Otsus pooleks?

Võru Teataja 21. mai 1931
Vaabinas läks otsus pooleks.
Vaabinas kestab vaidlus koolimajade asukohtade pärast endiselt edasi. Viimasel vallavolikogu koosolekul tuli küsimus jällegi arutusele. Osa vallavolinikke pooldas ühe kooli ehitamise mõtet ning vaidles vastu maavolikogu viimasele otsusele. Hääletamisel kukkusid siiski kõik ettepanekud läbi, kuna hääled pooleks (8:8) jagunesid.

Selle maa oled sa verega ostnud!

Võru Teataja 21. mai 1921
Uue-Antslast.
Paljude sekelduste ja vaevade järele on nüüd viimati Uue-Antsla mõisa maad rahvale välja jagatud. Samuti on ka inventar välja antud muist asunikkudele alandatud hinnaga, muist oksjoni teel rahvale.
Küntakse ja külvatakse juba suure hoolega. Mööda mõisa põldusid sammudes saad imeliku mulje vaadates mehi, kui mesilaste peret igaüks oma vähese kallal hoolsalt kündes ja külvades seemet oma põllule, kus senini aadli raudne käsi oma tugevust ja võimu näitas.
Künna julgesti, looda rohket saaki –
Selle maa oled sa verega ostnud! … -rg.-

Vaabin arahvamaja lagunemisohus

Kolhoosi Elu 20. mai 1951
Vaabina rahvamaja lagunemisohus
Saabuv kevad tõi Vaabina noortesse mittemõistetava pöörde, selle asemel, et kasutada ilusaid kevadpäevi rahvamaja töö hoogustamiseks, ilmneb just vastupidine nähe, töö ähvardab soikuda. Möödunud aasta sügisel 8 paarilisest rahvatantsuringist õpivad praegu uusi rahvatantse ainult kaks paari. Laulukoor pole enam pikemal ajal elumärke avaldanud.
Eelolev rajooni laulupäev kohustab Vaabina noori täiuslikult omandama laulupäeva repertuaari, et väärikalt esineda laulupäeval. Vaabina noortel, nagu Tamara Põderil, Maimu Karlil, Endel Allikveel ja teistel, on aga oma isiklikud tujud, mis on põhjuseks, et nad hoiavad eemale rahvamaja tööst.
Meie isetegevuslaste ühine soov on, et kõik noored, ka need, kes praegu hoiduvad eemale rahvamaja tööst, asuksid aktiivselt osavõtja rahvamaja juures tegutsevaist isetegevusringide tööst.
Isetegevuslane.

Olevat ...

Töörahva Elu 17. mai 1941
Urvastes arutati kohustuslikke müüginorme
14. skp. korraldati Urvaste Rahvamajas vestlusõhtu, kus arutati kohustuslike müüginormide küsimust. Koosolekust oli osavõtt elav, kuid kirjasaatja ei märgi, kes olid koosolekul sõnavõtjad. Olevat tõstetud üles küsimus, kas talupidajad suudavad riiklikke kohustuslikke müüginorme täita, kuna Urvaste ümbruses on kehva pinnaga maid. Eriti raskeks kujunevat väikemaapidajatele villanormi täitmine.

Üksikud eesrindlased Siiriuses

Stahhaanovlik töö 16. mai 1951
Eesrindlased kevadtöödel
Urvaste külanõukogu Siiriuse kolhoos on üks mahajäänumaid traktorijaama piirkonnas. See on tingitud sellest, et kõik kolhoosnikud ei tööta nii, nagu nõuab neilt seda põllumajandusliku artelli põhikiri. Ainult mõned üksikud kolhoosnikud on huvitatud ühismajandi jõukuse kasvust ning võtnud tarvitusele kõik abinõud sotsialistliku ühismajandi tugevdamiseks.
Nii on sm-d A. A. Aedmaa, A. Kelder ja H. Hinno ületanud pidevalt oma künninorme, kündes päevas ettenähtud 0,75 ha asemel 0,8-0,9 ha ning tahavad näha, et kõik kolhoosnikud järgneksid nende eeskujule.
L. Pajumägi,
Siiruse kolhoosi I põllundusbrigaadi brigadiir

Urvaste naisring

Töörahva Elu 13. mai 1941
Urvaste naisring
Urvaste Rahvamaja juures korraldas 10. mail kohalikus algkoolis käsitöökursuste lõppõhtu ühes käsitööde näitusega.
Kursused kestsid 6 päeva. Lektoriks oli nii käsitöö kui ka poliithariduslikul alal sms Mari Pajo. Lõppõhtul kõneles sms Ruut Liiv plaanimajanduse tähtsusest meie talundeis.

Meie mehi ... ja ikka naisi ka. Uue-Antsla vald 1931

Elu 9. mai 1931
Meie mehi.
Uue-Antsla

Karl Taal.
Koolikindral, andekas näitleja ning oivaline põllumees. Bacchuse vihasemaid vaenlasi. Käib vabal ajal kaaskolleegiga „Vällil“, kus oodatud külalised „nihvlil“! Ka igapäises elus andekas näitleja. Oskab vihane ning kangesti koomiline olla. Vahest sattudes põngerjate mürgeldamisest hüsteeriasse, hüppab toolile ning silmade kilades karjub väikestele „namsatikaile“ näkku: „Rahu, rahu, mu härrad ja daamid!“

Richard Melts.
Kukkus just kui Marsilt Uue-Antslasse - Kuldre. Pääle aastast pinnasondeerimist lõi siinses atmosfääris ereda komeedina kiirgama. Eriala: pisaraid esile manavate komöödiate ja spordivõistluste lavastaja. Ka suuremeelne viiuldaja. Muuseas rahvavalgustaja. Viimasel ajal pole enam kõik vist korras. Käib kellegi doktori … Ärge arvake midagi iseäralikku! Käib sinna muinasjutte kuulamas!

Alvine Sollmann.
Ehkki alles udusulgi, ent siiski karjääririkkam kui ta marukuulus näitlejast õde Aliide. Konkureerib ka emaga.
Praegu kaubamaja A. Rästas kokkuhoidlik direktriiss ning pääaktsionäär. Muheleb, KUI tähendatakse: „Alvine Sollmann alias pr. Rästas!“

Aleksander Kornell.
Kah üks kapten. Ja riigikogu liige. Asunik. Suur nina. Päris tõesti! Suur ja sinakas-punane. Kohalike kaptenite A ja O. Armastab Bacchust rohkem kui oma naist. Muide „üks käre vend.“

Vaabina koolimajade vaidlus jätkub

Võru Teataja 5. mai 1931
Kas vajab Vaabina üht või kaht kooli.
Üks korralik maja oleks kaugelt otstarbekohasem.
Vaabina vallas kestsid juba pikemat aega sõnelemised koolide asukohtade pärast. Lõpuks jõuti niikaugele, et maavolikogu võis kinnitada koolide asukohtadeks Peebo ja Kurenurme. Kumamaski kohas peaks sellega olema koolimaja 3 klassikomplekti jaoks.
Kas tähendatud otsus kõige otstarbekohasem, on küsivat. Kui vaadelda naabruses asuvat Uue-Antsla valda, siis torkab silma, et sääl läbi saadakse ühe korraliku koolimajaga 7134 ha maapinna ja 2000 elaniku juures. Vaabina valla suurus on aga 6335 ha 1670 elanikuga ja peaks selle tõttu kaugelt paremini toime saama ühe otstarbekohase koolimajaga. Majanduslikult oleks see igatahes valalle kasulik, kui kahe maja asemele üks tuleks korras pidada. On üks koolimaja täitsa korralik, võiksid kaugemad lapsed sääl ka internaadi leida ning õppetöögi mõttes võiks olukord paraneda, kuna õpetaja ühe klassiga töötades kaugelt paremaid tagajärgi võib saavutada, kui mitte klassikomplektiga rabeledes.
Ühe korraliku koolimaja ehitamise küsimust kahe asemele võiks vallavolikogu tõesti veel kaaluda.

Vanasti juhtus seda tihti ...

Võru Teataja 5. mai 1931
Vaabinas põles rehi maha
Laupäeval kella 3 ajal tekkis tuli Vaabina vallas Hansimiku talus. Põlema süttis Karl Kerge rehi ja küün, mis asusid ühe katuse all. Hoone põles maani maha. Kinnitatud oli varandus Vaabina vastast. tulekinnituse seltsis, kui suure summa eest, pole teada. Omanik hindab oma kahju 1000 krooni pääle. Tulekahju eel kuivatati rehes parajasti linavarsi. Küdev ahi oli arvatavasti järelvalveta jäetud ning nähtavasti sattus tuli säält kuidagi välja.

Urvaste mesilastel halb talv ja viivised kõrged

Postimees 30. aprill 1931
Ringi ümber kodumaa.
Mesilastel halb talv. Urvastes ja kuuldavasti ka mujal on tänavu talvel ja iseäranis nüüd kevadel palju mesilasperesid otsa saanud, mida põhjustanud arvatavasti pikk ja kare talv, sest tihti on surnud peredel küllaldaselt mett.
Kõrge viivitusprotsent lõhkus seltsi. Urvastes tegutseb, nagu tavaliselt igas vallas „Urvaste vastast. tulek. abiandm. selts“, kus omal-ajal olid kindlustatud enamik vallaelanikkude hooneid, olles seega ka samad isikud ühtlasi ka seltsi liikmeteks. Neile, kes oma kohustusi ei saa tähtpäevaks õiendada, määrati viivitusprotsendiks 24. Rahavaesel ajal tuli viimast teed paljudel tarvitada. Tänu kõrgele viivitusprotsendile ei suutnud paljud oma suurekspaisunud kohustusi enam korralikult täita, ja olid sunnitud kahjuks seltsist lahkuma, jättes seltsi kiratsema vaid väheste liikmetega. Samuti on siin ka kohaliku masinatarvitajate ühingul viivitusprotsent liig kõrge ja maksjaile ruineeriv, seda enam, et rahaprotsent tänapäev juba hulga odavam.

Hm, Norman vist ei olnud lojaalne

Kolhoosi Elu 29. aprill 1951
Kui esimees salapäratseb
Kuldre külanõukogu Stalini-nimelisel kolhoosil on küllalt suur kaera- ja segaviljaseemne puudujääk. Võib arvata, et puuduoleva seemnevilja saamine on kolhoosi, aga eriti tema esimehe sm. Normani südameasjaks, kuid tegelikult on olukord teisiti. Kuni senini ei ole kolhoosil varutud puuduolevat seemet, kuigi selleks on kõik võimalused olemas. Naaberkolhoosil Edasil on seemnevilja ülejääke, mida ta on nõus andma vahetuskorras Stalini-nimelisele kolhoosile. Stalini-nimelise kolhoosi esimees sm. Norman aga vahetada ei taha. „Laenutuse korras küll,“ ütleb ta, „sügisel maksame tagasi 10 protsendilise lisaga.“ Ei ole arusaadav, miks sm. Norman sellega ei nõustu. Ometi on kolhoosil võimalus vahetada seemnevilja vastu oma möödunud aasta kaera, mis seemneks on alaväärtuslik, kuid kõlbab naaberkolhoosile loomasöödaks. Vahetamisega on nõus Edasi kolhoosi esimees sm. Kender. Ka kooperatiivi kaudu, linaseemne vastu, on võimalik saada seemet. Kuid kõige olulisem, millega sm. Norman ei arvesta on see, et külviaeg on käes, põllud ootavad külvi. Sm. Normanil on aeg jätta salapäratsemised, muretseda lülviseeme, et kolhoos saaks kiiresti lõpetada külvitööd.
Kuid see ei ole kolhoosis ainsaks puuduseks.
Puhtimisainet -granosaani ei ostnud kolhoos samuti välja, jälle esimehe sm. Normani salapäratsemistele ja ütlustele, et küll me ostame. Seeon põhjustanud aga omakorda, et kolhoosil on praegu puudu puhtimisainet. 2,5 kg kogus, mis saadi liitunud kolhoosilt Tulevikult ei rahulda vajadust.
Kolhoosil on külvatud 0,75 ha kaera puhtimata seemnega. Kui kolhoos aga sõlmis sotsialistliku võistluse lepingu Karl Marksi nimelise kolhoosiga, võeti sinna sisse tingimus – külvata kõrgel agrotehnilisel tasemel ja ainult puhitud seemnega. Seega ei ole kolhoos täitnud üht sotsialistliku võistluse väga tähtsat tingimust.
Kõigest eeltoodust selgub, et sm. Normani salapäratsemistel pole midagi tegemist tegeliku eluga. Sm. Normanil on vaja töötada nii nagu nõuavad seda meie riigi ja töötajate huvid.
H. ALLIKAS

Elektriseadmete parandamine Vaabinas Jaanimäe laudas

Töörahva Elu 27. aprill 1971
KRIITIKALE VASTATI
„Edasi“ kolhoosi Vaabina osakonna Jaanimäe lauda lüpsjad olid mures elektriseadmete kehva seisukorra pärast.
Põllumajandusvalitsuse elektrigrupi töötajad kontrollisid „Edasi“ kolhoosi Vaabina osakonna Jaanimäe lauda elektriseadmete olukorda. Kirjas märgitud puudused vastasid tõele.
Nimetatud lauda madalpingeliini mastid on avariiohtlikud. Mitmes kohas on isolaatorikonksud masti seest välja langenud, mistõttu faasijuhtmed külgtuule mõjul kokku puutuvad. See on põhjustanud sagedasi elektrivoolu katkestusi ja seega ka häireid lauda elektriseadmete töös. Võru Võrgurajooni Antsla meistripunkt on asunud kõne all olevat liini rekonstrueerima, kuid tööd on ajutiselt katkestatud. Meister O. Lillman teatas telefoni teel, et liini korrastamise tööd lõpetatakse lähemal ajal.
J. LILLEMÄGI
põllumajandusvalitsuse elektrigrupi peainsener

Kuidas loodreid kritiseeriti

Töörahva Elu 27. aprill 1961
Seinalehtede veergudelt
„KÜLVAJA“ KÜLVI EEL
„Kas oled juba lugenud?“
„Jah, loodritele pihta!“
„Vähe, mõnda oleks veel vaja olnud tõmmata.“
„Õige küll, küllap võtavad õppust.“
Selliseid dialooge võis kuulda Urvaste kolhoosis sõnnikuveol ja laudas, kontoris ja töökojas. Arutlusobjektiks oli partei-algorganisatsiooni häälekandja seinalehe „Külvaja“ nr. 4 ilmumine.
Seekordses numbris on 3 artiklit. Juhtkirjas „NLK Partei XXII kongressi el“ antakse lühike ja konkreetne kokkuvõte kongressieelsest sotsialistlikust võistlusest. Kõlama jääb üleskutse võtta kongress vastu uute töövõitudega.
Keskne artikkel „Kõik jõud kevadkülvi ettevalmistamiseks“ algab kohe rahvasõna-motoga „Kevadine päev võib aastat toita“. Artikkel tõstab esile vanu kolhoosnikuid ja kolhoosinoori, kes ühistööst aktiivselt osa võtavad. Tundub, et nimesid on isegi palju, kellele kiitust jagatakse. Kuid tegelikult on asjaosalised selle ära teeninud. Nimelt on ühistööst osavõtt suurenenud. Pärast uue juhatuse ja esimehe valimist seati sisse graafik tööst osavõtmise kohta. Teiste hulgas tõstab seinaleht esile selliseid eakaid töömehi nagu E. Ernitsat (77 a. vana), K. Hendriksoni, E. Jeegerit jt. Noortest saavad kiitust H. Pittim, J, Kasepalu jt.
Samal ajal on ära toodud ühistööst kõrvalehoidjate nimed. Siin nad on: H. Pütsepp, L.Viss, E. Sohva, A. Keem, K. Kudu.
Nende poole pöördubki seinaleht küsimusega: „Kas nende jaoks tõesti ei leidu sobivat tööd?“
Viimases lühikestest signaalidest koosnevas osas „Toimetusse saabunud kirjadest“ kritiseeritakse veel kohati (näit. 2. brigaadis) esinevat „talvemeeleolu“, hurjutatakse „pikapäeva“ meest O. Langi, kes joomise pärast Võrus kaks nädalat kartseris istus.
Kokkuvõttes võib öelda, et seekordne number täitis oma ülesande. Seda eelkõige õigeaegse ilmumisega. Kuna kolhoosil on oma fotoleht, siis piltide avaldamine seinalehes ainult dubleeriks eelmist, kuid mõned karikatuurid ja joonised kuluksid marjaks ära. Siis oleks „Külvaja“ samm veelgi jõulisem, löögid veelgi tugevamad.
L. PUUSEPP

Rööp ei taha sporti arendada

Kolhoosi Elu 25. aprill 1951
Koolil puuduvad spordivahendid
Urvaste 7- klassilises koolis on rohkesti spordihuvilisi koolinoori. Kuid noored ei saa oma võimeid arendada, sest koolil puuduvad igasugused spordivahendid.
Nii näiteks ei ole kool tänaseni suutnud endale soetada oda, ketast, kuuli, käsipalli ega isegi võrku. Sellest tingituna on Urvaste 7-klassilise koolisportlased esinenud rajooni koolidevahelistel võistlustel halvasti.
Juba pikemat aega tunnevad koolinoored puudust nõuetekohase spordiväljaku järele. Õpilased ei suuda oma jõuga väljakut korrastada, rajooni VS „Jõud“ nõukogu aga pole selles osas vähematki abi osutanud.
Urvaste 7-klassilise kooli õpilased soovivad, et kooli direktor sm. Rööp võtaks sportimisvõimaluste loomist tõsisemalt ja asuks juba lähemail päevil märgitud puuduste kõrvaldamisele.
L. HAINAS

Kuulutus 25. aprill 1931

Uue-Antslas uus orkester

Võru Teataja 23. aprill 1931
Kaks uut orkestrit Võrumaal.
Põlva ja Uue-Antsla edusammud.
Kaitseliidu algatusel on Võrumaal kaks uut orkestrit ellu kutsutud, nimelt Põlvas ja Uue-Antslas. /---/
Samuti pandi alus Uue-Antslas orkestrile. ¾ vajalikust summast orkestri jaoks on juba olemas. Uue-Antsla orkestrit hakkab juhatama Võrumaa tuntud muusikamees hra Kripson, kes hiljuti Räpinast Uue-Antslasse asus.

Talusid läks ka Urvastes haamri alla

Postimees 23. aprill 1931
Rida talusid müüdi oksjonil.
/----/ Jaan Kerge Võrumaal Urvaste vallas asuval „Kema“ talul, mis 28,06 tiinu suur, lasub võlga 3756 krooni. Pakkujaid on kaks ja neist ostab Alfred Perv talu 5000 kr. eest.

Kuulutus Võru Teataja 23. aprill 1921

Urvaste laulupeo eeltööd

Võru Teataja 21. aprill 1931
Urvaste laulupeo eeltööd.
Urvaste kihelkonna 1. laulupeoks on osavõtjate laulu ja pasunakooride registreerimine käimas. Kuni 18 skp. oli laulupeo osavõtuks end registreerinud 5 segakoori, 5 lastekoori ja 3 pasunakoori. Pasunakooride üldjuhiks on määratud Vana-Antsla kaitseliidu orkestri juht härra Must, kuna ühendatud laulukooridele üldjuht hiljem väljastpoolt kutsutakse.
Ka on laulupeo kava (ühendatud laulu ja pasunakooridetarbeks) ümbruskonna kooridele kätte saadetud ning jääks aina soovida, et sega- laste ja pasunakoorid, kes laulupeost soovivad osa võtta, end pea üles annaksid „Siirius“ Urvaste p. ag.

Kahte rahvamaja ei ole vaja!

Võru Teataja 21. aprill 1931
Protest Urvaste vallavolikogu otsuse vastu.
Maavalitsusele on läkitatud 9 palvet 529 allkirjaga.
Juba varem kirjutasime, nagu kavatseks Urvaste rahvaharidusselts vallavolikogu teataval määral kaasa mõjutada, et uue koolimaja juurde, mis ehitamisel, lisakõrvalehitis tehtaks nendele pidustuste jne. otstarbeks. Kodanikkude imestuseks tegi ka vallavolikogu 8 häält poolt 7 vastu – otsuse, et nimetatud kõrvalehitis, rahvasaal, tuleb ehitada.
Kuna vallavolikogu haridusseltsi kihutusel oma otsuse on teinud ja rahvasaali ehituseks kõigevähematki vajadust ei ole, sest Urvastes on isegi avalik rahvamaja olemas, siis asusid kodanikud hääli korjama vallavolikogu otsuse tühistamiseks. Maavalitsusele on läkitatud üheksa palvet, missugusele on alla kirjutanud 529 hääleõiguslist valla kodanikku (s.o. ümarguselt 2/3 kogu hääleõig. kod. arvust!), kes paluvad volikogu ebaõiglast ja põhjendamata otsust tühistada.
Üldiselt on vallavolikogu oma otsusega eelnimetatud rahvasaali ehituse mõttes kogu valla kodanikud suures enamuses äärmisele pahameelele ajanud, seda rohkem, et otsuse tegemiseks peamiselt kaasa on aidanud Urvaste rahvaharidusseltsi juhatus, kes vastava palve volikogule esitanud.
Kuna aga peaks omi otsusi volikogu just valla üldhuvide seisukohalt tegema, ilma et tend kõrvalmõjudest lasta juhtida, siis on ka avalik pahameel elanikkude keskel täiesti arusaadav. Urvaste valla kohta 2 avalikku rahvamaja, - noh, see on ikka veidi imelik, sest on ju kõigest 1500 hinge ja jatkub ühestki!