80 aasta eest päris palju juttu

Võru Teataja 12. mai 1928
Suurem murdvargus Urvastes
Ära viidi kõik seemnevili, liha ning riiete- tagavara
(Traaditeel oma kirjasaatjalt)
Urvastest, 11. mail. Täna öösel on vargad sisse murdnud Urvaste vallas Pikamäe talu Joh. Neumanni aita ja ära viinud pea kogu aidas seisva kraami. Vargad on sisse murdnud aida lae kaudu. Ära on viidud kõik seemnevili, lihatagavara ja taliriided, mis olid aita hoiule pandud.
Vargad on olnud mitme hobusega, mis teele on ootama jäetud, kuna kraam seljaga pääle tassiti.
Aineline kahju on selgumata, kuid ulatub mitmetesse sadadesse kroonidesse. Politsei on alustanud energilist juurdlust varastele jälile jõudmiseks.

Võru Teataja 12. mai 1928
Kõnelus Võrumaa Edissoniga
A. Keele tähtsad leidused piimatööstuse alal
Leiduril mõttes veel terve rida uusi leidusi
Võrumaalane A. Keel on konstrueerinud täiesti algupärase piima pastörisaatori, mis oma otstarbekohasuse ja lihtsuse tõttu kõik seni tarvitusel olevad pastörisaatorid kolikambri heidab. Leidus on eriteadlaste komisjoni poolt järele proovitud ning katsetel on uus pastörisaator annud kõigeparemaid tagajärgi.
Uute pastörisaatorite valmistamise õigus on läinud Tallinnas asuva “Laverna” firma kätte, mis aparaatide valmistamisele on asunud. Leidus on äratanud suurt tähelepanu ka välismaal, kust on tulnud hulk järelpärimisi ja tellimisi.
Peale selle on A. Keel ülesleidnud uue piimakaalu, mis automaatselt täispiima järele külmapiima toojale välja mõõdab, ilma, et selleks inimese tööjõudu tarvis oleks, nagu senini.
A. Keele leiduste hulka kuulub ka uue konstruktsiooniga vee- ehk piimapump.
Viimasel ajal on Võrumaa Edisson kõvasti ametis ühe uue leiduse konstrueerimise kallal, mis üllatada võib laialdasi ringkondi. Leidusest on praegu veel varajane rääkida.
Pääle selle on leiduril mõttes terve rida leidusi, mille konstrueerimisele asub hiljem.
Harilikult oleme harjunud leidureid ette kujutama vaiksete ja tasaste inimestena ,kinniste iseloomudega, sõnaahtratena, kelle suust raske on sõnu välja kiskuda, rääkimata lõbusast vestlusest.
A. Keel on täielik vastand niisuguste leidurite tüübile. Ta on lõbus, jutukas, kellega satud juba esimesel kokkusaamisel elavasse jutuajamisse. Ainult oma leidustest kõneleb vähe. Kogu aja tuleb juttu sellele tüürida. Kui jutu oleme viinud pastörisaatori peale, siis läheb siin juba libedamini.
- Kuidas tulite sellele leidusele?
Ei tea isegi, vastab ta. Piimatööstuses töötades, seletab leidur edasi, panin tähele, et tarvitusel olevad pastörisaatorid on liig keerulise ehitusega ja oma kalliduse tõttu paljudele piimatalitustele kättesaamatud.
Äkki vilksatas minus mõte pastörisaatorit valmistada uuel põhimõttel. Arvasin, et miks ei või pastörisaatori juures tarvitusel oleva auru aset täita keev vesi. Algas konstrueerimine, mille tulemusena on uus pastörisaator.

Uneta ööd

Valminud uuetüübilise pastörisaatori valmimine võttis mitu aastat. Algasin töödega kaks või kolm aastat tagasi. Algul valmistasin mingisuguse värdja, mida näitasin ühele masinatöösturile. Minu aparaati püüti järele teha, aga ei õnnestunud. Lõin mõneks ajaks asja pääle käega, kuid mõttes valmistasin uut plaani, et algatust teeostada.
Siis algasin uue jõuga. Oli suuri raskusi, eriti konstrueerimisel. Selle juures andis minu puudulik haridus ennast tunda. Mul tuli algusest pääle hakata. Püüdsin raamatute kaudu tutvuneda vajalikkude teadmistega. Alles siis algasin tööd.
Kogu tarvisminev materjal tuli kokku kanda, valmistada mudeleid, mis tihti ei õnnestunud, materjali tuli muretseda enamalt jaolt Tallinnast ja Tartust. Üksi sõitusid tuli Tallinna ette võtta keskmiselt kaks korda kuus.
Kodus püüdsin ise valmistada, mis koduste abinõudega võimalik. Pühendasin kõik vaba aja leidusele. Päevast ei jatkunud, tuli ööd appi võtta.
Ega niisugune alaline kopsimine just perekonnale ei meeldinud, naeratab hra Keel. Naine oli tihtigi tusane.
A. Keele pastörisaatoril on terve rida omadusi, mis seni tarvitusel olevatel aparaatidel puuduvad. Hinnalt on uus aparaat kõigile piimatalitustele kättesaadav. Esialgse arvestuse järele tuleb uus pastörisaator maksma 700-800 krooni. Selel juures on torustik kui ka piima vastuvõtte nõud vasest. Üldse on aparadil torustikku vähe, samuti tarvitab aparaadi ülessäädmine vähe ruumi. Sama töövõimega väljamaa sisseseade tuleb mitmekordselt kallim. Soojuse vaheldaja aj pastörisaator tuleb üksi maksma 150 tuhande sendi ümber. Kui siis juure arvata veel jõuallikas, aurukatel, siis tõuseb kogu sissesääde ligi poole miljoni sendini. Kütteks minev kulu tuleb küll A. Keele pastörisaatoril juure, kuid see on miinimumini vähendatud.
A. Keel jätab oma esimese algaparaadi töösse Vana-Antsla, Alke piimatalitusse, kus leidur ise meieriks. Algaparaat on 600-liitrise läbilaskevõimega tunnis.
Piimaasjanduses omab A. Keele teine leidus automaat piimakaal kahtlemata samuti tähtsuse. Leiduse abil on võimalik piimaühisuse tööjõudu vähendada ühe inimese võrra.Täispiim kaalub automaatselt piimatoojale läbiaetud piima tagasi.
A. Keel on veel võrdlemisi noor mees, 37 aastat vana, sündinud V-Antslas sepa pojana. Juba poisikesena avaldus tema juures leiduri kalduvusi. Ta püüdis kõiki asju teisiti teha. Kui isa sepikojast lahkus, siis oli tagasitulles ikka mõni üllatus ees. Hiljem hakkas A. Keel piimaasjanduse alal tööle. Vahepääl võttis ilmasõjast osa ja teenis Arhangelskis laevatehases ettejoonistajana.
Laevatehasesse teenistusse saamine sündis huvitaval kombel samuti tema leidlikkuse läbi, kunas muidu oleks tulnud kaitsekraavides külmetada. Hra Keel seletab selle kohta järgmist: roodu komandöril oli läinud sõiduk rikki ja ta pööranud sõdurite poole, et keegi vea ära parandaks. Kuna läheduses mingisuguseid paranduse abinõusid polnud, siis ei läinud see teistel korda. Terve viga peitunud ainult ühe vedru puudumisel. Juhuslikult on hra Keel märganud seinal kella, võtnud sealt vedru ja sõiduk oli korras. Niisugune leidlikkus oli komanderile meeldinud ja hra Keel saadeti tuleliinilt kaugele Arhangelskisse.
Vee- ehk piimapumba leidus on sündinud samuti juhuslikult. Ta on viibinud ühes tehases. Sääl on käsil olnud mingisugune pumba sisseseadmine. Ükski pole sobinud.
Koju sõitnud, valmistas ta kohe traadikeste ja torustiku abil pumba, kolbe käimapanemiseks tarvitades täiesti uut põhimõtet.


Võru Teataja 12. mai 1928
Elu-olu Urvastes
“Siiriuse” maja ehitus edeneb.
Nagu mujal, nõnda ka Urvastes, on sedakorda kevade kätte jõudnud, sest sahad ja äkked liiguvad juba igalpool nurmedel ja kartuli panemisega on ka mõnigi algust teinud. Karjatoidu puudus oli siin mõnelgi käes, kuid mitte nii teraval kujul nagu möödunud kevadel. Nüüd aga on inimesed sellest enamvähem pääsnud, sest mõni on juba oma loomad välja lasknud ja häda enam ei ole. Seemenevilja suhtes on küll mitmed põllupidajad abi pidanud otsima, kuna külvivilja tagavaradest kõigil mitte ei jätku, kuigi ka suur hulk omal jõul siin asjast üle saavad.
Liit “Siirius” on oma maja ehitamise kallal kõvasti ametis. Kuna meister juba kolmandat nädalat töö juures, siis on nõndakaugele jõutud, et puumaterjal juba suuremalt osalt ära on löödud ja praegu vundamendi tegemise kallal ametis ollakse. Kui töö sarnaselt edeneb, siis jõuab ehitus varsti katusealla. Kuna niisugune ehitus liidule muidugist väga raske on ja palju kulusid nõuab ,siis on ka liidu juhatusel siin palju jõupingutusi töö edasiviimisel.
Olgugi, et liidu esimees, Keller oma talvevildid jalast ära on visanud ja nüüd temal palju kergem liidu maja ehitamise tööde ja teisi jookse jooksta, peaks teised juhatuse ja komisjoni liikmed ehk rohkem asjaga ühes käima.
Keskmisel suviste pühal on liidu pidu Koigu koolimajas, mille puhas ülejääk ehituse kulude katteks läheb.
Selles ttuleb üks miljon sent tasuda otsekohe sularahas.
Esitatud tingimuste kohta võtab lauljate liit seisukoha, milleks on kokku kutsutud lauljate liidu nõukogu.


Elu 12. mai 1928
Vannutatud advokaadi abi
Rudolf Keller
Vastuvõtmine Antslas, igal kolmapäeval, apteegi majas
Muil päevil Tartus, Raekoja 14