Elu 18. aprill 1931

Võitlus liigse seltsimaja vastu

Elu 18. aprill 1931
Rahvas muutis volikogu otsuse.
Urvaste vallavolikogus võeti vastu imelik otsus – ehitada Urvaste ühe seltsimaja külje alla veel teine. Otsus võeti vastu 8 häälega poolt ja 7 vastu. Kuna praegu vallal koolimaja ehitamine käsil ja üldiselt vallas suur rahapuudus valitseb ning seltsimaja ehitus rahvale uusi makse kaela oleks toonud, tekkis üldine nurin rahva keskel.
Asuti häälte korjamisele, mis andis üllatavaid tagajärgi. Saadi kokku üle 600 allkirja, mis ligi kaks kolmandikku kogu rahva arvust. Nii lõi rahvas ise tagasi volikogu resolutsiooni.

Moetantsud Urvastes

Elu 18. aprill 1931
Moetantsud Urvastes.
Urvastes algasid tantsukursused. Kursused kestavad nädalapäevad. Osavõtt on õige suur.

Urvastes laulupäev tulemas

Elu 18. aprill 1931
Eeltööd Urvaste laulupäevaks käimas.
Teatavasti korraldab Urvaste noorsoo-liit „Siirus“ juuli algul laulupäeva.
Ülesandmisi on tulnud juba haruldaselt rohkesti, nii et Urvaste esimene laulupäev kahtlemata hästi korda läheb, kui ka ilm laulupäevaks hää juhtub olema. Neljapäeva õhtul peeti esimest suuremat proovi, kust ümbruskonna laulukoorid osa võtsid.

Vaabina kooliga suured vaidlused

Võru Teataja 18. aprill 1931
Kool Peebole ja Kurenurme.
Maavolikogus tuli Vaabina koolide asi arutusele.
Vabina vallavolikogu oma otsusega määras juba möödunud aastal koolimajade asukohtadeks Vaabina as. ja Kurenurme. Selle otsuse pääle sai maavalitsus Vaabina valla elanikkude 570 allkirjaga protesti, milles palutakse vallavolikogu otsus muuta ja Vaabina valla algkoolide asukohtadeks jätta Kurenurme ja Peebo. Selle protesti puhul tegi maakoolivalitsus Vaabina vallavalitsusele ettepaneku vallavolikogus koolide asukohtade küsimust uuesti kaalumisele võtta.
Vaabina vallavolikogu arutaski 5. veebruaril vallaalgkoolide asukohtade küsimust uuesti ja otsustas määrata Vaabina valla algkoolide asukohtadeks Vaabina asunduse ja Kurenurme. Tulid protestid ja asja lahendama asus haridusnõukogu, kes leidis, et praegune Peebo algkooli asukoht, kui Kurenurmes uus algkool avatakse, jääb Peebo kooliringkonnale keskkohaks, kus lapsed algkoolist 3-4 klm. raadiusega maa-alale jäävad; kuna Peebo algkooli Vaabina asundusse üleviimisel üks osa 6-8 klm. kaugusele jäävad, sest Vaabina asunduse end. härrastemaja asub U.-Antsla piiril Vaabina valla ühes ääres.
Eeltoodud põhjustel haridusnõukogu otsustas Peebo algkooli jätta võrku 3-klassikomplektiga ning Kurenurme jaama juures avada 3-me klassikomplektiline algkool.
Ühinedes haridusnõukogu seisukohaga, maavalitsus esitas maavolikogule heakskiitmiseks Vaabina valla algkoolide võrgu muutmise haridusnõukogus vastuvõetud otsuse järele.

Uus muusikamees Uue-Antslas

Võru Teataja 16. aprill 1931
Muusikamehe lahkumine Kanepist.
Aksel Kripson lahkus Kanepist Uue-Antsla.
14. aprillil lahkus Kanepist Aksel Kripson ja asus elama Uue-Antsla valda.
Kes küll Kripsoni ei tunne, kui tulist seltskonnategelast, laulu- ja muusikajuhti.
Kripson asus Kanepi laulu ja muusikat etendama 1926. a. Olles mitmes kooris laulujuhiks ja Kanepi Tuletõrje Seltsis orkestri juhiks on Kripson võitnud üldise poolehoiu laulu-mängijate peres kui ka väljaspool.
Kanepi tuletõrje pasunakoori hakkas ta juhtima 1929. a. Orkestri koosseis ei ole just mitte suur 14-15 mängijat, kuid siiski on Kripson nende mängijatega häid tagajärgi saavutanud. Orkester seisaks praegusel korral muusikaliselt veel kõrgemal kui Kripson oleks ta kallal tööd teinud, nii nagu laulukoori kallal, sest Kripsoni hing seisis rohkem laulus. Kripson on esinenud oma laulukooriga ja orkestriga paljudel seltskondlistel pidudel ja kiriku kontsertidel.

Päris segane lugu

Võru Teataja 16. aprill 1931
Kui plikast villand, siis ratas tagasi.
Punase laua ees on Uue-Antsla poolt pärit vormimütsis kooliplika M.P. Teda süüdistab tööstur ja autoomanik Ilves jalgrata omandamises.
Nimelt ostnud möödunud aasta juunikuu algul Ilves Kriisi ärist jalgratta ja andnud selle hoiule M.P. kätte, lubades viimasel ka sõita. Ilves sõitis ise ära maale ja jättis ratta linna. Kooli lõpul sõitis aga M.P. kõige rattaga oma koduvalda Uue-Antslasse. Pärastpoole käinud veel mitmel ja mitmel korral Ilves Uue-Antslas M.P. pool, jättes ratta ikkagi toomata. Aeg veeres aga ikka edasi ja viimaks andis Ilves politseile üles, et M.P. olla omandanud tema ratta. Juurdlusel selgusid aga huvitavad asjaolud. Nimelt oli Ilves ratta M.P. kinkinud sõpruse tundemärgiks, aga mitte vastupidi. Neil asjaoludel rahukohtunik mõistis M.P. õigeks.
Esmaspäeval oli asi Ilvese edasikaebel Rahukogus arutusel. Ilvese poolt ülesantud tunnistajad Laud ja Sild ei suuda mitte tõestada, nagu ei oleks ratas kingitud. Rahukogu kinnitas Rahukohtuniku otsuse, jättes Ilvese edasikaebe tagajärjeta.

Kevadtööd hoos

Kolhoosi Elu 15. aprill 1951
Kevadtööd edenevad hoogsalt
Urvaste külanõukogus
Hoogsalt kulgeb maaharimine ja kevadised valikpõllutööd Urvaste külanõukogu Võidulipu kolhoosis.
Kolhoos on teostanud hulgaliselt talvviljaoraste pealtväetamist ja ristikukülvi.
Võidulipu kolhoosi põldudel töötas eile 16 paari hobuseid künni- ja teistel maaharimistöödel.
Suvivilja külvi tahab kolhoos alustada esmaspäeval.
Maha ei jää Punalipust ka sama külanõukogu Siiriuse kolhoos. Eile töötas siinsetel kolhoosipõldudel 14 paari hobuseid.
V. ÕIS

Ah, ei ole hullu:)

Võru Teataja 14. aprill 1931
Manda, lepime ära …
Kohtu ees on noormees Arnold Haabmets ja Amanda Hera. Hera süüdistab Haabmetsa kiviga pähe löömises. Nimelt läinud möödunud aasta augustikuul ühel õhtul Amanda Hera ühes teise plika Hilda Tsepikuga lauldes maanteed mööda. Sääl äkitselt visatud aga Herale teadmata kust kiviga pähe. Pärastpoole aga selgus, et lööjaks olnud Vaabina valla elanik Arnold Haabmets. Noormees ei taha esialgu süüd omaks võtta, kuid kui tunnistajate varal oli kindlaks tehtud, siis alistub saatusele, astub plika juurde ja lausub: „Manda, lepime ära, mul joh vihavainu midagi es ole.“ Lepivadki kokku ja noormees maksab 10 krooni ravimiskuludeks.

Pidulik kevadkünni algus

Stahhaanovlik töö 14. aprill 1951
Pioneeri kolhoosis alustati kevadkündi
Neljapäeval tehti algust künnitöödega Pioneeri kolhoosis (Vaabina külanõukogu).
Esimese vao suhkrupeedi maale ajas kolhoosi juhatuse liige sm. Ida Joakit. Esimese vao ajamise juures olid kolhoosi esimees sm. G. Timberg ja I põllundusbrigaadi brigadiir sm. E. Lokk. Kõikide ühine otsus oli, et maa on täiesti küps kevadkünniks.
Kolhoosi esimehe sm. Timbergi korraldusel selgitasid põllundusbrigaadide brigadiirid välja kuivemad põllud ning järgmine päev oli kolhoosipõldudel juba viis paari kündjaid.
R. Tiit

Kanepi-Urvaste maleturniir

Võru Teataja 14. aprill 1931
Maleturniir Kanepi-Urvaste.
Kuuldavasti on kavatsusel maleturniir Kanepi-Urvaste. Kanepit esitab Kanepi Lauluseltsi malering, mis asutatud 1925. a. ja Urvastet noorsooliit „Siiriuse“ maleosakond, mis tänavu asutatud. Kanepil on rida noori ja vanu malemehi, kuid üksikuid mängijaid on Urvastel paremaid. Kanepi malemeistriks on A. Leib, kuna Urvaste meistri-võistlusi veel peetud ei ole.

Igati tore uudis ju

Elu 11. aprill 1931
Uue-Antsla kaitseliidu kompanii asutab puhkpillide orkestri.
Juba ammu tundis Uue-Antsla kaitseliidu kompanii tõsist tarvidust oma orkestri järele, aga tarvilise kapitali puudusel ei nihkunud asi kavatsusest kaugemale. Nüüd annetas Uue-Antsla piimaühisus instrumentide muretsemiseks 250 kr. ja lähemal algab Uue-Antsla kompaniil uus orkester oma tegevust.

Pidu näidendiga taas

Elu 11. aprill 1931
„Onu Räpamokk“ Kuldres.
Uue-Antsla haridusselts Kuldres korraldas teisel Ülestõusmise pühal Kuldre koolimajas peo-õhtu, kus kavas kolmevaatusline naljamäng „Onu Räpamokk,“ mis vahetpidamata naeru saatel üle lava libises. Mäng oli hää ja hoogne, nagu see Kuldres tavaliseks nähtuseks. Ka rahvast oli rohkem kokku tulnud, kui ruumid mahutada suutsid.

Laulupidu tulemas!!!

Võru Teataja 9. aprill 1931
Urvaste laulupidu teoksil.
Korraldab Urvaste „Siirius“.
Urvaste noorsoo-ühing „Siirius“ korraldab suvel juulikuu esimesel poolel I Urvaste kihelkonna laulupeo. Sellekohased üleskutsed on korraldajatel juba sega-, laste ja pasunakooridele välja saadetud.
Laulupidu peetakse Urvaste kiriku lähikonnas.
Kuna selletaoline laulupidu Urvaste kihelkonnas esimene, siis tuleb seda kõigiti ilusaks mõtteks pidada, ning sellest laulupeost peaks iga Urvaste kihelkonda ja selle ümbruskonda kuuluv laulukoor ja pasunakoor tingimata osa võtma. Laulupidu tegeliku läbiviimise hõlbustamiseks on „ühendatud“ laulukooridele ja pasunakooridele varem ära õpitud palad üldlaulupidude kavast valitud.
Laulupeost osavõtu üleskutseid on välja saadetud 19 segakoorile, 18 lastekoorile ja 9 pasunakoorile. Neist on kolm segakoori juba osavõtuks ülesse annud. Laulukoorid ja pasunakoorid, kes soovivad Urvaste laulupeost osa võtta, saatku võimalikult rutem sellekohased teated aadressil „Siirius“, Urvaste p.-ag.

Enne kevadkülvi

Töörahva Elu 7. aprill 1981
ENNE KEVADKÜLVI
Edu eest kümnenda viisaastake ülesannete ning põllu- ja karjasaaduste tootmise ja riigile müümise suurendamiseks võetud sotsialistliku kohustuse täitmisel autasustati teiste hulgas ordenitega seitset meie rajooni tublit traktoristi. Need on mehed, kelle töö kodumajandeis märkamata pole jäänud. Mehed, kes kevadel vilja- või kartulipõllul oma aastaringi alustavad, suviti heinatöödele käed külge panevad, sügisel kombainirooli keeravad, pärast koristust maakamara taas pahupidi pööravad, talvel töökojas masinaid remondivad … Vahepeal mahub veel hulk suuremaid või väiksemaid töid, mis majandites olenevalt aastaajast teha tuleb.
Universaalsed mehed, omaette meistrid, töökad, distsiplineeritud. Sellise ühise nimetaja alla võiks kanda kõik need ordenikandjad, kellest tänases leheloos juttu.
/--/
Teel Kuldre kolhoosi Restu osakonda peatasime traktori. Roolis istus ARVO PARING. Mees,kes kümmekond aastat majandis tõsise ja tööka traktoristina tuntud.
Sel päeval vedas ta sigalasse sööta. „Igat kanti töömees,“ iseloomustasid agronoomid, „kui tööle läheb, siis peab selle töö ka ära tegema, teisiti pole tal kombeks. Teda jätkub külvitöödele, kartulikombainile, heinapressimise juurde. Ja mis peamine – masinad on tal alati korras. „
/---/
Pildiallkiri: ARVO PARING, autasustatud Töökuulsuse III järgu ordeniga.
MAIRE KRIIS

Rikaste leigus heategevuse vastu?

Võru Teataja 4. aprill 1921
Vaabinast.
Palmipuude pühal s.a. panid kohalikud asjaarmastajad mõisa herrastemajas pidu toime. Eeskavas olid laulud ja kaks ühevaatuslist näitemängu, mis kaunis rahuloldavalt ette kanti, niipalju kui see kitsastes oludes maal üleüldse võimalik. Rahvast oli võrdlemisi vähe. Et puhas sissetulek kehvemate õpilaste toetamiseks oli määratud, siis ei oleks tohtinud küll nii leiget osavõtmist olla. Iseäranis silmapaistev oli see, et meie jõukam klass pea täiesti puudus. Põhjust selleks ei võinud küll kevadine tee anda, sest pidul olid mitmed naabri valla elanikud näha. On küll päris kurb meelde tuletada, et uuriloosimistest ja simmanitest, mida siin tihti toime pannakse, rahvas murruna osa võtab. Allakriipsutada tuleb siin seda asjaolu, et sarnastest simmanitest kõige elavamalt osa võtavad just jõukama klassi esitajad.
Umbusklikkudele, kes kartsid, et tegelased oma kasuks pidu toime panevad, olgu öeldud, et puhas sissetulek, 2430 marka, on juba kohalise koolihoolekogu kassasse üle antud. Pidulolija.

Uus postivedaja Urvastes

Postimees 2. aprill 1931
Uus postivedaja Urvastes.
28. skp. oli Urvastes postivedaja ameti väljapakkumine vähempakkumisel. Pakkujaid oli kaunis palju kokku tulnud. Uueks postivedajaks sai hra Reedi, kes postivedamise võttis enda peale 2690 kr. eest – seega pea 100 kr. odavamalt kui senine postivedaja.

See näib veel vana aja moodi sõnum

Töörahva Elu 2. aprill 1941
Lühiteateid Võrumaalt
-Vaabina pidudel võib tihti märgata rahurikkumisi joobnud isikute poolt, kes tülitavad kõlbmatute sõnadega kaaspeolisi, norivad tüli ning segavad peo ettekandeid.
Niisuguste väärnähete ärakaotamiseks peaks vastavad ametivõimud ja kohapealsed organisatsioonid samme astuma.

Ühiskonnakriitiline tükk "Siiriuselt"

Võru Teataja 2. aprill 1931
„Sinine veri“ Urvastes.
Esimesel ülestõusmise Pühal korraldab Urvaste „Siirius“ omas saalis peo. Kavas on segakoori laule hra J. Kolk’i juhatusel ja Aleksander Engeli ja August Neidharti 3-vaat. jant „Sinine veri“, mis tugevasti piitsutab ametasutusi ja nende asjaajamist. Külalisena mängib kaasa endine „Siiriuse“ näitejuht Märtin.

Kapp toetuseks

Võru Teataja 2. aprill 1931
Toetus Urvaste haridusseltsile.
Urvaste vallavolikogu määras Urvaste rahvaharidusseltsile toetuseks raamatukapi 40 kr. väärtuses.