kapsaid, punaseid peete jt. köögivilju, mis kasvavad lopsakalt.
“Sel sügisel saame õunu veel vähe. Las läheb mööd apaar-kolm aastat, seniks puud kasvavad ja hakkavad ilusat vilja kandma,” kõneleb Õ. Rist. On õige, et aed nõuab esmalt palju kulutusi ja vaeva, kuid hiljem tasub selle kuhjaga.
J. ELLEN
Wednesday, September 3, 2008
Stabiilselt, hoolimata öökülmast
Võru Teataja 4. september 1928
Öökülm Vaabinas
Ööl, vastu 2. septembrit, oli Vaabinas ja selle ümbruses kaunis suur öökülm. Rohi oli päris kõre, madalamatel kohtadel on põllud “päris “valmid”. Et kõik põllud erandita haljad, siis on see kaunis kardetav põllumehele.
Rukkilõikus lõpul
Vaabinas on rukkilõikus peaaegu lõppemas. Suurem osa on juba koristatud. Ainult hilisemalt külitud rukis on veel kokkupanemata. Viimased vihmased ilmad takistasid tunduvalt põllumehele leiva koristamist.
Nurmedel on kuhilik kuhiliku kõrval reas. Rukis on tänavu Vaabinas keskmine, paiguti isegi üle keskmise. Kui vihm lõikuse lõpetamise ja peksmise juures takistusi ei tee, siis leivaküsimus Vaabina põllumehele muret ei tee.
Öökülm Vaabinas
Ööl, vastu 2. septembrit, oli Vaabinas ja selle ümbruses kaunis suur öökülm. Rohi oli päris kõre, madalamatel kohtadel on põllud “päris “valmid”. Et kõik põllud erandita haljad, siis on see kaunis kardetav põllumehele.
Rukkilõikus lõpul
Vaabinas on rukkilõikus peaaegu lõppemas. Suurem osa on juba koristatud. Ainult hilisemalt külitud rukis on veel kokkupanemata. Viimased vihmased ilmad takistasid tunduvalt põllumehele leiva koristamist.
Nurmedel on kuhilik kuhiliku kõrval reas. Rukis on tänavu Vaabinas keskmine, paiguti isegi üle keskmise. Kui vihm lõikuse lõpetamise ja peksmise juures takistusi ei tee, siis leivaküsimus Vaabina põllumehele muret ei tee.
Sunday, August 31, 2008
lühidalt põllutöödest
Elu 1. september 1928
Põllutöö seisukord Vaabinas
Suurem osa aasaheinu kõduneb Mustajõe voogudes, mis kaugele üle kallaste on tõusnud. Nurmehein on kõikjal kojuveetud, mida tunnistab sirgetes ridades püstitud kärbikud nurmel.
Rukkilõikus on täies hoos; mõnel isegi uudseleib laual. Kesamaa on ammu küntud, korratud ja äestatudki – muud kui mine aga seemnega mullale. Linakatkumistalgud on õitsele puhkenud. – Ehkki nõrk lina, kuid takkudeks ta ikka kõlbab
Põllutöö seisukord Vaabinas
Suurem osa aasaheinu kõduneb Mustajõe voogudes, mis kaugele üle kallaste on tõusnud. Nurmehein on kõikjal kojuveetud, mida tunnistab sirgetes ridades püstitud kärbikud nurmel.
Rukkilõikus on täies hoos; mõnel isegi uudseleib laual. Kesamaa on ammu küntud, korratud ja äestatudki – muud kui mine aga seemnega mullale. Linakatkumistalgud on õitsele puhkenud. – Ehkki nõrk lina, kuid takkudeks ta ikka kõlbab
Kae kust action Urvastesse jõudis
Võru Teataja 1. september 1928
Hobusevargad tabati Urvastes
Vargad osutusid mustlasteks
Läinud nädalal varastati Lätimaal Volmari maakonnast Kööna vallast talunik Beresin’il kaks hobust umbes 800 krooni väärtuses. Viibimata sõitsid vargaid taga ajama Läti politseinikud ühes Taagepera konstaabel Suitsuga. Reis lõppes tagajärjerikkalt. Varastele saadi jälile, sest umbkaudu oli teada, et nad olid mustlased. Tagaajamine oli õige suurte raskustega seotud, sest tihti – jälgede kadumise tõttu – tuli hulk maad jalgsi mööda metsi ja heinamaid jooksta. Kuid kindel tahtejõud ja energiline tegevus aitasid asja lõpulikult lahendada.
Paaripäevalise ennastsalgava tööga jõuti lõpuks Urvaste ümbruskonda.
Lõpptulemus – tabati hobusevargad ühes varastatud hobustega Urvaste valla Koigu asunduse riigimetsast. Varastekes osutusid mustlased – Siimann’ide perekond – isa, ema ja poeg, kuna neljas asjaosaline tabamisel põgenema pääses. Tabamine sündis parajasti momendil, mil mustlased olid jällegi edasi minemas – veel mõni minut ja kõik oleks hilja olnud.
Hobused olid viimase võimaluseni ära kurnatud, sest mustlased kihutasid öö-päeva jooksul umbes 160 kilomeetrit maha.
Mustlased olid eriti külmaverelised, sest käisid juba tabamispäeval Koigu asunikkude pool hobuseid vahetamas, kuid, et mustlastel hobusepassid puudusid, ei olnud kellelgi usku vahetada.
Et käesoleval aastal Kööna vallast juba 6 hobust avrastatud, arvatakse, et neil mustlastel veel teisigi patte hobusevarguste suhtes südamel lasub.
Olgu veel täheldatud, et viimasel ajal Urvaste Koigu ümbruskonda õige palju mustlasi sigines. Lugu seisis nimelt selles, et paari aasta eest võttis keegi kohalik asunik oma juurde mustlased talvekorterisse, kuna pärast kogu ümbruskond viimaste all kannatas.
Näis, vast ehk nüüd vabaneb Koigu noist “tsiganitest”, sest praegu on küll nad silmapiirilt, kui luuaga pühitud.
Hobusevargad tabati Urvastes
Vargad osutusid mustlasteks
Läinud nädalal varastati Lätimaal Volmari maakonnast Kööna vallast talunik Beresin’il kaks hobust umbes 800 krooni väärtuses. Viibimata sõitsid vargaid taga ajama Läti politseinikud ühes Taagepera konstaabel Suitsuga. Reis lõppes tagajärjerikkalt. Varastele saadi jälile, sest umbkaudu oli teada, et nad olid mustlased. Tagaajamine oli õige suurte raskustega seotud, sest tihti – jälgede kadumise tõttu – tuli hulk maad jalgsi mööda metsi ja heinamaid jooksta. Kuid kindel tahtejõud ja energiline tegevus aitasid asja lõpulikult lahendada.
Paaripäevalise ennastsalgava tööga jõuti lõpuks Urvaste ümbruskonda.
Lõpptulemus – tabati hobusevargad ühes varastatud hobustega Urvaste valla Koigu asunduse riigimetsast. Varastekes osutusid mustlased – Siimann’ide perekond – isa, ema ja poeg, kuna neljas asjaosaline tabamisel põgenema pääses. Tabamine sündis parajasti momendil, mil mustlased olid jällegi edasi minemas – veel mõni minut ja kõik oleks hilja olnud.
Hobused olid viimase võimaluseni ära kurnatud, sest mustlased kihutasid öö-päeva jooksul umbes 160 kilomeetrit maha.
Mustlased olid eriti külmaverelised, sest käisid juba tabamispäeval Koigu asunikkude pool hobuseid vahetamas, kuid, et mustlastel hobusepassid puudusid, ei olnud kellelgi usku vahetada.
Et käesoleval aastal Kööna vallast juba 6 hobust avrastatud, arvatakse, et neil mustlastel veel teisigi patte hobusevarguste suhtes südamel lasub.
Olgu veel täheldatud, et viimasel ajal Urvaste Koigu ümbruskonda õige palju mustlasi sigines. Lugu seisis nimelt selles, et paari aasta eest võttis keegi kohalik asunik oma juurde mustlased talvekorterisse, kuna pärast kogu ümbruskond viimaste all kannatas.
Näis, vast ehk nüüd vabaneb Koigu noist “tsiganitest”, sest praegu on küll nad silmapiirilt, kui luuaga pühitud.
Friday, August 29, 2008
Vaabinast nii ja naa
Võru Teataja 30. august 1928
Lina valmib.
Vaabinas on juba linakatkumisega algust tehtud. Läinud pühapäeval oli juba paar linatalgu. Lina on küll võrdlemisi minevaaastaga kaunis lühike, rohtunud ja kiud nõrk; aga mis õige vara külitud, need on päris rahuloldavad. Hilisem külv on pääaegu täiesti äpardunud. –in.
Võru Teataja 30. august 1928
Ehalkäiate ulakus.
Vaabinas, Liiva talus, on künka otsas tuuliku varemed ja varemete otsas oli ka üks veskikivi üles jäänud. Nüüd on selle üles leidnud ulakad ehalkäijad ja on kivi alla tõuganud. Kivi on veeretud alla, kus ta peatama oli jäänud, kuid säält on ta edasi kesk põldu veeretatud.
Võru Teataja 30. august 1928
„Tuulte pöörises“ Vaabinas
Laupäeval, 25. augustil korraldas Vaabina rahvaraamatukogu selts kohalikus seltsimajas peo-õhtu. Kavas oli A. Kitzbergi viievaatusline draama „Tuulte pöörises“. Näidend jäi ettekandmata, sest vihmase ilma tõttu oli rahvast vähe ilmunud, löödi siis tants lahti, kuna pidu lükati täpselt nädala võrra edasi.
Lina valmib.
Vaabinas on juba linakatkumisega algust tehtud. Läinud pühapäeval oli juba paar linatalgu. Lina on küll võrdlemisi minevaaastaga kaunis lühike, rohtunud ja kiud nõrk; aga mis õige vara külitud, need on päris rahuloldavad. Hilisem külv on pääaegu täiesti äpardunud. –in.
Võru Teataja 30. august 1928
Ehalkäiate ulakus.
Vaabinas, Liiva talus, on künka otsas tuuliku varemed ja varemete otsas oli ka üks veskikivi üles jäänud. Nüüd on selle üles leidnud ulakad ehalkäijad ja on kivi alla tõuganud. Kivi on veeretud alla, kus ta peatama oli jäänud, kuid säält on ta edasi kesk põldu veeretatud.
Võru Teataja 30. august 1928
„Tuulte pöörises“ Vaabinas
Laupäeval, 25. augustil korraldas Vaabina rahvaraamatukogu selts kohalikus seltsimajas peo-õhtu. Kavas oli A. Kitzbergi viievaatusline draama „Tuulte pöörises“. Näidend jäi ettekandmata, sest vihmase ilma tõttu oli rahvast vähe ilmunud, löödi siis tants lahti, kuna pidu lükati täpselt nädala võrra edasi.
Wednesday, August 27, 2008
Tasuta pääsmed Urvaste rahvamajja!
Kolhoosi Elu 28. august 1958
Pärast päevatööd
Pärast pingutava koristusnädala lõppu otsustas “Siiriuse” kolhoosi rahvas laupäeva õhtul pidutseda. Koguneti klubisse. Urvaste rahvamaja juhataja E. Rooni algatusel oli siin organiseeritud lõbus maskipidu.
Peale oma rahva oli kohal ka palju külalisi “Võidulipu” ja K. Marxi nimelisest kolhoosist. Samuti võis siin kohata kolhoosis šeffidena töötnud Tartu tööstuskombinaadi töötajaid. Huvitavad maskid tekitasid palju nalja ja head tuju. Auhindadena jagati parematele maskidele rahalisi preemiaid ja aasta lõpuni kehtivaid tasuta pääsmeid Urvaste rahvamajja.
Pärast päevatööd
Pärast pingutava koristusnädala lõppu otsustas “Siiriuse” kolhoosi rahvas laupäeva õhtul pidutseda. Koguneti klubisse. Urvaste rahvamaja juhataja E. Rooni algatusel oli siin organiseeritud lõbus maskipidu.
Peale oma rahva oli kohal ka palju külalisi “Võidulipu” ja K. Marxi nimelisest kolhoosist. Samuti võis siin kohata kolhoosis šeffidena töötnud Tartu tööstuskombinaadi töötajaid. Huvitavad maskid tekitasid palju nalja ja head tuju. Auhindadena jagati parematele maskidele rahalisi preemiaid ja aasta lõpuni kehtivaid tasuta pääsmeid Urvaste rahvamajja.
Tuesday, August 26, 2008
Vot kus ühe päevaga Urvastest lugusid.
Võru Teataja 25. august 1928
Heintevargused Urvastes
Viimasel ajal on Urvastes Truuta ja Koigo ümbruskonnas ristikheinte vargus laialt hoogu võtnud. Töötatakse külmavereliselt ja tehakse päris puhas töö. Viiakse terved rõugud ära, jättes ainult tühjad haigutavad kärbikud püsti.
Nii märkas ühel ilusal hommikul Koigo asunik K. Riha, et tal ühe ööga tervelt kaks rõuku ristikheinu ära on “auranud”. Samuti aurasid järgmisel ööl Truuta asunik P. Kikkas’el nurmelt ristikheinad.
Ka naabrivallas Ilmjärves on sama “taud” laiali lagunenud.
Arvatakse, et siin jälle mõne “bandega” tegemist on. Kahtlustatakse mitut isikut. Nii kolab siin ringi keegi tuntud “suurus” ja räägib päris püha näoga, et ta ostvat igapäev laialt ristikheinu, hinnaga 90 senti puud. Tõeliselt oli keegi veel nii odavasti ristikheinu müünud. Kuuldvasti “ostvat” ta öösel päris ilma rahata.
Võru Teataja 25. august 1928
Urvaste “pitsballide” tähe all.
Urvaste seltsielu on soigus. Kuigi siin kaks seltsi – Urvaste rahvahariduse selts ja Eesti noorsooliit “Siirius”, on nad pea mõlemad “suveunes”. Ainult “Siirius”, oma energilise juhi hra Kelleriga eesotsas, liigutab natuke: korraldab mõne külaskäigupeo ja ehitab seltsimaja. Ehitus on katuse all, kuid kapitali puuduse tõttu on seesmised tööd tegemata. Loodetakse siiski sügisel avamispidu pidada.
Mis aga eriti teravalt ja valusalt silma torkab, on asjaolu, et puuduvad noortel igasugused koosviibimis- ja meelelahutuskohad. Ei ühtegi spordiplatsi ega spordiriista. Noorsugu elab “pitspallide” tähe all. Saavad Artur Elmariga - ehk ümberpöördult – külavahel kokku, kohe küsimine lahti:
“Noh, kohe’s sa’ puulba õdagu ka “viskad”?”
“Ei tiiä, kohe’s saa, puulba olevat jällegi mitu balli, vai näüs, vast saa viil “külapääle” mintüs.”
“Mina mõtli küll balli pääle minnä, tõsõ lubasiva ka tulla, sääl saa rohkemb nalla. Läämi kohegi kokku – kaemi üte “liitri” kah ja sõs om hää üten kampan minnä. Tulõ sa kah!”
“Tettü!”
Nagu juba tähendasin, on noored – sündsa meelelahutuse koha puuduse tõttu – kirglised “pitsballide” harrastajad. Tantsuõhtuid korraldatakse pea igal laupäeva ja pühapäeva õhtul – ükskord siin, teinekord sääl. Ühte, mida rohkesti tarvitatakse, on alkohol ja millest tingitud ka alalised sekeldused ja vahejuhtumised.
Nõnda siis elab see Urvaste.
Ah, so – pidin unustama, et Urvastes ka suuri “naljahambaid” leidub. Praegu on neid kaks tükki Võru vangimajas “suvitamas”. Kord Antslas olid nad jällegi “nalja” teinud, mõnele vankrimääre tünni pähe pistnud ja mõnel mantli puruks rebinud. Ütelnuvad küll veel politseile, “kas sa tola nalla ei tunnõ?”, kuid politsei ei tundnud “nalja”, tegi protokolli ja saatis “naljamehed” Võrru kuuajalisele suvepuhkusele.
Võru Teataja 25. august 1928
Urvastes rukkisaak rahuldav
Nagu igalpool, nii ka Urvastes, on mõned rukkilõikusega juba algust teinud. Põllud on enam-vähem rahuldavad, ainult madalamatel kohtadel on vesi natuke liiga teinud. Kartulid ja lina on kehvavõitu, kuna ristikhein ja rukis sellevastu väga hää näib olevat. Nagu igalpool, nii ka siin, kipub vilja valminemine hilinema. Eriti terav küsimus tekib rukiseemega. Et rukkikülv ligidal ja vana seeme külviks puudub, kuna uudseni veel tükk aega kulub – on põllumehed päris mures. Ehk saadakse kuidagi üle? Hooaja tulekuga hakkavad rehepeksumasina ühingud end hoolega kohendama. Remonteeritakse vanu ja tellitakse uusi masinaid juurde. Neil päevil jõudis kohale Truuta masinatarvitajate ühingu uus isesõitja-mootorpeksumasinaga, mis umbes 5000 kr maksma läks.
Elu 25. august 1928
Urvaste valla Koigu algkooli õpetajaks valiti endine Kaagvere algkooli õpetaja Juhan Kolk.
Heintevargused Urvastes
Viimasel ajal on Urvastes Truuta ja Koigo ümbruskonnas ristikheinte vargus laialt hoogu võtnud. Töötatakse külmavereliselt ja tehakse päris puhas töö. Viiakse terved rõugud ära, jättes ainult tühjad haigutavad kärbikud püsti.
Nii märkas ühel ilusal hommikul Koigo asunik K. Riha, et tal ühe ööga tervelt kaks rõuku ristikheinu ära on “auranud”. Samuti aurasid järgmisel ööl Truuta asunik P. Kikkas’el nurmelt ristikheinad.
Ka naabrivallas Ilmjärves on sama “taud” laiali lagunenud.
Arvatakse, et siin jälle mõne “bandega” tegemist on. Kahtlustatakse mitut isikut. Nii kolab siin ringi keegi tuntud “suurus” ja räägib päris püha näoga, et ta ostvat igapäev laialt ristikheinu, hinnaga 90 senti puud. Tõeliselt oli keegi veel nii odavasti ristikheinu müünud. Kuuldvasti “ostvat” ta öösel päris ilma rahata.
Võru Teataja 25. august 1928
Urvaste “pitsballide” tähe all.
Urvaste seltsielu on soigus. Kuigi siin kaks seltsi – Urvaste rahvahariduse selts ja Eesti noorsooliit “Siirius”, on nad pea mõlemad “suveunes”. Ainult “Siirius”, oma energilise juhi hra Kelleriga eesotsas, liigutab natuke: korraldab mõne külaskäigupeo ja ehitab seltsimaja. Ehitus on katuse all, kuid kapitali puuduse tõttu on seesmised tööd tegemata. Loodetakse siiski sügisel avamispidu pidada.
Mis aga eriti teravalt ja valusalt silma torkab, on asjaolu, et puuduvad noortel igasugused koosviibimis- ja meelelahutuskohad. Ei ühtegi spordiplatsi ega spordiriista. Noorsugu elab “pitspallide” tähe all. Saavad Artur Elmariga - ehk ümberpöördult – külavahel kokku, kohe küsimine lahti:
“Noh, kohe’s sa’ puulba õdagu ka “viskad”?”
“Ei tiiä, kohe’s saa, puulba olevat jällegi mitu balli, vai näüs, vast saa viil “külapääle” mintüs.”
“Mina mõtli küll balli pääle minnä, tõsõ lubasiva ka tulla, sääl saa rohkemb nalla. Läämi kohegi kokku – kaemi üte “liitri” kah ja sõs om hää üten kampan minnä. Tulõ sa kah!”
“Tettü!”
Nagu juba tähendasin, on noored – sündsa meelelahutuse koha puuduse tõttu – kirglised “pitsballide” harrastajad. Tantsuõhtuid korraldatakse pea igal laupäeva ja pühapäeva õhtul – ükskord siin, teinekord sääl. Ühte, mida rohkesti tarvitatakse, on alkohol ja millest tingitud ka alalised sekeldused ja vahejuhtumised.
Nõnda siis elab see Urvaste.
Ah, so – pidin unustama, et Urvastes ka suuri “naljahambaid” leidub. Praegu on neid kaks tükki Võru vangimajas “suvitamas”. Kord Antslas olid nad jällegi “nalja” teinud, mõnele vankrimääre tünni pähe pistnud ja mõnel mantli puruks rebinud. Ütelnuvad küll veel politseile, “kas sa tola nalla ei tunnõ?”, kuid politsei ei tundnud “nalja”, tegi protokolli ja saatis “naljamehed” Võrru kuuajalisele suvepuhkusele.
Võru Teataja 25. august 1928
Urvastes rukkisaak rahuldav
Nagu igalpool, nii ka Urvastes, on mõned rukkilõikusega juba algust teinud. Põllud on enam-vähem rahuldavad, ainult madalamatel kohtadel on vesi natuke liiga teinud. Kartulid ja lina on kehvavõitu, kuna ristikhein ja rukis sellevastu väga hää näib olevat. Nagu igalpool, nii ka siin, kipub vilja valminemine hilinema. Eriti terav küsimus tekib rukiseemega. Et rukkikülv ligidal ja vana seeme külviks puudub, kuna uudseni veel tükk aega kulub – on põllumehed päris mures. Ehk saadakse kuidagi üle? Hooaja tulekuga hakkavad rehepeksumasina ühingud end hoolega kohendama. Remonteeritakse vanu ja tellitakse uusi masinaid juurde. Neil päevil jõudis kohale Truuta masinatarvitajate ühingu uus isesõitja-mootorpeksumasinaga, mis umbes 5000 kr maksma läks.
Elu 25. august 1928
Urvaste valla Koigu algkooli õpetajaks valiti endine Kaagvere algkooli õpetaja Juhan Kolk.
Saturday, August 23, 2008
Propagandisti veerg
Kolhoosi Elu 23. august 1958
AGROTEHNILISEST PROPAGANDAST
Urvaste küla Töörahva Saadikute nõukogu istungjärgularutati põllumajandusliku propaganda organiseerimise küsimusi. Paljud kolhooside põllumajanduse spetsialistid jätaavd jooksva organiseerimistöö kõrval põllumajandusliku propaganda unarusse. Aruandjad – Stalini-nimelise kolhoosi agronoom A. Saamen ja “Siiriuse” kolhoosi agronoom A. Laul esitasid rea fakte jooksvast tööst, kuid põllumajanduslikust propagandast oli vähe juttu. Täiesti õigustatult võtsid rahvasaadikud ja külalised oma sõnavõttudes selel töölõigu kriitika alla. Külanõukogus on olemas häid kogemusi “Edasi” kolhoosil. Rahvasaadik E. Lukka rääkis “edasi” kolhoosi spetsialistide J. Peetsi ja H. Naruski tööst, seades neid eeskujuks. J. Peets aga kahjuks puudus istungjärgult, kus ta oleks võinud rääkida palju kasulikku.
ka teistes kolhoosides rakendatakse eesrindlikke agro-zootehnilisi võtteid. Näiteks Stalini-nimelises kolhoosis teostatakse talivilja külvi agregaadis, mis koosneb kultivaatorist, külvimasinast ja äkkest, külvatakse talivilja kõrgendatud külvinormiga haljassöödaks, valmistatakse virnsilo jne. Neid kogemusi aga levitatakse vähe. Puudub koostöö kultuurhariduslikul alal töötajatega põllumajandusliku propaganda organiseerimisel.
Rahvasaadik sm. Knjäzev kritiseeris rajooni põllumajanduse inspektuuri, et see vähe abistab noori spetsialiste ega aita tõsta nende autoriteeti.
Istungjärgu otsuses tehti alalisele põllumajanduse komisjonile ülesandeks koordineerida põllumajandusliku propaganda tööd külanõukogu ulatuses.
Põllumajandusliku propaganda küsimuste arutamine Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu poolt oli tänuväärt algatus. Taolisi küsimusi on soovitatav ka tesitel külanõukogudel arutada.
H. KALDVEE
AGROTEHNILISEST PROPAGANDAST
Urvaste küla Töörahva Saadikute nõukogu istungjärgularutati põllumajandusliku propaganda organiseerimise küsimusi. Paljud kolhooside põllumajanduse spetsialistid jätaavd jooksva organiseerimistöö kõrval põllumajandusliku propaganda unarusse. Aruandjad – Stalini-nimelise kolhoosi agronoom A. Saamen ja “Siiriuse” kolhoosi agronoom A. Laul esitasid rea fakte jooksvast tööst, kuid põllumajanduslikust propagandast oli vähe juttu. Täiesti õigustatult võtsid rahvasaadikud ja külalised oma sõnavõttudes selel töölõigu kriitika alla. Külanõukogus on olemas häid kogemusi “Edasi” kolhoosil. Rahvasaadik E. Lukka rääkis “edasi” kolhoosi spetsialistide J. Peetsi ja H. Naruski tööst, seades neid eeskujuks. J. Peets aga kahjuks puudus istungjärgult, kus ta oleks võinud rääkida palju kasulikku.
ka teistes kolhoosides rakendatakse eesrindlikke agro-zootehnilisi võtteid. Näiteks Stalini-nimelises kolhoosis teostatakse talivilja külvi agregaadis, mis koosneb kultivaatorist, külvimasinast ja äkkest, külvatakse talivilja kõrgendatud külvinormiga haljassöödaks, valmistatakse virnsilo jne. Neid kogemusi aga levitatakse vähe. Puudub koostöö kultuurhariduslikul alal töötajatega põllumajandusliku propaganda organiseerimisel.
Rahvasaadik sm. Knjäzev kritiseeris rajooni põllumajanduse inspektuuri, et see vähe abistab noori spetsialiste ega aita tõsta nende autoriteeti.
Istungjärgu otsuses tehti alalisele põllumajanduse komisjonile ülesandeks koordineerida põllumajandusliku propaganda tööd külanõukogu ulatuses.
Põllumajandusliku propaganda küsimuste arutamine Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu poolt oli tänuväärt algatus. Taolisi küsimusi on soovitatav ka tesitel külanõukogudel arutada.
H. KALDVEE
Friday, August 15, 2008
Igalühel oma huvi - 16. augusti uudised
Võru Teataja 16. august 1928
Lubamatu vee paisutamine
Vaabina on kaunis palju liigvee all kannatanud. Põllud on mõnes kohas hääbunud ja heina ei saa teha, eriti järvede ümbruses. Iseäranis täbar on seisukord Väike Dobra järve luhal. Dobra järvest jookseb välja oja ja suundub Nässmõisa järve. Oja ja järve ümber on ümberkaudsete taluperemeeste heinamaad. Ülalnimetatud oja kannab muidu kõik liigvee alla, kuid nüüd on ta Villa talu kohal kinni suletud, kus kaldad kõrgemad ja turbiin ehitatud, mida kasutatakse sepikojas. Sarnane teguviis on lubamatu. Ühe isiku huvide pärast peavad mitmedkümned elanikud kannatama ja heinast ilma jääma.
Võru Teataja 16. august 1928
Välk sõbra õngeridvast
Urvaste mees A. K. otsis Uhtjärves vähki, olles seejuures Adami ülikonnas. Teine Urvaste mees P. N. tuli ka sinna sama kalu õngitsema, muidugi seljas õngeritv.
Hähes A. K. halasti, hiilis ta põõsasse ja sipsas ühe õngeritvaga sõbrale üle selja.
A. K. kargas nagu välgust tabatuna ülesse ja kähvas. “Kurat! Om küll selge taivas, aga välgu and omõtigi är”
Alles siis kui P. N. põõsast välja tuli, taipas mees, et välgu sünnitas sõbra õngeritv.
Kolhoosi Elu 16. august 1958
KOOLID KORDA!
Head lubajad, halvad täitjad
Koolid hakkavad võtma uut ilmet. Suvevaheajal on siin uueks õppeaastaks valmistumisel palju ära tehtud. Kuidas seda saavutati? Mida selle kohta kohtadel räägitakse?
“Edasi” kolhoosis: siin rõõmustasid paljud lastevanemad lubaduse üle, avada kolhoosikeskuses uus kool. Koolile leiti ka ruumid. Ainult et seal elavale kod. Pakleri perekonnale ei ole seni leitud teist korterit. Sellepärast pole uue kooli ruumides saadud teha ka mingit ettevalmistustööd, kuna... üürilised on sees.
Päris külmaks on K. Marxi nimelise kolhoosi juhatus jäänud paljude õpilaste ja Kuldre 7-kl. Kooli vajaduste rahuldamise vastu. Võib-olla on väikese Visela Algkooliga lugu parem? Asjatu lootus. Siin oleks vaja teha jooksvat remonti, parandada katust. Kas kolhoosil oleks raske leida selleks materjali? Muidugi mitte. Seni on aga kõik abipalved kohanud vaid kurte kõrvu.
“Teha ettepanek “Siiriuse” kolhoosile aidata remontida Koigo algkooli ruume.” Nii kõlab üks punkt koolideõppe-kasvatustöö parandamiseks vastu võetud üleskutses. See aga nähtavasti kolhoosi juhatusele ei meeldinud. Las pisikesed istuvad pealegi klassiruumis, räästa all.
Lubamatu vee paisutamine
Vaabina on kaunis palju liigvee all kannatanud. Põllud on mõnes kohas hääbunud ja heina ei saa teha, eriti järvede ümbruses. Iseäranis täbar on seisukord Väike Dobra järve luhal. Dobra järvest jookseb välja oja ja suundub Nässmõisa järve. Oja ja järve ümber on ümberkaudsete taluperemeeste heinamaad. Ülalnimetatud oja kannab muidu kõik liigvee alla, kuid nüüd on ta Villa talu kohal kinni suletud, kus kaldad kõrgemad ja turbiin ehitatud, mida kasutatakse sepikojas. Sarnane teguviis on lubamatu. Ühe isiku huvide pärast peavad mitmedkümned elanikud kannatama ja heinast ilma jääma.
Võru Teataja 16. august 1928
Välk sõbra õngeridvast
Urvaste mees A. K. otsis Uhtjärves vähki, olles seejuures Adami ülikonnas. Teine Urvaste mees P. N. tuli ka sinna sama kalu õngitsema, muidugi seljas õngeritv.
Hähes A. K. halasti, hiilis ta põõsasse ja sipsas ühe õngeritvaga sõbrale üle selja.
A. K. kargas nagu välgust tabatuna ülesse ja kähvas. “Kurat! Om küll selge taivas, aga välgu and omõtigi är”
Alles siis kui P. N. põõsast välja tuli, taipas mees, et välgu sünnitas sõbra õngeritv.
Kolhoosi Elu 16. august 1958
KOOLID KORDA!
Head lubajad, halvad täitjad
Koolid hakkavad võtma uut ilmet. Suvevaheajal on siin uueks õppeaastaks valmistumisel palju ära tehtud. Kuidas seda saavutati? Mida selle kohta kohtadel räägitakse?
“Edasi” kolhoosis: siin rõõmustasid paljud lastevanemad lubaduse üle, avada kolhoosikeskuses uus kool. Koolile leiti ka ruumid. Ainult et seal elavale kod. Pakleri perekonnale ei ole seni leitud teist korterit. Sellepärast pole uue kooli ruumides saadud teha ka mingit ettevalmistustööd, kuna... üürilised on sees.
Päris külmaks on K. Marxi nimelise kolhoosi juhatus jäänud paljude õpilaste ja Kuldre 7-kl. Kooli vajaduste rahuldamise vastu. Võib-olla on väikese Visela Algkooliga lugu parem? Asjatu lootus. Siin oleks vaja teha jooksvat remonti, parandada katust. Kas kolhoosil oleks raske leida selleks materjali? Muidugi mitte. Seni on aga kõik abipalved kohanud vaid kurte kõrvu.
“Teha ettepanek “Siiriuse” kolhoosile aidata remontida Koigo algkooli ruume.” Nii kõlab üks punkt koolideõppe-kasvatustöö parandamiseks vastu võetud üleskutses. See aga nähtavasti kolhoosi juhatusele ei meeldinud. Las pisikesed istuvad pealegi klassiruumis, räästa all.
Wednesday, August 13, 2008
Huh, veel tunduvalt hullem lugu.
Võru Teataja 14. august 1928
Lapse laip naelakastis
Tüdruk hukkas elujõulise lapse
Uue-Antsla asunduses elutsev H. A. oli juba kauemat aega rahvajutu järele raskejalgne. Olnud haigegi, kuid last pole keegi näinud. Rahvajutud puutusid nähtavasti ka politsei kõrvu, sest ametlik uurimine ei jäänud tulemata. Tüdruk ise seletas, et ta sünnitanud lapse enneaegselt surnult. Aegamisi selgus ka, et tüdruku ema lapse olla maha matnud Urvaste surnuaiale oma varemini surnud tütre hauale.
Kohale sõitis kohtu-uurija ühes arstidega ja haud kaevati lahti. Juuresolijate silmade ette ilmus tütarlapse laip, mis päältnäha oli täitsa välja kantud ja elujõuline, asetatud vanasse naelakasti.
Tüdruku mõtlematu teguviis toob talle nüüd raske karistuse.
Lapse laip naelakastis
Tüdruk hukkas elujõulise lapse
Uue-Antsla asunduses elutsev H. A. oli juba kauemat aega rahvajutu järele raskejalgne. Olnud haigegi, kuid last pole keegi näinud. Rahvajutud puutusid nähtavasti ka politsei kõrvu, sest ametlik uurimine ei jäänud tulemata. Tüdruk ise seletas, et ta sünnitanud lapse enneaegselt surnult. Aegamisi selgus ka, et tüdruku ema lapse olla maha matnud Urvaste surnuaiale oma varemini surnud tütre hauale.
Kohale sõitis kohtu-uurija ühes arstidega ja haud kaevati lahti. Juuresolijate silmade ette ilmus tütarlapse laip, mis päältnäha oli täitsa välja kantud ja elujõuline, asetatud vanasse naelakasti.
Tüdruku mõtlematu teguviis toob talle nüüd raske karistuse.
Tuesday, August 12, 2008
Huh, päris jube lugu
Kolhoosi Elu 12. august 1958
Hingetult, osavõtmatult...
“Võidulipu” kolhoosi traktoristi V. Rõõmu tunneb kogu kolhoos tubli tööinimesena. Veel palju laiemalt teatakse teda kui pillimeest – kandlemängijat. Ent mitte tema tööst ja vabadest tundidest ei tahtnud me siinkohal rääkida...
V. Rõõm tuli ise ühel päeval toimetusse ja jutustas ühe loo kivise südamega, hingetult ja osavõtmatult töötavast inimesest, kes omab arsti diplomit. See juhtus nii...
5. märtsil töötasin heinajahaumasinal. Otse töö lõpul juhtus õnnetus. Lasksin sõrme masina vahele. Masin saadi küll peatada, kuid sõrm oli siiski tõsiselt vigastatud. Kiirustasin kohe Urvaste arstijaoskonda. Sain ka arst Kaljase kätte.
See tilgutas paar tilka vesinikülihapendit haavale, sidus kinni ja lausus:
“Tjah, ega sellest sõrmest vist enam asja ei saa... See tuleb nagunii maha võtta... Tulge teinekord tagasi, siis vaatame!”
Kohkusin väga. Kas tõesti asi on nii hull?
“Aga te ei puhastanudk ihaava korralikult. Sinna jäid ju suured heinapebred sisse...”
“Mis? Kas teie kavatsete mind õpetada? Ärge segage vahele, kui teid ravitakse!”
Arsti kuri hääl tõrjus kõik mu püüded protesteerida sellise kohtlemise vastu. Jäin vait.
Kodus katsusin abikaasaga naabritelt hangitud vahenditega vigastusi puhastada. Kogu öö ei saanud ma valu tõttu magada. Hommikul varakult sõitsin hobusega linna. Alles siin sain abi. Selgus, et sõrme on võimalik päästa. Kirurg sm. Tärn parandas vigastatud luu ja õmbles haava korralikult kinni. Seda oleks pidanud minu arvates teha oskama ka Urvaste arst.
Üle kahe kuu olin sinisel lehel. Ei saanud töötada. Algul kartsin, et võib-olla sõrm jääb siiski kangeks. Nüüd on aga päris kindel, et see hakkab endiselt liikuma. Võin jälle masinat juhtida ja varsti saan kindlasti kannelt mängida.”
Miks me selle loo oma lugejatele jutustasime? Aga selleks, et selliseid juhtumeid enam ei esineks, et üksikud oma õilsasse kutsealasse käsitöölisena suhtuvad ametnikud ei tumestaks meie ausate tervishoiutöötajate head nime.
Hingetult, osavõtmatult...
“Võidulipu” kolhoosi traktoristi V. Rõõmu tunneb kogu kolhoos tubli tööinimesena. Veel palju laiemalt teatakse teda kui pillimeest – kandlemängijat. Ent mitte tema tööst ja vabadest tundidest ei tahtnud me siinkohal rääkida...
V. Rõõm tuli ise ühel päeval toimetusse ja jutustas ühe loo kivise südamega, hingetult ja osavõtmatult töötavast inimesest, kes omab arsti diplomit. See juhtus nii...
5. märtsil töötasin heinajahaumasinal. Otse töö lõpul juhtus õnnetus. Lasksin sõrme masina vahele. Masin saadi küll peatada, kuid sõrm oli siiski tõsiselt vigastatud. Kiirustasin kohe Urvaste arstijaoskonda. Sain ka arst Kaljase kätte.
See tilgutas paar tilka vesinikülihapendit haavale, sidus kinni ja lausus:
“Tjah, ega sellest sõrmest vist enam asja ei saa... See tuleb nagunii maha võtta... Tulge teinekord tagasi, siis vaatame!”
Kohkusin väga. Kas tõesti asi on nii hull?
“Aga te ei puhastanudk ihaava korralikult. Sinna jäid ju suured heinapebred sisse...”
“Mis? Kas teie kavatsete mind õpetada? Ärge segage vahele, kui teid ravitakse!”
Arsti kuri hääl tõrjus kõik mu püüded protesteerida sellise kohtlemise vastu. Jäin vait.
Kodus katsusin abikaasaga naabritelt hangitud vahenditega vigastusi puhastada. Kogu öö ei saanud ma valu tõttu magada. Hommikul varakult sõitsin hobusega linna. Alles siin sain abi. Selgus, et sõrme on võimalik päästa. Kirurg sm. Tärn parandas vigastatud luu ja õmbles haava korralikult kinni. Seda oleks pidanud minu arvates teha oskama ka Urvaste arst.
Üle kahe kuu olin sinisel lehel. Ei saanud töötada. Algul kartsin, et võib-olla sõrm jääb siiski kangeks. Nüüd on aga päris kindel, et see hakkab endiselt liikuma. Võin jälle masinat juhtida ja varsti saan kindlasti kannelt mängida.”
Miks me selle loo oma lugejatele jutustasime? Aga selleks, et selliseid juhtumeid enam ei esineks, et üksikud oma õilsasse kutsealasse käsitöölisena suhtuvad ametnikud ei tumestaks meie ausate tervishoiutöötajate head nime.
Subscribe to:
Posts (Atom)
