no täitsa hull värk, mida lehes arutati 50 aastat tagasi

Kolhoosi Elu 10. mai 1958
Märkmeid parteiharidustööst
Urvaste külanõukogu kolhoosides
Möödunud suveperioodil arutasid Urvaste külanõukogu kolhooside parteiorganisatsioonid põhjalikult parteiharidusvõrgu tööd. Põhiküsimusteks oli uute õpiringide komplekteerimine ja propagandistide valik. Kõigi nende ülesannetega tuldi mõnel pool hästi toime. Nii moodustati Stalini-nimelisse ja Võidulipu kolhoosi poliitkool, K. Marxi nimelisse jooksva poliitika õpiring jne. Kinnitati ka propagandistid. Kohe pärast esimesi õppusi paistis, et Stalini-nimelises ja K. Marxi nimelises kolhoosis tulevad propagandistid sm-d Nurme ja Jalas oma ülesannetega toime. Õppused hakkasid seal toimuma kindla plaani alusel ja propagandistid olid õppusteks alati ette valmistunud.
Hoppis teisiti käis aga “Edasi” kolhoosi jooksva poliitika õpiringi (propagandist sm. Järvpõld) käsi. Propagandist ise polnud õppusteks põhjalikult ette valmistunud ja suutis õppeaasta jooksul läbi viia ainult 2 õppust (!). Juba esimesest õppusest polnud rida kuulajaid teadlikud. Ka hiljem “unustas” sm. Järvpõld osale kuulajaist õppuse aja teatamata. Nüüd, kus mujal toimuvad kokkuvõtlikud vestlused, seisab “Edasi” kolhoosi parteiorganisatsioon kurva fakti ees – õppeaasta on jooksnud tühja. Parteiorganisatsioon juhtis õigeaegselt propagandisti tähelepanu õppetöö organiseerimisele, ka rajoonikomitee büroo kuulas pärast esimest õppust ära tema informatsiooni õppetöö olukorrast ning hoiatas teda õppetöösse hooletu suhtumise eest. Kommunist sm. Järvpõllul endal puudus vastutustunne.
Selleks, et järgmise õppeaasta ettevalmistamisel ei esineks analoogilisi asju, oleks vajalik, et kolhoosi parteiorganisatsioon ning ka rajoonikomitee instruktor suhtuksid tõsisemalt propagandisti valikusse ja soovitaksid sellele tööle igati sobiva inimese.
Analüüsides parteiharidustööd, torkab teravalt silma nõrk distsipliin mitmes ringis, aga samuti ka parteioragnisatsioonide vähene huvi õppedistsipliini kindlustamise vastu. Nii olid Stalini-nimelise kolhoosi poliitkoolis peamised õppustest eemalejääjad kommunistid sm-d Mürk, Laidma ja Lukka. Parteiorganisatsioon aga ei ole nende küsimust kordagi oma koosolekukl arutanud. Analoogiline olukord on ka K. Marxi nimelise kolhoosi jooksva poliitika õpperingis. Sagedasteks puudujateks olid kommunistid sm-d Ojavere ja Saidla. Kuid ka selles partei alg-organisatsioonis ei arutatud kommunistide osavõttu õppustest.
Võib eksimatult öelda, et ainult “Võidulipu” kolhoosi parteoorganisatsioon suutis tagada kommunistide täieliku osavõtu õppustest. Nagu hiljuti toimunud kokkuvõtlik õppus näitas, olid kõik kuulajad omandanud läbitöötatud materjali, seejuures eriti põhjalikult aga kommunistid Aleksander Armulik, Armilde Sibul ning parteitud seltsimehed Leho Laanoja ja Rudolf Russ. Distsipliiniküsimusega ei tegelenud põhjalikult ka rajoonikomitee instruktor, ja kui ta mõnevõrra tegeleski, siis ei suutnud ta suunata parteiorganisatsioone õppedistsipliini kindlustamisele.
Kui vaadelda õpiringide kuulajate nimekirju, tekib mõte -miks nii vähe kommunistlikke noori võttis kuulajatena osa poliitkoolide ja õpiringide tööst? Marxi-nimelises koolis võttis õppetööst sisuliselt osa ainult algorganisatsiooni sekretär. Väga palju kommunistlikke noori jäi kõrvale poliitilisest enesetäiendamisest ka “Võidulipu” kolhoosis ja mujal.
Oleks vajalik, et komsomoli rajoonikomitee sellegas tõsiselt arvestaks ning teeks oma järeldused järgmise õppeaasta ettevalmistamisel. Pole sugugi õige, et paljud kommunistlikud noored, kes pole suutelised raamatuga töötama iseseisvalt, jäetakse poliitharidusvõrgu komplekteerimisel kas siis kahesilma vahele või “suunatakse” iseseisvalt õppima.
K. PALU