Üks keskmine pidu

Olevik 23. september 1899
Uue-Antsla.
22. augustil oli kohalise pasuna koori poolt Uuue-Antsmõisa ruumides kohalise valla asutatava laenu-raamatukogu hääks pidu-õhtu. Etendati näitemängu „Inimese hind ja väimehe väärtus“, mis keskmist viisi läks, sest peale mõnede näitlejate oli kõigil teistel esimene kord näitelavale astuda. Osavõtmine oli vähepoolne, sest sisse tuli kõige kuludega kokku ainult 40 rubla. Lõpuks oli tants.

Luulenurk - Tamme-Lauri tamme all

Töörahva Elu 22. september 1979
KIRJANDUSLIK LEHEKÜLG

URVASTES, TAMME-LAURI TAMME ALL
On möödunud aastad
nagu uppunud maailmad:
me aimame vaid,
kuidas Lauri kündis,
maad murendas küll peos,
küll adra all,
kuis tõusis päikseratas,
kuidas keegi nuttis,
tulles ilma,
tamm kui oli väike,
kuis keegi tihkus,
kukkudes või näljas,
või ägas aastaid musta mure
nüri noa all.
Vaid aimame, kuis Liiso
kallistas ja suudles
ja parkund kämblast
rebis lahti hetkeks,
helges naerus keerutas ja jooksis,
hõljus valges udus
üle niiske välu,
hallikarva silmis
inimkonna märkamatu mälu,
soonis vilkuv rõõm
ja tulevane valu.
Võib-olla polnud üldse seda tamme,
ei olnud linalakka silitamas tüve,
ei härga nukrat polnud adra ees?
Võib-olla ööbikute esiema ööbik
öö otsa laksutas, et maailm algab
algab?..
Suur tamm on siin,
jalg läinud aastais,
võra tulevikus.

ILMAR VANANURM

"Siiriuse" kolhoosi loomine

Töörahva Elu 20. september 1949
UUES KOLHOOSIS
Sajandite jooksul peteti eesti talupoegi igasuguste uute seaduste ja maakorraldustega, mis aga alati osutusid talupoegadele kahjulikuks. Tõotasid ja lubasid palju, kuid tegelikult tõid kaela uusi raskusi, olid kasulikud ainult mõisahärrale.
Need aina kasvatasid meie talupojas umbusku. Sellest ajast on pärit ka Kiriku küla talupoegade umbusk iga uue ja tundmatu vastu. Kuigi nad olid näinud nõukogude korra paremusi, olid veendunud, et parunite võim on nüüd igaveseks hävitatud, siiski ei lahkunud umbusk nende südamest, igas uues otsisid nad mõnd konksu, millega püütakse talupoega „nahutada“. Kui ümbruskonnas hakkasid liikuma kolhoosijutud, kui teised Urvaste valla talupojad arutasid möödunud kevadel asjalikult kolhoosi asutamise küsimusi, siis tõmbusid Kiriku küla talupojad enesesse, eelistasid jääda esialgu pealtvaatajateks, arvates, et ega talupojal sellest midagi head loota ei ole. Kui mõni julgem ja edumeelsem olekski küsimusele hoogsalt kaasa löönud siis vanemate mõjukamate meeste suu jäi suletuks ja nii juhtuski, et kui suurem enamus Võru maakonna talupoegi tegi möödunud kevadel oma põldudele külvid ühistöö korras, vilju hooldati ühiselt, ühiselt asuti ka produktiivkarja arendamisele, Kiriku küla mehed astusid aga igaüks oma adra taga, ajasid lühikesi künnivagusid oma väikestel põllulappidel.
Naaberkülas asutati kevadel Tamme kolhoos, kolhoosipõldudelt kostis sageli laulu ja hõiskeid, siin tehti tööd rõõmuga ja viligi kasvas kolhoosi ühispõldudel tunduvalt parem kui Kiriku külas. Juba hakkas kolhoosist kuulduma peksumasina mürinat, kuldse vilja kotte kanti kolhoosi aita, rikkalik saak tõotas muretut talve kõigile kolhoosnikutele.
Tulid kokku ka Kiriku küla mehed, tulid ja arutasid. „Kolhoosid ise on juba näidanud, et kolhoositee on siiski ainuõige tee, mida mööda peab sammuma eesti talupoeg,“ ütles keskmiktalunik August Roon. See oli mõte millele oli juba ammugi mõelnud ka keskmik Paluteder. „Oleme niigi oma kõhklusega teistest terve aasta võrra maha jäänud, on tarvis rutata,“ toetas ta Roone juttu. Siit-sealt kuuldus heakskiitvaid märkusi, teised noogutasid vaikides nõusoleku märgiks. Kuid oli ka neid, kes ikka veel polnud oma kahtlustes lõpule jõudnud. Emilie Heidmaa sai nõukogude võimult maad, esimest korda sai ta oma maa peremeheks – „kuidas sa annad kohe selle maa nii kergemeelselt käest ära. Kes ilma minuta ikka kolhoosi asutab,“ arvas ta, kui teised hakkasid kirjutama kolhoosi astumise avaldusi.
Kolhoos aga asutati. 16 talumajapidamist asusid juba ühiselt valminud rukkipõldude koristamisele. Ühiselt läks töö palju jõudsamini, varsti veeresid esimesed terad Siiriuse kolhoosi aitadesse.
Õhtuti istus koos kolhoosi vastvalitud juhatus August Roon, Paluteder, Herta Aalop ja Ella Hilp. Nende vastutus oli suur. Kolhoos asutati keset kõige kiiremat koristusaega. Oli tarvis jatkata kiiresti koristustöid, teha samaaegselt esimest taliviljakülvi, organisatsioonilised ja töö korraldamise küsimused neelasid aga lõviosa juhatuse ajast.
Töö organiseeriti nii, et iga juhatuse liige vastutab ühe ala eest, esimees August Rooni silm peab aga ulatuma igale poole. Ja juhatuse silmast jatkuski kõikjale, vili koristati õigeaegselt, talivilja külv tehti mõne päeva jooksul ja lõpetati samuti õigeaegselt, külvati mõned hektaarid üle plaanigi. Riiklikud normikohustused tasuti esimesest viljast.
Üldkoosolekul valitud lülivanemad Jaan Saar, Herta Aalop ja Lembit Pajumägi tunnevad suurt vastutust neile pandud kohustuste täitmisel. Igal hommikul on nad esimesed sammumas veel kolhoosi maid lahutavail põllupeenrail, korrastamas aitades või masinatekuuris. Selleks ajaks kui kolhoosnikud tööle ilmuvad on tööjaotus juba tehtud, igale antakse kohe tema ülesanne, ühtegi minutit kallist tööaega ei raisata asjatult. Sellest esimesest koristustööst ja selle kordaminekust oleneb suurel määral kolhoosi edaspidine arenemine.
Noore kolhoosi põldudel müriseb juba ka künnitraktor. Kohe kui koristati põldudelt vili, asus Pikajärve masina-traktorijaama traktor kõrrekünnile. 10 hektaari kündi ongi juba tehtud. Seda pole siin külas enne juhtunud, et nii varakult juba asutakse sügiskünnile. Künd tehti enne ikka oktoobri-novembrikuus, siis kui kõik muud tööd tehtud. Sageli aga tuli enne lumi ja jättis osa kündi tegemata. Traktorimürina sekka kostab heledaid kolksatusi. Kord aeglaselt, siis aga tihedasti kilks-kõlks, kilks-kõlks. See on kolhoosi sepp Otto Niilus, kes korrastab kartulivõtmise masinaid, täna homme algab kolhoosis kartulivõtmine.
Nii ta on, üks töö ajab teist taga. Kolhoosil seisab veel ees peale koristustööde suur töö. Üldkoosolek võttis vastu otsuse 1. oktoobriks moodustada neli loomafarmi. Ühistamisele kuuluvaid veiseid on 23, nendest saab aluse veisefarmile. Väiksemate loomadega on aga raskem, neid ühistamisega ei saa ühtegi. Üldkoosolekul lubas aga iga kolhoosipere anda hakatuseks ühe sea, ühe lamba ja kaks kana. Neist loomadest on küll vähesevõitu farmide loomiseks, kuid algus on siiski olemas. Küllap farmid järgmiseks kevadeks suurenevad kui kolhoos ühisloomakasvatuse oma tähtsamaks ülesandeks seab.
Kõigi kolhoosnikute ühiseks mureks on nüüd kiire ja ausa tööga teha tasa see mahajäämus teistest kolhoosidest, kes asusid ühistööle juba kevadel. Ka Emilie Heidmaa nägi, et kolhoosis hakkas kõik minema hästi, et ainult kolhoosis ühiselt teistega võib saavutada põllumajanduses kõige paremaid tagajärgi. Temagi astus kolhoosi liikmeks. Talle järgnes veel maatamees Markov ja mitu talupidajat, kes seni olid jäänud pealtvaatajateks.
A. Eelma

Hämmastav valimisaktiivsus ja üksmeel

Töörahva Elu 20. september 1979
Teadaanne
Pühapäeval, 16. septembril olid Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu täiendavad valimised Urvaste valimisringkonnas nr. 90.
Hääletamisest võttis osa 100% valijate nimekirja kantud valijaid.
Kommunistide ja parteitute bloki kandidaadi poolt hääletas 100% hääletamisest osavõtnud valijate üldarvust.
Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Urvaste valimisringkonda nr. 90 valiti saadikuks JÜRI Karla p. RIST
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee.

Kirikut suurendati?

Olevik 18. september 1889
Sõnumid isamaalt.
Kodu. Kool. Kirik.
Teisipäeval 5. septembril pühendati Urvaste suurendatud kirikut. Ehk küll tööpäev, siiski oli inimesi nii palju kokku tulnud, et rohkem pooled kirikust, välja pidivad jääma. Hulk õpetajaid oli pühitsusest osa võtma tulnud, nende keskel ka Lut. usu vaimulik ülem, kes vägeval sõnal kiriku uksed avas ja kiriku koguduse hooleks andis. Urvaste õpetaja ise kõneles kiriku ajaloost. Ta tähendas ka seda, et Urvaste kiriku esimest ehitust teada ei olla. Kiriku suurendamise kulud olla paari kümne tuhanda ümber, mida selgeste veel ei teatavat. Vastse-Antsla parun olla kirikule uue altaripildi kinkinud.

Kooliõpilaste abi kolhoosile

Töörahva Elu 17. september 1949
Kooliõpilaste abi kolhoosile
Möödunud pühapäeva pühendas Antsla Keskkooli vanemate klasside õpilaspere kolhooside abistamisele viljakoristustöös. Hoogtööpäevaku heakskordaminekuks tegid juba varem tublit selgitustööd õpetajad ja kooli direktor.
Õpilased siirdusid kolme kolhoosi, Antsla valla Vabaduse ja Uue Raja ning Urvaste valla Tuleviku kolhoosi. Viimase kolhoosi abistamine huvitas peamiselt Urvaste vallast pärinevaid noori. Üle 30 noore töötas Tuleviku kolhoosis, kus oli maha niidetud üle 5 hektaari segavilja ja otra.
Viljakoristamine läks kiiresti, kuna organiseeriti sotsialistlikku võistlust kokkuvedamise ja rõukupaneku alal. Eriti hoolsalt töötasid kommunistlikud noored A. Murutar ja R. Pärksalu ning organiseerimata noored A. Urb, H. Jeret, S. Raudsik jt. Pealelõunaks oli vili koristatud, tehti kokkuvõtteid sotsialistlikust võistlusest. Parimaks lüliks tunnistati 10. kl. õpilase A. Noorvälja juhtimisel töötanud lüli.
„Päris tore oli nii töötada,“ ütles 11. kl. õpilane Heino Jeret, „kindlasti tuleme kolhoosi ka kartuleid võtma.“
A. Noor

Täiendavad valimised - ei tea miks?

Töörahva Elu 15. september 1979

Teadaanne
Pühapäeval, 16. septembril 1979. a. algusega kell 6 hommikul toimuvad täiendavad valimised Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu
URVASTE VALIMISRINGKONNAS NR. 90
Hääletamine toimub Kuldre kolhoosi Urvaste osakonna töökoja kontoris, Urvaste kn.
Valimisringkonda kuuluvad Urvaste, Ruhingu ja Lümatu küla.
Erinevalt tavalistest valimistest võib täiendavatel valimistel häälte andmine kuulutada lõpetatuks enne kella 10 õhtul, kui selleks ajaks on kõik valimiste nimekirja kantud valijad ilmunud valimistele.
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee

Köha. Lühidalt.

Postimees 10. september 1899
Kodumaalt.
Urvaste pool on paiguti kange lämmatav köha laste seas liikumas. –es.

Kellele need numbrid midagi ütlevad ...

Töörahva Elu 8. september 1979

JUHIB KULDRE NOORTEBRIGAAD
3. septembril tehti komsomoli rajoonikomitees kokkuvõte noortevõistlusest saagikoristusel.
Juhib Kuldre kolhoosi kombainerite komsomoli- ja noortebrigaad (Tõnu Ingver, Mart Teder, Aivar Sloog), kokku on neil välja töötatud 76 vahetusnormi, 13419 arvestustsentnerit, koristatud 469,4 ha põldu /---/

Siirius: kolhoosi loomine

Töörahva Elu 6. september 1949
Uusi kolhoose maakonnas
/---/
Urvaste vallas ühinesid 22. augustil 16 Kirikuküla majapidamist Siiriuse kolhoosiks. Kolhoosnikud koristavad juba ühiselt vilja. Pekstud vili on paigutatud ühisaita. Nädalavahetusel ühistati kolhoosi hobused, arvult 21 ja moodustati loomafarm 15 lehmast. Ülejäänud farmide asutamise küsimus on järgmise üldkoosoleku päevakorras. Kolhoosi üldsuurus on 280 hektaari, millest 139,7 hektaari põldu. Kolhoosi esimehe August Rooni lubaduse järele viiakse sügiskülv lõpule täna õhtuks.
/---/

Kriitikat "Pioneeri" suunas

Töörahva Elu 5. september 1959

NIITMATA SEISAB ÜKS PÕLD AGA VEEL…
„Pioneeri” kolhoos on töödega jalgu jäänud.
Eelmises ajalehenumbris avaldatud sügistööde kokkuvõttes seisis „Pioneeri” kolhoos viimasel kohal. Enamik rajooni majanditest on viljakoristamisega lõppjärgus, mitmed on juba lõpetanud. Mida näeme sel ajal „Pioneeris?”
Siin „valmib” ikka veel rukis rohkem kui 30 hektaril. Pooled rukkipead on tuul maa ligi painutanud ja needki, mis püsti, on teradest pooleldi tühjad või sisaldavad riknenud vilja.
Kolhoosi agronoom Kalju Kõiv ja 2. põllundusbrigaadi brigadir August Kirsimäe arvavad, et saaki peaks ikka saama. Kahjuks on and unustanud, kas hektarisaaki tuleb arvestada tonni ja enama või mõne tsentneriga. Rohkem kõlbab see vili õlleks kui leivaviljaks.
Käesoleva ajani pole koristajaid näinud 70 ha otra ja nisu. Hilinemise põhjuseks toob agronoom kombainide nõrga töö.
Koristamist alustasid korraga kaks kombaini. Nendest teine langes aga peatselt rivist välja. Paari nädala jooksul suutis kombainer Albert Liba koristada kõigest kaks ja pool (!) hektarit. Milles oli siis viga? Kolhoosnikud räägivad, et kombain oli vana ja halvasti remonditud. Sellel oleks pidanud töötama kogemustega mees, kes oleks jõudnud vigu ennestada. Kolhoosi juhatus aga pani sellele otse koolist tulnud nooruki. Temast ei olnud niisugusel kombainil töötajat ja nüüd kasutatakse seda tagavaraosade laoks.
„Sügiskülviga on aega küll” – sellisel seisukohal on kolhoosi agronoom Kalju Kõiv. Eks sellest tulegi, et käesoleva ajani pole külvatud ühtegi kilogrammi seemet.
…Grupp kolhoosnikuid peavad ülespandud seemneristiku rõugu juures suitsutundi. Siin istub ka agronoom. Jutt läheb sügiskülvile. Agronoom väidab, et ega meie külviga veel hiljaks pole jäänud. Ta julgeb loota, et 10. septembriks külv lõpetatakse. Ja kui halvemal juhul peakski hilinema, ei ole see mingi pahandus.
Praegune olukord külviks ettevalmistumisel aga ei lase agronoomi sõnadel täituda. 215 hektarist, mis lähevad taliviljade alla, on tänaseni 15 ha kündmata. Osal maast kasvavad alles kartulid. 180 ha sellest vajab aga kultiveerimist ja ligemale pool külvimaast väetist. Kõik see nõuab aega ja tööjõudu.
„Jah, nii seda tööd meie kolhoosis tehakse,” alustab murelikult üks kolhoosnikutest. Teistes kolhoosides, kus külv juba on lõppjärgus, tuntaks muret isegi viimaste külvamata hektarite pärast. Meie agronoomil ja esimehel on aga aega küll. Iga päev variseb kümneid tsentnereid vilja maha, kuid kolhoosijuhtide arvates on selle üle närvitsemine asjata. Öeldud sõnad peaks jäägitult hävitama „aega küll” meeleolud kolhoosi juhtivate töötajate mõtetes ja tegudes.
L. HANKOV

Sekretäri elu 40 aastat tagasi

Töörahva Elu 2. september 1969
Ühe sekretäri mõtted
Juba neljandat õhtut kihutas komsomoli rajoonikomitee auto Antsla suunas. K. Marxi nimelise kolhoosi aruande- ja valimiskoosolek oli planeeritud 29. augustile. Äsjasest sajust elustunud loodus ei näita veel sügise märke, valitsevad rohelised toonid. Ainult tähelepanelikumal vaatlemisel paistab kaselehtede seas ka kollaseid. Põllumees kogub sügisel saaki.
Leili Kornel oli kummardunud kaustade kohale, kui me kolhoosi kontorisse sisse astusime. Koosoleku alguseni oli veel veerand tundi aega. Sekretär mõtles.
Kubija-Peetri paisjärve taastamise olid nad võtnud oma algorganisatsiooni tööobjektiks. Sügisel tuleb alustada. Kui iga kommunistlik noor töötab seal 10 tundi, nagu kohustuses märgitud…
Kui… Mitmeid „kui”-sid vilksab sekretäril läbi pea. Kui tuli välja anda seinalehe erinumber, tuli temal endal see Ene abiga ära teha. Ülesanne aga oli tehtud Karlale… Kui Andres Ojasoo rääkis rahvusvahelisest olukorrast, tulid kokku ainult üksikud noored. Kui otsustati tööle panna poliitring, pandi nimed kirja… ja sinna asi jäigi. Kas tõesti ei huvita? Kas tõesti ollakse kõigega kursis? Vaevalt.
Ja mida teha Ruthiga. Ruth Vein õppis kaugõppe teel Väimelas zootehnikat, aga selle õppimisega on asjad praegu korrast ära. Kõike saaks parandada, aga Ruth joob. Ei tee tööd ja ei näita kodus päevade kaupa nägugi. Arvatavasti ei tule ka koosolekule. Juba teist nädalat ei teata temast kodus midagi.
Tarmo Rüga on autojuht, aga pidas ka pudeliga sõprust. Karistati noomitusega. Kas aitas? Kultuurimaja ei ole, kunstilist juhti ei ole. Jääb üle kasutada Kuldre kolhoosi klubi nagu eelmiselgi aastal.
Kas sekretäril on peas ainult mustad mõtted?
Kõik õnnestunu tundub iseenesestmõistetav. Seda ei oska apteegikaalule panna ja sellest kõva häälega hõisata. Südamele jääb kripeldama see, mis on halvasti, mis vajaks muutmist.
Pärgade viimine Urvaste kangelaskalmistule oktoobripühade ajal, võidupühal ja Urvaste k/n. vabastamise 25. aastapäeval oli pidulik ja tekitas sügava elamuse. Ekskursioon Saaremaale oli huvitav ja osavõturohke, läbiviidud tantsukursustest on ka hea mälestus. Kolhoosisisene spordipäev viidi küll läbi kehvades tingimustes, kuid võistlusi peeti paljudel aladel ja lõpuks keedeti vägev uhhaagi.
Sekretär ei ole rahul. Noorte suhtumine komsomoliülesannetesse ja –distsipliini jätab kõvasti soovida. Tehti juttu K. Marxi nimelise kolhoosi esimese kommunistliku noore Enn Uibopuuga ja küsiti, kuidas sel ajal oli pärast filmi tants, kuidas tehti näidendiproove… jne.
„Taheti ja tehti,” oli vastus.
Kas meie ei taha? Meie tahame ka tantsida, aga meile on akordionist vähe, meile peavad mängima kitarristid, meil peab tingimata olema alkohol ja teadmine, et me oleme kõigest vabad. See tekitabki tühjuse ja tüdimuse.
Kas pole suur tõde sõnades, mida sekretär ütles oma aruande lõpus: „Võib-olla on see selllest, et meil on palju, mida esimestel kommunistlikel noortel ei olnud, meil on kõik ja me ei tea isegi, mida me tahame.”
Päris pimedas saime koosolekuga lõpule. Sekretäri näkku tuli lõbusamaid jooni. Koosolek andis talle soovituse NLKP liikmekandidaadiks astumiseks.
H. LAINELO

Krimi 80 aastat tagasi

Elu 31. august 1929
14. ja 15. aug. öösel on ära varastatud Uue-Antsla vallas Ivani t. jalgratas “Corvette” nr. 232081. Varga paljastajale maksab Urvaste ühispiimatalituse juhataja
40 krooni.
Aadress: Urvaste ühispiimat. Antsla kaudu.

Oeh, millest siin õieti juttu on ...

Töörahva Elu 27. august 1959
NÕUKOGUDE EHITUS
AKTIIVI ABIL
Urvaste külanõukogu ruumikas eestoas torkab sisenejale kõigepealt silma suur tabel külanõukogu kolhooside sotsialistlike kohustustega. Andmetest nähtub, et võistlus läheb hästi. Nii on lehmade arvulise plaani täitnud ja ületanud „Edasi” ning Kuldre kolhoos. Kõik kolhoosid täidavad edukalt kohustusi noorloomade kasvatamise alal. Pingeline võistlus käib loomakasvatussaaduste tootmise suurendamise eest.
Nende näitajate taga on ka osake külanõukogu tööd. Alles hiljuti arutati istungjärgul Kuldre kolhoosi loomakasvatuse edasiarendamise perspektiive. Istungjärkudelt on alati saadud konkreetseid näpunäiteid edaspidiseks. Just konkreetsus on see, mis iseloomustab külanõukogu tööd. Külanõukogu esimees E. Lukka käib sageli ise kohapeal, on organiseeritud kontrollreide farmidesse, mõnikord on antud alalisele põllumajanduskomisjonile olukorra lahendamiseks ülesanne.
Istungite päevakorras on olnud kevadkülvi ettevalmistus, söötade varumine, külvide hooldamine põllumajandusliku artelli põhikirja täitmine jne. Istungil arutatakse tavaliselt 1-2 kolhoosi tegevust, kuid kohal on ka teiste kolhooside esimehed. Enamasti võetakse lubi alla kolhoos, kus antud töölõigus on kõige rohkem puudusi. Selle kõrval aga kuulatakse ka eesrindlike kolhooside aruandeid.
Põllumajanduse juhtimise kõrval tuleb külanõukogul tegelda veel väga paljuga. Rahandus, kultuurielu, koolid – kõik need kuuluvad külanõukogu kompetentsi.
„Üksi ei tee midagi,” ütleb külanõukogu esimees E. Lukka. Selles on tal täielik õigus. Ainult laialdase aktiivi abil saavutati Urvaste külanõukogu töös edu. Esmajoones on suureks jõuks alalised komisjonid. Külanõukogu tööpraktika näitab, et need on suutelised suuri ülesandeid lahendama. Varem oli raskusi maksude laekumisega. Kui aga eelarve-rahanduskomisjon (esimees H. Klaar) asus elanike hulgas selgitustööd tegema, paranes olukord tunduvalt. Nii laekus põllumajandusmaksu I poolaasta plaan 101,6 protsendiliselt ja kindlustusmaks212,3 protsendiliselt. Põllumajanduskomisjon tegi A. Kahki juhtimisel kontrollreidi kolhooside karjafarmidesse, kus aidati puudusi likvideerida. Kultuuri- ja heakorraküsimustega tegelev komisjon kontrollis Kuldre ja Urvaste kauplusi. Avastati ostjate petmist, esines kaupluste avamisajaga hilinemist. Ilmnenud väärnähetest informeeris külanõukogu Antsla tarbijate kooperatiivi ja need kõrvaldati.
Kasutades aktiivi abi õigesti, on külanõukogu töö tulemusrikas. Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogule anti külanõukogude vahelises sotsialistlikus võistluses heade majanduslike näitajate ja tubli organisaatorliku töö eest 1959. aasta I poolel EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp. Saadud autasu kohustab külanõukogu organisatoorset tööd veelgi parandama, et hoida rändpunalippu enda käes.
L. PUUSEPP

Rukkiuudised 80 aasta tagant

Võru Teataja 20. august 1929
Rukkilõikus Vaabinas lõppenud.
Vaabinas on rukkilõikus juba lõppenud. Saak on päris hää. Kõik pääd annavad 50-90 tera. Tänavu śuvega võib põllumees küll rahul olla. Ka seemneristikheina niitmisega on algust tehtud.

Võru Teataja 20. august 1929
Rukkikratid Vaabinas
Vaabinas N. talu peremees märkas juba mitu päeva, et kratid rukkihakke külastamas on käinud. Peremehel ei jäänud muud üle, kui otsustas valvet pidama hakata. Kuuldavasti on üks krattidest kinni püütud.

Spordipidu Uue-Antslas

Elu 17. august 1929
Spordipidu Uue-Antslas
Uue-Antsla haridusseltsi korraldusel peetakse ära Uue-Antsla Kuldre aias pühapäeval 18. aug. suur spordipäev. Võistlevad Võru “Ilmarine”, Otepää, Urvaste, Restu koondus, Antsla, Vana-Antsla, Uue-Antsla komp., Uue-Antsla haridusseltsi spordiring, Otepää naiskoondus ja Antsla naiskodukaitse komando. Õhtul Rahvamajas tants ja auhindade väljajagamine.

Pidu aastal 1949. Mnjah ...

Töörahva Elu 11. august 1949
Urvastes esinevad ka lastekoorid
Tänavu suvel korraldatakse Võrumaal arvukalt ringkondlikke laulupäevi. Järjekordseks ringkondlikuks laulupäevaks on Urvaste ringkondlik laulupäev, mis toimub kauni Uhtjärve kaldal 21. augustil. Osa võtavad Urvaste laulupäevast kõik Urvaste, Linnamäe Antsla ja Sõmerpalu valdade isetegevuskollektiivid. Külalisena saabuvad laulupäevale ka maakondliku kultuurimaja kollektiivid. Laulupäeva kavas on peale segakooride ja puhkpilliorkestrite esinemise veel lastekooride esinemine. Selles osas tuleb Urvaste laulupäeva komisjoni tööd kõigiti tunnustada. Lastekooride esinemist polnud kavas maakondlikul laulupäeval, ringkondlikkudest laulupäevadest on laste laul kõlanud seni ainult Moostes. Edaspidi tuleb kõigi toimuvate laulupäevade kava koostamisel tingimata järgida Urvaste laulupäeva komisjoni eeskujule ning leida võimalusi ka lastekooride kohaletoomiseks ringkondlikule laulupäevale.
Laulupäeval esinevad ka rahvatantsurühmad. Pidulik rongkäik hakkab liikuma kell 14.00. Võib loota, et Urvaste ringkondlikust laulupäevast kujuneb külastajaile ja tegelastele kaunis ja muljeterikas pidupäev.
R. Saare

Ja kohe loogiline jätk Steini saagale - 10 aastat hiljem

Postimees 6. august 1919
Kodumaalt.
Urvastest. Pühapäeval, 27. juulil s.a. pani „Urvaste Karskuse Selts Koit“ piduõhtu toime. Kuulutusel oli hakatus punkt kell viis, kuid hakati alles kella üheksa ümber. On arusaamata, mispärast nii kaua oodata lasti. Ei vabandatud rahvas ees, ega ka ei ütelnud põhjust, mispärast rahvas pidi ootama.
Ettekanded olid kehvapoolsed, iseäranis ilulugemised pääle paari. Näitemängud kanti kaunis hästi ette, kannatasid ainult puuduliku suflööri pärast. R.
Urvastest. Et Urvaste kogudusel praegu õpetajat ei ole, käib Karulast Th. Wühner siin kirikuteenistust pidamas. 27. juuliks olid kokku käsutatud kõik vöörmündrid, et koguduse valimiseks eeltööd teha. Asetäitja kirikherra arvas aga hääks valimisi mitte ette võtta, vaid ära oodata, kuni endine õp. A. Stein, kes siit ühes sakslastega plehku pani, siia tagasi jõuab. Kantslist kuulutas Wühner, et A. Stein oma armsale kogudusele tervisi saatnud; kogudusel tulla palvekiri saata ja Stein tagasi paluda. Aituma terviste eest! Aga selle palvekirja kirjutamisega on lugu kaunis täbar. Kas peaks kellegil julgust olema allkirju korjama mehe hääks, kelle kohta nii mitmesugused jutud käimas on? Julgevad 2-3 isikut ikka veel koguduse tahtmisele vastu töötada! Koguduse valimised tulevad viibimata käsile võtta. –t.

Suured kaebtused kirikuõpetaja pääle

Olevik 5. august 1909
Segateated.
Urvaste kiriklikust elust. Mõni kuu tagasi saadeti meie kirikuõpetaja A. Steini peale umbes 300 allkirjaga palvekiri kohaliku vaimulike konsistooriumile, milles seletati, et Stein omas ametis kohane ei ole ja paluti, et ta ametist lahti tehtaks. Peapõhjused olivad õige lühidalt järgmised: 1) teeb Stein jumalateenistuse ajal alati vigasi. Nõnda ütles ta: „Au olgu jumalale korviks.“, „Vaim sureb, aga ihu elab igavesti.“ „Annaks Jumal, et vaenlane võidaks.“ „Ilmalapsed on head, aga vaimulapsed on kurjad.“ 25. mail 1908. andis ta altari sakramenti välja jagades enne viina, siis leiba. Kord luges ta laulatuse juures kolm korda „Meie Isa“. Kord ei küsinud ta kirikus pihijutluse järele sõna „jah.“ 1903. aasta vanaasta õhtul olivad laulutähed trükitud: „ Laullu jummala orjus päramisel vannaasta õtankul.“ Mis veel nende laulude sisusse puutub , sellest ei saanud vist kül ükski mõttetark ka neist jagu. 2) Ei oska ta Eesti keelt, niisama ka laulda. 3) Ta on oma kohuste vastu väga hooletu. Näituseks, kui köster kodus ei ole siis õpetaja matma ei tule, kas jäägu või matmine teiseks päevaks; nii pidi 1907. a. detsembri kuul rahvas kange külmaga matmise juures 4 tundi ootama, kuni viimaks keegi eraisik surnupalve ära luges. Sarnane lugu kordus alles hiljuti. Esite käskis õpetaja oodata kuni köster kodu tuleb, pärast vabandas sellega, et pime olla ja tema ei näha matta. Ka haigeid armulauale võtma ei taha ta sõita. On juhtumisi olnud, et haige ilma armulauata ära on surnud, sest et õpetaja halva tee ehk mõne teise põhjuse pärast haige juurde ei sõitnud. 4) Ta käib rahvaga väga halvasti ümber. – Nimetatud palvekirja on konsistoorium Võrumaa praostile – von Falckile Kanepis – saatnud, kes asja läbi uurima peab. Nagu kuulda, on praost ainult kolm isikut kirikumõisas üle kuulanud, millest arvata võib, et asja mitte küllalt erapooletult ega põhjalikult ei uurita. A. Stein on Urvaste kihelkonna rahva ees eksinud, tema vigasi tuleb ka avalikult seletada. Siin ei või otsust mitte mõne pastori herra pailapse tunnistuse järel teha, vaid tuleb selle peale rõhku panna, mis Urvaste kihelkonna arukamad mehed arvavad. Ler.

Näitekursus ja kohe ka esietendus

3. august 1929
Näitekursus Uue-Antslas
Uue-Antsla haridusseltsi poolt korraldatakse näitetegelaste kursus, mille juhiks on R. Klein “Rändteatrist”. Kursus lõpeb pühapäeval ja siis tuleb ettekandele draama “Põhjalased”. Osavõtt kursusest on võrdlemisi elav.