Postimees 30. aprill 1931
Ringi ümber kodumaa.
Mesilastel halb talv. Urvastes ja kuuldavasti ka mujal on tänavu talvel ja iseäranis nüüd kevadel palju mesilasperesid otsa saanud, mida põhjustanud arvatavasti pikk ja kare talv, sest tihti on surnud peredel küllaldaselt mett.
Kõrge viivitusprotsent lõhkus seltsi. Urvastes tegutseb, nagu tavaliselt igas vallas „Urvaste vastast. tulek. abiandm. selts“, kus omal-ajal olid kindlustatud enamik vallaelanikkude hooneid, olles seega ka samad isikud ühtlasi ka seltsi liikmeteks. Neile, kes oma kohustusi ei saa tähtpäevaks õiendada, määrati viivitusprotsendiks 24. Rahavaesel ajal tuli viimast teed paljudel tarvitada. Tänu kõrgele viivitusprotsendile ei suutnud paljud oma suurekspaisunud kohustusi enam korralikult täita, ja olid sunnitud kahjuks seltsist lahkuma, jättes seltsi kiratsema vaid väheste liikmetega. Samuti on siin ka kohaliku masinatarvitajate ühingul viivitusprotsent liig kõrge ja maksjaile ruineeriv, seda enam, et rahaprotsent tänapäev juba hulga odavam.
Friday, April 29, 2011
Hm, Norman vist ei olnud lojaalne
Kolhoosi Elu 29. aprill 1951
Kui esimees salapäratseb
Kuldre külanõukogu Stalini-nimelisel kolhoosil on küllalt suur kaera- ja segaviljaseemne puudujääk. Võib arvata, et puuduoleva seemnevilja saamine on kolhoosi, aga eriti tema esimehe sm. Normani südameasjaks, kuid tegelikult on olukord teisiti. Kuni senini ei ole kolhoosil varutud puuduolevat seemet, kuigi selleks on kõik võimalused olemas. Naaberkolhoosil Edasil on seemnevilja ülejääke, mida ta on nõus andma vahetuskorras Stalini-nimelisele kolhoosile. Stalini-nimelise kolhoosi esimees sm. Norman aga vahetada ei taha. „Laenutuse korras küll,“ ütleb ta, „sügisel maksame tagasi 10 protsendilise lisaga.“ Ei ole arusaadav, miks sm. Norman sellega ei nõustu. Ometi on kolhoosil võimalus vahetada seemnevilja vastu oma möödunud aasta kaera, mis seemneks on alaväärtuslik, kuid kõlbab naaberkolhoosile loomasöödaks. Vahetamisega on nõus Edasi kolhoosi esimees sm. Kender. Ka kooperatiivi kaudu, linaseemne vastu, on võimalik saada seemet. Kuid kõige olulisem, millega sm. Norman ei arvesta on see, et külviaeg on käes, põllud ootavad külvi. Sm. Normanil on aeg jätta salapäratsemised, muretseda lülviseeme, et kolhoos saaks kiiresti lõpetada külvitööd.
Kuid see ei ole kolhoosis ainsaks puuduseks.
Puhtimisainet -granosaani ei ostnud kolhoos samuti välja, jälle esimehe sm. Normani salapäratsemistele ja ütlustele, et küll me ostame. Seeon põhjustanud aga omakorda, et kolhoosil on praegu puudu puhtimisainet. 2,5 kg kogus, mis saadi liitunud kolhoosilt Tulevikult ei rahulda vajadust.
Kolhoosil on külvatud 0,75 ha kaera puhtimata seemnega. Kui kolhoos aga sõlmis sotsialistliku võistluse lepingu Karl Marksi nimelise kolhoosiga, võeti sinna sisse tingimus – külvata kõrgel agrotehnilisel tasemel ja ainult puhitud seemnega. Seega ei ole kolhoos täitnud üht sotsialistliku võistluse väga tähtsat tingimust.
Kõigest eeltoodust selgub, et sm. Normani salapäratsemistel pole midagi tegemist tegeliku eluga. Sm. Normanil on vaja töötada nii nagu nõuavad seda meie riigi ja töötajate huvid.
H. ALLIKAS
Kui esimees salapäratseb
Kuldre külanõukogu Stalini-nimelisel kolhoosil on küllalt suur kaera- ja segaviljaseemne puudujääk. Võib arvata, et puuduoleva seemnevilja saamine on kolhoosi, aga eriti tema esimehe sm. Normani südameasjaks, kuid tegelikult on olukord teisiti. Kuni senini ei ole kolhoosil varutud puuduolevat seemet, kuigi selleks on kõik võimalused olemas. Naaberkolhoosil Edasil on seemnevilja ülejääke, mida ta on nõus andma vahetuskorras Stalini-nimelisele kolhoosile. Stalini-nimelise kolhoosi esimees sm. Norman aga vahetada ei taha. „Laenutuse korras küll,“ ütleb ta, „sügisel maksame tagasi 10 protsendilise lisaga.“ Ei ole arusaadav, miks sm. Norman sellega ei nõustu. Ometi on kolhoosil võimalus vahetada seemnevilja vastu oma möödunud aasta kaera, mis seemneks on alaväärtuslik, kuid kõlbab naaberkolhoosile loomasöödaks. Vahetamisega on nõus Edasi kolhoosi esimees sm. Kender. Ka kooperatiivi kaudu, linaseemne vastu, on võimalik saada seemet. Kuid kõige olulisem, millega sm. Norman ei arvesta on see, et külviaeg on käes, põllud ootavad külvi. Sm. Normanil on aeg jätta salapäratsemised, muretseda lülviseeme, et kolhoos saaks kiiresti lõpetada külvitööd.
Kuid see ei ole kolhoosis ainsaks puuduseks.
Puhtimisainet -granosaani ei ostnud kolhoos samuti välja, jälle esimehe sm. Normani salapäratsemistele ja ütlustele, et küll me ostame. Seeon põhjustanud aga omakorda, et kolhoosil on praegu puudu puhtimisainet. 2,5 kg kogus, mis saadi liitunud kolhoosilt Tulevikult ei rahulda vajadust.
Kolhoosil on külvatud 0,75 ha kaera puhtimata seemnega. Kui kolhoos aga sõlmis sotsialistliku võistluse lepingu Karl Marksi nimelise kolhoosiga, võeti sinna sisse tingimus – külvata kõrgel agrotehnilisel tasemel ja ainult puhitud seemnega. Seega ei ole kolhoos täitnud üht sotsialistliku võistluse väga tähtsat tingimust.
Kõigest eeltoodust selgub, et sm. Normani salapäratsemistel pole midagi tegemist tegeliku eluga. Sm. Normanil on vaja töötada nii nagu nõuavad seda meie riigi ja töötajate huvid.
H. ALLIKAS
Wednesday, April 27, 2011
Elektriseadmete parandamine Vaabinas Jaanimäe laudas
Töörahva Elu 27. aprill 1971
KRIITIKALE VASTATI
„Edasi“ kolhoosi Vaabina osakonna Jaanimäe lauda lüpsjad olid mures elektriseadmete kehva seisukorra pärast.
Põllumajandusvalitsuse elektrigrupi töötajad kontrollisid „Edasi“ kolhoosi Vaabina osakonna Jaanimäe lauda elektriseadmete olukorda. Kirjas märgitud puudused vastasid tõele.
Nimetatud lauda madalpingeliini mastid on avariiohtlikud. Mitmes kohas on isolaatorikonksud masti seest välja langenud, mistõttu faasijuhtmed külgtuule mõjul kokku puutuvad. See on põhjustanud sagedasi elektrivoolu katkestusi ja seega ka häireid lauda elektriseadmete töös. Võru Võrgurajooni Antsla meistripunkt on asunud kõne all olevat liini rekonstrueerima, kuid tööd on ajutiselt katkestatud. Meister O. Lillman teatas telefoni teel, et liini korrastamise tööd lõpetatakse lähemal ajal.
J. LILLEMÄGI
põllumajandusvalitsuse elektrigrupi peainsener
KRIITIKALE VASTATI
„Edasi“ kolhoosi Vaabina osakonna Jaanimäe lauda lüpsjad olid mures elektriseadmete kehva seisukorra pärast.
Põllumajandusvalitsuse elektrigrupi töötajad kontrollisid „Edasi“ kolhoosi Vaabina osakonna Jaanimäe lauda elektriseadmete olukorda. Kirjas märgitud puudused vastasid tõele.
Nimetatud lauda madalpingeliini mastid on avariiohtlikud. Mitmes kohas on isolaatorikonksud masti seest välja langenud, mistõttu faasijuhtmed külgtuule mõjul kokku puutuvad. See on põhjustanud sagedasi elektrivoolu katkestusi ja seega ka häireid lauda elektriseadmete töös. Võru Võrgurajooni Antsla meistripunkt on asunud kõne all olevat liini rekonstrueerima, kuid tööd on ajutiselt katkestatud. Meister O. Lillman teatas telefoni teel, et liini korrastamise tööd lõpetatakse lähemal ajal.
J. LILLEMÄGI
põllumajandusvalitsuse elektrigrupi peainsener
Kuidas loodreid kritiseeriti
Töörahva Elu 27. aprill 1961
Seinalehtede veergudelt
„KÜLVAJA“ KÜLVI EEL
„Kas oled juba lugenud?“
„Jah, loodritele pihta!“
„Vähe, mõnda oleks veel vaja olnud tõmmata.“
„Õige küll, küllap võtavad õppust.“
Selliseid dialooge võis kuulda Urvaste kolhoosis sõnnikuveol ja laudas, kontoris ja töökojas. Arutlusobjektiks oli partei-algorganisatsiooni häälekandja seinalehe „Külvaja“ nr. 4 ilmumine.
Seekordses numbris on 3 artiklit. Juhtkirjas „NLK Partei XXII kongressi el“ antakse lühike ja konkreetne kokkuvõte kongressieelsest sotsialistlikust võistlusest. Kõlama jääb üleskutse võtta kongress vastu uute töövõitudega.
Keskne artikkel „Kõik jõud kevadkülvi ettevalmistamiseks“ algab kohe rahvasõna-motoga „Kevadine päev võib aastat toita“. Artikkel tõstab esile vanu kolhoosnikuid ja kolhoosinoori, kes ühistööst aktiivselt osa võtavad. Tundub, et nimesid on isegi palju, kellele kiitust jagatakse. Kuid tegelikult on asjaosalised selle ära teeninud. Nimelt on ühistööst osavõtt suurenenud. Pärast uue juhatuse ja esimehe valimist seati sisse graafik tööst osavõtmise kohta. Teiste hulgas tõstab seinaleht esile selliseid eakaid töömehi nagu E. Ernitsat (77 a. vana), K. Hendriksoni, E. Jeegerit jt. Noortest saavad kiitust H. Pittim, J, Kasepalu jt.
Samal ajal on ära toodud ühistööst kõrvalehoidjate nimed. Siin nad on: H. Pütsepp, L.Viss, E. Sohva, A. Keem, K. Kudu.
Nende poole pöördubki seinaleht küsimusega: „Kas nende jaoks tõesti ei leidu sobivat tööd?“
Viimases lühikestest signaalidest koosnevas osas „Toimetusse saabunud kirjadest“ kritiseeritakse veel kohati (näit. 2. brigaadis) esinevat „talvemeeleolu“, hurjutatakse „pikapäeva“ meest O. Langi, kes joomise pärast Võrus kaks nädalat kartseris istus.
Kokkuvõttes võib öelda, et seekordne number täitis oma ülesande. Seda eelkõige õigeaegse ilmumisega. Kuna kolhoosil on oma fotoleht, siis piltide avaldamine seinalehes ainult dubleeriks eelmist, kuid mõned karikatuurid ja joonised kuluksid marjaks ära. Siis oleks „Külvaja“ samm veelgi jõulisem, löögid veelgi tugevamad.
L. PUUSEPP
Seinalehtede veergudelt
„KÜLVAJA“ KÜLVI EEL
„Kas oled juba lugenud?“
„Jah, loodritele pihta!“
„Vähe, mõnda oleks veel vaja olnud tõmmata.“
„Õige küll, küllap võtavad õppust.“
Selliseid dialooge võis kuulda Urvaste kolhoosis sõnnikuveol ja laudas, kontoris ja töökojas. Arutlusobjektiks oli partei-algorganisatsiooni häälekandja seinalehe „Külvaja“ nr. 4 ilmumine.
Seekordses numbris on 3 artiklit. Juhtkirjas „NLK Partei XXII kongressi el“ antakse lühike ja konkreetne kokkuvõte kongressieelsest sotsialistlikust võistlusest. Kõlama jääb üleskutse võtta kongress vastu uute töövõitudega.
Keskne artikkel „Kõik jõud kevadkülvi ettevalmistamiseks“ algab kohe rahvasõna-motoga „Kevadine päev võib aastat toita“. Artikkel tõstab esile vanu kolhoosnikuid ja kolhoosinoori, kes ühistööst aktiivselt osa võtavad. Tundub, et nimesid on isegi palju, kellele kiitust jagatakse. Kuid tegelikult on asjaosalised selle ära teeninud. Nimelt on ühistööst osavõtt suurenenud. Pärast uue juhatuse ja esimehe valimist seati sisse graafik tööst osavõtmise kohta. Teiste hulgas tõstab seinaleht esile selliseid eakaid töömehi nagu E. Ernitsat (77 a. vana), K. Hendriksoni, E. Jeegerit jt. Noortest saavad kiitust H. Pittim, J, Kasepalu jt.
Samal ajal on ära toodud ühistööst kõrvalehoidjate nimed. Siin nad on: H. Pütsepp, L.Viss, E. Sohva, A. Keem, K. Kudu.
Nende poole pöördubki seinaleht küsimusega: „Kas nende jaoks tõesti ei leidu sobivat tööd?“
Viimases lühikestest signaalidest koosnevas osas „Toimetusse saabunud kirjadest“ kritiseeritakse veel kohati (näit. 2. brigaadis) esinevat „talvemeeleolu“, hurjutatakse „pikapäeva“ meest O. Langi, kes joomise pärast Võrus kaks nädalat kartseris istus.
Kokkuvõttes võib öelda, et seekordne number täitis oma ülesande. Seda eelkõige õigeaegse ilmumisega. Kuna kolhoosil on oma fotoleht, siis piltide avaldamine seinalehes ainult dubleeriks eelmist, kuid mõned karikatuurid ja joonised kuluksid marjaks ära. Siis oleks „Külvaja“ samm veelgi jõulisem, löögid veelgi tugevamad.
L. PUUSEPP
Monday, April 25, 2011
Rööp ei taha sporti arendada
Kolhoosi Elu 25. aprill 1951
Koolil puuduvad spordivahendid
Urvaste 7- klassilises koolis on rohkesti spordihuvilisi koolinoori. Kuid noored ei saa oma võimeid arendada, sest koolil puuduvad igasugused spordivahendid.
Nii näiteks ei ole kool tänaseni suutnud endale soetada oda, ketast, kuuli, käsipalli ega isegi võrku. Sellest tingituna on Urvaste 7-klassilise koolisportlased esinenud rajooni koolidevahelistel võistlustel halvasti.
Juba pikemat aega tunnevad koolinoored puudust nõuetekohase spordiväljaku järele. Õpilased ei suuda oma jõuga väljakut korrastada, rajooni VS „Jõud“ nõukogu aga pole selles osas vähematki abi osutanud.
Urvaste 7-klassilise kooli õpilased soovivad, et kooli direktor sm. Rööp võtaks sportimisvõimaluste loomist tõsisemalt ja asuks juba lähemail päevil märgitud puuduste kõrvaldamisele.
L. HAINAS
Koolil puuduvad spordivahendid
Urvaste 7- klassilises koolis on rohkesti spordihuvilisi koolinoori. Kuid noored ei saa oma võimeid arendada, sest koolil puuduvad igasugused spordivahendid.
Nii näiteks ei ole kool tänaseni suutnud endale soetada oda, ketast, kuuli, käsipalli ega isegi võrku. Sellest tingituna on Urvaste 7-klassilise koolisportlased esinenud rajooni koolidevahelistel võistlustel halvasti.
Juba pikemat aega tunnevad koolinoored puudust nõuetekohase spordiväljaku järele. Õpilased ei suuda oma jõuga väljakut korrastada, rajooni VS „Jõud“ nõukogu aga pole selles osas vähematki abi osutanud.
Urvaste 7-klassilise kooli õpilased soovivad, et kooli direktor sm. Rööp võtaks sportimisvõimaluste loomist tõsisemalt ja asuks juba lähemail päevil märgitud puuduste kõrvaldamisele.
L. HAINAS
Saturday, April 23, 2011
Uue-Antslas uus orkester
Võru Teataja 23. aprill 1931
Kaks uut orkestrit Võrumaal.
Põlva ja Uue-Antsla edusammud.
Kaitseliidu algatusel on Võrumaal kaks uut orkestrit ellu kutsutud, nimelt Põlvas ja Uue-Antslas. /---/
Samuti pandi alus Uue-Antslas orkestrile. ¾ vajalikust summast orkestri jaoks on juba olemas. Uue-Antsla orkestrit hakkab juhatama Võrumaa tuntud muusikamees hra Kripson, kes hiljuti Räpinast Uue-Antslasse asus.
Kaks uut orkestrit Võrumaal.
Põlva ja Uue-Antsla edusammud.
Kaitseliidu algatusel on Võrumaal kaks uut orkestrit ellu kutsutud, nimelt Põlvas ja Uue-Antslas. /---/
Samuti pandi alus Uue-Antslas orkestrile. ¾ vajalikust summast orkestri jaoks on juba olemas. Uue-Antsla orkestrit hakkab juhatama Võrumaa tuntud muusikamees hra Kripson, kes hiljuti Räpinast Uue-Antslasse asus.
Talusid läks ka Urvastes haamri alla
Postimees 23. aprill 1931
Rida talusid müüdi oksjonil.
/----/ Jaan Kerge Võrumaal Urvaste vallas asuval „Kema“ talul, mis 28,06 tiinu suur, lasub võlga 3756 krooni. Pakkujaid on kaks ja neist ostab Alfred Perv talu 5000 kr. eest.
Rida talusid müüdi oksjonil.
/----/ Jaan Kerge Võrumaal Urvaste vallas asuval „Kema“ talul, mis 28,06 tiinu suur, lasub võlga 3756 krooni. Pakkujaid on kaks ja neist ostab Alfred Perv talu 5000 kr. eest.
Thursday, April 21, 2011
Urvaste laulupeo eeltööd
Võru Teataja 21. aprill 1931
Urvaste laulupeo eeltööd.
Urvaste kihelkonna 1. laulupeoks on osavõtjate laulu ja pasunakooride registreerimine käimas. Kuni 18 skp. oli laulupeo osavõtuks end registreerinud 5 segakoori, 5 lastekoori ja 3 pasunakoori. Pasunakooride üldjuhiks on määratud Vana-Antsla kaitseliidu orkestri juht härra Must, kuna ühendatud laulukooridele üldjuht hiljem väljastpoolt kutsutakse.
Ka on laulupeo kava (ühendatud laulu ja pasunakooridetarbeks) ümbruskonna kooridele kätte saadetud ning jääks aina soovida, et sega- laste ja pasunakoorid, kes laulupeost soovivad osa võtta, end pea üles annaksid „Siirius“ Urvaste p. ag.
Urvaste laulupeo eeltööd.
Urvaste kihelkonna 1. laulupeoks on osavõtjate laulu ja pasunakooride registreerimine käimas. Kuni 18 skp. oli laulupeo osavõtuks end registreerinud 5 segakoori, 5 lastekoori ja 3 pasunakoori. Pasunakooride üldjuhiks on määratud Vana-Antsla kaitseliidu orkestri juht härra Must, kuna ühendatud laulukooridele üldjuht hiljem väljastpoolt kutsutakse.
Ka on laulupeo kava (ühendatud laulu ja pasunakooridetarbeks) ümbruskonna kooridele kätte saadetud ning jääks aina soovida, et sega- laste ja pasunakoorid, kes laulupeost soovivad osa võtta, end pea üles annaksid „Siirius“ Urvaste p. ag.
Kahte rahvamaja ei ole vaja!
Võru Teataja 21. aprill 1931
Protest Urvaste vallavolikogu otsuse vastu.
Maavalitsusele on läkitatud 9 palvet 529 allkirjaga.
Juba varem kirjutasime, nagu kavatseks Urvaste rahvaharidusselts vallavolikogu teataval määral kaasa mõjutada, et uue koolimaja juurde, mis ehitamisel, lisakõrvalehitis tehtaks nendele pidustuste jne. otstarbeks. Kodanikkude imestuseks tegi ka vallavolikogu 8 häält poolt 7 vastu – otsuse, et nimetatud kõrvalehitis, rahvasaal, tuleb ehitada.
Kuna vallavolikogu haridusseltsi kihutusel oma otsuse on teinud ja rahvasaali ehituseks kõigevähematki vajadust ei ole, sest Urvastes on isegi avalik rahvamaja olemas, siis asusid kodanikud hääli korjama vallavolikogu otsuse tühistamiseks. Maavalitsusele on läkitatud üheksa palvet, missugusele on alla kirjutanud 529 hääleõiguslist valla kodanikku (s.o. ümarguselt 2/3 kogu hääleõig. kod. arvust!), kes paluvad volikogu ebaõiglast ja põhjendamata otsust tühistada.
Üldiselt on vallavolikogu oma otsusega eelnimetatud rahvasaali ehituse mõttes kogu valla kodanikud suures enamuses äärmisele pahameelele ajanud, seda rohkem, et otsuse tegemiseks peamiselt kaasa on aidanud Urvaste rahvaharidusseltsi juhatus, kes vastava palve volikogule esitanud.
Kuna aga peaks omi otsusi volikogu just valla üldhuvide seisukohalt tegema, ilma et tend kõrvalmõjudest lasta juhtida, siis on ka avalik pahameel elanikkude keskel täiesti arusaadav. Urvaste valla kohta 2 avalikku rahvamaja, - noh, see on ikka veidi imelik, sest on ju kõigest 1500 hinge ja jatkub ühestki!
Monday, April 18, 2011
Võitlus liigse seltsimaja vastu
Elu 18. aprill 1931
Rahvas muutis volikogu otsuse.
Urvaste vallavolikogus võeti vastu imelik otsus – ehitada Urvaste ühe seltsimaja külje alla veel teine. Otsus võeti vastu 8 häälega poolt ja 7 vastu. Kuna praegu vallal koolimaja ehitamine käsil ja üldiselt vallas suur rahapuudus valitseb ning seltsimaja ehitus rahvale uusi makse kaela oleks toonud, tekkis üldine nurin rahva keskel.
Asuti häälte korjamisele, mis andis üllatavaid tagajärgi. Saadi kokku üle 600 allkirja, mis ligi kaks kolmandikku kogu rahva arvust. Nii lõi rahvas ise tagasi volikogu resolutsiooni.
Moetantsud Urvastes
Elu 18. aprill 1931
Moetantsud Urvastes.
Urvastes algasid tantsukursused. Kursused kestavad nädalapäevad. Osavõtt on õige suur.
Urvastes laulupäev tulemas
Elu 18. aprill 1931
Eeltööd Urvaste laulupäevaks käimas.
Teatavasti korraldab Urvaste noorsoo-liit „Siirus“ juuli algul laulupäeva.
Ülesandmisi on tulnud juba haruldaselt rohkesti, nii et Urvaste esimene laulupäev kahtlemata hästi korda läheb, kui ka ilm laulupäevaks hää juhtub olema. Neljapäeva õhtul peeti esimest suuremat proovi, kust ümbruskonna laulukoorid osa võtsid.
Eeltööd Urvaste laulupäevaks käimas.
Teatavasti korraldab Urvaste noorsoo-liit „Siirus“ juuli algul laulupäeva.
Ülesandmisi on tulnud juba haruldaselt rohkesti, nii et Urvaste esimene laulupäev kahtlemata hästi korda läheb, kui ka ilm laulupäevaks hää juhtub olema. Neljapäeva õhtul peeti esimest suuremat proovi, kust ümbruskonna laulukoorid osa võtsid.
Vaabina kooliga suured vaidlused
Võru Teataja 18. aprill 1931
Kool Peebole ja Kurenurme.
Maavolikogus tuli Vaabina koolide asi arutusele.
Vabina vallavolikogu oma otsusega määras juba möödunud aastal koolimajade asukohtadeks Vaabina as. ja Kurenurme. Selle otsuse pääle sai maavalitsus Vaabina valla elanikkude 570 allkirjaga protesti, milles palutakse vallavolikogu otsus muuta ja Vaabina valla algkoolide asukohtadeks jätta Kurenurme ja Peebo. Selle protesti puhul tegi maakoolivalitsus Vaabina vallavalitsusele ettepaneku vallavolikogus koolide asukohtade küsimust uuesti kaalumisele võtta.
Vaabina vallavolikogu arutaski 5. veebruaril vallaalgkoolide asukohtade küsimust uuesti ja otsustas määrata Vaabina valla algkoolide asukohtadeks Vaabina asunduse ja Kurenurme. Tulid protestid ja asja lahendama asus haridusnõukogu, kes leidis, et praegune Peebo algkooli asukoht, kui Kurenurmes uus algkool avatakse, jääb Peebo kooliringkonnale keskkohaks, kus lapsed algkoolist 3-4 klm. raadiusega maa-alale jäävad; kuna Peebo algkooli Vaabina asundusse üleviimisel üks osa 6-8 klm. kaugusele jäävad, sest Vaabina asunduse end. härrastemaja asub U.-Antsla piiril Vaabina valla ühes ääres.
Eeltoodud põhjustel haridusnõukogu otsustas Peebo algkooli jätta võrku 3-klassikomplektiga ning Kurenurme jaama juures avada 3-me klassikomplektiline algkool.
Ühinedes haridusnõukogu seisukohaga, maavalitsus esitas maavolikogule heakskiitmiseks Vaabina valla algkoolide võrgu muutmise haridusnõukogus vastuvõetud otsuse järele.
Kool Peebole ja Kurenurme.
Maavolikogus tuli Vaabina koolide asi arutusele.
Vabina vallavolikogu oma otsusega määras juba möödunud aastal koolimajade asukohtadeks Vaabina as. ja Kurenurme. Selle otsuse pääle sai maavalitsus Vaabina valla elanikkude 570 allkirjaga protesti, milles palutakse vallavolikogu otsus muuta ja Vaabina valla algkoolide asukohtadeks jätta Kurenurme ja Peebo. Selle protesti puhul tegi maakoolivalitsus Vaabina vallavalitsusele ettepaneku vallavolikogus koolide asukohtade küsimust uuesti kaalumisele võtta.
Vaabina vallavolikogu arutaski 5. veebruaril vallaalgkoolide asukohtade küsimust uuesti ja otsustas määrata Vaabina valla algkoolide asukohtadeks Vaabina asunduse ja Kurenurme. Tulid protestid ja asja lahendama asus haridusnõukogu, kes leidis, et praegune Peebo algkooli asukoht, kui Kurenurmes uus algkool avatakse, jääb Peebo kooliringkonnale keskkohaks, kus lapsed algkoolist 3-4 klm. raadiusega maa-alale jäävad; kuna Peebo algkooli Vaabina asundusse üleviimisel üks osa 6-8 klm. kaugusele jäävad, sest Vaabina asunduse end. härrastemaja asub U.-Antsla piiril Vaabina valla ühes ääres.
Eeltoodud põhjustel haridusnõukogu otsustas Peebo algkooli jätta võrku 3-klassikomplektiga ning Kurenurme jaama juures avada 3-me klassikomplektiline algkool.
Ühinedes haridusnõukogu seisukohaga, maavalitsus esitas maavolikogule heakskiitmiseks Vaabina valla algkoolide võrgu muutmise haridusnõukogus vastuvõetud otsuse järele.
Friday, April 15, 2011
Uus muusikamees Uue-Antslas
Võru Teataja 16. aprill 1931
Muusikamehe lahkumine Kanepist.
Aksel Kripson lahkus Kanepist Uue-Antsla.
14. aprillil lahkus Kanepist Aksel Kripson ja asus elama Uue-Antsla valda.
Kes küll Kripsoni ei tunne, kui tulist seltskonnategelast, laulu- ja muusikajuhti.
Kripson asus Kanepi laulu ja muusikat etendama 1926. a. Olles mitmes kooris laulujuhiks ja Kanepi Tuletõrje Seltsis orkestri juhiks on Kripson võitnud üldise poolehoiu laulu-mängijate peres kui ka väljaspool.
Kanepi tuletõrje pasunakoori hakkas ta juhtima 1929. a. Orkestri koosseis ei ole just mitte suur 14-15 mängijat, kuid siiski on Kripson nende mängijatega häid tagajärgi saavutanud. Orkester seisaks praegusel korral muusikaliselt veel kõrgemal kui Kripson oleks ta kallal tööd teinud, nii nagu laulukoori kallal, sest Kripsoni hing seisis rohkem laulus. Kripson on esinenud oma laulukooriga ja orkestriga paljudel seltskondlistel pidudel ja kiriku kontsertidel.
Muusikamehe lahkumine Kanepist.
Aksel Kripson lahkus Kanepist Uue-Antsla.
14. aprillil lahkus Kanepist Aksel Kripson ja asus elama Uue-Antsla valda.
Kes küll Kripsoni ei tunne, kui tulist seltskonnategelast, laulu- ja muusikajuhti.
Kripson asus Kanepi laulu ja muusikat etendama 1926. a. Olles mitmes kooris laulujuhiks ja Kanepi Tuletõrje Seltsis orkestri juhiks on Kripson võitnud üldise poolehoiu laulu-mängijate peres kui ka väljaspool.
Kanepi tuletõrje pasunakoori hakkas ta juhtima 1929. a. Orkestri koosseis ei ole just mitte suur 14-15 mängijat, kuid siiski on Kripson nende mängijatega häid tagajärgi saavutanud. Orkester seisaks praegusel korral muusikaliselt veel kõrgemal kui Kripson oleks ta kallal tööd teinud, nii nagu laulukoori kallal, sest Kripsoni hing seisis rohkem laulus. Kripson on esinenud oma laulukooriga ja orkestriga paljudel seltskondlistel pidudel ja kiriku kontsertidel.
Päris segane lugu
Võru Teataja 16. aprill 1931
Kui plikast villand, siis ratas tagasi.
Punase laua ees on Uue-Antsla poolt pärit vormimütsis kooliplika M.P. Teda süüdistab tööstur ja autoomanik Ilves jalgrata omandamises.
Nimelt ostnud möödunud aasta juunikuu algul Ilves Kriisi ärist jalgratta ja andnud selle hoiule M.P. kätte, lubades viimasel ka sõita. Ilves sõitis ise ära maale ja jättis ratta linna. Kooli lõpul sõitis aga M.P. kõige rattaga oma koduvalda Uue-Antslasse. Pärastpoole käinud veel mitmel ja mitmel korral Ilves Uue-Antslas M.P. pool, jättes ratta ikkagi toomata. Aeg veeres aga ikka edasi ja viimaks andis Ilves politseile üles, et M.P. olla omandanud tema ratta. Juurdlusel selgusid aga huvitavad asjaolud. Nimelt oli Ilves ratta M.P. kinkinud sõpruse tundemärgiks, aga mitte vastupidi. Neil asjaoludel rahukohtunik mõistis M.P. õigeks.
Esmaspäeval oli asi Ilvese edasikaebel Rahukogus arutusel. Ilvese poolt ülesantud tunnistajad Laud ja Sild ei suuda mitte tõestada, nagu ei oleks ratas kingitud. Rahukogu kinnitas Rahukohtuniku otsuse, jättes Ilvese edasikaebe tagajärjeta.
Kevadtööd hoos
Kolhoosi Elu 15. aprill 1951
Kevadtööd edenevad hoogsalt
Urvaste külanõukogus
Hoogsalt kulgeb maaharimine ja kevadised valikpõllutööd Urvaste külanõukogu Võidulipu kolhoosis.
Kolhoos on teostanud hulgaliselt talvviljaoraste pealtväetamist ja ristikukülvi.
Võidulipu kolhoosi põldudel töötas eile 16 paari hobuseid künni- ja teistel maaharimistöödel.
Suvivilja külvi tahab kolhoos alustada esmaspäeval.
Maha ei jää Punalipust ka sama külanõukogu Siiriuse kolhoos. Eile töötas siinsetel kolhoosipõldudel 14 paari hobuseid.
V. ÕIS
Kevadtööd edenevad hoogsalt
Urvaste külanõukogus
Hoogsalt kulgeb maaharimine ja kevadised valikpõllutööd Urvaste külanõukogu Võidulipu kolhoosis.
Kolhoos on teostanud hulgaliselt talvviljaoraste pealtväetamist ja ristikukülvi.
Võidulipu kolhoosi põldudel töötas eile 16 paari hobuseid künni- ja teistel maaharimistöödel.
Suvivilja külvi tahab kolhoos alustada esmaspäeval.
Maha ei jää Punalipust ka sama külanõukogu Siiriuse kolhoos. Eile töötas siinsetel kolhoosipõldudel 14 paari hobuseid.
V. ÕIS
Thursday, April 14, 2011
Ah, ei ole hullu:)
Võru Teataja 14. aprill 1931
Manda, lepime ära …
Kohtu ees on noormees Arnold Haabmets ja Amanda Hera. Hera süüdistab Haabmetsa kiviga pähe löömises. Nimelt läinud möödunud aasta augustikuul ühel õhtul Amanda Hera ühes teise plika Hilda Tsepikuga lauldes maanteed mööda. Sääl äkitselt visatud aga Herale teadmata kust kiviga pähe. Pärastpoole aga selgus, et lööjaks olnud Vaabina valla elanik Arnold Haabmets. Noormees ei taha esialgu süüd omaks võtta, kuid kui tunnistajate varal oli kindlaks tehtud, siis alistub saatusele, astub plika juurde ja lausub: „Manda, lepime ära, mul joh vihavainu midagi es ole.“ Lepivadki kokku ja noormees maksab 10 krooni ravimiskuludeks.
Subscribe to:
Posts (Atom)
