Informatsioonivõistlus!

30. oktoober 1958
Toimetuse postist
Informatsioonivõistlus

Uus petrooleumi hoiuruum
Pikemat aega ei olnud Visela harukaupluses müügil petrooleumi. Miks? Vastavalt kehtestatud tuletõrje eeskirjadele ei ole lubatud enam kaupluse lähedale ehitatud petrooleumi hoiuruumi kasutada. Nüüd ehitati uus petrooleumi hoiuruum kaugemale kauplusest ja teistest hoonetest. Varsti võivad kohalikud elanikud petrooleumi oma kauplusest pidevalt osta.
E. JÕESAAR

Esimesed linavarred linavabrikusse
Teisipäeval saadeti K. Marxi nimelisest kolhoosist esimesed autokoormad linavarsi Antsla Toorlinavabrikusse. Ümbertöötlemiseks anti ära ligi 3 tonni heakvaliteedilisi linu.
V. JALAS
K. Marxi nimelise kolhoosi esimees.

Heibergi kuju plaanis

Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Sõna on kunstnikel:
Ajalehele on mul niipalju öelda, et lõpetasin 1905. a. monumendi savis modelleerimise. Töö võttis komisjon vastu ja nüüd läheb see kipsi valamisele, edasi aga pronksi. Kuju kõrgus on 4,5 m ja see tuleb graniitalusele.
Põlise Urvaste mehena tahan lähemal ajal luua kodukandi kuulsama inimese, Marie Heibergi kuju. Kui Urvaste rahvas soovib, võiks selle püstitada monumendina Uhtjärve kaldale.
LEMBIT PALUTEDER, kujur

Tublisid 50 aasta tagant

Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
MEIE EESRINDLASI
ALLI HÕBESAAR „Edasi” kolhoosi lüpsja-karjatalitaja
Töötab „Edasi” kolhoosi veisefarmis alates 1953. aastast. Sammub pidevalt sotsialistliku võistluse esirinnas. 1. oktoobril lüpsis oma grupi lehmadelt keskmiselt 2834 kg piima lehma kohta.

VALTER LUSTI
Stalini-nimelise kolhoosi kombainer
Teist aastat rajooni parim kombainer. Andis lubaduse koristada 10 päeva jooksul temale planeeritud teravilja koristuspindala Stalini-nimelises kolhoosis. Oma lubaduse täitis. Kodukolhoosi noorte hulgas armastatud pillimees.


Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Tubli agitaator
Vaabina 7-kl. Kooli vanempioneerijuht, kommunistlik noor H. Alvela on tubli agitaator. Oma piirkonnas on ta oodatud külaliseks. Hiljuti vestles ta „Pioneeri” kolhoosi karjafarmi töötajatega. Palumõisa ühiselamusse oli tulnud hulk inimesi. Agitaatori vestlus oli seekord pühendatud aatomi- ja vesinikurelva katsetuste keelamisele.
„Massilise hävituse relvad tuleb riikide relvastusest välja jätta. Ühineme kogu maailma eesrindlike inimeste püüdlustega, kellele on kallis rahu!” Need siirast tundest kantud sõnad leidsid kuulajate hulgas elavat vastukaja. Nii on see iga kord, kui vestleb agitaator, kommunistlik noor H. Alvela.
O. AROP

Peamurdmist - kus asub Sea-Jüri männik?

Elu 27. oktoober 1928
Urvaste õpetaja rehepapp
Rahva mälestused Sea-Jürist ja tema viguritest
Jüri mängis sakstega vingerpussi
Urvaste kihelkonnas, Kanepi ja Võru teede lahkmel asub maa-ala, mida rahvas Sea-Jüri männikuks kutsub. Männikut sääl küll enam ei ole, vaid ainult noor lepik, sest üks Urvaste koguduse õpetajaist oli lasknud männiku juba aastat kolmkümmend tagasi maha võtta, kuid vaatamata selle pääle on Sea-Jüri männiku nimi siiski veel siiaajani püsima jäänud. Millest sai männik omale sarnase nime?
Paar põlve tagasi oli Urvaste õpetajaks S. ja S. rehepapiks oli Sea-Jüri. Mikspärast Jürit Sea-Jüriks hõikama hakati, seda ei teata, kuid männik on omale Sea-Jüri männiku nime sellest omandanud, et aja, milles Sea-Jüri elas, sääl männikus asunud.
Sea-Jüri oli väga kaval mees olnud ja armastanud tihti õpetajahärrale vingerpussi mängida. Et S. saksasoost mees oli, siis rahvale Sea-Jüri vingerpussid muidugi meeldisid ja selle tõttu püsib siiaajani Sea-Jüri nimi rahvasuus edasi.
Sea-Jüri pole teise omandust just pühaks pidanud. Sügisel reheajal libisenud õpetaja viljast tihti mõni vakk teri Jüri kotti, ilma et õpetaja seda ise oleks teadnud. Viimaks hakanud S. oma rehepapi ausameelsuse juures kahtlema ja tähendanud mõnigi kord Jürile, et tema arvates peaks vili palju rohkem välja andma, kuid seda saavat hirmus vähe. Jüri saanud aru küll, kust poolt tuul puhub, kuid pole õpetajale sõnagi vastu lausunud. Ühel hommikul, kui Jüri jälle õpetaja teri pidanud tuulama, võtnud ta kodust paar tühja kotti ligi ja asunud harilikust ajast varem tööle. Ruttu tuulanud ta oma kotid vilja täis ja pannud nad siis ukse äärde nähtavasse kohta maha. Õpetaja tulnud rehe juurde, näinud kotte ja küsinud: “Kuule, Jüri, mis kotid need siin on?” Jüri vastu: Õpetajahärra kaebab alati, et vili ikka vähe välja andvat, tõin nüüd oma natukese ka siia, et õpetajahärrale ikka rohkem vilja saaks.” Õpetaja saanud pahaseks ja öelnud Jürile: “Kuule Jüri, sinu vilja ma ei tahtma. Votma kohe oma kotid ja viima nad siit ära!” Seda käsku ei lasknud Jüri omale muidugi kahte korda anda.
S. olnud väga kitsi mees. Kui Jüri suvel Kaansoo mail õpetaja heina tegemas käinud, siis läinud piim lähkris alati nii kibehapuks, et seda suhu pole võinud võtta. Kuid kodus lasknud õpetaja sellele vett ja uut piima juurde valada ning andnud siis Jürile heinamaale jällegi kaasa. Jüri oleks häämeelega lähkri heinamaal ümber kallanud, kuid kartnud, et õpetaja sellest teada võib saada ja siis oleks kuri muidugi jälle karjas. Ühel laupäeva õhtul heinamaalt koju sõites (lähker kibehaput piima peaaegu täis) näeb Jüri, et mõnesaja sammu tagant vana S. järele sõidab. Järsku tulnud Jürile hää mõte pähe: nõkutanud tasakesi lähkri punni eest ära ja lasknud pisikesi sörki edasi. Õpetaja näeb, et Jüril piimarada järel on ja pistab karjuma: “Jüri ae, Jüri ae, piima butter jooksma maha!” Jüri hakkab aga hobusele hoogu andma ja laseb nii, kuidas ruun võtab. Kui arvab, et lähker juba tühjaks jooksnud, peatab hobuse kinni ja vaatab tagasi. Õpetaja on väga vihane, ja käratab: “Kas sa Jüri ei kuulma, kui ma sulle ütlema, et see piim butter maha jooksma!”
Jüri teeb õige kohkunu näo ette ja vastab: “Mina mõtlesin, et õpetaja härra ütlevad: “Jüri, lase kõvemini!”
Kord, kui Jüri õpetaja väljal kündnud, sõitnud õpetaja säält mööda ja hõiganud eemalt Jürile, et see hobust sunniks rutemini käima. Jüri teinud välja, nagu ei saaks ta õpetaja jutust kauge maa tõttu aru ja roninud hobusega endist viisi üle välja rehtede poole. Kui ta uue künnivaoga tee ääre tagasi jõudnud, rakendanud ta hobuse ruttu lahti, hüpanud selga ja hakanud õpetajale Võru poole järele kihutama. Viis kilomeetrit siinpool Võrut jõudnud ta S. järgi ja küsinud: “Mis õpetajahärra minuga ennist rääkis?”
Sea-Jüri on oma vigurite abil elus nii mõnigi kord kergemini läbi tulnud. Kord talvel tuisusel ajal hakanud tulema Jüri soost heinakoormaga koju poole. Hobune ees aga nii vaene, et küljekonte vakamaa kaugelt võib ära lugeda. Sääl märkab Jüri järsku, et saks mitme hobusega vastu sõidab: “Mööda ju pääseks ka, kui saks ka natuke teed poolitaks,” mõtleb Jüri, kuid säädus on niisugune, et metsas peab saksale tee täielikult vabaks tegema kuna saks juba nõuab sääduse täitmist ja austamist. Lumehanged aga tee kõrval nii sügavad, et sinna mitte ainult Jüri koorem, vaid ka Jüri kondine hobune sisse jääksid. Seda arusaades kisub Jüri ruttu oma seljast kuue, viskab selle hobusele selja pääle, samuti riputab oma mütsi hobusele puusakondi otsa ja asub ise, särgiväel ning palja pääga aisa kõrvale hobusele appi vedama. Kui saks ligi jõudes näinud meest tuisuse ilmaga särgiväel hobusel abiks koormat vedamas, arvanud ta selle hullumeelse olevat ja käskinud kutsarit mõistlikult mööda sõita.
Sea-Jüri vigureid on palju. Pääle ülevaltoodute teab rahvas nii mõndagi veel jutustada, kuid paljud on muidugi ka unustuse hõlma vajunud. Räägitakse, et Sea-Jüri enne surma siiski oma vigureid on kahjatsenud ja ütelnud, et kui temal seda kõike teises ilmas süüks pannakse, siis küll enam pääsemist ei ole.

Tee parandusega ikka päris jama

Võru Teataja 25. oktoober 1928
Tee paranduse asemel tee rikkumine
Võru maavalitsuse halb teetegemine Uue-Antslas
Mõni kuu tagasi hakkas maavalitsus Antsla-Urvaste teed parandama 5 ja 7 kilomeetri peal umbes ¾ kilomeetri pikkuselt. Kas eksikombel või meelega on tee parandamise asemel tee rikkumine ette tulnud, mille tagajärjel elanikkudel läbipääsemine võimatuks muutus ja mispärast nad on sunnitud umbes 3 klm. ringi sõima. Imelik on vaadeta, kuidas sünnib niisuguse suure liikumise teeosa parandamine ja kelle initsiatiivi järele pilluti pori kraavist keset teed. Kas tee tõstmise suhtes või muu otstarbe pärast?
Praegu näeb välja nagu oleks soovitud teed pori mülkaks muuta ja tarvitamiseks kõlbmatuks teha. Oleks asjakohane, kui sarnasel juhusel teele hoiatused üles pandakse, et telanikud teadmata kombel säält ei sõidaks ja asjata oma liikumise vahendeid ei purustaks ja vaevaks hobuseid.Oli isegi juhus, kus põllutööministri auto nimetatud tee osale pori sisse jäi ja ümbruskonna elanikkude poolt välja veeti.
Olevate andmete järele on ka politseivõimud samme astunud, selle väärnähtuse kõrvaldamiseks, kuid nähtavasti pole ka see senini tagajärgi andnud.
Hg

Propagandanurgake

Kolhoosi Elu 23. oktoober 1958
Sõna on PROPAGANDISTIDEL
Muudatused kuulajate nimekirjas

Hiljuti toimus “Edasi” kolhoosi poliitkoolis esimene õppus, kus arutati õppetöö
orgamisatsioonilisi küsimusi ja kuulati ära propagandisti ettekanne esimese teema kohta: “Marksism-leninism klassidest ja klassivõitlusest”.
Õppuse alguseks olid kohale ilmunud ainult pooled kooli nimekirja võetud kuulajatest. Viga seisis siin selles, et nimekiri oli koostatud läbimõtlematult ja kõigi kuulajatega kindlalt kooskõlastamata. Toimuvast õppusest teatati kuulajatele liiga hilja, ainult üks päev varem. Et parandada sellist olukorda, otsustati ühiselt poliitkooli nimekirja võtta ainult need seltsimehed, kes on õppustest tõsiselt huvitatud ja on kindlalt otsustanud sellest regulaarselt osa võtta. Nii jääks senise 26 kuulaja asemel kooli koosseisu umbes 15.
Ebaõigesti valiti ka õppuse aeg. Selgus, et karjafarmi töötajad ei suutnud kella 20-ks oma tööd lõpetada ja ilmuda õigeks ajaks kohale. Teised kuulajad aga pidasid seda aega hiliseks, mis maaoludes on ka tõsi. Otsustati edaspidi hakata õppusi läbi viima iga kahe nädala tagant reedeti algusega kell 15.00. Sellise korraga olid kõik kuulajad nõus. Kindlasti hakkab õppetöö edaspidi kulgema regulaarselt ja häireteta.
Poliitkooli töö toimub hiljuti avatud algkooli ruumides. Siin on olemas korralik valgustus ja kirjutamise võimalused. Propagandist võib kasutada tahvlit ja näitlikke õppevahendeid.
Hea on see, et enamik poliitkooli kuulajatest omab keskhariduse, mille tõttu on propagandistil võimalik käsitleda ainet sügavamalt ja laiemalt, kui see on antud õpikus.
K.ANDLA,
“Edasi” kolhoosi poliitkooli propagandist.

Kolhoosi Elu 23. oktoober 1958
KÜSIMUSTE-VASTUSTE ÕHTU

Rahvusvaheliste probleemide kõrval huvitab meie kolhoosiküla töötajaid laialdane küsimuste ring kohalikust elust. Miks kolhoosi juhatus ei võta tarvitusele abinõusid kolhoosi põhikirja rikkujate vastu, miks kaupluses pole alati vajalikke kaupu, miks puudub rajoonis hambatehnik jt. sellised küsimused huvitavadpeaaegu iga kolhoosnikut.
Õigesti toimivad parteiorganisatsioonid, kui nad püüavad anda vastuse kõigele, mis töötajat huvitab. Loengute ja vestluste kõrval teenivad seda eesmärki ka küsimuste-vastuste õhtud.
Esimene selletaoline üritus toimus laupäeval “Võidulipu” kolhoosis. Küsimuste-vastuste õhtu organiseerijaks oli “Võidulipu” kolhoosi partei-algorganisatsioon koos Urvaste rahvamajaga. Õhtu oli hästi ette valmistatud ja möödus huvitavalt ning elavalt. ürituse õnnestumist võis järeldada ligi saja kuulaja reageerimisest.
Mitmesugustele kirjalikele ja suusõnalistele küsimustele vastasid tarbijate kooperatiiviaseesimees sm. Kuusik, rajooni rahvakohtunik sm. Tamm, rahandusosakonna esindaja sm. Hütt, partei rajoonikomitee instruktor sm. Kaur ja ELKNÜ keskkomitee esindaja sm. Haapsal.
Küsimuste ring, mis üles kerkis, oli küllaltki lai. Pineva olukorra lahendamise perspektiivid Kaug-Idas, perekonna ning abielu küsimused, nõukogude valitsuse maksupoliitika, kas Kristus oli ajalooline isiksus, mida kujutab enesest aatomi-jäälõhkuja “Lenin”, millised on noorte uued traditsioonid ning kombed jne. jne.
Küsimuste-vastuste õhtud aitavad partei- nõukogude ja majandusorganitel sügavamalt tundma õppida inimeste vajadusi, aitavad avastada puudusi ühes või teises töölõigus. Nii toodi mainitud õhtul päevavalgusele rida olulisi puudusi kolhoosi põhikirja täitmises. Siin on tarvilik külanõukogu abi. Kahju, et külanõukogu esimees sm. Lukka ei suvatsenud ilmuda õhtule.
Puudutati ka kino demonstreerimist Urvastes ja rõhutati, et Antslas on vaja tööle rakendada hambatehnik.
Partei-algorganisatsioonil on tarvis hoolitseda selle eest, et küsimuste-vastuste õhtul tehtud ettepanekud ja puudused saaksid lahendatud ja likvideeritud. See mõjub kahtlemata positiivselt edaspidi selletaoliste ürituste läbiviimisele.
L. KÜLA

Kolhoosnikud ütlesid kõva sõna

21. oktoober 1958
Lõpetada aatomi- ja vesinikurelva katsetamine
Sõna on Antsla rajooni töötajail
VALTER JALAS, K. Marxi nimelise kolhoosi esimees:
Kolhoosis lõpevad varsti sügisesed tööd. Tänavune suvi näitas põlluharijaile head nägu. Nüüd käib igas peres väiksel plaanipidamine, mida suve tulude ja jääkide eest muretseda ja kuhu neid kõige paremini kulutada. Meie inimesed on kindlad rahulikule ja edasiviivale tulevikule ning vastavalt sellele rajavad oma elu ja tegevuse.
Rahu ja töö – need kaks sõna on suure õnne pandiks. Sellepärast protesteerib meie kolhoosi pere vihaselt kapitalistlike maade sõjaõhutamise plaanide ja tuumarelvade katsetamise vastu. Kõikide inimeste elu on liiga kallis, et seda mõttetult väikese rahamagnaatide kildkonna huvides hävitada.
Aatomienergiat kasutatakse meie kodumaal suure eduga rahulikuks, ülesehitavaks otstarbeks. Seda võib teha kogu maailmas heade tulemustega.

Actionit omajagu

Elu 20. oktoober 1928
Urvastes tabati murdvaras
Läks tööd otsima, kuid kukkus pokri.
16. okt tulid Urvaste valda tööd otsima kolm Petserimaa meest. Töökohaks valisid nad välja muidugi suurema ja nägusama talu ümbruskonnas, milleks osutus seekord Mäe-Tilso talu. Teatavasti elab samas majas ka Urvaste rajooni konstaabel hra. Peterson, mida mehed nähtavasti ei teadnud.
Töötati rõõmsalt päev kuni õhtupooleni, mil lund sadama hakkas ja töö lõpetati. Veel rõõmsamalt istuti õhtul ümber laua ja mängiti kaarte. Kui siis korra konstaabel nende hulka ilmus ja passe kontrolleerimiseks nõudis, kadus meeste rõõmus tuju. Passidest selgus, et üks nendest oli Feodor Samueli pg. Klukin, pärit Senno vallast Petserimaalt, keda politsei juba kevadest saadik taga otsib. Klukini süüdistatakse murdvarguses.
Nimetatud isikud võttis konstaabel vahialla ja saatis Võru 1. jsk. kohtuuurija korraldusse.


Elu 20. oktoober 1928
Suitsetas naist parsil
Seni oleme kuulnud, et sinki suitsetatakse, vahel aga ka mesilasi ja rukkirehte. Nüüd on aga Võrumaa mehed hakanud naisi suitsetama ja veel koguni parsil. Sellest naisesuitsetamisest kuuleme järgmist:
Urvaste kihelkonna rahvas on oma suures enamuses töökas ja vähe on seal peremehi, kes linnas lällutavad, kõvad pitsid võtavad ja koju tulles oma nõrgema poole vihatujus kohe pihtide vahele haaravad. Aga on siiski ka sarnaseid. Üks niisugune on Urvaste kihelkonna X talu peremees H. Ta pummeldab päevade viisi Võru linnas ja kui koju tuleb, ei siis ta nõrgempool palju hääd kuulda saa, küll aga kirumist. Praegusel ajal ongi nimetatud X taluviimane draama Urvaste kihelkonna ümbruses kõneaineks.
See juhtus hiljuti, et “vana” oli linnast tulles hääs “kuraasis.” Aga et ta oli järjest oma kaks-kolm päeva pummeldanud, siis sai perenaiselt loomulikult oma korraliku pääpesu. Tekkis äge lahing. Nõrgempool jäi muidugi alla, nagu ikka, ja kadus parajal ajal parsile, kus linad kuivamas. Aga ega kangempool tahtnud lubada, et pakku läinud “vaenlane” nii terve nahaga pääseb.
Sulane sai kõva käsu linaluude toomiseks, mis rehe ahju aeti ja tuli otsa pandi, et suitsu saada, mis pakkupugenud perenaise parsilt maha sunniks tulema. Esialgu lootnud “vana” kangesti suitsu pääle, turtsunud rehe all suitsu ees, hää käealune muidugi pihus, et kui pakkupugenud hädaga alla on sunnitud tulema, siis oma nahatäie ka saab. Aga kes tulemata jäi, see oli perenaine. Ta oli pugenud linadesse, võtnud suurrätiku ümber pää ja kuulanud rahulikult, kuni “vana” tuppa oli kadunud.

Seda meest ma natuke isegi mäletan

17. oktoober 1978
MEIE KALENDER
RIKAS ELU
Aastat kümme tagasi oli kõik samamoodi. Kiire sammuga, sirge rühiga, portfellis õpikud ja konspektid, astus ta oma igapäevast rada. Nagu nüüdki, rutates koolibussile, sõitmaks kooli oma laste juurde. Ainult tütrepoeg, kes tollal alustas kooliteed, on jõudnud abituuriumi, mis näitab, et hulk aastaid on siiski mööda läinud. Eesti NSV teenelise õpetaja Ruut Liiva kohta maksab täiel määral igihaljas tarkus: noorte keskel oled alati noor.
Kõik sai alguse 1932. a., kui verivärske koolmeister Leevi koolimajas esmakordselt oma õpilaste ette astus. Käisi-kooli seminaristina oli noor kooliõpetajaks pürgija ette valmistatud iga õppeaine jaoks, kuigi süda kiskus rohkem loodusteaduste poole. Õpetajaametit kauaks ei saanudki, sest juba nelja aasta pärast valiti noormees Joosu algkooli juhatajaks.
Võru seminari kasvandikud olid tuntud oma opositsioonilise meelestatuse poolest. 1940. a. juunisündmustega läks noormees innuga kaasa, aitas organiseerida oma, tööinimeste võimu. Propageerides marksistlikke ideid, võttis R. Liiv aktiivselt osa ühiskondlikust elust. Nii valitigi ta Võrumaa 79. valimisringkonnast töörahva vabariigi ülemnõukogu liikmeks, mille tööst võttis osa kuni teise koosseisu valimiseni.
Need olid erutavad ajad. Kohtumistel noortega on tulnud tihti meenutada NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärku Moskvas augustis 1940, kus Ruut Liiv käis vabariigi delegatsiooni koosseisus. Noore nõukogude vabariigi vastuvõtmisel liiduvabariigiks oli ka Võrumaa esindaja, koolijuhataja Ruut Liiv. Õigupoolest oli aeg nõudnud sedagi, et kool tuli ajutiselt maha jätta. Maakonna täitevkomitee juures oli selline ametikoht: poliitharidustöö vaneminspektor. Ruut Liiva juhendamisel kujunesid maakonna rahvamajad ja raamatukogud nõukogude võimu aktiivseteks propageerijateks. Kuni puhkes Suur Isamaasõda. Nüüd, üle kolmekümne aasta hiljem tundub lihtne olevat kirjutada: hävituspataljoni võitleja, rindemees, diviisi poliitosakonna töötaja. Ruut Liiva usaldati, tema organiseerimisvõimele loodeti. Võitis temale omane optimism. Vabastatud Nõukogude Eestis sai endisest koolijuhatajast haridusosakonna inspektor.
Ma ei saa sinna midagi parata, et Ruut Liiv kooliinspektorina meenutas mulle Ernst Ennot, kuigi ma viimast pole kunagi näinud. Ei olnud sõjajärgse koolirevidendi käsutuses autot ega autobussi, hobustki mitte nagu omaaegsel kirjanikust kolleegil E. Ennol. Liikuda tuli aga palju ning indu jätkus. Tolleaegne inspektor ei tegelnud ainult koolidega, vaid oli kogu kultuurharidustöö organiseerija, nagu koolmeistergi oli kindlalt maa soolaks. Sama põhimõttega käis koolide inspekteerimine. Arvesse läks mitte ainult koolitund, aga ka see, mis sündis väljaspool klassiruumi. Nii on sündinud koolide laulukoorid, orkestrid.
Laul on Ruut Liiva meelisharrastus. Võru Meeskoorist laulmisest ei aidanud, mõtted hakkasid liikuma õpetajate oma koori suunas. Vabariigis esimese omalaadsena see loodigi. Organiseerijaks oli ja on praeguseni koorivanemaks jäänud mõtte algataja ise. Hiljem tuli juurde laulmine vabariiklikus koorijuhtide kooris. Kui kõik laulutunnid päevadeks, nädalateks, aastateks liita, tuleb ühtjärge ööd-päevad 4 aastat ainult laulu. Kui mitte rohkem.
Inspektoriameti vaheaegadel on aeg-ajalt õpetajaametit peetud. Kõrghariduse diplom geograafias pole asjata ära toodud. Viimased 8 aastat on läinud jälle juhtival tööl – Urvaste Eriinternaatkooli direktori asetäitjana kasvatusalal. Kuna kool töötab Linnamäel ja Urvastes, siis on ühe maja probleemid suures osas ühe mehe õlgadel. Ruut Liiv on Urvaste kooli peremees. Pikaajalise pedagoogitöö kogemused kuluvad omailmelises koolis marjaks ära.
Koguaeg oleme harjunud nägema teda ühiskondlikel ametipostidel. Ta on olnud haridustöötajate ametiühingu rajoonikomitee esimees, rajooni rahvakontrollikomitee mittekoosseisuline inspektor, 5 aastat ühtjärge oli R. Liiv valitud kooli parteialgorganisatsiooni sekretäriks. Pedagoogil ei ole õigust sulguda kodu nelja seina vahele, piirduda ainult oma ametiga – nii on põhimõte.
Kõike korda saata oleks olnud raske, kui su kõrval poleks mõistvat abikaasat, üksmeelset perekonda, kodu. On üles kasvatatud kaks tublit tütart ja poeg. Vanaisa rõõmudki pole tundmata. Sellest see reipus, armastus töö ja elukutse vastu, rikas elu.
Neil päevil pühitseb Ruut Liiv 70. sünnipäeva. Õnnitleme!
EVI KASESALU

Laienev Piimaühing

Elu 30. september 1938
Uue-Antsla Piimaühing laiendas ruume ja täiendas sisseseadet.
Juba möödunud aastal kerkis päevakorrale Uue-Antsla Piimaühingul uue võimasina ostu küsimus, kuna endine võimasin osutus liiga väikeseks suure toodangu juures. Ka olid ruumid liiga kitsaks jäänud, millest nüüd üle saadi seega, et saadi Vana-Antsla mõisalt piirituse ruum, mis niivõrd suur, et koorevannid ja uus võimasin, mahuga 4500 liitrit, uude ruumi üles seati. Mainitud võimasin on üks suuremaid Võrumaal, ka toodangu poolest on Uue-Antsla esikohal Võrumaal. Piimaühingut juhivad hrad: J- Lindsaar, R. Samarütel, J. Tali ja piimatalituse juhatajaks on V. Tiganik.

Ai-ai-ai masinaühistule. Ilmselt kolhoosipropaganda või ...

Töörahva Elu 7. september 1948
Mis on lahti Kuldre masinaühistus?
Kuldre masinaühistu töö talupidajate abistamisel viljapeksul on olnud seni äärmiselt puudulik. Rehepeksumasinate puuduliku remondi tõttu agregaadid seisavad pahatihti päevade viisi. Nõnda ei tööta juba paar nädalat masinist K. Kallioni agregaat. Masinist F. Aarma käsutuses olevale traktorile tehti kevadel kapitaalremont, kuid praegu seisab traktor juba nädalapäevad.
Teiseks tõsiseks takistuseks on kütte- ja määrdeõlide nappus. Masinistide tungivad nõudlused õlide saamiseks on ühistu juhatus tähelepanemata jätnud.
Praegusel saagikoristamise ja viljapeksu perioodil on eriti teravalt ilmnenud, kuivõrd mahajäetud olukorras on ühistu ühiskondlik majand. Ühistu liikmed aitavad tööle ühismajandis vähe kaasa, seepärast seisis suvivili kaua koristamata. Ühistu majandi viljakuivati on lagunenud. Kui mõni aeg tagasi ühistu esimehele A. Küpparile valla täitevkomiteest tehti ettepanek osta 30 plaati plekki kuivati remontimiseks, siis keeldus ta sellest. Halvasti arenevad sügisesed maaharimistööd ühismajandi põllul, teostatud sügiskünd on väga madalakvaliteediline. Aga puudulikust tootmistegevusest on tingitud ühistu majanduslikud raskused.
Urvaste valla täitevkomitee peab ülaltoodud vigade ja puuduste kõrvaldamiseks Kuldre masinaühistu töös otsustavaid samme astuma. Samuti peab Kuldre ühistu juhatus eesotsas esimehega senisest rohkem vastutustunnet näitama tähtsa rahvamajandusliku töö – viljapeksu organiseerimisel.
A. Okas

Kuldre valda vist tookord ikka ei tulnud

Elu 2. september 1938
Kas Uhtjärve või Urvaste?
Valdade ümberkorraldamise kava kohaselt Urvaste ja Vastse-Antsla valla ühiseks nimeks soovitati Kuldre. Uus nimi aga ei taha kohapeal pinda leida, soovitaks euue valla nimeks kas Urvaste või Uhtjärve. Võru Maavalitsus vaatas sooviavaldused läbi ning otustas need esitada siseministeeriumile sealseks otsustamiseks.

August 1948: eesrindlik talupoeg ja võimas laulupidu

Töörahva Elu 24. august 1948
Tubli talupoeg
Urvaste külanõukogu kesktalupoeg Villem Lumi on tuntud eesrindliku riiklike kohustuste täitjana. Käesoleva aasta karjasaaduste müügikohustused täitis tubli talupoeg juba Eesti NSV 8. aastapäevaks, neil päevil õiendas ta oma kohustuse riigi ees ka teraviljanormi alal. Kohe pärast viljapeksu tõi V. Lumi vastuvõtupunkti kaks koormat kõrgeväärtuslikku vilja, ületades tänavuse viljavarumiskohustuse mitmekümne kilogrammi võrra.
Urvaste valla talupojad, võtke eeskuju V. Lumest ning täitke kiiresti oma viljamüüginormid.
E. Kähr

Töörahva Elu 24. august 1948
Urvaste laulupäevalt
Pühapäeval, 22. augustil kõlas Urvaste kauni Uhtjärve kaldal võimas laul ning orkestrimäng. Siin toimus Urvaste III laulupäev.
Laulupäev avakõne pidas valla kultuurharidustöö instruktor sm. E. Kähr, lõpetades sõnadega: „Olgu vaba laul meie innustajaks sõjajärgse viisaastaku suurte ülesannete ennetähtaegselt täitmisel! !“
Üle tuhande inimese oli kogunenud kuulama kollektiivide ettekandeid. Segakooride 300-liikmleises ühisperes laulsid peale Urvaste valla kooride kaasa veel Lasva, Linnamäe ja Kurenurme rahvamajade koorid. Urvaste koorijuhi J. Rööbi üldjuhtimisel õnnestusid laulud hästi ning mitmed neist tulid publiku soovil kordamisele. Eriti kunstiküpselt kõlasid E. Kapi „Töö ja võitlus“ ning M. Härma „Pühendan kõik kallile“. Ühendatud puhkpilliorkestreid juhatas kindlalt Sõmerpalu puhkpilliorkestri juhataja sm. F. Mark. Laulupäeva lõpul esines veel Urvaste rahvamaja rahvatantsurühm.
Üldiselt võib Urvaste laulupäeva nii osavõtjate arvu poolest kui ka kunstiliselt igati õnnestunuks lugeda.
A. Käärik

August 1938: sport, ehitustöö, ja traagilised sündmused

Elu 17. august 1938
Ujumiskursus Vastse-Antslas
Noorte Kotkaste Kuldre rühm korraldab ujumiskursused Vastse-Antsla Uhtjärves 22. aug. s. a. kell 2 p. l. alates, mis kestavad kolm päeva.
Kursustel on lektoriteks Võrumaa spordiinstruktor N. Sillar ja Kuldre algkooli õpetaja Ervin Siller.
Kursusest võtavad osa kõik noored ja vanad.
On arvata, et kursusest tuntakse huvi ka Urvaste inimeste hulgas, kuna osavõtt on vaba kõigile.

Elu 24. august 1938
Lõi tüdrukul silma välja.
Vastse-Antsla vallas leidis aset omapärane kuritegu ettevaatamatusest, mis lõppes tüdrukule sellega, et jäi silmast ilma. Juhtum sündis Jakobi talus, kus peremees tuntud lõõtsmooniku mängijana hakkas õuele kogunenud noortele mängima tantsulugusid. Noored lõid kohe tantsu lahti.
Teiste hulgas tuli külast pillihelide peale Jakobi tallu ka 39-aastane abielumees Julius Hahn. Mees oli viinastatud olekus. Ta kutsus tantsima Jakobi talus teenivat tüdrukut Olga Saaronit, vana 31 aastat. Neiu ei läinud. See vihastas niivõrd viinastatud meest, et viimane lõi neiule näkku. Hoop tabas O. Saaronit nii õnnetult, et ta kaotas samas silma. J. Hahn võetakse vastutusele.

Urvastes anti koolimaja ehitustöö välja.
Esmaspäeval toimus Urvaste vallavolikogu ees Urvaste vallavolikogu ees Urvaste uue algkoolihoone ehitustööde väljaandmine. Töövõtjaid oli 8, kelledest volikogu valis välja ehitusettevõtja Wulfi, kes võttis töö 15.700 krooni eest. Ehitusettevõtja Wulf ehitas ka endise Urvaste koolimaja.

Spordipäev Urvastes
Urvaste haridusselts „Siirius“ korraldas pühapäeval kergejõustikuvõistlused. Tagajärjed kujunesid alla keskpäraste. Tehnilisi tulemusi: 100 m E. Mölder ÜENÜVo 12.3; kaugus E. Mölder 6.02.. kõrgus E. Mölder 149, kuul E. Mölder 10,04, ketas Kuldbek 28,95, oda Lukering 43,21, 1500 m Vill 5.10,0 m. Võrkpallivõistlused võitis Kuldre meeskond.

Elu 26. august 1938
Urvastes uppus neiu
Kahe tuntud naistegelase surm.
Kolmapäeval, 24. aug. õhtupoolikul läks Vastse-Antsla vallas elav Liidie peetri tütar Lanno suplema Uhtjärve. Neiuga läksid koos järve äärde kaks naist ning mees, kes ujuda ei osanud. Liidie Lanno oli tuntud hea ujujana. Ta ujus umbes Uhtjärve keskpaika, kus keeras ringi ning alustas ujumist tagasi. Umbes 20 meetrit kaldast, vajus Lanno põhja. Kuigi sündmust kaldal olijad nägid, ei saanud nad uppunut abistada, kuna ei osanud ujuda. L. Lanno, vana 32 aastat, uppus, ning hiljem saadi surnukeha kätte. Elluäratamiskatsed ei annud tulemusi.
Samal päeval sai Urvastes õnnetult surma Elfriede Saar, vana 25 aastat. Nimetatu, kui ka L. Lanno olid tuntud seltsitegelased kohal. E. Saar oli „Siiriuse“ naisringi juhatusliige, kuna L. Lanno oli tuntud näitleja.

Urvaste loteriivõitja - või Kiviõli?

Elu 3. august 1938
Urvaste loteriivõitja vabastati.
Kiviõli omamoodi kuulus loteriivõitja Kalju Mölder, kes mõne aja eest kohtuvõimude poolt võeti vahi alla, on nüüd 1000-krooni kautsjoni vastu vabastatud kohtuotsuseni. K. Mölder viibib praegu oma kodukohas Urvastes. Asi tuleb läheb lähemail päevil kohtus arutusele.

Juuni 1938: Sport, värvimiskursus ja uus orel

Elu 10. juuni 1938
Kuldre valmistub spordivõistlusteks
ÜENÜ Kuldre osakonna korraldusel toimuvad Vastse-Antsla Kuldres ringkonna kergejõustiku võistlused 19. juunil k. a. Võistluste kavas on noortele 60 ja 1000 meetri jooksud ning kaugushüpe. Meestele – jooksud 100, 800 ja 3000 meetrit ning 100-200-300-400 meetrit, hüpped ja heited. Naistele on 60 m. jooks ja kõrgushüpe. Võrkpall.
Õhtul toimub Vastse-Antsla rahvamajas ball ning leiab aset auhindade kätteandmine.

Elu 17. juuni 1938
Vastse-Antslas tuleb värvimiskursus
Keldrit ja autokuuri asutakse värvima.
Vastse-Antsla kodukaunistamise hoogtöö komitee juhatus pidas neil päevil oma järjekordse töökoosoleku, kus otsustati korraldada kohapeal värvimise kursus.
Kursuse alguseks määrati teisipäev 28. juuni kell 10.00 ja lõpp kell 19.00.
Kursuse juhatajaks otsustati kutsuda väljastpoolt, kuna kohapeal sarnast isikut ei leidu.
Kursuse praktilise tööna tuleb värvimisele Kuldre kaupmees Kristjan Tali vastehitatud kelder ja autokuur.
Üldiselt on tänavune kevade oma hääde ilmadega tublisti kaasaaidanud Vastse-Antsla ilme muutmisel rohkem ja rohkem ajakohaseks.
Sellele aitasid kaasa ka tasuta antud värvimulla preemiad, millised said Valter Rästas, Alfred Kangro ja Karl Jääras, igaüks 50 klg.
Võib juba ette arvata, et korraldamisele tulev kursus äratab laialdast tähelepanu, kuna seal antakse põhjalikud seletused kaasa kursuslastele, et igaüks võiks need teadmised rakendada oma kodu kaunistamiseks.
Ringisõites Vastse-Antslas, võib märgata siin-seal uute lipuvarraste kerkimist.
Neil päevil tõuseb ka Kuldre õuele võimas lipuvarras, milline olgu eeskujuks kõigile, et eelolevaks Võidupühaks neid kerkiks mitmeid kümneid.

Elu 27. juuni 1938
Ajalooline suurpäev Urvastes
Urvaste kogudus sai uue oreli.
Pühapäeval, 19. juuni, s. a. leidis aset Urvaste kirikus uue ajakohase ja nii-öelda moodsa oreli pühitsemine ja avamine.
Oreli valmistasid kuulsad orelimeistrid Kriisad Haanjast ja see läks maksma Kr. 11000.
Pühitsemise päevaks oli kutsutud ka paljud vaimulikud külalistena jutlustama ja nimelt: piiskoplik vikaar praost Lauri Otepäält, endine Urvaste õpetaja Valk Elvast ja õpetaja Ilves Tartust.
Orelil mängis orelikunstnik Leppnurm Tallinnast.
Hommikusel jumalateenistusel ja sellele järgneval hinnalisel kontserdil oli ennenägematult palju rahvast.
Kontsert jumalateenistusel olid kaastegevad Vana-Antsla kodumajanduskooli naiskoor, Vaabina segakoor, Urvaste koguduse krikukoor ja solistina Leida Jaanimägi Urvastest.
Orelil esitas mitmed palad kunstnik Leppnurm, näidates selle suure pilli mitmekülgseid võimeid ja võimsust.
Hommikusel jumalateenistusel jutlustas endine Urvaste õp. Valk.
Nüüd siis on täitunud ammuigatsetud unistus ja Urvaste võib olla uhke oma uue oreliga teiste koguduste kõrval, sest see on moodne ja ajakohane pill, valmistatud meie kodumaal tuntumate ja kuulsate orelimeistrite vennad Kriisade poolt.

Suri Gustav Paluteder

Elu 8. juuni 1938
Eile, teisipäeval, 7. juunil sängitati Urvaste kalmistul maamulda kohapeal tuntud põllumees ja omaaegne mitmekordne vallavanem Gustav Paluteder. Kadunu sündis 14. juunil 1868., seega jäi tal pisut puudu 70. eluaastasse jõudmiseks. Ta kandist suurt armastust ja hoolt oma talu ja maa vastu. Oma elutöö ta pühendas talu kordaseadmiseks, mis viimastel aastatel muutuski eeskujulikumaks kogu ümbruskonnas. Oma töö kõrval kadunu ei jätnud unarusse ka seltskonnategevust. Omal ajal ta valiti rahva poolt korduvalt Urvaste vallavanemaks. Saksa okupatsiooni ajal sattus ta eesti mehena tülli kohalikkude sakslastega ja pani ameti maha. Ta võttis osa juhtiva liikmena ka teiste kohapealsete seltside ja ühingute osa. Kõige juures kadunut tunti kui äärmiselt õiglast, sirgjoonelist, ausat ka kindlameelset inimest.
Puhka rahus Urvaste ilusa kalmistu põlispuude all!

Uus koolimaja Suureks Oktoobriks

Kolhoosi Elu 14. oktoober 1958
Kolhoosi abiga
UUS KOOL
Nõukogude võim hoolitseb pidevalt rahva haridustaseme tõstmise eest. Ilmekaks tõendiks selle kohta on uue kooli asutamine “Edasi” kolhoosis.
Vaatamata sellele, et kolhoosis käis sügisene koristustöö, rehepeks ka kartulivõtt, toimetas kolhoosi autotransport kohale inventari ja õppevahendid. Ka kibekiirel sõnnikuveo ajal võimaldati koolile hobuseid küttepuude kohaletoomiseks.
“Kas küte on nüüd kohal, küsis sm. Rist ühel päeval heaperemehelikult. “Kui midagi veel on tarvis, helistage!”
Kool alustas 1. septembril tööd ajutises asukohas. Praegu käib remont ühe elumaja ümberkorraldamiseks kooolimajaks. Kolhoosnikud-lastevanemad on lõpetanud välistrepi ehitamise. Kolhoosi töökojas valmistatakse uksi.
Neil päevil algab sisemine sanitaar-hügieeniline remont. Seatakse korda ruum, kus hakatakse õpilasi toitlustama.
Koolinoored rõõmustavad, et nad Suurt Oktoobrit võivad vastu võtta oma uues koolimajas.
J. JAKOBI
Vastse-Antsla Algkooli juhataja

Kohati päris armas jutt Urvaste elust-olust

Urvaste all on siin ilmselt mõeldud Urvaste valda, mille alla siis peaksid kuuluma Urvaste mõis, Koigu, Truuta, praegune Kirikuküla ja Urvaste keskus mõistagi. (MK.)

Elu 13. oktoober 1928
Märkeid Urvastest
Võru maakonna põhjapoolses osas piiratuna metsatukkadest, niitudest ja järvedest - asub Urvaste oma 1600 elanikuga ja umbes 300 majapidamisega. Maapind, nagu üldse Põhja-Võrumaal – mägestik, täis niitusid ja metsatukkasid, kuid kohati on ka väga hää saagianniga maid. Igasuguseid kõrgustikka ja muud, mis maa looduslist ilu aitavad tõsta ja matkajaid enda pool suudaks tõmmata, on igal pool. Kuid siiski ei puudu Urvaste maastikul teatav omapärasus, millega urvastlane hingeliselt ühte on kasvanud: need on rikkalikult kividega kaetud viljaväljad, peidetuna lepapuhmastikkudesse ja ikka ja ikka korduvad niidud, künkad ja mäeahelikud. Kuid kivid – neid põlgab urvastlane, sest neid on paiguti vanapagan liig paksult külvanud ja ta püüab neid kõigi abinõudega kõrvaldada, milleks kõik kevadine ja sügisene vaba aeg kulub. Üldse pole Urvastes põllu- ja karjakultuur just kõige kõrgemal; on paiku, kus põlde kõige uuema aja nõute järele haritakse, kuid on ka talusid, kus igasuguste uuenduste pääle skeptiliselt vaadatakse ja asju liig primitiivsete abinõudega aetakse.
Rõõmustavalt mõjub nähtus, et noor, edumeelne põllumeeste klass aga hoopis teist rada püüab sammuda ja vanadele isa-isa põlluharimise ja karjakasvatuse viisidele selja pöörab. Eriti võiks Urvaste karjamajandusel hää tulevik olla, mis aga senini üks meie valusam külg on olnud.
Seltskondlik elu on Urvastes kaunis hoogne, mida tunnistab suur ühingute ning nende perekas liikmete arv.
Võib julgesti ütelda, et Urvastest leidub vähe alasid nii ühiskondlise, kui ka põllumajanduse alal, mis poleks organiseeritud. Ka haridusline tasapind on Urvastes kõrge: väga tihti leidub talusid, kus poeg ehk tütar kesk- ehk ülikooli lõpetanud. Küla simmanid, kus noorsugu ohtralt alkoholi tarvitab ja pussitamise sporti harrastab – on Urvastes kadumise ajajärgus, mille aset täidavad ettekannetega peod seltsi- ja koolimajades.

Kolhooside ajalugu meie territooriumil

Teatrikuulutus 80 aasta tagant

Kirikupurelemised jätkuvad

Võru Teataja 11. oktoober 1928
Äge kirikukoosolek Urvastes
Riigikohtu järele tuli õp. Valga asi arutusele täiskogus.
Urvastes on kujunenud õpetaja ja koguduse vahekord õige teravaks, mille tõttu koguduse elu kipub tagurpidi minema. Läinud pühapäeval peetud erakorralisel täiskogu koosolekul avaldus see kõige selgemini. Nimelt tuli arutusele perekonnaseisu registreerimise küsimus. Praegu Urvaste koguduse juures seda ei toimetada, sest õpetaja Valk palus ennast sellest kohustusest vabastada. Asi läks kuni riigikohtuni, kus seletati, et perekonnaseisu registreerimise ameti pidamine on vabatahtlik ning kedagi selleks kohustada ei saa. Selle järele võetis siseministeeriumi korraldusel õpetaja Valki käest vastavad raamatud ära, nõnda et nüüd kiriku juures enam perekonnaseisu muudatusi ei registreerita.
Kogudus ei olnud aga õpetaja Valga niisuguse teguviisiga rahul, sest selletõttu tuleb koguduse liigetel hulk vaeva juurde ning päälegi ei pooldanud koguduse täiskogu põhimõttelikult, et kiriku juures registreerimisi ei toimetata. Õpetaja Valgale tehti kibedaid etteheiteid. Omalt poolt seletas õpetaja Valk, et tema töörohkuse tõttu registreerimise kohustuse maha pannud. Täiskogus seletasid mitmed liikmed, et sel juhul oleks võidud abiõpetajat palgata, sest suur Urvaste kogudus, kus 10 tuhat liiget, suudab ka kahte õpetajat üleval pidada.
Koosoleku meeleolu oli õige pinev ning terav. Kui küsida, kas selleks oli ka põhjust, siis peab küll tunnistama, et koosoleku juhataja Antsla postkontori ülema härra Raudsiku sõnad päris õiged on, kes tähendas, et Urvaste koguduse elus on asi nõnda kujunenud, et “mägi on pidanud tulema Muhamedi juurde, kuna Muhamed mäe juurde ei soovi minna”!
Nende sõnadega on tahetud seda nimetada, et Urvaste koguduse õpetaja J. Valk ei püüa oma koguduse soovidele vastu tulla, küll aga peab kogudus temale alluma kõigis asjus.
Laineid löönud Urvaste koguduse perekonnaseisu registreerimise asi, kus koguduse õpetaja J. Valk vastu koguduse (s.o. täiskogu) tahtmist, ameti maha pannud, et erak. pääkoosolek 7. oktoobril otsuse vastu võttis, kus kirikunõukogule kohuseks tehti perekonnaseisu registreerimist vastuvaidlemata hiljemalt 1. jaan. 1929. a. uuesti sisse seada.

Vanasti tabati vargaid nagu rohkem?

Võru Teataja 11. oktoober 1928
Urvaste lambavaras tabatud
Varga tagaajamisest võttis osa 10 inimest
Urvastest, 10. oktoobril. Ööl vastu 9. oktoobrit varastati Urvaste vallas Jaanimäe talust hra. Käremägilt kaks lammast. Varas oli lambad peitnud läheduses olevasse võsastikku, kust nad kätte saadi. Hiljem saadi ka jälgipidi kätte varas ise, kes oli Antslas elav kahtlase minevikuga isik R.
Nimetatud ööl umbes kella 11 ajal kuulis Jaanimäe talu peremees õues lammaste määgimist, mille pääle ta lauda juurde läks. Sääl selgus, et kaks lamamst oli kadunud. Värsked jäljed poris kinnitasis, et tegemist on vargusega. Asjast teatati politseile ja hakati jälgipidi varast taga ajama. Politseile tulid abiks ümberkaudsed peremehed. Nii tõusis tagaajajate arv 10 inimeseni.
kahe püssi ja 6 revolvriga.
Hommikul kella 6 paiku jõuti Antsla alevi. Jäljed viisid Antsla alevis elava R. juurde. Asja kohta on alustatud juurdlust.
Ühenduses sellega leidis politsei veel Antsla alevi külje all elava P. juurest neli tapetud lammast. Kuid omanik tunnistas lambad omaks. Ka viimase kohta on politsei alustanud juurdluse.

Väga hea kartuliaasta

Töörahva Elu 10. oktoober 1968
PÕLLUMEHE sügispäevad
Kartulist valendaval...
Künkarinnakust üles minnes lisab traktorimees gaasi. Kartulimasina hasplite taga keerleb tolmupilv, mis mahasadanult jätab kartulitest valendava põlluriba. Krapsakalt asuvad naised puhastama kartulitest oma viieteistkümne sammu pikkust vaootsa, sest enne kui traktor tagasi tuleb, peab korjaja juba valmis olema teisel pool vagusid teise viieteistkümne peal. Vedajatel on päris tegemist, et kogutud saagiga toime tulla.
“Kartul on vaatamata põuale hea kasvanud,” sõnab “Edasi” kolhoosi brigadir sotsialistliku töö kangelane Eduard Tee. “Sellel põllul oli “Olevi” keskmine saaks eile õhtuks 360 ts ha-lt.
“Siis peaks päevapalk ka korralik olema?” pärin edasi.
“Jah, üle kümne rubla teenisid kõik korjajad päevas. Kõige parem isegi üle 16 rubla. Ainult kipub korduma iga-aastane viga, et väljastpoolt appitulnud korjajaid on kartulivõtmise algul vähe. Ei tea, kas linnarahvas võtab oma kartuleid või milles viga? Ka möödunud aastal ärkasid abilised alles kartulivõtmise lõpul, siis oli rahvast rohkem kui vaja.”
Kuhjameister Robert Zimmer paneb vineeritükile kõik kuhjatoodu kirja, aitab vedajatel vankreid ümber kallutada, rihib kuhja ühte ritta teistega ja annab sellele õige väljanägemise.
Enne kui põllult lahkume, soovitab brigadir üles otsida agronoom Jaan Peetsi, sest tema katsepõldude kasvandikud, alles numbri all olevad kartulisordid (ei ole jõutud nime anda), olevat üle viiesajatsentnerilisi hektarisaake andnud.
J. Peets loebki oma märkmikust: ““Nr. 1124 – 531 ts hektarilt, nr “1438” – 543 ts hektarilt ja veel mitmeid teisi. Mõlemaid sorte kasvatati ainult 0,16 hektaril, kuid tuleval aastal, siis saab juba suuremal pinnal ära proovida.
Suure põllu saagi kohta lausub ENSV teeneline agronoom, et “Sulevi” põldudelt loodetakse rohkem kui “Olevilt”. “Oleks” kohta öeldakse, et olevat kehv mees, aga J: Peets lubab siiski ühe oletuse: Kui vihm oleks tulnud varem, siis mine tea, palju oleksime saanud, nüüd on palju väikesi sees. Tavaliselt “Olev” kasvatab 7-8 mugulat, tänavu oli kunu paarkümmend ühel puhmal all.
E. ESKO

Uhke põllumajandusnäitus - 100 aastat tagasi!

Põllutööleht 30. juuli 1908
Seltsidest.
Vaabina põllumeeste selts pidas 19. ja 20. juulil Vaabina mõisas hobuste, kariloomade, piimatalituse ja käsitöö näitust, mida kõigiti kordaläinuks võib nimetada. Välja pandud oli hobuseid ja kariloomasid kokku 53 nummert, käsitööd ja piimatalituse saadusi kokku 60 nummert. Hobuste hulgas oli häid märasid varsadega, kuna lehmad – suuremalt jaolt punased Angleri segatõugu – peaegu kõik haruldased hääd olivad, millest järeldada võib, et hobusekasvatus ja karjapidamine siinpool rõõmustaval viisil edeneb. Käsitöö hulgas paistsivad iseäranis silma peenikesed linased ja villased kudumise tööd, kangad ning tekid, mis tähtsamate tarvituste arusaamisest tunnistust annab, kuna väljaõmblemise ja ilustuse töösid vähe näha oli. Meesterahva käsitööd oli kõigest paar nummert välja pandud. Auuhindasid jagati näitusel kokku pääle 300 rubla eest välja. Sotsietedi poolt oli auuhindadeks 65 rbl. raha, põllutöö peavalitsusest 25 rubla raha, hõbe- ja brongs-auurahasid ning kiitusekirju ja Vaabina mõisaomaniku hra v. Samsoni poolt 15 rbl. raha ja üks puhastverd Angleri tõugu vasikas. Ka andis v. Samson sündsad ruumid näituse ärapidamiseks hinnata ja kandis omalt poolt kõik ehituse kulud. Osavõtmine oli esimesel päeval vähene, teisel s.o. pühapäeval aga ilusa ilma mõjul kaunis rohke. Piletid müüdi ühtekokku ligi 500 ära. „Elu“

Karskusselts logiseb, jälle teevad häält Leis ja Leppik

Isamaa 27. märts 1908
Kodumaalt.
Urvastest. Pühap. 16. skp. peeti Urvaste karskuseseltsi „Koidu“ koosolek kohalises koolimajas ära. Päevakorral oli muuseas seltsi ümbermuutmise küsimus. Osavõtmine oli väike, seltsi liikmetest olivad ainult pooled ilmunud. Seltsi esimees hra Leis ja abi hra Leppik rääkisivad päikese sistemist ja tema sündimisest. Hra Leppik rääkis maitseainest ja tema tarvitamisest. Iseäranis rääkis ta alkoholi ja tubaka ajaloost ja nende tarvitamise tagajärgedest.
Naljakaid vaielusi sünnitas küsimus: kas on tantsimine kasulik. Viimaks jõuti otsusele, et tantsimine siis kasulik on, kui parajal mõõdul ja puhtas õhus tantsitakse.
Pikka vaielust sünnitas seltsi ümbermuutmise küsimus. Esimehed pandsivad ette lonkavat karskuseseltsi lõpetada ja tema asemele Võru hariduse seltsi haruseltsi asutada. Nende kõne oli kokkuvõttes järgmine:
„Meie karskuse selts on 16 aastat töötanud. Selle aja sees pole ta midagi (?) ära suutnud teha. Viimasel ajal hakkab seltsist osavõtmine kaduma. Praegu on seltsil umbes 30 liiget, kes kõik avalikud Bachuse teenijad (?!) on. Koosolekule ilmuvad ainult noored, kes sel põhjusel siia tulevad, et siin keskööni jalgu keerutada. Kui meie karsklased olla ei suuda, siis heidame eneselt variseeriliku karskuse ära, sest see häbistab karskust!“
Viimaks pandi asi hääletamise alla; võit jäi seltsi ümbermuutmise vastastele. Sellepääle ütlesivad esimehed endid seltsi eestseisusest välja. Hrad Leis ja Leppik tahavad nüüd Uue-Antslasse haridusseltsi asutada. „M. Kod“

Vist üks põhjusi, miks hiljem õpetajad lahti lasti

Vaade 11. jaanuar 1908
Vene riigist.
Kodumaalt.
19. dets. 1907. a. otsustas Urvaste kirikukonvent uut leerimaja ehitada. Pandi ette uut kihelkonnakoolimaja ehitada ja praegust kihelkonnakoolimaja leerimajaks muuta. Konvent ei võtnud seda ettepanekut vastu.
Niiviisi saame küll uue leerimaja, kuid kihelkonnakoolimaja, mis kitsas ja kõlbamata on, jääb endiseks.
Saaks uus kihelkonnakoolimaja ehitatud ja leerikool praegusesse kihelkonnakoolimajja paigutatud, siis oleks Urvastes korraga tubli koolimaja, sest leerikoolile oleks praegune kihelkonnakoolimaja väga sünnis, seda rohkem, et temas ka köster elab.
Nii oleks siis üks kulu, aga kahekordne tulu olnud.
Üsna imeks tuleb panna, kui osavõtmata Urvaste kirikukonvent kihelkonnakooli vastu on.
Uus kihelkonnakoolimaja tuleks ehk 2.000-3.000 rbl. kallim kui uus leerimaja ja selle tähtsuseta kulu pärast jättab suur Urvaste kihelkond, kus umbes 12.000 hinge elab, uue kihelkonnakoolimaja ehitamata.
Teadke, et kui uus leerimaja ehitatakse, siis uue kihelkonnakoolimaja ehitamisest niipea enam juttugi ei või olla. Sellepärast pange kõik rattad käima, et uus kihelkonnakoolimaja saaks ehitatud. Kalju.

Ikka see seltside purelemine

Võru Teataja 6. oktoober 1928
Hinnata pidu Urvastes
Seltside omavaheline intriig peletab publiku eemale.
Möödunud pühapäeval korraldas Urvaste Rahvahariduse selts Urvaste algkooli ruumes laia eeskavaga peo. Reklaam oli õige suur. Pea igasse tallu saadeti pidukuulutused koju. Kõigiti oli asi pidupäevaks korras – ainult millest puudus oli – see oli publik! Eeskava jäeti ettekandmata, sest pileteid oli lunastatud vaevalt kümne ümber. Korraldati ainult tants, ilma hinnata! Tekib küsimine; - millest on tingitud pidu nurjaminek? Arvatavasti kahe seltsi omavahelisest alalisest intriigist ja laiaulatuslisest vastuagitatsioonist.
Tuleb järeldada, et n. l. “Siiriusel” ikkagi rohkem poolehoidu leidub, sest viimase korraldatavail pidudel võtab publik aktiivselt osa – kuna keegi passiivseks kõhklejaks – ei taha jääda.

Kummikuid netu!

3. oktoober 1958
MEILE KIRJUTATAKSE
Puuduvad kaubad
Sügis on käes. Kaubandusvõrgust puuduvad aga müügilt väga vajalikud sügiskaubad, nimelt meeste kummisäärikud. Ka naistele on neid müügil ainult mõnes suuruses.
Maaelanikkond on selles osas täiesti unustatud. Urvaste kauplusest võib küll saada talveks vilte. See on ka hea, kuid porisel ajal on kummisäärikud sügiseste põllutööde juures kõige sobivamaks jalanõuks.
Kolhoosnikud ootavad...
E. JÕE

Lumetorm oktoobri alguses

3.oktoober 1978
Päev, mis vapustas Võrumaad
Reede õhtul lubas „Aktuaalne Kaamera” laupäevaks peamiselt sademeteta ilma. Tegelikult tuli ilm, mida meie põlvkond septembrikuu viimasel kuupäeval ei ole näinud. Ja kuigi „Aktuaalne Kaamera” laupäeva õhtul konstateeris, et Kagu-Eestis sadas lumelörtsi, võis seda, mis Võrumaal toimus, lugeda korralikuks lumetormiks. Pühapäeva hommikul mõõtis Võru Sordivõrdluskatsepunkti juhataja Viktor Jaakson lumekihi paksuseks 21 cm ja sademete hulgaks 26,9 mm. Temparatuur oli -1,5. Päike säras üle lume laastatud aedade. Puud, mis olid küllusliku õunasaagi kasvatanud, ei kannatanud õunte raskusele lisaks tulnud lumelasu välja ja murdusid. Põldudest oli vaevu aru saada, on nad koristatud või alles vilja kandmas. Esmaspäeva hommikul küsisin mitmelt poolt, kuidas olukord on.
/---/
VÄHESEKS JÄÄNUD ABISTAJAID ON
Kuldre kolhoosi peaagronoom Aasa Meier: „ Igas osakonnas tuli lund erinevalt. Sangaste-poolne osa sai vähem, Otepää-poolne kant rohkem. Urvastes tuli vist veel kõige rohkem. Keskuses on praegu 5 cm lund. Laupäeva õhtupoolikul läks elekter ära ja alles eile tuli tagasi. Puid murdis kõvasti, mõni tee oli sellepärast kinni.
Praegu võtame kartuleid, oma rahvaga. Ühtki abilist ei ole. Tallinna Pedagoogiline Kool pidi tulema, aga laupäeva õhtul ütles ära. Kuldre koolil on ka oma tunnid täis. Tartu Naha- ja Jalatsikombinaat tuleb homme, aga 30 inimese asemel on neil seni 6-7 väljas olnud.”
/---/
NAIMA NAVI

See uudis kõlab nüüd päris mõistlikult oma aja kohta

Töörahva Elu 24. juuli 1948
Paberilejäänud otsus
Juba märtsi võeti Urvaste valla täitevkomitee poolt vastu otsus avada Urvaste külanõukogu piires tarbijate kooperatiivi harukauplus.
Seni pole aga otsuse vastuvõtmisest kaugemale jõutud, kuigi vajadus harukaupluse järgi on suur ja vastava sisseseadega kaupluseruumid kohapeal olemas.
Töötava rahva nõudeks on, et Urvaste valla täitevkomitee oma otsuse kiiresti ellu viiks ja Urvastesse harukaupluse avaks, et vältida kibedal tööajal kuni 10 km kaugusel kauba järel käimist.
H. Randma

Aprill 1948

Töörahva Elu 10. aprill 1948
Karjasaadusi riigile!
Hästiorganiseeritud piimavarumine Uue-Antsla piimaühistus
Piimanormide korrapärase laekumise kindlustamiseks on tähelepanuväärse töö teinud Uue-Antsla piimaühistu juhatuse liikmed ja piimatööstuse töötajad. Selgitustööks riiklike varumiskohustuste kiire täitmise vajadusest kasutatakse oskuslikult kõik võimalused, eriti hästi on korraldatd piima vastuvõtupunktides varumisalane näitlik agitatsioon.
Meierei piima vastuvõturuumis on seinal graafik normikohustuste täitmise kohta, milles on märgitud iga piimatooja müügikohustus ja selle täitmine viispäevakute kaupa. Samas on korrapäraselt ilmuv seinaleht „Piimatooja“, mis iga numbriga muutub huvitavamaks ja toob kaasa palju uut. Seinalehe artiklites kõneldakse eesrindlikest piimanormide täitjaist, antakse nõu piima kvaliteetseks säilitamiseks, piitsutatakse normikohustuste täitmisega viivitajaid. Seinalehest selgub, et ausate naabrite põlualused on keskmik Karl Värton ja Johannes Ilp. Neist esimesel on möödunud aastast umbes 1000-kiloline piima võlgnevus, kuna J. Ilp võlgneb riigile normikohustuse arvel 400 kg piima.
Meiereis ei puudu ka nägus autahvel. Siia on kantud talupidajad, kes on täitnud rohkem kui poole aasta osa piimanormist. Esimesed eesrindlaste loetelus on keskmiktalupojad Karl Urb ja Peeter Künnäpä. Esimesel on tänavu piimanorm ületatud 100 kg, teisel 45 kg võrra. Autahvlilt näeme, et ka kehviktalupidajal Riho Reimol on täidetud aasta piimanorm. Samuti leidub eesrindlaste loetelus kehvik Anna Maaritsa nimi, kes piimanormi on täitnud enam kui kahekordselt.
Uue-Antsla piimaühistu juhid teavad, et parim agitatsioonivahend on just isiklik eeskuju. Seepärast on juhatuse liikmed alati esimesed kohustuste õiendajad riigi ees. Ühistu esimehel R. Kiidronil onpiimanorm täidetud rohkem kui poolaasta ulatuses, hästi on oma kohustust täitnud ka juhatuse liige keskmik E. Paal. Juhatuse liikmed käivad sageli taludes, ergutades mahajääjaid ruttama normikohustuste täitmisega.
Hästiorganiseeritud töö on kindlustanud edu. Nii täitis Uue-Antsla piimaühistu I kvartali toodanguplaani 125-protsendiliselt. Urvaste, Linnamäe ja Antsla valdade juhtivailt töötajailt kuuleb Uue-Antsla piimaühistu arvel vaid kiitvaid sõnu, sest piimaühistu juhatus ei jää ka edaspidi lootma valdade varumisorganitele, vaid rakendab kõik agitatsioonitöö vormid piima laekumise kiirendamiseks. L. Vask



Töörahva Elu 10. aprill 1948
Vaabina rahvamajas puuduvad istepingid
Rändkino nr. 1 andis järjekordse etenduse Vaabina rahvamajas. Film „Aleksander Nevski“ leidis rohkearvulise vaatajaskonna poolt täit tunnustust. Kahjuks pidi aga enamik kinokülastajaid püsti seisma, kuna Vaabina rahvamajas puuduvad istepingid. Saalis oli ainult 3-4 pinki, mis suutsid aga mahutada vähe rahvast.
Rahvamaja juhatajal L. Helmil tuleb kiiresti astuda samme selleks, et rahvamajja saaksid lähemal ajal muretsetud istepingid. V. Saavel

Töörahva Elu 15. aprill 1948
Tubli töö Tilso veskis
Urvaste mäekupleid ja Uhtjärve ürgorge looritab veel tihe pimedus, kui juba on kogunenud Tilso mootorveski ette pikk hobuvoor. Siia on tulnud Urvaste ja ümbruskonna valdade talupidajaid, kellel koormas vili jahvatamiseks, kellel kotid seemneviljaga selle puhastamiseks.
Tilso veski töö on teeninud ümbruse talupidajate täie rahulolu. Töökvaliteet ei jäta midagi soovida. Viljapuhastamise seadeldis sai veski tööliste E. Pallitsa ja A. Liivamäe poolt talv el eeskujuliku remondi. Samuti peetakse täpset arvestust võetava mativilja kohta. Viimase kolme kuu jooksul on veski andnud riigile 12 000 kr mativilja üle plaani.
Veski juhataja demobiliseeritud rindevõitleja H. Raud kõneleb: “Veski tööd on tublisti abistanud Urvaste valla seff, Autotranspordi Peavalitsus, tulles meile appi mootorite uute osade muretsemisel. Nüüd võib töö kesta häireteta ja 1. mai väärikaks tähistamiseks pingutame kõiki jõude, et täita ja ületada tööplaan. E. Kähr

Karjasaaduste varumisplaanist nii ja naa

Töörahva Elu 27. märts 1948
Karjasaadusi riigile
Urvaste talupojad säilitavad austavat esikohta
Urvaste vallas muutub karjasaaduste varumine päev-päevalt hoogsamaks. Paljud eesrindlikud talupojad on oma müüginormid täitnud poolaasta ja enamgi ulatuses. Nii on keskmiktalupidaja O. Paluoja toonud normikohustuste katteks meiereisse üle 1000 kg piima, lihanorm on tal tunduvalt ületatud, villa ja munade normikohustus täidetud kvartali ulatuses. Keskmik O. Potter on täitnud kolmveerandaasta piima- ja lihanormi, villa on tubli talunik andnud riigile 200 grammi üle normi. Aasta liha- ja villanormi on täitnud külakehvik J. Kraav. Talupojad K. Urval, A. Pähnamets, J. Urval jt. veavad piima kolmanda kvartali arvel.
Saavutatud edu ei ole juhuslik, vaid hästi organiseeritud varumistöö tulemus. Külades ja taludes arendatakse laiaulatuslikku selgitustööd varumiskohustuste kiire täitmise vajadusest, järjekindlalt arutatakse varumisküsimusi rahvakoosolekutel. Müüginormide täitmise eesrindlased kantakse autahvlile. Innustavat eeskuju annavad talupoegadele rahvasaadikud. Nii on Kuldre külanõukogu saadik J. Kerik täitnud aasta lihanormi, kolmandiku piima ja enam kui veerand osa villa ja munade müügikohustustest. Urvaste külanõukogu saadik L. Lüüs on täitnud liha- ja piimanormi poolaasta ning munade ja villa müüginormid aasta ulatuses.
Tõhusasti aitab karjasaaduste varumise organiseerimisele kaasa põllumajanduskomisjon, teostades kontrolli müüginormi täitmise üle taludes. Põllumajanduskomisjoni esimees E. Kallion on täitnud piima- ja lihanormist enam kui pool. E. Kähr


Töörahva Elu 30. märts 1948
Neist, kes kisuvad Kuldre külanõukogu tagasi
Karjasaaduste varumisplaanide täitmisel on kogu maakonna talurahvale teenäitajaks Urvaste valla Kuldre külanõukogu talupidajad. Kuid leidub siingi talupidajaid, kellede mõtted ja teod lähevad vastassuunas külanõukogu talurahva töötava enamiku ausatele püüetele. Nõnda tahavad talupidajad Johan Glokman ja Nikolai Tell karjasaaduste riiklike müügikohustuste saboteerimisega heita varju külanõukogu talurahva heale nimele. Kumbki talupidaja ei ole andnud käesoleva aasta normi katteks ühtki kilo piima ega liha. Eriti J. Glokmanni tunneb külarahvas „vedelvorstina“, kes kõik talutööd on laokile jätnud, tehes tööd „ainult oma tarbeks.“
Kuid nõukogude seadus ei anna väänata iga nahavedaja jaoks! Seda teadku nimetatud talupidajad, või vastasel korral ootab neid nõukogude seaduste alusel range karistus.
E. Kaur

Rahvamaja agrotehniline nurk

Töörahva Elu 27. märts 1948
Kuldre rahvamaja põllumajandusringi tubli töö
Põllule külvatav seeme peab olema kõrgeväärtuslik, hea idanevusega. Suureks abiks talupidajalile seemnevilja idanevuse kontrolli teostamisel on olnud Urvaste valla Kuldre rahvamaja põllumajandusringi (juhataja E. Kallion) liikmed koos Kuldre 7-kl. kooli õpilastega. Kontrolli tulemustest valmistati diagrammid ja need asetati rahvamaja agrotehnilisse nurka. Diagrammidest selgub, et seemnevilja idanevus Kuldre ümbruses on hea: nisul 95-96%, odral 93-94% ja kaeral keskmiselt 90-91%. Varutud kõrgeväärtuslik viljaseeme tõotab sügisel rikkalikku viljasaaki.
Oma põllumajanduslike teadmiste täiendamiseks loevad Kuldre talupidajad elavalt rahvamajas leiduvat põllumajanduslikku kirjandust. Eriti suur nõudmine on ajakirja „Eesti Põllumajandus“ järele, samuti loetaks huviga kolhoosikorda käsitavat kirjandust. Plajude talupidajate huvi on paelunud Nõukogude Liidu vanima agronoomi V. R. Viljams’i teos „Põllunduse alused.“ L. Lepp

Edusammud

Töörahva Elu 18. märts 1948
Põllumajanduslike ühistute aruande-valimiskoosolekutelt
Urvaste põllumajanduslike ühistute edusammud
Urvaste vallas toimusid aruande-valimiskoosolekud Uue-Antsla piimaühistus ning Koigu ja Kirikuküla masinaühistutes. Koosolekutest selgus, et põllumajanduslik ühistegevus on vallas saavutanud märkimisväärseid edusamme. Suurt tähelepanu on põllumajandusühistud osutanud tootmistegevuse laiendamisele. Uue-Antsla piimaühistu omab korraliku ühiskondliku majandi, milles tõutäku ja kolme tõupulli muretsemisega on pandud alus edasisele loomakasvatuse arendamisele ning edukale tõuaretustööle. Kirikuküla masinaühistu ühismajandis teostati möödunud sügisel taliviljade külv sordiseemnega, samuti kavatsetaks eelolev kevadkülv teostada vaid kõrgeväärtusliku tunnustatud sordiviljaga, et juba lähemal ajal levitada sordivilja ühistu liikmete majandeisse.
Aruannetele järgnenud sõnavõtud paljastasid aga ühistute möödunud aasta töös ka rea tõsiseid puudusi. Uue-Antsla piimaühistu liikmed juhtisid ühistu juhataja tähelepanu kõigepealt Kassi koorejaama ehitamisküsimusele. Koorejaama ehitamiseks on koostatud projekt, ka osa ehitusmaterjali on kohale veetud, kuid juhatuse loiduse tõttu ei ole senini ehitustöödega alustatud ning osa ehitusmaterjale on hävimisohus. Samuti avaldati õigustatud rahulolematust postitalu asukoha kohta piimatööstuse ruumides, mis võimaldab kõrvalistel isikutel tööstuseruumidesse vaba sissepääsu. Koosolek võttis vastu otsuse teha valla täitevkomiteele ettepanek postitalu paigutamiseks mujale.
Teravat kriitikat arendati ühistute juhatuste töö kohta Kirikuküla ja Koigu masinaühistute ühisel aruandekoosolekul. Kehvik Toom, külavolinik Alop jt. tõid oma sõnavõttudes esile puudusi möödunud viljamasindamisperioodil, kus ei peetud kinni kindlaksmääratud töögraafikust. Samuti nõuti Koigu masinaühistule kuuluva veski töö parandamist ning tõsisemat suhtumist ühiskondliku majandi majandamisse. Valla šefi- Autotranspordi Peavalitsuse esindaja Võru autobaasi direktor Naruskov märkis, et valla šeff-organisatsioon on valmis osutama ühistule mitmekülgset abi tegevuse arendamisel. Autotranspordi Peavalitsus võib ühistuid abistada remontmaterjalidega, samuti elektrifitseerimiskavade teostamiseks turbiini ja generaatori muretsemisel, remonttöökojam sisustamisel, veski sisseseade täiendamisel, veoauto muretsemisel.
Järgnevalt tõsteti liikmete Toome, Rebase, Kapi jt. poolt üles Kirikuküla ja Koigu masinaühistute liitumise küsimus. Pärast elavaid sõnavõtte võtsid mõlema ühistu üldkoosolekud ühinemise otsuse üksmeelselt vastu ning otsustasid nimetada uue ühistu Vana-Urvaste põllumajanduslikuks ühistuks. Uue ühistu juhtimine usaldati 7-liikmelisele juhatusele, kuhu valiti eesrindlikud talupojad K. Teemägi, V. Paluteder, J. Alop, A. Aedmaa, E. Varjun, A. Zius ja A. Saar. Uuele juhatusele anti konkreetsed juhtnöörid edaspidise töö organiseerimiseks.
O. Epa.

Metsatöötalgud, edukad.

Töörahva Elu 17. veebruar 1948. a.
Metsatöötalgud Urvastes
Urvaste külanõukogus korraldati talurahva suurearvulise osavõtuga raietalgud. Valla kultuuriharidusinstruktori E. Kähri organiseerimise tulemusena ilmus talgupäeval metsatööle üle 60 ümbruskonna talupoja. Tublimad talgulised olid noortest Juhan Voor ja Loreida Pulk. Külavolinikest väärivad esiletõstmist Urvaste 1. piirkonna volinik Märt Lõo, kes on rohkem kui 60 aastat vana, ja 3. piirkonna volinik August Aedmaa, kellede külapiirkondadest on tulnud metsatalgutele kõige rohkem metsatöökohustuse täitnud ja kohustustest vabastatud talupoegi.
Õhtuhämaruseks olid talgulised töötanud üles 115 tm metsamaterjali. Töö tehtud, lõppes talgupäev lõbusa jalakeerutusega Urvaste rahvamajas.
H. Raudsik

Metsatööde "saboteerimise" tagajärg

Töörahva Elu 5. veebruar 1948
Karmid karistused metsatööst kõrvalehoidjaile
/---/
Urvaste valla talupidaja H. Värnik majandab 27 ha suurust talu. Enne nõukogude maareformi oli ta aga „pärishärra“ 54 ha suuruse talukoha üle. Metsatöökohustuseks oli talle tänavu määratud 90 tm vedu. Kauase viivitamise järele asusta küll viimaks tööle, kuid täitis oma töönormist vaid murdosa, jättes siis töö jällegi seisma. Seepärast esitaski Urvaste valla täitevkomitee saboteerija korralekutsumiseks kohtusse. rahvakohtus ei olnud H. Värnikul enese kaitseks midagi ette tuua. Kohtuistungil viibiv rahvas võttis kohtuotsuse, karistada saboteerijat üheaastase vabadusekaotusega, rahuldustundega vastu.
/---/

Urvastelased ei taha metsa varuda! Kiitus neile, mõtlen mina praegu.

Töörahva Elu 27. jaanuar 1948

Milles seisab viga?
Kohalike nõukogude valimiste-eelseil rahvakoosolekuil avaldas Urvaste valla töötav talurahvas valmisolekut täita hooaja riiklik metsavarumisplaan raie alal 1. veebruariks ja väljaveo alal Nõukogude Armee 30. aastapäevaks, 23. veebruariks. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on Urvaste valla partei- ja nõukogude organisatsioonid rakendanud rea kasulikke abinõusid. Kogu valimiste-aegne agitaatorite-kollektiiv on suunatud küladesse, selgitustööd metsavarumisplaani ennetähtaegse täitmise tähtsusest aitavad süvendada mitmesugused näitliku agitatsiooni vormid, nagu autahvlid, loosungid, tabelid töötasumääradega jne. Külanõukogudele on antud kindlad töögraafikud, külavolinikel on teatatud, kui palju iga piirkond peab päevas andma metsapunktidele raie- ja veotöölisi. Regulaarselt toimuvad tootmisnõupidamised aktiiviga, valla täitevkomitee istungeil kuulatakse järjekindlalt külanõukogude esimeeste aruandeid metsatööde käigust.
Ometi ei ole metsavarumisel saavutatud tarvilikku hoogu, vald ei nihku ega nihku oma häbiväärselt positsioonilt ja senised töötulemused ei lase kaugeltki eeldada võetud kohustuse tähtaegset täitmist metsavarumisel: vald on täitnud hooaja raieplaanist 46,7 protsenti ja väljaveoplaanist vaid 23,3 protsenti. Antud päevaülesandest täidetakse tavaliselt vaid murdosa. Nii oli 21. jaanuaril Urvaste vallast metsatööl vaid 10 raietöölist, 22. jaanuaril 7 raie- ja 10 veotöölist. Oodatud edu ei ole saavutatud ka viimastel päevadel.

Milles seisab viga?

Metsavarumise organiseerimisel on Urvaste valla juhid unustanud rea ülitähtsaid tööde edukust määravaid tegureid. kohalikud nõukogude organid ei ole kindlustanud metsapunktidega tarvilikku tihedat sidet, mille tagajärjel aruandlus on lünklik, mahajääv, ei omata konkreetset ülevaadet metsatööde käigust. Metsapunktidest saabuvad kirjalikud koondaruanded valda iga viie päeva tagant ,samadel aruannetel baseerubki kogu metsatööde organiseerimine ja juhtimine. Igapäevase täpse aruandluse kindlustamiseks ei ole kohapääl aga midagi ette võetud.
Vähe tähelepanu omistatakse vallas aktiivi isiklikule eeskujule. valimiste eel võtsid külavolinikud igaüks endale sotsialistliku kohustuse ühiskondliku aukohustuse korras üles töötada või välja veda 5-10 tihumeetrit metsamaterjali. Seniajani on töökohuslaste kõrval raielankidel tööle asunud vaid üksikud külavolinikud, nagu Peeter Kender jt. Rõhuv enamik külavolinikke on metsatöödest eemale jäänud. Kuigi Kuldre külanõukogul tuleb metsatöökohustus täita ligidal asuvas Erastvere metsapunktis, ei ole külavolinikud Arnold Sisas, Salme Puusepp jt. „leidnud võimalusi“ oma aukohustuse täitmiseks. Aktiivi passiivse suhtumisega metsavarumisse on seletatav ka raie- ja veotalgute tavaline ebaõnnestumine. Kuldre külanõukogu esimees Elmar reivart on kõigest sellest hästi teadlik, kuid ta pole olukorra parandamist millegagi kindlustanud.
Nagu mujalgi, nii leidub ka Urvaste vallas eesrindlikke talupoegi, kes oma töökohustuse metsas on täitnud ja tunduvalt ületanud. Keskmik Eduard Lukering täitis oma 90 tihumeetri suuruse veokohustuse 45 km kaugusel asuvas Mõniste metsapunktis enne valimisi ja veendudes häädes teenimisvõimalustes, jatkab praegugi metsavedu. Valimiste auks andsid hulk metsamaterjali üle normi ka Liidia Koemets, Heino Rohtla ja mitmed teised. Eesrindlaste töösaavutused leiavad töökohuslaste laiemates hulkades aga vähe tutvustamist, nende ratsionaliseeritud töömeetodeid ei propageerita, eesrindlaste algatatud sotsialistliku võistlusega on liitunud vaid mõned üksikud.
Urvaste valla partei- ja nõukogude organisatsioonide vastutavail töötajail on vajalik kiiresti kõrvaldada esinevad puudused metsatööde organiseerimisel ja juhtimisel, enne kõike kindlustada igapäevane täpne aruandlus, teostada järjekindlat kontrolli töökohustuse täitmise üle, halastamatult võidelda saboteerijatega. Kohtuvõimudele ei tule järelduste tegemiseks esitada mitte üksi selliseid tõrkujaid nagu kulak Edgar Kuus, Johannes Zilensk, hendrik Värnik jt., vaid iga metsatöökohustust saboteerija, iga tahtlikult viivitaja. Samuti tuleb kiiresti leida Alma Kirti ja teiste temataoliste ümberhulkujate metsatööle suunamiseks. On sõna tõsises mõttes üllatav, et veel seniajani pole vallas suudetud leida tööjõu katet antud raie- ja veoplaanile, samal ajal, mil töökohustuse alla kuuluvaid kodanikke leidub vallas küllaldaselt.
Eesrindlaste töökogemused on näidanud, et ka kõige mahajäänumatel valdadel on olemas võimalused hooaja metsavarumisplaani täitmiseks enne tähtaega. Need võimalused on olemas ka Urvaste vallal. Ja selle eesmärgi saavutamist ootab kogu maakonna töötav talurahvas.
V. Nurmse

Uhh - hull retoorika, kui mõelda mis tegelikult toimus

Töörahva Elu 19. jaanuar 1948
Hääletasime oma parema tuleviku eest
Väljast kostvad akordeonihelid paeluvad kõigi Linnamäe valla Vaabina valimisjaoskonnas viibijate tähelepanu. Ja eks näe, õue sõidavad sisse valijad kuuel hobusel. Kärmelt hüppab esimeselt reelt maha akordeonimees, omal nägu naerul, katkestamata mängu. Nii sisenetakse ka valimisjaoskonda. Pillihelid vaikivad alles hääletussedelite väljaandmise ruumis. Külavolinik Elmar Jõõger ja talupidaja Osv. Ruveni organiseerimisel on tulnud Lümanda valimisringkonna nr. 1 valijad hääletama üheskoos. „Meie valimisringkonnast on kohal kõik hääletamisõiguslikud kodanikud,“ nendivad nad ise uhkustundega. Varsti ongi nad ka täitnud oma kodanikukohuse.
Valimiskasti juurde sammuvad nüüd Vaabina meierei töötajad eesotsas meieri K. Mikaliga. Kõhklematult lasevad nad oma hääletussedelid valmiskasti. „Hääletasime oma parema tuleviku eest,“ lausuvad nad.
Hääletamisruumi siseneb eesrindlik talupidaja, metsatööeesrindlane H. Taliorg. „Ootasin seda päeva juba ammu,“ ütleb ta. „Nüüd saan anda oma hääle nende tublide inimeste poolt, kelledele eesti töötav rahvas võib julgelt usaldada oma edasise elu korraldamise, oma parema tuleviku rajamise.“
Valijad ei lahku veel valimisjaoskonnast. On ju pidupäev. Palju huvitavat ning ilusat pakub tänane päev.

80 aastat tagasi

Võru Teataja 2. oktoober 1928
Sissemurd Vaabinas
Läinud nädalal kell 2 p.l. murti Vaabinas raudteetöölise A. Niklani korterisse ja aita, sel ajal kui kõik elanikud põllul olid. Varas kangutas toa akna lahti ja viis mitmesugust riidekraami metsa. Sellega lõpule jõudes murdis ka aita, säält samuti kaasa tassides mitmesugust riiet j.m. Siis läks veel tuba revideerima, aga sääl kukkus sisse, sest koju tuli A. N. poeg.
Varas põgenes akna kaudu ja kadus metsa. Kohe kutsuti kohale konstaabel ja kaitseliitlased, aga neil ei läinud korda varast tabada.
A.N. kahju umbes 13 krooni.
-in.

Võru Teataja 2. oktoober 1928
Kartulivõtmine alanud.
Viimased külmad ilmad ja öökülmad on kartulite varred ära külmetanud, mille tagajärjel ka kasv on seisma jäänud. Põllumees nähes, et ilmad järjest külmad püsivad, on asunud kartulite võtmisele.
Nii võis läinud nädala lõpul näha juba igalpool inimesi kartulivõtmisel.
Kartulid Vaabinas on keskmised. Kus vihm pole takistusi teinud, seal paiguti isegi üle keskmise. Paljudel on veel suvivilja koristada, mis takistab kogu jõuga kartulite kallale asumast.