Kolhoosi Elu 20. detsember 1951
Lühiteateid rajoonist
Hea agitpunkt
Sm. Oleski juhtimisel kulgeb Antsla Põllumajandustehnikumi agitpunktis töö plaanipäraselt. Agitaatorid peavad vestlusi ja tutvustavad valijaid rahvakohtute valimismäärustikuga.
Kogunedes pärast töölõppu agitpunkti, kuulavad valijad seal raadiot, valveagitaatori vestlusi, loevad ajalehti ja vestlevad töösaavutustest ning tootmistöö küsimustest.
See agitpunkt on saanud ümberkaudsete kolhooside liikmeile ja Antsla Põllumajandustehnikumi Õppemajandi töötajaile vaba aja veetmise armsamaks paigaks.
V. KÄSPRE

Toorainet tööstusele
Neil päevil täitis Edasi kolhoos lina kontraheerimise lepingu 150 protsendiliselt, andes lepingus ettenähtud 902 kg kiu asemel 1353 kg kiudu.
Kolhoosi ehitusbrigaadi liikmed A. Mandel ja A. Lees valmistasid töö hõlbustamiseks linaropsimise agregaadi, kindlustades sellega lina andmise tööstusele ennetähtaegselt ja üle plaani.
Üleantud linakoguse eest saab kolhoos progressiivse tasusüsteemi alusel enam kui 12000 rubla.
E. ZIRK

Marutaud ja usuõpetus

Ugala 19. detsember lk 6
Võrumaalt
Vaabinlased nõuavad usuõpetust. Vaabina lastevanemad nõuavad ägedalt usuõpetusele erilise rõhu panemist omas koolis. Seda nõuet on ka õige ägedalt avaldatud lastevanemate koosolekul. Süüdistatakse õpetajaid ja õppenõukogu, et see olla loid usuõpetuse küsimuses.
Kuuldavasti hakatavat ka peale pühade Vaabina koolis usuõpetusele rohkem rõhku panema.
Marutaud Vaabinas Vaabinas olla liikumas marutaudi kahtlasi koeri. üks sarnastest koertest on hiljuti ühte kohalikku peremeest hammustanud. Viimane on Tartu haiglasse saadetud.
Marutaudi kahtlaste koerte liikumine hoiab ümbruskonda ärevuses.

Julge ujuja

Ugala 19. detsember 1931
„Julge ujuja“ Vaabinas.
Keskmisel jõulupühal mängitakse Vaabinas rahva raamatukogu seltsi poolt „Julge ujuja“.

Assistendi kosjalugu

Elu 19. detsember 1931
Ameerikalik kosimine U.-Antslas
Assistent tuli, nägi ja võitis.
Uue-Antsla noormehed T.K. ja assistent J. tipsutasid mõni päev tagasi Antsla tornirestoranis. Assistendile meeldis esimesest silmapilgust noor ettekandja preili, kes hiljuti Tsoorust Antslasse asus. Sooja pää juures ei jäänud ka süda külmaks, vaid noormees pidi puistama preilile välja oma südamesopi saladused. Järgnes sealsamas restoranilaua ees abieluettepanek, mis ka vastu võeti. Pühapäeval pidi mindama alevivalitsusse registreerimisele. Tehti kindel leping, mille murdmine oleks toonud noormehele 100 kr. maksu. See kiire asi läks veelgi kiiremaks. Päriti alevivalitsuselt telefoni teel järele, kas ei saaks registreerimist toimida erakorraliselt juba samal päeval. Saades säält jaatava vastuse, toimiti ka see kähku – ja järgnesid samas torni all pikad kihluse- ning kosjaviinad.

Kogudust ähvardab pankrot?

Elu 19. detsember 1931
Pristavihaamer ähvardab kogudust
Urvastes uus jõukatsumine 20. dets.
Pühapäevaks, 20. detsembriks on kutsutud kokku Urvaste koguduse erakorraline täiskogu koosolek. Koosoleku päevakorras figureeris terve rida küsimusi, millest võib oleneda ära koguduse saatus. Päevakorra järele valitakse nõukogusse 1/3 liikmetest, arutusele tuleb 1932. a. eelarve. Koosolekul tulipunktiks kujuneb kahtlemata õpetaja J. Valki palgakärpimine ja ametlik lahkumise tähtpäeva kindlaksmääramine. Urvaste koguduse varandusi ähvardab pristavihaamer. End. õpet. Stein esines koguduse vastu 200-tuhandelise nõudmisega, samuti on võlad kohutavalt kasvanud selle aja kestes, mil õp. Valk on olnud koguduse hingekarjaseks Urvastes. Iga koguduse liikme otsekohene südamesoov peaks olema, et oma koguduseelu jällegi õigeisse rööpaisse läheks. Sellepärast peaksid kõik koguduse liikmed tulema eranditult koosolekule, et päästa oma kogudust veel viimasel silmapilgul.

Urvaste nooredkotkad eeskujulikud

Elu 19. detsember 1931
Urvaste nooredkotkad eeskujulikud
Läinud pühapäeval toimus Urvaste noorkotkaste rühmas järjekordne pesakotka katsete sooritamine. Katsed sooritasid hästi ja nimetati esmakordselt pesakotkasteks 8 rühmaliiget. Üldse on rühma tegevus olnud edukas: pääle katsete on korraldatud hulk teaduslikke ja õppesisulisi koondusi, kaheturniir rühma kahemeistri nimele, võrkpalli võistlusi ja harrastatud kergesporti ja suusatamist. Rühmal on kavatsus pidada pidu, milleks näidend juba ära õpitud. Päevakorral on mitmed võistlused naaberrühmadega, algamas on salkade vahelised võistlused rühmas, samuti male- ja kaheturniirid 1932. a meistri nimele, uute kats. sooritamine jne.
Rühma vanakotkaks on kohalik algkoolijuhataja Julius Jaek ja kotkaks Karl Raud. Rühmas on 18 liiget, peamiselt algkooli õpilased. Antsla noortemalevkonnas kuulub Urvaste rühm eeskujulikumate hulka.

Kaitseliit näitas kino

Võru Teataja 15. detsember 1931
K.-l. kino Kuldres.
Antsla malevkonna kino oli laupäeva õhtul oma ringreisiga Kuldres. Väntamisel oli „India“ hauasammas. Osavõtt elav, ning rahva vaimustus pildi üle suur. Mõned käisid vaatamas juba neljas kord.
Lõpuks korraldas kohalik komp. tantsu, millest samuti osavõtjaid rohkesti.

Kirikuõpetaja Stein nõuab sõja ajal jäämata saanud palka

Võru Teataja 15. detsember 1931
Saksamaa pastor nõuab Urvaste koguduselt maksu
Okupatsiooniaegse õp. Steini suur isu – nõuab 338 kana ja muud.
Riigikohtus oli arutusel Saksamaal elutseva endise Urvaste koguduse õpetaja Alfred Steini nõudmise asi. A. Stein oli annud Tartu-Võru rahukogule nõudmise, milles seletas, et ta olnud 1. jaanuarist 1918. a. kuni 1919. a. Urvaste koguduses õpetajaks. Õpetajaks olemise ajal jäänud tal saamata osa regulatiiv palka, näiteks 141 vakka rukkeid, 114 vakka otri, 94 vakka kaeru, 338 kana, 700 naela linu, 330 puuda heinu ja 124 sülda puid, mida ta palus koguduselt välja mõista.
Kohtus koguduse volinik vaidles nõudmisele vastu, tähendades, et praegune kogudus ei ole eelmise järeltulija ja nõuda oleks võinud üksikutelt kogudusliikmetelt. Rahukogu aga otsustas A. Steini kasuks koguduselt välja mõista 128 vakka rukkeid, 102 vakka otre, 84 vakka kaeru, 308 kana, 261 kg. linu, üle 4000 kg. heinu ja 374 ruutmeetrit puid.
Kohtupalat kinnitas selle otsuse, mispärast kogudus edasi kaebas riigikohtusse, kus kaevatud otsus tühistati ja asi kohtupalatile uueks otsustamiseks tagasi saadeti.

Paras segadus selle Uue-Antslaga

Võru Teataja 13. detsember 1921
Uue-Antslast.
Suurte jõupingutuste, isegi tülidega on nüüd ka meie vald teistele järele jõudnud. Nagu teada, valiti ka meile juba siis, kui mujalgi uus vallanõukogu, isegi vallavalitsus moodustati, kuid tegevusesse astus ta alles vähe aja eest.
Juba esimesel nõukogu koosoleku päeval otsustati uued sekretääri ja tema abilise valimised ette võtta. Kavatsetud plaan viidi ka läbi: valiti järgmisel koosolekul uued sekretäärid, - protokolle nende kinnituseks maakonna valitsuse administratiiv osakonnale ette pannes.
Mainitud protokolli maksvaks tunnistamise juures maakonnavalitsus takistusi ei teinud, - nõuti ainult valitud sekretäride ilmumist maakonna valitsuse ruumidesse eksamineerimisele, ühtlasi nõuti ka kohe uute ametitäitmisele asuda. Mainitud maakonna valitsuse ringkirja ei kuulutatud aga vallavalitsuse poolt asjast huvitatuile, vaid ainult kuulu järele ilmus valitud sekretäär abi N. Marits eksamineerimisele, kuna sekretääri hra O. Kõiv oma tunnistused eksamineerimise üle Tartu maak. val. ette pani.
N. Marits’ast saadeti ka kordamise kiri, kus uuesti uute ametisseastumist nõuti. Ja viimaks paljude sekelduste ja kuulsa M. P. protestidega, astusid uued sekretärid ametisse, arvates 27. okt.
Elu ja jõudu uutele poliitilise elu juhtidele.
-rg-

Nii tööl kui ka koolis

Töörahva Elu 12. detsember 1961
Kahel rindel
Kuldre kolhoosi mehhanisaatorid on praegu kibedalt ametis traktorite ja põllutöömasinate kontrollimise ja remontimisega. Koos teistega teeb seda tööd ka traktorist Otto Suvi. Lühikesed päevad mööduvad kiires tegevuses. Ent õhtu saabudes ootab noort mehhanisaatorit hoopis teistlaadne amet – ta on Kuldre maanoorte kooli 8. klassi õpilane, ja nagu koolist teatatakse, väga hea õpilane.
Kuldre maanoorte kooli tuli tänavu 16 õpilast. Peale nimetatu õpivad siin Kuldre kolhoosist veel arveametnik H. Klaar, põllutöölised E. Haller, A. Lindlaan, I. Palloteder, H. Pajula, „Edasi“ kolhoosist õed A. ja E. Hainas, M. Pangsepp Uue-Antsla Võitööstusest ja veel mitmed teised.
Kõik nad on tublid niihästi tööl kui ka koolis. Noortel jätkub tahet ja jõudu ka kahel rindel võitlemiseks. E. KURN

Kooli näitering 1951

Kolhoosi Elu 10. detsember 1951
Hoogne tegevus näiteringis
Urvaste 7-kl. kooli õpilasringidest tegutseb käesoleval õppeaastal edukamalt näitering.
Praegu õpivad näiteringi liikmed õpetajate juhatusel Stalini preemia laureaadi S. Mihhalkovi näidendit „Punane kaelarätt“, mis tuleb ettekandmisele kooli nääripeol.
Peaosades esinevad õpilased L. Laud, V. Lõo ja J. Uibopuu.
L. KAPP

Nipet-näpet Uue-Antslast. Üsna kollane:)

Ugala 8. detsember 1931
Nipet-näpet Uue-Antslast.
Et see miljon, mis kord tuli Uue-Antsla, on juba ära kulunud, sest miljonisaaja pani tütre ärimehele mehele, kel ka mõnesuguseid ärilisi kohustusi – siis on miljoni isu veel ka Uue-Antsla inimesil, juure arvatud ka endine miljoni võitja, kel veel abiellumiseealne näitsik kodus. Uue-Antsla „julgemad“ tellivad ohtrasti loositähti, küll neid, mis võidavad 521, küll neid, mis 166, küll neid, mis 125 korda jne. – sealjuures võib veel saada auto, maja, või tea mille omanikuks. Kes siis ei taha kehval ajal rikkaks saada.
Uue-Antslas on ka üks eeskujulik naisemees – naine elab tal aga Urvastes. Päev ajal on mees töös oma talus Uue-Antslas, öösel aga läheb „ehale“ naise poole – see vist jälle üks „kultuuri edusamme“. Naine olevat tsipake „suurt vaimu“ täis, ei tahtvat enne tulla mehe poole, kui mehel majapaberid käes. Et aga noorperemehel palju „tsõtse“ ning ka mujal palju muid kohustusi, siis ei ole ka nii lihtne neid „pabereid“ saada ja moodne abielu võib säilida surmani.
Siin nagu igas kohas omad kanged seltsid. Ühes seltsis on 3 juhatuse liiget, kelledest 2 on mees naisega, siis peetakse seda perekondlikuks seltsiks. Kõige hullem on veel see, et proua on ilusa näoga ja lahke käitumisega, siis on seltsil kaua võimalik püsida ühe perekonna a ja o all. See asjaolu teeb aga tsipakene tuska mõnele laiema silmavaatega liikmele, oleks ju igas kohas ja paigas vaja „tuulutamist“. Tuleb pidudel tänamiskõnede ajal ette, et „mina tänan osavõtu eest publikut lahkesti ja selts ka tänab.“ Aga mulle meeldib kangesti see proua!
Uue-Antslas ei ole ka kangetest meestest puudust, seda tõendab Kassikolga meeste „rabelemine“ nädalapäevad tagasi. Said teised küll mõned head „tonksamised“ alevi meeste käest, kuid ega’s maamehed jaksagi võidu „rüseleda“ linna antvärkidega, sest alevimehed on juba õppinud „tupitsategijad“. Kassikolga mehed olid aga seekord alles „proovimas“, ühel olevat isegi kriimustus, aga ega’s õppimine kunagi pole kerge.

Urvaste koolimaja ehitus käib

Ugala 8. detsember 1931
1932. a. sügiseks valmib ajakohane koolimaja Urvastes.
1930. a. suvel põletas pikne Urvaste koolimaja. Et aga ilma koolimajata läbi ei saadud, siis hakati 1931. a. kevadel uut ehitama. Nüüd on maja juba katuse all, ainult puuduvad veel uksed ja aknad ning muu sisemine värk. Maja ehitas tuntud ehitusmeister Ed. Wulf, uksed ja aknad teeb tisler Joh. Raudsepp Restust. Ehitustööde otsekoheseks järelvalvajaks oli Urvaste vallavalitsus eesotsas vallavanem P. Maarits’ega, kuna üldine järelevalve kuulus Võru maavalitsuse inseneri võimupiiridesse.

Huvitav, päris vana uudis läks lehte

Võru Teataja 8. detsember 1921
Uue-Antslast
13. oktoobril pidas kohalik rahvahariduse selts oma üleüldist koosolekut.
Päevakorras oli:
1) Seltsi kümne aasta juubel ja tema pühitsemine.
2) Lipu muretsemine j. n.e.
Tehti otsuseks seltsi kümne aasta tegevuse päeva 3. jaanuaril 1922. a. pidulikult mälestada.
Selleks päevaks korraldada perekonna-õhtu seltsi liikmete jaoks õhtusöögiga.
Edasi otsustati pidule paluda kaugel viibijaid seltsi asutajaid liikmeid, naabri seltsi tegelasi ja auvõõraks maakonna hariduse edendajad.
Seltsi liige, kes soovib pidust ja õhtusöögist osa võtta, peab maksma sada marka.
Edasi otsustati selleks päevaks seltsile lipp muretseda pealkirjaga „Antsla Rahvahariduse Selts“ ja embleemiga, mis kujutab lahtist raamatut ja küünla jalga põleva küünlaga. Mainitud lipu muretsemiseks pööras juba ennem seltsi eestseisus Tartu Eesti Naisseltsi poole palvega, lippu teha.
Et aga sealne töö, lipu hind ümber kaheteistkümne tuhande maksma oleks tulnud, otsustati lipp kodusel teel valmistada, mis muidugi märksa odavam tuleb.
Lõpuks oli uute liikmete vastu võtmine.
Selsamal päeval oli korraldatud ka seltsi poolt karskuskõneõhtu. Kõneles cand. jur. Hiob aine üle: Alkohol ja hingelised kalduvused.
Rahvast oli rohkesti, kord eeskujulik.
-rg-

Kirjavastused
-rg. Uue-Antslas. Alles nüüd jõudis kord teie sõnumite kätte. Soovitav oleks aga, et lühemalt kirjutaksite, üks sõnumidest on liig pikk, ei saa äramahutada. Käsikirja vahelt leidsime ühe Tartu-Valk raudtesõidu pileti – on tal mingisugune tähtsus.

Üsna Vaabina-keskne leht

Võru Teataja 5. detsember 1931
Tint kooli
TINT KOOLI.
Vaabinas otsustati koolidesse muretseda õpilaste jaoks tint ja tindipotid ning õpperaamatukogu.

Võru Teataja 5. detsember 1931
Vaabina nõuab laenu.
Vaabina otsustas koolimajade ehitusfondist väljalaenatud summad sisse nõuda kuni aprillikuuni 1932. a.

Võru Teataja 5. detsember 1931
Rahvamaja Vaabinasse.
Vaabina lubati magasiait rahvaraamatukoguseltsile jäädavaks omanduseks rahvamaja otstarveteks.

Viisaastaku esimese aasta aruanne

Töörahva Elu 4. detsember 1971
Kolm küsimust „EDASI“ kolhoosi esimehele KARLA RISTILE
1. Kuidas edeneb viisaastaku esimese aasta ülesannete ja kohustuste täitmine?
„Hästi! Saagid olid head: teravilja saime 31,4 ning kartuleid 264 tsentnerit hektarilt. Piima müüme riigile juba üle plaani, eile täitsime ka loomade müügi ülesande.
Hea töö eest põllumajanduse mehhaniseerimisel määrati meie majand Üleliidulisest Rahvamajanduse Saavutuste Näitusest osavõtjaks. Eile saatis põllumajandusvalitsus meie näitusematerjalid Moskvasse näitusekomiteele.“
2. Mis on põlluharijail käsil?
„Sügisel saime kätte majandi maade esimese põhjaliku kaardi. Nüüd on agronoom Jaan Peetsil (pildil paremal) ja põllundusbrigadiril Eduard Teel käsil uute külvikordade sisseviimine.
Praegu edenevad hästi orgaaniliste ja mineraalväetiste vedamine ja põllulelaotamine ning kompostmulla vedu. 20. detsembriks tahame täita linavarumise plaani.
3. Mis on uudist?
Kartulikuhjade lahtivõtmisel loobusime esiisade-aegsest käterammu proovimisest. Suruõhuhaamriga võtavad traktorist ja tema abiline päevas vähemalt 3 kuhja lahti. Tööviljakus tõusis kolmekordselt. Mis aga kangiga raiumine kätele ütles! Nüüd on meil selliseid mehhaniseeritud lahtivõtjaid kaks komplekti, üks teenindab Urvaste ning teine Vaabina ja Keskuse osakonda.

1941. oli traktorite nõudlus olemas

Võrumaa Teataja 4. detsember 1941
Soovitakse osta
traktorit.
Pakkum. hinna ja andmetega saata: P. Müürsepp, Urvaste ag.

Halvad vahekorrad viisid süütamiseni

Võru Teataja 3. detsember 1931
Naine võeti vahi alla.
Möödunud laup. süttus Uue-Antslas Aleks. Suvi ristikheina rõuk põlema ja hukkus tules. Ühes 800 kilo heintega.
Juurdlusel selgus, et rõuk on põlema süüdatud ligidal elava Marie Ruuderi 8-aastase poja Karl R. poolt. Et poisi teos ka ema, Marie Ruuder, kes Aleks. Suviga halvas vahekorras, teadlik peaks olema, võeti ta vahi alla. M. R. seletab, et temal pole midagi aimu poisi teost. Kriminaalpolits. on asja omakord uurimas.

Lühiteateid aastast 1951

Kolhoosi Elu 2. detsember 1951
Lühiteateid rajoonist
Huvitav loeng
29. novembril esines Urvaste 7-kl. kooli ruumes loenguga Rahvakohus kodanike õiguste „kaitsel“. Võidulipu kolhoosi liige, kommunistlik noor Heino Raudsik.
Huvitavat, sisukat ja näidete rohket loengud rahvakohtute ülesannetest töörahva õiguste kaitsmisel oli kuulamas arvukas pere agitaatoreid ja kolhoosiliikmeid.
E. ROON

Noored astuvad tööjõureservide koolidesse
Iga päevaga suureneb noorte arv, kes asuvad õppima tööjõureservide koolidesse, et omandada neid huvitavat elukutset.
Eile asus järjekordselt Ahtmesse Vabrikukooli nr. 5 teele 4 noort Võidulipu kolhoosist. Õde ja vend Liivamäed, Velda Varjun ja Ants Mäe. Tüdrukud tahavad omandada maaleri või krohvija eriala, noormeeste sooviks on saada tublideks ehitajateks.
D. KAHARI

Taas tulekahju

Võru Teataja 1.detsember 1931
Tulekahju Urvastes.
Laupäeva õhtul 28. skp. kella 18.30 ajal süttus Urvaste vallas Koigo asunduses elava asunik Villem Uini elumaja maani maha. Omanik hindab kogu kahju 2000 kr. pääle, hoone oli kindlustatud K.S. „Omas“ 200 kr. eest.
Millest tuli alguse sai, pole senini teada.