lühidalt põllutöödest

Elu 1. september 1928
Põllutöö seisukord Vaabinas
Suurem osa aasaheinu kõduneb Mustajõe voogudes, mis kaugele üle kallaste on tõusnud. Nurmehein on kõikjal kojuveetud, mida tunnistab sirgetes ridades püstitud kärbikud nurmel.
Rukkilõikus on täies hoos; mõnel isegi uudseleib laual. Kesamaa on ammu küntud, korratud ja äestatudki – muud kui mine aga seemnega mullale. Linakatkumistalgud on õitsele puhkenud. – Ehkki nõrk lina, kuid takkudeks ta ikka kõlbab

Kae kust action Urvastesse jõudis

Võru Teataja 1. september 1928
Hobusevargad tabati Urvastes
Vargad osutusid mustlasteks
Läinud nädalal varastati Lätimaal Volmari maakonnast Kööna vallast talunik Beresin’il kaks hobust umbes 800 krooni väärtuses. Viibimata sõitsid vargaid taga ajama Läti politseinikud ühes Taagepera konstaabel Suitsuga. Reis lõppes tagajärjerikkalt. Varastele saadi jälile, sest umbkaudu oli teada, et nad olid mustlased. Tagaajamine oli õige suurte raskustega seotud, sest tihti – jälgede kadumise tõttu – tuli hulk maad jalgsi mööda metsi ja heinamaid jooksta. Kuid kindel tahtejõud ja energiline tegevus aitasid asja lõpulikult lahendada.
Paaripäevalise ennastsalgava tööga jõuti lõpuks Urvaste ümbruskonda.
Lõpptulemus – tabati hobusevargad ühes varastatud hobustega Urvaste valla Koigu asunduse riigimetsast. Varastekes osutusid mustlased – Siimann’ide perekond – isa, ema ja poeg, kuna neljas asjaosaline tabamisel põgenema pääses. Tabamine sündis parajasti momendil, mil mustlased olid jällegi edasi minemas – veel mõni minut ja kõik oleks hilja olnud.
Hobused olid viimase võimaluseni ära kurnatud, sest mustlased kihutasid öö-päeva jooksul umbes 160 kilomeetrit maha.
Mustlased olid eriti külmaverelised, sest käisid juba tabamispäeval Koigu asunikkude pool hobuseid vahetamas, kuid, et mustlastel hobusepassid puudusid, ei olnud kellelgi usku vahetada.
Et käesoleval aastal Kööna vallast juba 6 hobust avrastatud, arvatakse, et neil mustlastel veel teisigi patte hobusevarguste suhtes südamel lasub.
Olgu veel täheldatud, et viimasel ajal Urvaste Koigu ümbruskonda õige palju mustlasi sigines. Lugu seisis nimelt selles, et paari aasta eest võttis keegi kohalik asunik oma juurde mustlased talvekorterisse, kuna pärast kogu ümbruskond viimaste all kannatas.
Näis, vast ehk nüüd vabaneb Koigu noist “tsiganitest”, sest praegu on küll nad silmapiirilt, kui luuaga pühitud.

Vaabinast nii ja naa

Võru Teataja 30. august 1928
Lina valmib.
Vaabinas on juba linakatkumisega algust tehtud. Läinud pühapäeval oli juba paar linatalgu. Lina on küll võrdlemisi minevaaastaga kaunis lühike, rohtunud ja kiud nõrk; aga mis õige vara külitud, need on päris rahuloldavad. Hilisem külv on pääaegu täiesti äpardunud. –in.

Võru Teataja 30. august 1928
Ehalkäiate ulakus.
Vaabinas, Liiva talus, on künka otsas tuuliku varemed ja varemete otsas oli ka üks veskikivi üles jäänud. Nüüd on selle üles leidnud ulakad ehalkäijad ja on kivi alla tõuganud. Kivi on veeretud alla, kus ta peatama oli jäänud, kuid säält on ta edasi kesk põldu veeretatud.

Võru Teataja 30. august 1928
„Tuulte pöörises“ Vaabinas
Laupäeval, 25. augustil korraldas Vaabina rahvaraamatukogu selts kohalikus seltsimajas peo-õhtu. Kavas oli A. Kitzbergi viievaatusline draama „Tuulte pöörises“. Näidend jäi ettekandmata, sest vihmase ilma tõttu oli rahvast vähe ilmunud, löödi siis tants lahti, kuna pidu lükati täpselt nädala võrra edasi.

Tasuta pääsmed Urvaste rahvamajja!

Kolhoosi Elu 28. august 1958
Pärast päevatööd
Pärast pingutava koristusnädala lõppu otsustas “Siiriuse” kolhoosi rahvas laupäeva õhtul pidutseda. Koguneti klubisse. Urvaste rahvamaja juhataja E. Rooni algatusel oli siin organiseeritud lõbus maskipidu.
Peale oma rahva oli kohal ka palju külalisi “Võidulipu” ja K. Marxi nimelisest kolhoosist. Samuti võis siin kohata kolhoosis šeffidena töötnud Tartu tööstuskombinaadi töötajaid. Huvitavad maskid tekitasid palju nalja ja head tuju. Auhindadena jagati parematele maskidele rahalisi preemiaid ja aasta lõpuni kehtivaid tasuta pääsmeid Urvaste rahvamajja.

Vot kus ühe päevaga Urvastest lugusid.

Võru Teataja 25. august 1928
Heintevargused Urvastes
Viimasel ajal on Urvastes Truuta ja Koigo ümbruskonnas ristikheinte vargus laialt hoogu võtnud. Töötatakse külmavereliselt ja tehakse päris puhas töö. Viiakse terved rõugud ära, jättes ainult tühjad haigutavad kärbikud püsti.
Nii märkas ühel ilusal hommikul Koigo asunik K. Riha, et tal ühe ööga tervelt kaks rõuku ristikheinu ära on “auranud”. Samuti aurasid järgmisel ööl Truuta asunik P. Kikkas’el nurmelt ristikheinad.
Ka naabrivallas Ilmjärves on sama “taud” laiali lagunenud.
Arvatakse, et siin jälle mõne “bandega” tegemist on. Kahtlustatakse mitut isikut. Nii kolab siin ringi keegi tuntud “suurus” ja räägib päris püha näoga, et ta ostvat igapäev laialt ristikheinu, hinnaga 90 senti puud. Tõeliselt oli keegi veel nii odavasti ristikheinu müünud. Kuuldvasti “ostvat” ta öösel päris ilma rahata.

Võru Teataja 25. august 1928
Urvaste “pitsballide” tähe all.
Urvaste seltsielu on soigus. Kuigi siin kaks seltsi – Urvaste rahvahariduse selts ja Eesti noorsooliit “Siirius”, on nad pea mõlemad “suveunes”. Ainult “Siirius”, oma energilise juhi hra Kelleriga eesotsas, liigutab natuke: korraldab mõne külaskäigupeo ja ehitab seltsimaja. Ehitus on katuse all, kuid kapitali puuduse tõttu on seesmised tööd tegemata. Loodetakse siiski sügisel avamispidu pidada.
Mis aga eriti teravalt ja valusalt silma torkab, on asjaolu, et puuduvad noortel igasugused koosviibimis- ja meelelahutuskohad. Ei ühtegi spordiplatsi ega spordiriista. Noorsugu elab “pitspallide” tähe all. Saavad Artur Elmariga - ehk ümberpöördult – külavahel kokku, kohe küsimine lahti:
“Noh, kohe’s sa’ puulba õdagu ka “viskad”?”
“Ei tiiä, kohe’s saa, puulba olevat jällegi mitu balli, vai näüs, vast saa viil “külapääle” mintüs.”
“Mina mõtli küll balli pääle minnä, tõsõ lubasiva ka tulla, sääl saa rohkemb nalla. Läämi kohegi kokku – kaemi üte “liitri” kah ja sõs om hää üten kampan minnä. Tulõ sa kah!”
“Tettü!”
Nagu juba tähendasin, on noored – sündsa meelelahutuse koha puuduse tõttu – kirglised “pitsballide” harrastajad. Tantsuõhtuid korraldatakse pea igal laupäeva ja pühapäeva õhtul – ükskord siin, teinekord sääl. Ühte, mida rohkesti tarvitatakse, on alkohol ja millest tingitud ka alalised sekeldused ja vahejuhtumised.
Nõnda siis elab see Urvaste.
Ah, so – pidin unustama, et Urvastes ka suuri “naljahambaid” leidub. Praegu on neid kaks tükki Võru vangimajas “suvitamas”. Kord Antslas olid nad jällegi “nalja” teinud, mõnele vankrimääre tünni pähe pistnud ja mõnel mantli puruks rebinud. Ütelnuvad küll veel politseile, “kas sa tola nalla ei tunnõ?”, kuid politsei ei tundnud “nalja”, tegi protokolli ja saatis “naljamehed” Võrru kuuajalisele suvepuhkusele.

Võru Teataja 25. august 1928
Urvastes rukkisaak rahuldav
Nagu igalpool, nii ka Urvastes, on mõned rukkilõikusega juba algust teinud. Põllud on enam-vähem rahuldavad, ainult madalamatel kohtadel on vesi natuke liiga teinud. Kartulid ja lina on kehvavõitu, kuna ristikhein ja rukis sellevastu väga hää näib olevat. Nagu igalpool, nii ka siin, kipub vilja valminemine hilinema. Eriti terav küsimus tekib rukiseemega. Et rukkikülv ligidal ja vana seeme külviks puudub, kuna uudseni veel tükk aega kulub – on põllumehed päris mures. Ehk saadakse kuidagi üle? Hooaja tulekuga hakkavad rehepeksumasina ühingud end hoolega kohendama. Remonteeritakse vanu ja tellitakse uusi masinaid juurde. Neil päevil jõudis kohale Truuta masinatarvitajate ühingu uus isesõitja-mootorpeksumasinaga, mis umbes 5000 kr maksma läks.

Elu 25. august 1928
Urvaste valla Koigu algkooli õpetajaks valiti endine Kaagvere algkooli õpetaja Juhan Kolk.

Propagandisti veerg

Kolhoosi Elu 23. august 1958
AGROTEHNILISEST PROPAGANDAST
Urvaste küla Töörahva Saadikute nõukogu istungjärgularutati põllumajandusliku propaganda organiseerimise küsimusi. Paljud kolhooside põllumajanduse spetsialistid jätaavd jooksva organiseerimistöö kõrval põllumajandusliku propaganda unarusse. Aruandjad – Stalini-nimelise kolhoosi agronoom A. Saamen ja “Siiriuse” kolhoosi agronoom A. Laul esitasid rea fakte jooksvast tööst, kuid põllumajanduslikust propagandast oli vähe juttu. Täiesti õigustatult võtsid rahvasaadikud ja külalised oma sõnavõttudes selel töölõigu kriitika alla. Külanõukogus on olemas häid kogemusi “Edasi” kolhoosil. Rahvasaadik E. Lukka rääkis “edasi” kolhoosi spetsialistide J. Peetsi ja H. Naruski tööst, seades neid eeskujuks. J. Peets aga kahjuks puudus istungjärgult, kus ta oleks võinud rääkida palju kasulikku.
ka teistes kolhoosides rakendatakse eesrindlikke agro-zootehnilisi võtteid. Näiteks Stalini-nimelises kolhoosis teostatakse talivilja külvi agregaadis, mis koosneb kultivaatorist, külvimasinast ja äkkest, külvatakse talivilja kõrgendatud külvinormiga haljassöödaks, valmistatakse virnsilo jne. Neid kogemusi aga levitatakse vähe. Puudub koostöö kultuurhariduslikul alal töötajatega põllumajandusliku propaganda organiseerimisel.
Rahvasaadik sm. Knjäzev kritiseeris rajooni põllumajanduse inspektuuri, et see vähe abistab noori spetsialiste ega aita tõsta nende autoriteeti.
Istungjärgu otsuses tehti alalisele põllumajanduse komisjonile ülesandeks koordineerida põllumajandusliku propaganda tööd külanõukogu ulatuses.
Põllumajandusliku propaganda küsimuste arutamine Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu poolt oli tänuväärt algatus. Taolisi küsimusi on soovitatav ka tesitel külanõukogudel arutada.
H. KALDVEE

Igalühel oma huvi - 16. augusti uudised

Võru Teataja 16. august 1928
Lubamatu vee paisutamine
Vaabina on kaunis palju liigvee all kannatanud. Põllud on mõnes kohas hääbunud ja heina ei saa teha, eriti järvede ümbruses. Iseäranis täbar on seisukord Väike Dobra järve luhal. Dobra järvest jookseb välja oja ja suundub Nässmõisa järve. Oja ja järve ümber on ümberkaudsete taluperemeeste heinamaad. Ülalnimetatud oja kannab muidu kõik liigvee alla, kuid nüüd on ta Villa talu kohal kinni suletud, kus kaldad kõrgemad ja turbiin ehitatud, mida kasutatakse sepikojas. Sarnane teguviis on lubamatu. Ühe isiku huvide pärast peavad mitmedkümned elanikud kannatama ja heinast ilma jääma.

Võru Teataja 16. august 1928
Välk sõbra õngeridvast
Urvaste mees A. K. otsis Uhtjärves vähki, olles seejuures Adami ülikonnas. Teine Urvaste mees P. N. tuli ka sinna sama kalu õngitsema, muidugi seljas õngeritv.
Hähes A. K. halasti, hiilis ta põõsasse ja sipsas ühe õngeritvaga sõbrale üle selja.
A. K. kargas nagu välgust tabatuna ülesse ja kähvas. “Kurat! Om küll selge taivas, aga välgu and omõtigi är”
Alles siis kui P. N. põõsast välja tuli, taipas mees, et välgu sünnitas sõbra õngeritv.


Kolhoosi Elu 16. august 1958
KOOLID KORDA!
Head lubajad, halvad täitjad
Koolid hakkavad võtma uut ilmet. Suvevaheajal on siin uueks õppeaastaks valmistumisel palju ära tehtud. Kuidas seda saavutati? Mida selle kohta kohtadel räägitakse?

“Edasi” kolhoosis: siin rõõmustasid paljud lastevanemad lubaduse üle, avada kolhoosikeskuses uus kool. Koolile leiti ka ruumid. Ainult et seal elavale kod. Pakleri perekonnale ei ole seni leitud teist korterit. Sellepärast pole uue kooli ruumides saadud teha ka mingit ettevalmistustööd, kuna... üürilised on sees.

Päris külmaks on K. Marxi nimelise kolhoosi juhatus jäänud paljude õpilaste ja Kuldre 7-kl. Kooli vajaduste rahuldamise vastu. Võib-olla on väikese Visela Algkooliga lugu parem? Asjatu lootus. Siin oleks vaja teha jooksvat remonti, parandada katust. Kas kolhoosil oleks raske leida selleks materjali? Muidugi mitte. Seni on aga kõik abipalved kohanud vaid kurte kõrvu.

“Teha ettepanek “Siiriuse” kolhoosile aidata remontida Koigo algkooli ruume.” Nii kõlab üks punkt koolideõppe-kasvatustöö parandamiseks vastu võetud üleskutses. See aga nähtavasti kolhoosi juhatusele ei meeldinud. Las pisikesed istuvad pealegi klassiruumis, räästa all.

Huh, veel tunduvalt hullem lugu.

Võru Teataja 14. august 1928
Lapse laip naelakastis
Tüdruk hukkas elujõulise lapse
Uue-Antsla asunduses elutsev H. A. oli juba kauemat aega rahvajutu järele raskejalgne. Olnud haigegi, kuid last pole keegi näinud. Rahvajutud puutusid nähtavasti ka politsei kõrvu, sest ametlik uurimine ei jäänud tulemata. Tüdruk ise seletas, et ta sünnitanud lapse enneaegselt surnult. Aegamisi selgus ka, et tüdruku ema lapse olla maha matnud Urvaste surnuaiale oma varemini surnud tütre hauale.
Kohale sõitis kohtu-uurija ühes arstidega ja haud kaevati lahti. Juuresolijate silmade ette ilmus tütarlapse laip, mis päältnäha oli täitsa välja kantud ja elujõuline, asetatud vanasse naelakasti.
Tüdruku mõtlematu teguviis toob talle nüüd raske karistuse.

Huh, päris jube lugu

Kolhoosi Elu 12. august 1958
Hingetult, osavõtmatult...
“Võidulipu” kolhoosi traktoristi V. Rõõmu tunneb kogu kolhoos tubli tööinimesena. Veel palju laiemalt teatakse teda kui pillimeest – kandlemängijat. Ent mitte tema tööst ja vabadest tundidest ei tahtnud me siinkohal rääkida...
V. Rõõm tuli ise ühel päeval toimetusse ja jutustas ühe loo kivise südamega, hingetult ja osavõtmatult töötavast inimesest, kes omab arsti diplomit. See juhtus nii...

5. märtsil töötasin heinajahaumasinal. Otse töö lõpul juhtus õnnetus. Lasksin sõrme masina vahele. Masin saadi küll peatada, kuid sõrm oli siiski tõsiselt vigastatud. Kiirustasin kohe Urvaste arstijaoskonda. Sain ka arst Kaljase kätte.
See tilgutas paar tilka vesinikülihapendit haavale, sidus kinni ja lausus:
“Tjah, ega sellest sõrmest vist enam asja ei saa... See tuleb nagunii maha võtta... Tulge teinekord tagasi, siis vaatame!”
Kohkusin väga. Kas tõesti asi on nii hull?
“Aga te ei puhastanudk ihaava korralikult. Sinna jäid ju suured heinapebred sisse...”
“Mis? Kas teie kavatsete mind õpetada? Ärge segage vahele, kui teid ravitakse!”
Arsti kuri hääl tõrjus kõik mu püüded protesteerida sellise kohtlemise vastu. Jäin vait.
Kodus katsusin abikaasaga naabritelt hangitud vahenditega vigastusi puhastada. Kogu öö ei saanud ma valu tõttu magada. Hommikul varakult sõitsin hobusega linna. Alles siin sain abi. Selgus, et sõrme on võimalik päästa. Kirurg sm. Tärn parandas vigastatud luu ja õmbles haava korralikult kinni. Seda oleks pidanud minu arvates teha oskama ka Urvaste arst.
Üle kahe kuu olin sinisel lehel. Ei saanud töötada. Algul kartsin, et võib-olla sõrm jääb siiski kangeks. Nüüd on aga päris kindel, et see hakkab endiselt liikuma. Võin jälle masinat juhtida ja varsti saan kindlasti kannelt mängida.”

Miks me selle loo oma lugejatele jutustasime? Aga selleks, et selliseid juhtumeid enam ei esineks, et üksikud oma õilsasse kutsealasse käsitöölisena suhtuvad ametnikud ei tumestaks meie ausate tervishoiutöötajate head nime.

Tulekahju

Võru Teataja 11. august 1928
Tulekahju Uue-Antslas
9. skp kell 5 p. l. läks põlema Uue-Antsla valla Kitse talu ait. Juurerutanud inimesed panid kiiresti tulele piiri. Katus ja lagi põlesid ära, kuna seinad vähe kannatada said.
Tuli oli alguse saanud omaniku Julius Taali 5-aastase poja läbi, kes aidas tikkudega mängis.

Vargus, kakelus ja enesetapp - kõik ühes lehenumbris

Võru Teataja 9. august 1928
Urvaste varastekamp tabatud
Kahe aasta eest varastatud kraam kätte saadud.
Paari aasta eest pandi Urvaste, Linnamäe, Kooraste ja selle ümbruskonnas terve rida vargusi toime, mis kuni siiaajani jäi avalikuks tulemata. Alles neil päevil tabati siin terve varaste “polk”. Arvatavasti on nad olnud ligemas vahekorras tolleaegse röövmõrtsuka Paul Jalasega ja üheskoos hulk murdvargusi ning aidalõhkumisi korda saatnud.
Umbes 2 aastat tagasi pandi aidalõhkumised toime Linnamäe vallas “Luukase-Saare” talus hra Mustil ja Kooraste-Kaagvere vallas hra Tikkeril. Kuni selleajani jäid ka need vargused selgumata.
Nagu välk selgest taevast – sama ootamatult ilmusid nüüd politseinikud Urvaste ja Rebase asundusse. Ootamata olid ka tagajärjed. Läbiotsimisel leiti P. Vaga korterist Tikkeri poolt varastatud kraami.
“Kampameestena” on Urvastest järgmised isikud olnud: Paul Vaga, August Jõgisoo, ja Robert Oja. Kõik need “härrad”on kuni kohtuotsuseni vanglasse paigutatud.
“Parasiitidest” vabanedes võib Urvaste ja selle ümbruskond jällegi vabamalt hingata.
-s-

Võru Teataja 9. august 1928
Urvaste meeste suvepuhkus Võru kartseris
Laupäeval 4. aug. viibisid kaks Urvaste “mürtsumeest” Karl Pittin ja Aleksei Bless Antsla restoranis. Lõpptuelmusena tekkis mürtsumeeste ja restoranis viibijate vahel kakelus, mille pääle politseinik kohale toodi. Tehti protokoll ja kaklejad saadeti otsemat teed Võrru. Avalikus kohas kaklemise pärast tuleb neil nüüd kummalgi üks kuu vanglas meelt ja “pääd” parandada. Praegusel kibedal heinaajal kulub tingimata suvepuhkus ära.
Kõrvalseisjatest said kannatada Koigo mehed Karl Sõna ja Kornelius Kleemann. Ilma sõnalausumata pisteti Karl S-le hoovis tühi vankrimääre tünn pähe – kuna Korn. Kl mantel puruks rebiti. Mehed esinesid kahjutasu nõudmisega.
-s

Võru Teataja 9. august 1928
Enesetapp Vaabinas
Viinajoomise kurb lõpp
5. augustil lahkus kodust Jukk Raat ja müües ilma naise teadmata oma ainukese lehma, et saada raha viina ostmiseks. Saades raha läks ta õllekauplusse ja säält edasi M. tallu, kus peeti suurejoonelist simmani.
Sõpradega edasi juues oli üks kaaslastest mehe joobnud olekut kasutades ülejäänud raha omale võtnud. Koju jõudes ja kainenedes arvas J. Raat rahakaotamise pärast kõige parema tee olevat oma eluküünalt kustutada, mida ta poomise läbi 6. augustil varahommikul korda saatis.

Kirjasaatjate mured 50 aastat tagasi

Kolhoosi Elu 7. august 1958
Kirjasaatjad teatavad
24-3 on 24
Igaüks, kes esmakordselt sõidab Antslast Kanepi poole, jälgib tähelepanelikult ristteel asetsevaid teetähiseid. Esimeselt teetähiselt loeme, et Kanepisse on 27 km. Antsla Põllumajandustehnikumi juures teatab teeviit, et maad on jäänud 24 km. Jõudes umbes 3 km edasi Võru-Viljandi ristteele, loeme teetähiselt sama arvu – Kanepi 24 km.
Millega seda segadust seletada? Ehk Võru Teedevalitsus teab?

Katkine sild
Juba pikemat aega on seisnud katkisena K. Marxi nimelises kolhoosis Visela püüliveski juures asuv sild. Autojuhid ja teised liiklejad peavad seda hirmuga ületama. Siin võib juhtuda tõsine avarii.
Võimsate masinate juhid vaatavad silda ja otsivad teed kõrvalt läbi oja. Porisel ajal on ka see võimatu. Sild on tõkestamata. Pimedal ajal võib võõral juhtuda õnnetus isegi hobusega ülesõitmisel. Mida mõtlevad K. Marxi nimelise kolhoosi juhatus ja eeskätt Võru Teedevalitsus?
E. JÕESAAR

Kelle mure?
Koigo algkooli kollektiiv võttis kohustuseks kasvatada ja hooldada “Siiriuse” kolhoosile juurvilja. Selleks eraldati vastav maa. Töö algus oli edukas. Väikesed mudilased panid peediseemned maha 28. mail.
Millise ettekujutuse saame aga praegu hooldada võetud peedinurmedest. Kaugemalt vaadates näeme ainult rohelist maad. Umbrohi on taimedest üle kasvanud. Ainult mõnelt peenralt on kuidagimoodi umbrohi kitkutud.
Kooliaia peenrad on suudetud puhtad hoida. Raskusi ei ole kindlasti ka kolhoosi peedipõlluga. Õpetajal on ainult tarvis kaasa tõmmata hooldamistöödele õpilased, kes löövad heameelega käed külge. Mudilased tunnevad selle töö vastu huvi.
S. JÕE

Oi kui ilus elu!

Kolhoosi Elu 5. august 1958
Urvaste laulupäev
Rahvapeod Urvaste kauni Uhtjärve ääres on saanud toredaks traditsiooniks. Ka möödunud pühapäeval oli siin palju rahvast. Paarisajaga võis arvestada esinejaid, paari tuhandega pealtvaatajaid.
Kireva rongkäiguga siirduti peoplatsile. Siinsel järveäärsel lauluväljakul kõlab laul alati hästi. Pinkidele ja rohelisele mäerinnakule istet võtnud rahvahulk elas kõigele toimuvale innukalt kaasa, olles aplausiga helde. Lauljad, tantsijad ja pillimehed – kõik sooritasid oma osa hästi. Võimsalt kõlas puhkpilliorkestri mäng. Üldjuhid said rohkesti lilli.
Aega, mis kontserdi lõpust vabaõhuetenduse alguseni jäi, sisustasid noored tantsuga. Pimedas aga süüdati prožektorid ning laululava muutus metsalagendikuks ja Veskijärve taluks. Rajooni kultuurimaja näiteringi etendust “Kraavihallid” jälgis tänulik publik.

Hobune marus

4. august 1928
Marutõbine hobune Vaabinas
Vaabinas on marutaud kaunis laialdase ilme annud. Koerte marutõbiseks jäämine on kaunis sagedane. Nüüd on ka Vaabina Sõdrametsa talus hobune marru läinud. Hobune oli väga metsikuks muutunud, hammustas igaühte, peksis jalgadega ja tormas igale kallale.