Uue-Antsla organiseerus

Võru Teataja 30. november 1929
Uue-Antsla organiseerus
Uue-Antsla vald otsustas astuda maaomavalitsuste liidu liikmeks.

Naine - hobusevaras

Eesti Postimees 28. november 1879
Naesterahvad – hobuse vargad.
Muidu tegivad seda mehed, aga et ammet nii hõlbus on, katsuvad vahel sekka ka naesed. Mõne päeva eest püüdis siin üks mõisa sulase naine Võru maakonnast kaubahoovi juures hobust ja saani korraga ära müüa, ja et ruttu lahti saaks, oli hind väga odav; see’p see naest lõksu saatis. Sai politsei ette viidud ja tunnistas varst, et tall hobust odavalt ära müüa hõlbus olnud, sest ta olevat looma Urvastu kiriku juurest ilma hinnata ostnud, see on eesti keeli – varastanud.

Postitalu Uue-Antslasse

Võru Teataja 26. november 1929
Postitalu Uue-Antslasse
Uue-Antsla vallavolikogu koosolekul otsustati Uue-Antsla meierei juurde postitalu asutada ja paluda, et posti-telegraafi-telefoni peavalitsus võimaldaks kohapeal ülesseada postikapp.

Koolimajade seis pidevalt halb:(

Võru Teataja 26. november 1929
Urvaste vaevatud koolimajad
Millal saavad Urvaste lapsed ajakohase koolimaja?
Urvaste valla Urvaste algkooli ja Koigo algkoolid ei vasta ajanõuetele. Üks kannatab valguse ja teine õhupuuduse all. Urvaste koolimaja on juba üle 50 aasta vana, selle aja jooksul on ta mitmeti osutunud mitte ajakohasena ja kõlbmatuks.
Kui mitmel pool teistes valdades, mis majanduslikult sugugi paremal järjel ei seisa kui Urvaste vald, on asutud teede leidmisele, kuidas korralikumaid koolimaju, ükskõik kas uute ehituste, või vanade ümberehitusega, siis pole Urvastes see veel liikvele läinud.
Aeg ja vaevatud koolimajad sunnivad seda siiski kiires korras tegema.
Kolmandal detsembril tulevat küsimus vallavolikogu koosolekul kõne alla, oleks küll enam kui tarvilik, et sääl vastavate sammude astumisele asutakse.
Ümberehituste teel saaks praegustest kõne all olevatest koolimajadest siiski asja, ehitused ei peaks liiga kalliks minema.

Vargad käisid põranda kaudu

Võru Teataja 23. november 1929
Murdvargus Vaabinas
Läbi aidalae tungiti aita
Ööl vastu 20. nov. on vargad Vaabina vallas, Palu talus elutseva Tammemägi aita sisse tunginud ja ära viinud kaks seasinki, ühest seast saadud rasv, jahu, ube j.n.e.
Vargad on aita sissepääsemiseks põranda ära lõhkunud, kust siis kraam välja viidud.
Asjaolu selgitab energiliselt kohalik konstaabel.

Oijah!

Elu 22. november 1939
Kahekordne roim armukadedusest
Urvastes surmas talusulane naisteenija ning enese.
Eile hommikul kella poole 7 ajal toimus Võrumaal Urvaste vallas kahekordne roim. Nimelt surmas ühes kohalikus talus sulasena teeniv Karl Saaron taluteenija Olga Parmu, mis järele mõistis kohut ka enese üle.
Täiendavalt kuuleme sündmuse kohta järgmist: Urvastes Mihkali talus teeniv tüdruk Olga Parm läks kohalikku meiereisse piima viima, sõites talust kella poole 7 paiku hommikul välja. Temaga seltsis naabruses teeniv talusulane Karl Saaron, kellega varem oli Olga Parm sõbrustanud. Viimasel ajal oli nende vahekord jahenenud ning tüdruk omale uue sõbra leidnud. Armukadedus nähtavasti tingiski järgneva roima.
Mihkla talust ½ km eemale jõutud, võttis K. Saaron revolvri ning tulistas neiut kolme lasuga. Pärastisel arstlikul ülevaatusel selgus, et üks kuul oli läbistanud pea, teine südame, kuna kolmas lask oli läinud mööda. Surm pidi olema silmapilkne. Seejärele läks pärast teo kordasaatmist noormees metsa, kus hukkas ka enda.
Olga Parm oli vana 24 ning mõrvar Karl Saaron 39 aastat, mõlemad kohalikud elanikud.

Pidu ja näitemäng

Võru Teataja 21. november 1929
Mikumärditamine Antslas ja Restus
Urvaste maadleb Rummu-Jüriga
H. Raudsepa komöödia „Mikumärdi” on kõikjal üle öö kuulsaks saanud. Ka „Kannel” ja „Rändteater” on ta oma repertuaari võtnud. Ja mida Võru „Kannel” suudab, seda võivad ka Restu ja Uue-Antsla näitlejad. Mõlemates kohtades õpetatakse agaralt mikumärditamist ja etendus läheb lahti jõulu ajal.
Urvaste „Siirius” heitleb aga Rummu-Jüriga. Ka see näitem. peab ettekandmiskõlbuline jõuluks olema.

Võru Teataja 21. november 1929
Urvaste on maskides
Veerand peo sissetulekust ilusamale kadrisandile
Urvastes on maskepeod nii tihedateks muutunud, et alalised peol käijad kavatsevad ka pidude vaheajal maskisid edasi kanda. Sest vaevalt saab üks lõppeda, kui paari päeva pärast teine algab. „Siiriusel” ja kaitselidul veab oma maskeraaditsemisega, kuid haridusselts kukkus sisse.
24. skp. on jällegi „Siiriuse” maskeraad. Kuna viimane on ümbruskonna hooaja lõpumaskeraad (annaks seda taevane isa), siis on loota rohket osavõttu. Sellega on ka seltsi juhatus arvestanud ning on esimeseks auhinnaks määranud 25% peo sissetulekust, mis küllaltki kena summakese välja teeb arvestades seniste sissetulekutega.

Postimees 17. november 1899
Kodumaalt.
Võrumaalt. 7. nov. s. a. pidas Vaabina põllumeeste selts Vaabina „Peebu“ koolimajas koosolekut, millest 61 liiget osa võtsivad. – Möödaläinud koosoleku protokoll võeti muutmatalt vastu. Herra G. von Samson kõneles rehepeksmisest, millele elav läbirääkimine järgnes. Arvati väikepõllupidajatele kõige sündsamaks hobusejõuu masinaga rehepeksmist. – Läbirääkimine heinamaa parandamisest sünnitas hästi elavust. – Kunstsõnnikut arvati 5 vagunit tellida. – Järgmine koosolek on 23. Januaril t. a. jällegi „Peebu“ koolimajas“. Siis kõneleb herra Veeber aiapidamisest ja ühendatud piimatallituse sisseseadmise toimkond paneb oma plaanid ette. K. T.

Kursus üle kivide ja kändude

Elu 16. november 1929
Kursuste hooaeg Vaabinas alanud
Esmaspäeval kivide ja kändude lõhkumine
11. ja 12. skp. oli korraldatud Hansi talus Aug. Pervi ruumes seakasvatuskursus. Kursustest osavõtt, vaatamata porise aja peale oli enneolemata elav ja rohkearvuline. Küll võib seda pidada hästiõnnestunud põllumajandusaasta arvele, mil põllupidajad nagu varjusurmast ärkamas.
Referendiks ja tegelikkude tööde juhatajaks oli palutud Seakasvatuse seltsi instr. A. Gerhardt, kes andis asjalikke seletusi ja näpunäiteid seakasvatuse alal. Tema poolt valmistatud ja konstrueeritud hekslimasin sai suure tähelepanu osaliseks.
18. skp. kell 9 hom. korraldatakse sama talu põllul tegelik kivide ja kändude lõhkumise kursus. Juhatajaks on palutud instr. J. Pillikse. Arvatavasti on siingi osavõtt suur, sest mainitud kursuse korraldamist on ammugi soovitud.

Palju maskeid Uue-Antslas

Võru Teataja 14. november 1929
Hää sissetulekuga pidu U.-Antslas
9. novembril oli Uue-Antsla Haridusseltsi korraldusel kohalikus rahvamajas maskepidu. Rahvast oli rohkesti kokkutulnud. Ka maskeid oli rohkem ja paremini ettevalmistatud, kui eelmisel aastal, kes omasid väärilisi auhindu. Üldine sissetulek peale 10.600 sendi. Maskepeo korraldamisel oli kulusid vähe ja seega jääb seltsil hää summake puhast. Praegust higistab näitetrupp äsja ilmunud näidendi „Mikumärdi” ettevalmistamisega, mis kavatsetakse lavastada 2. jõulupühal.

Kas S. varastas Kolga valge lamba?

Võru Teataja 14. november 1929
Lambavargus Urvastes
Ööl vastu 10. novembrit varastati Urvaste vallas Koigu-Anne asunduses elava Adolf Kolga lukustamata laudast ½ aastane Minna Kolga päralt olev valge lammas 20 krooni väärtuses. Varguses langeb kahtlus kellegi samas vallas elava S. peale. Asja selgitamiseks on juurdlus käimas.

Revideeritavast sai revideerija

Võru Teataja 14. november 1929
Revideeritavast sai revideerija
Uue-Antsla valla asjaajamine hääs korras
Praegu on maakonnas maavalitsuse poolt vallavalitsuste revideerimine käimas. Vallasekretäridel pää aina vudiseb otsas ja higi tilgub, püüdes parandada ja klaarida asja, nii et kõik oleks eeskujulikus korras. 10. novembril jõudis hra Johan Reiss otsaga Uue-Antsla valda. Valla asjaajamist revideerides leidis ta kõige korras olevat. Vallavanema Joh. Lintseri ja sekretäri Osvald Kõivi tegevusega jäi revident kõigiti rahule ja soovitas võtta teistel seesugusest asjaajamisest eeskuju. Et hra Kõivil asjaajamine tip-top korras, palus revident endaga kaasa sõita ja revideerimisel abiks olla, missugune ettepanek vastu võeti ja hra Kõiv algas 10. nov. reisu ümber maakonna. Oleks maakonnas kõik sekretärid niisugused, kes revidendi usalduse ja kiituse osaliseks saaks, siis jõuaks hra Joh. Reiss peagi oma ringreisult Võrru terve sekretäride personaliga.
Veltjoobel

Lühidalt. ammu.

Postimees 14. november 1889
Kodumaalt.
-. Urvastes on mitmed peremehed seadusevastase linaleotamise pärast 25 rbl. leo pealt trahvitud saanud. Olgu see noomituseks ja hoiatuseks ka mujal.
-. Urvaste ja Otepää pool olla koerte marutõbi hirmu ja kahju tegemas.

Põllumajandus 1939. - muide baasidest rääkides olid lehed tollal väga vaoshoitud

Elu 13. november 1939
Põllumehe sügisülevaade Urvastes.
Tavaliselt novembris lokkas kõikjal ilus, roheline taliviljaoras, ent tänavu kerkivad silmapiirile mustad, hallikaskollased nurmed. Erakordselt kuiva ja külma sügise tõttu on oras vaevalt kolmes lehes varajastel külvidel, kuna hilised alles tärganud. Siinne põllumees ei mäleta, mil nii viletsad taliviljaorased oleks olnud kui tänavu ja põllumehe hinnang: on talvitusolud halvad – ikaldub rukkisaak; samuti võib äparduda ristikhein, sest ristikuoras onnharuldaselt hõre ja kidur ja kõrgeil liiva- ja kruusamail isegi kadunud.
Käesoleva aasta rukkisaak on mullusest kõrgem ja kvaliteedilt parem, kuna tali- ja suvinisu andis madalama saagi. Söödateraviljade ja heinasaak on tunduvalt madalam m.a. saagist, eriti ikaldus ristikhein, mida saadi vaid ¼ m.a. saagist ja seegi väärtuselt halvem … Nii on karjasöötadest väga terav puudus, eriti valgu osas. Piimatoodangu langus on paratamatu, sest vaevalt suudetakse katta nii suurt valgupuudust kalli ostujõusöödaga, kuna toorsöötade (juurvili ja kartul) puudumisel ei ole ka jõusööda söötmine tasuv.
Kartes kevadel söödapuudust, pole ka veiste arvu võimalik massiliselt vähendada – see suruks veiste hinnad turul äärmiselt madalale tasemele. Selle vastu muretsetakse rohkem aluspõhu turvast, et säästa rukkiõlgi ja nii loodetakse vältida söödapuudust tuleval kevadel.
Võrreldes möödunud aastaga – on meiereidesse toodav piimatoodang 50 prots. võrra langenud.
Praegu lõpetatakse sügiskündi ja et tänavu mullastruktuur haruldaselt kobe ja kuiva suve ning sügise tõttu väetisevarud säilinud hästi mullas, siis loodab põllumees tuleval aastal normaalse suve puhul head suvivilja saaki. A. R.

KKK - külmast, kirikust ja klosetist

Võru Teataja 12. november 1929
Urvaste
külmast, kirikust ja klosetist
„Tühja juttude keskjaam” paneb paari ja lahutab. Viljasaak ületas keskmise saagi
Urvaste kirik oleks kõigiti kohane, kuid viga seisab selles, et on talvel külm. Kas ei võiks kirikusse ahi sisse teha, et köstri sõrmed mitte oreli klahvidele ära ei külmaks, ega õpetajal tarvis poleks sõidukasukas kantslisse ilmuda? See oleks väga tarvilik.
Kiriku juurde tehti kunagi väljakäigu koht, mis aga nüüd väga korratus olekus. Kas kogudusel pole nii palju võimalusi, et need puudused saaks kõrvaldatud, sest paistab äärmiselt inetu välja, kui kiriku ümbrus sarnane.
Kõige valusamaks okkaks on Urvaste noortele aga vanatüdrukud j a vanad naised. Need panevad paari, võtavad naisi ja sokutavad mehele, asjaosalistele teadmata. Nemad teavad kõik, missugused suhte kellegil kellegagi on, missugust puudrit see ehk teine preili tarvitab. Mainida võib ainult seda, et sarnase „tühjajutu keskjaama” moodustavad need, kellel elus väga räbalasti on läinud ja oma sappi teistele välja kallata tahavad, et pisutki südame lohutust saada: kui olen ise õnnetu ja porine, olgu teised ka…
Põllumehe meeleolu Urvastes on hää. Viljasaak ületas keskmise. Kartulaid sai ka küllalt, vaatamata sellele, et neid vähe pandud oli seemne puudusel. Aiaviljad andsid samuti hääd saaki ja no mis siis veel tahad, kui kõik salved täis on! Pole muud, kui pane käed kokku ja saada tänu ja kiitust loojale!

Pidu?

Töörahva Elu 10. november 1949
Suure pidulikkuse ja tööhooga tähistas töötav rahvas kogu maal oktoobripühi
URVASTES
Urvaste valla Siiriuse ja Kuldre rahvamajad tähistasid Oktoobrirevolutsiooni 32. aastapäeva rahvapidudega. Peale päevakohase aktuse korraldati isetegevuslikud ettekanded. Peod lõpetati lõbusa jalakeerutusega. Pühade ajal külastasid rahvamajade isetegevusgrupid ka mitmeid valla kolhoose, pakkudes kultuurset ning huvitavat ajaviidet kolhoositalurahvale.

Urvaste seltsidest taas

Võru Teataja 9. november 1929
Urvaste seltside elust
Mõningaid märkeid seltside tegevuse kohta
Kohapäält kirjutatakse meile järgmist: Seltse, nii üldhariduslisi kui ka erisihilisi on Urvastes enam kui küll. Siin töötab Urvaste Rahvaharidusselts, Eesti Noorsoo Liit „Siirius”, Urvaste Laulu-Mängu selts „Kõla” jne., mida muidugi tuleb üldharidusliste hulka arvata, kuid tegelikult kõik seda ei ole.
Võtame Urvaste Rahvahariduse Seltsi. Selle eesmärk peaks kodanikkude arvates ja ka põhikirja alusel olema hariduse levitamine nende hulgas, kes ei ole koolis, või on säält juba lahkunud. Aga Urvaste Haridusselts ei suuda teps mitte oma nime tarvilisel kõrgusel hoida. Korra muretseti isegi puhkpillid, kuid seltsil just erilist kasu neist ei ole, sest igakordne mäng maksab 5 krooni. Säärane seisukord on vähe võõrastav, sest seltsil on ise pillid ja ta peab veel orkestrile maksma. Selle vastu teenib aga orkester pillidega väljast raha, millest selts punast krossigi ei näe.
Ka seltsi tegevus on täiesti soigus. Pääle mõnede ebaõnnestunud katsete pidudega on neil tegutsemise iha täielikult kadunud – kadunud on ka hüüe: „Sina hoiad lippu, mina löön trummi ja terve Urvaste on meie!”
Vastandiks eelmisele seltsile on Noorsoo liit „Siirius”. Sääl oli tahet ja tegevust, hoogu ja vaimustust. Tõmmati, rühiti ja ehitati omale majagi. Sügise tulekuga on kavatsusel nii mõnigi algatus.
Kolmas selts „Kõla” oli Haridusseltsi ja „Siiriuse” segapaarituse halb võsu, ja nii ei saanud tast ka elulooma, olgugi et kunstlikku hingamist tehti ja vasikakopsud sisse pandi.
Organisatsioon, mis enesest ka tegevust ja elujõudu näitab, on Kaitseliidu Urvaste kompanii.

Mingi sebimine valimistega seoses

Maleva 9. november 1909
Kodumaalt.
Antslast. Isevalitsus! Seaduse järele on ⅔ osa ühisuse, kogukonna ehk seltsi liikmetest, otsusevõimeline kogu. Kuid siiski leidub nupumehi, kes ka 1/20 osa seaduslikuks mõistavad teha.
Nagu üleüldse teada, valivad valla maata maksumaksjad täieialised liikmed (21 a. kuni 60 aastani) eneste keskelt iga kümne mehe kohta valla täiskogusse ühe valija ehk „häälemehe“. Et nimetatud valla liikmed kõik mitte oma valla piirides ei asu, siis kuulutatakse häälemeeste valimisest, mis iga kolme aasta tagast sünnib, ajalehtedes, kuna aga valla piirides elavatele suusõnal ehk kuidagi muul viisil teade kätte muretsetakse.
Uue-Antsla valla kohta on niisuguseid liikmeid ümber 500 inimese.
Kui oktoobrikuul häälemeeste valimine oli, siis ei olnud kuskil mingisugust kuulutust, vaid teade anti vallavalitsuse poolt ainult mõnedele väljavalitutele, kellel „sarvi ega hambaid ei ole“, kes ennast valla vägevatest sinnapoole paenutada lasevad, kuidas viimased endale kasuliku leiavad olema. Ühes talus, kus kolm venda elas, kellest üks koguni „pehme,“ teine pisut krabedam, aga kolmas endast juba iseseisvamat iseloomu kujutas, kes ennast milgil tingimisel pimedaks tööriistaks ei lase tarvitada, sai vallavalitsuse kutse ainult esimene. Kui kolmas selle üle nurinat tõstis, et ka teisi vendasid kutsutud ei ole, saadeti pärast kutse veel teisele vennale, kuna aga kolmas sellest „aust“ ilma pidi jääma, ehk tema kül seaduslik häälemeeste valija oli.
Selle peale ilmus väljavalituid valimisele 24-25 isikut, see on 1/20 osa maata täieialiste maksjate arvust. Kuid sellepeale vaatamata tunnistati koosolek seadusliseks ja peeti valimised ära.
Nii siis paistab Uue-Antsla vallavalitsus neidki haledaid valimiseadusi, mis meil praegu maksvad on, veel rohkem omalt poolt kitsendada. Ja kui nõndaviisi läheb, siis ei ole mitte ime asi, kui meie Uue-Antslas mõne aja pärast kas vallavanema ehk vallakirjutaja isevalitsuse eest leiame. Jääme ootama, kas niisugused häälemehed ka kui seaduslikud valijad ettetulevatel vallaametnikkude valimistele ilmuvad.
Igatahes ei ole laiemale rahvahulgale niisugune kodukasvanud isevalitsus kaugeltki mitte soovitav, sellepärast piaks niisuguse vabavalitsuse vastu kõrgematelt ametikohtadelt abi otsima. „Rahva Päevaleht“

Urvaste-Koigust. Esimene lumi sadas 31. novembril, millele ühte soodu lisa tuli. Praegu on lumi umbes pool jalga paks. Niisugune ootamata talv tõi põllumeestele suurt peavalu, nimelt talvevilja oraste pärast, mis ehk sula maa tõttu ära võivad mädaneda. Kül näeme, kui kaua niisugune talv kestab. A. M-a

"Edasi" rajooni autahvlile

Töörahva Elu 7. november 1959
VÕRU RAJOONI AUTAHVEL
EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni TSN Täitevkomitee kannavad rajooni autahvlile järgmised rajooni kolhooside, sovhooside ja tööstusettevõtete sotsialistliku võistluse võitjad 1959. a. III kvartalis:
„Edasi” kolhoos (juhatuse esimees Karla Rist), kes tootis 1. oktoobriks 1959. a. 100 ha põllumajandusliku maa kohta 42,3 ts liha ja 270,2 ts piima.
Anda kolhoosile EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp ja preemia.

Aruandekoosolek 1979

Töörahva Elu 6. november 1979
Aruanded ja valimised
MILLEST KÕNELESID SÕNAVÕTJAD
*parteielu

Eelmisel teisipäeval peeti aruandekoosolek Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsioonis. Kolhoosi parteibüroo sekretär Aksel Kosman rääkis algorganisatsiooni siseorganisatsioonilisest tööst. Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsioon – 122 liiget – on majandite suurim. Rääkis sellest, et loomakasvatuses on kommunistide osatähtsus väike, siin töötab vaid 8 kommunisti. Ka viimastel aastatel on just loomakasvatajaid vähe vastu võetud NLKP liikmeks; ülemöödunud aastal kaks, möödunud aastal ja tänavu üks. Seevastu mehhanisaatoreid on NLKP liikmeid 25. Kolhoosi juhatuse liikmetest on kolmeteistkümnest neli parteitut.
Peamiselt on NLKP liikmeks võetud noori, komsomoli soovitusega.
Parteisekretär rääkis sellestki, et koosolekud on toimunud regulaarselt, pooltest arutusel olnud küsimustest on käsitletud majandusküsimusi ja kõrgemalseisvate organite otsuste arutelud on seostatud majandi probleemidega.
Niipalju ettekandest.
Aruandekoosolekul on ka teine pool, ehk huvitavamgi esimesest – sõnavõtud. Ja siinkohal tahaksin üsna põhjalikult peatuda sellel, millest kommunistid rääkisid, silmas pidades aastast aruandeperioodi.
Üks, mis pea iga sõnavõttu läbis – kvaliteet töös. Teine – esineb liigjoomist, aga miks?
Urvaste osakonna juhataja Eduard Tee: „Kevadel oli karta raskusi, sest 200 hektarit maad tuli künda kevadel. aga külvi tegime õigel ajal. Sügisel jättis kombainerite töö soovida. Sügisesel kündmisel raskusi ei olnud, meil oli künda 710 ha, künda veel 20 ha.
Mis aga muret teeb, on liigjoomine. Rajoonis on küllalt häid lektoreid, et mõni neist ka hommikul osakonda tuleks ja liigjoomise kahjudest räägiks.”
Vaabina osakonna juhataja H. Jürgenson: „ Hädad tulevad sellest, et kui mingi osa katki läheb, siis tagavaraosa annab kaua oodata. Milleks kulutab mehhanisaator oma ooteaja? Tihtilugu poe juures käimiseks.”
Ärgu Vaabina osakonna mehhanisaatorid pahandagu, sest küllap mehed ise teavad, kelle kohta osakonnajuhataja viide käis. Ei saa aga poe juures käia mehed, kes rajoonis esikohal ja keda osakonnajuhataja esile tõstis: I alagrupi esimene teraviljakoristuse mehhaniseeritud grupp, kus kombaineriteks Volli Kurss, Tõnu Ingver, Mart Teder ja Kalju Timmi.
Kolhoosi peainsener T. Maask: „MTZ-tüüpi traktoreid on majandis 46. Kakskümmend neist vanemad kui 10 aastat. Igal aastal saame juurde 1-2 „Belarussi”, vaja oleks aastas 4-5. Et nii vana pargiga head tööd teha, peaks meeste suhtumine masinasse olema hoolitsev. Vana kooli mehi jääb vähemaks, vanade suhtumine ei nakata noori, on halbu ja on häid traktoriste. Paljud mehhanisaatorid kuritarvitavad alkoholi. Need ei ole noored, on keskealised ja vanemad mehed. Ja annavad noortele halba eeskuju.”
Seemnekasvatuse agronoom, majandi rahvakontrolligrupi esimees M. Birnbaum: „Kartul oleks meil võinud anda üle 200 ts hektarilt, kuid kartul oli hõredalt pandud, väetamine ja harimine olid korras. Teravilja saagikus ei olnud – aastat arvestades – halb. Kontrollisime teraviljakadusid. Pärast seda asi paranes. Kuid kombainid kaotasid aega, sest 8 kombaini kohta oli 1-2 autot ja need ei jõudnud vilja ära vedada.
Uue tehnika hoidmine Uue-Antsla töökoja õues jätab soovida. Palju masinaid ja seadmeid on töökoja õues segamini ja peavad igasuguse ilma ära kannatama.”
Igatahes on Uue-Antsla töökoda nüüd rahvakontrolöride silma all.
Kolhoosi komsomolialgorganisatsiooni sekretär M. Reiljan: „Majandis on 51 kommunistlikku noort ja 100 noort. Komsomoli noortebrigaad koristusel – Tõnu Ingver, Aivar Sloog ja Mart Teder - oli rajoonis koguaeg esikohal ja sai ELKNÜ Keskkomitee rändvimpli.”
Kolhoosi juhatuse esimees E. Kontse: „Teraviljakoristusel oli liigset kiirustamist ja see tõi kaasa küllalt suured kaod, Vaabinas ehk kõige suuremad. Hektari kohta võib mitu tsentnerit arvestada. Tervikuna jõudsime aga teravilja enne kartulivõtu algust ära koristada ja seda oli vaja, sest töökäte nappus on suur.
Mitu aastat oleme sotsialistlikus võistluses Valga rajooni Sangaste ja Valka rajooni „Uzvara” kolhoosiga. Võistlus on olnud pidev, seni saime kokku kaks korda aastas – talvel ja suvel - , et teha kokkuvõte tootmisest ja pidada maha spordivõistlused. Nüüd, tundub, tuleb suvistest võistlustest loobuda, sest suvel ei ole vaba nädalavahetust, mida selleks kulutada.
Tänavu sai Kuldre kolmest kõige parema teravilja- ja kartulisaagi (22,7 ts/ha ja 172 ts/ha), Sangaste 21,8 ts/ha ja 130 ts/ha ja „Uzvara” 17 ts/ha ja 170 ts/ha. Ka piimatoodangus peaksime võitma.”
Urvaste külanõukogu täitevkomitee esimees O. Arop: „Ideoloogiatööst räägime tihtilugu rohkem, kui selle kasuks teeme. Oluline inimese kasvatuses on olmekorraldus, teenindussfääri töö, aga ka suhtlemiskultuur. Suhtumine inimesse, töökaaslastesse. Eelkõige puudutab see keskastme juhte, kes peaksid arvestama, et heatahtliku ja arvestava suhtlemisega mõjutab tööinimest sootuks rohkem kui käsu-keeluga. Sest – inimene töötab selleks, et elada.”
Viimasel EKP Võru rajoonikomitee bürool oli arutusel Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsiooni komitee töö. Seal võeti vastu otsus ja kavandati ürituste plaan, mis näeb ette rida üritusi, tagamaks ideoloogilise kasvatustöö, kaadriga tehtava töö jne. paranemist.
Nimetatud otsust ja aruandekoosolekul tehtud kriitilisi märkusi arvestades võttis koosolek vastu otsuse.
NAIMA NAVI