"Siiriuse" kolhoos - kangekaelsuse tipp?

Töörahva Elu 28. veebruar 1970
Ja siis tulevad lehmad
Nad tulid rahulikult ja aegamööda. Kui kella kaheteistkümneks, kokkulepitud ajaks, oli „Siiriuse“ rahvamaja saalis veel hõredavõitu, kippus hinge kahtluseokas, et mine tea, kas üldse… Aga pool tundi hiljem oli rahvas kohal ja koosolekuga võidi alustada.
Juba mitmendat korda tuldi aru pidama, kas edasist elu minna koos Kuldre kolhoosi perega või jätkata vanamoodi.
Algul läks, nagu minema pidi. Kõik lihtne ja selge. Pole tulevikku väikestel künklikel põllulappidel. Isegi külvikorda ei saa sisse viia, kartul kasvab iga paari aasta tagant ühel ja samal põllul. Palju käsitööd. Omahinnad kallid ja tootmise intensiivsus väike ning tuhat teist häda. Majand on oma lae saavutanud ja selleks, et edasi minna, tuleb asuda uuele teele.
Kuid head mõtted põrkusid tagasi nagu herned kiviseinast. Asjalike küsimuste hulgast hakkasid järjest enam kõrva kiusliku kõlaga:
„Miks just „Siirius“ peab enne teisi ühinema?“
„Kui Kuldre tahab nii väga ühineda, las ühineb „Siiriusega“.“
Eriti aktiivne oli üles astuma üks rohelises mantlis pikka kasvu keskealine naine. Tema oli koguni koosolekuks ette valmistanud mahuka kirjanduslike sugemetega lugemispala üksikust rändajast. Kuid pärast esimehe küsimust: “Kas midagi asjalikku öelda pole?“ jäi selle teose ettekanne pooleli.
Talle sekundeeris energiliselt väiksemat kasvu hallis mantlis vanem naine. See duett andiski kogu koosolekule tooni.
Keegi küsis, miks põllumajandusvalitsus pole välja uurinud peamist põhjust, miks ei taheta ühineda. Võib-olla vajab see tõepoolest uurimist, võib-olla mitte …
Keegi ohkas südamest: „Ja siis tulevad lehmad …“ Ja nagu kogemata laususki välja selle tõe, mida pealiskaudse uurimisega naljalt ei leiagi.
Õigus ta on: kui saab olema suur kolhoos, on „Siiriuse“ ossa ette nähtud rajada suur veisefarm. Künklikele põllumaadel ja nendevahelistele võsatükkidele rajatakse kultuurkarjamaad ja siis … Jätame selle mõtte siiski loo lõppu.
Hääletamine näitas, et arukalt majandi tulevikule mõtlevaid inimesi oli „Siiriuses“ vähe või osutus seekord naiste vastuagitatsioon liiga tugevaks.
Siis teadis keegi öelda, et leivaauto tuli. Korraga hakkas kõigil kiire. Leivaauto sai peamiseks eesmärgiks. Nii nad läksid, tiivustatuna tänase päeva leivamurest, mõtlemata tulevikuleivale. Läksid, kolhoosi tugevaim jõud – naispere – ees ja mehed lonkides järel. Viisid kaasa ka oma kinnisideed …
Tõepoolest, mis juhtub siis, kui tulevad lehmad? See tuhandepäine kari nagu lubati … Ära tallavad kõik. Oma null-kuuesele teed veel traataia ümber, aga kuidas kaitsta neid võsavarjus maatükke ja pealekauba neid heinamaalapikesi, kus igal aastal sai kerge vaevaga mitme Puniku heinad.
***
Sellest koosolekust on juba mitu kuud möödas. Vahepeal pandi eelmise tööaasta plussid ja miinused aastaaruandesse. Nagu bilansikomisjoni otsusest nähtub, ületab „Siiriuse“ kolhoosil miinuste pool tugevasti plusside poole. Langes kartuli- ja põldheinasaak ja söötühikute tootmine põllupinna hektarilt, lehmade piimaand läks tagasi. Seevastu omahinnad tõusid. Kogu tootmist iseloomustab rentaabluse tagasiminek – 24,6 %. Üle jõu elamisest annab tunnistust selline fakt, et 65,5% kogu tulust kulutati palkadeks. Bilansikomisjonis pandi küll „rahuldav“ hinne, kuid esimehel ja peaspetsialistidel tuli 50% planeeritud preemiast jätta kolhoosi kassasse.
Hiljuti toimunud üldkoosolekul küsisid kolhoosnikud esimehelt, kuidas kavatsetakse 1970. a. rentaablust tõsta. Küsimus jäigi konkreetse vastuseta. Kahju …
Samal ajal, kui „Siiriuses“ edutult arutati naabritega ühinemise küsimust, tuldi Urvastes ise ühinemisettepanekuga välja, sest peremehetunne ütles väikese kolhoosi juhtkonnale, et oma jõuga kaasaegsel tasemel enam toime ei tule. Endise Urvaste kolhoosi juhtkonna kiituseks tuleb veel öelda, et majapidamine oli neil korras, kuid töökäte vähesus kimbutas ja võõra tööjõu kasutamine ajas omahinnad kalliks.
Ühinemise mõtted viisid vahepeal teoks „Tõusva Koidu“ ja Võhandu, Kirovi-nimeline ja „Järve“ kolhoos.
„Siiriuses“ aga ollakse uhked oma 24,6%-lisele rentaablusele. Olgugi, et hoobasid selle numbri parandamiseks kolhoosi juhtkonna käes pole, püütakse kangekaelselt ikkagi vanaviisi edasi punnida. Kas tõesti on kunagi kurdetud lehmahirm nii tugev?
E. ESKO

Üksmeel koguduses

Elu 22. veebruar 1940
Üksmeel Urvaste koguduses
Viimasel neljal aastal on tehtud suurt tööd.
Pühapäeval, 18. veebr. toimus Urvaste koguduse nõukogu koosolek, milline oli väga üksmeelne. Kõik juhatuse senised sammud ja ettevõtted kiideti heaks. Tagasihoidlik eelarve võeti vastu 8300 kr. suuruses, sest eeloleval aastal pole suuremaid ehitusi kavatsusel praegu raske aja tõttu.
Koguduse majanduslik elu on jõudnud juba normaalolukorda.
Viimase nelja aasta jooksul on tehtud koguduses väga palju tööd, nagu kirikla ja kiriku remont, rentniku uus elumaja, uus orel, surnuaiale sügav pumbakaev, millised ettevõtted on nõudnud koguduselt ise üle kahe miljoni sendi. Uue oreli eest, mis valmis 1938. a., makseti 11500 krooni, milline summa koguti pea täielikult kolmel viimasel aastal. Koguduse õnnistusrikka majanduselu peamiseks aluseks on see, et kog. nõukogu ja juhatuse vahekord õpetajaga on olnud kõigiti arusaav ja hea. Samuti koguduse kandev jõud – kiriku inimesed on seisnud alati oma hingekarjase seljataga.
Möödunud aastal tähtsamaks sündmuseks oli koguduse pühapäevakooli lastekoori 1000 kilomeetrine ringsõit kodumaa kirikuis, kus peeti igal pool kontsertjumalateenistusi.
Eeloleval aastal on kavatsusel peamiselt kiriku ümbruse ja surnuaia korrastamine ning kaunistamine. Tahetakse korraldada vastavasisulisi ettekandeid Antsla aiandusassistendi Vold. Kaar’e poolt.
Et rohkem saaks teenida Jumalasõna kuulutamisega kaugemaid ja rahvarohkemaid keskusi, nagu Antsla linna ja Sõmerpalut, otsustas nõukogu kogudusse prooviaastale võtta õpetajaameti kandidaadi.
Koguduse esimeheks on praegu Urvaste valla sekretär Osv. Kõiv.

Lüpsivõistlus ajas sulasel südame täis

Võru Teataja 22. veebruar 1930
Lüpsivõistlus ajas sulasel südame täis
Perenaine ei tohi lehmi paremini lüpsta, kui sulane.
Naugu teada, korraldas Vaabina perenaiste selts lüpsivõistlused 13. skp., kus võistlejatest 1. auh. osaliseks sai kolm lüpsjat, kellega hulgas ka hra Puussaare poiss H. oli.
Järgmisel hommikul, ülesäratusel, vastas H. perenaisele, et ta haige olla. Vähe aja pärast leiti, et H-d enam näha polegi. Mõne päeva pärast meiereis H. kokkusaamisel peremehega, küsinud esimene, et kas talle palka makstavat või ei. Peremees Puussaar olla vastanud, et siin polla tema kontor ja liiategi lahkus sulane ootamatult ilma ette teatamata.
Kuuldavasti olla lahkumise põhjustanud see, et miks saanud ka teised 1. auhinna lüpsivõistlusel, liiategi veel Puussaare perenaine.

Vaabina meier, Vaabina meier ...

Võru Teataja 22. veebruar 1930
Vaabina meier on nagu kindlus,
mis senini kõik tormijooksud osavalt tagasi lõi
Juba varemgi on kohapääl kõneainet tekitanud Vaabina piimaühingu meier K. Mikal.
Detsembri kuul s.a. otsustas piimaühingu juhatus vallandada meieri. Vaevalt sai sõnum rahva kõrvu, kui nähti kahte ratsanikku ringi kihutamas. Esialgu arvati, et vist on kaitseliidul häire. Hiljem selgus, et ratsanikkude ülesanne on tarvilist arvu allkirju koguda üldkoosoleku kokku kutsumiseks. Kuigi üsingu põhikirja järele meierei palkamine ja ametist tagandamine ainult juhatusele kuulub, andis juhatus asja üldkoosoleku kätte, kus avaldati juhatusele umbusaldust, seega tagandati juhatus. Et ühingu liige teab õigemini meieri tegevust hinnata kui juhatus, näib ebaõige olevat. Küll võis mõjuv tegur olevat „talurahva ülemsuits“ pabeross Palm, mida ohtrasti pakuti. Möödunud nädalal kerkis uue juhatuse koosolekul meieri vallandamise küsimus jällegi päevakorrale. Mainitud asiolu on tekitanud kaks voolu liikmete hulgas.
Võib kahelda vaevalt mainitud meierei teguviisi juures, kui ta deponeerib kust aga saab, s. o. võtab vägisi. Tema õpilased tegid või püttisid, saades a 35 s. Juhatus maksis õpilastele teenitud raha välja, kuna meier palga maksmisel 10 senti püti pealt omale võttis, seletades, et tema ka ikka pidada saama. Ära unustas Mikal vaid selle, et ta püttide tegemise ajal Maime kaupluses tihti kaardimängu harrastas.
Jääks soovida, et piimaühingu uus juhatus meieriga ei naljataks ja asja tõsiselt võtaks.

Taluperenaine vallavaese osas

Võru Teataja 20. veebruar 1930
Taluperenaine vallavaese osas
Urvaste perenaised käivad matusele kerjama.
Möödunud pühapäeval maeti Urvaste surnuaiale Vaabinast kedagi noort naisterahvast. Et siinses ümbruskonnas moes vaeste jaoks surnuaiale kaasa võtta saia ja muud toidukraami, siis toimis ka kadunukese abikaasa sedasi. Aga kahjuks ei tunnud viimane ühtegi vaest ja pealegi jõudsid matuselised varem kohale kui seda vaesed teadsid, nii et neid oli õige vähe tulnud. Kabelisse oli tulnud ka üks Urvaste valla taluperenaine. Nähes, et siin saiapätsid liikumas ja et teisi vaeseid ei olnud, arvas ta end armuande vääriliseks, olgugi et ise kahe talu perenaine. Nii võttiski tänuliku pilgu ja rahuliku meelega anni vastu.
Säärane juhus pole mitte esimene, vaid seda on ka ennem ette tulnud.

Segaja piiblitunnis

Võru Teataja 20. veebruar 1930
Õpetaja usuvennaga hädas
Urvastes peeti piiblitundi politsei valve all.
Urvastes peab kohalik kirikuõpetaja hra Valk igal neljapäeval piiblitundi. Kuna muidu kirikus vähe rahvast, võeti piiblitunnist haruldaselt osa.
Kõik oli kõige paremas korras, kui äkitse ilmus ka tundi keegi usuvend L. , piibliga kaenlas. Temale ei meeldinud sugugi õpetaja piiblitõlgitsemine ja seletus ning hakkas vastu vaidlema, öeldes, et õpetaja valetab. Kuna piiblitund oli avalik, mis algas ja lõppes palve ja lauluga ja et ta polnud mitte vaidlemiseks korraldatud, siis pööras õpetaja ühel palvetunnil abi saamiseks kohaliku konstaabli poole, et tüütajat usuvenda välja lasta viia, kes sel korral iseäranis ägedasti tundi segas. Kuna meil on täielik usuvabadus, siis võib küll arvata, et kui asi kohtu lahendada läheb, tuleb usuvennal oma teo eest vastust anda.

Lüpsivõistlus ja kursused

Võru Teataja 18. veebruar 1930
Teadustes edasirühkiv Vaabina
Peeti rida kursusi ja lüpsivõistlus auhindade pääle
Vaabina perenaiste selts, kui ärksam võrreldes teiste seltsidega, korraldas rea kursusi karjakasvatuse alal. Kursused peeti 11. skp. Haava talus J. Ketsi , 12. skp. Hansi talus A. Pervi ja 13. skp. Vaabina as. P. Puussaare ruumes. Kursustest osavõtt oli kahel esimesel päeval väheldane, võrreldes viimasega, kus osavõtjaid umbes 80 oli. Võib olla küll selle tõttu oli esimestel kursustel osavõtt väheldane, et väljapandud kuulutused küllalt selgesti end mõista ei annud.
Kursustel käsitati tegelikke töid karjalautades ja õhtuti peeti loenguid karjatoitmise, nende eest hoolitsemise jne. alal, milleks oli palutud Antsla jsk. agr. M. Volt selgitusi andma. Pääle selle oli välja kuulutatud Vaabina as. P. Puussaare juures auhindadega lüpsivõistlus, mida tuleb pidada hästi kordaläinuks.
Võistlejaid oli 6. Hindamiskomisjon koosnes kolmest liikmest: Antsla jsk. agr. M. Volt, Vaabina perenaiste seltsi esitaja Ida Saavel ja kohalise kontrollühisuse esitaja A. Perv.
1. auh., a. 5 kr. diplomiga, vääriliseks osutusid: pr Minna Puussar – Vaabinast, hra O. Härg - Vaabinast ja pr. A. Pebris – Antslast. 2. auh., a. 3 kr. diplomiga, sai prl. Bertha Anton – Vaabinast, 3. auh., 2 kr diplomiga, sai pr. Salme Ahmann – Vaabinast. Kiituse kirjan omas prl. E:f. Puusepp – Vaabinast.
Paljud, kes esmakordselt võistlesid, tundsid end õnnelikuna, et ka nemad midagi oskavad.
Lega.

Hm, püss läks lahti

Võru Teataja 18. veebruar 1930
Õnnetus laskeriistaga Vaabinas
Möödunud reedel hakkas Vaabina vallas Vaabina asunduses elutsev Joh. Nummert Joh. Sahrmanni juuresolekul viimase revolvret puhastama. Laskeriista vaatlemisel ei teatudki, et sääl sees ka üks kuul oli. Kogemata läks revolver Joh. Nummerti käes lahti ja nii õnnetult, et kuul jooksis mehele otse rinna paremasse poole, ilma et see seljast välja oleks tulnud. Sellele õnnetusele järgnes peatselt surm.
Kõigi asjaolude juures näib nii, et siin tegemist kurva õnnetusega, J. Sahrmann ei saa selles süüdi olla.

Hobusevargus

Võru Teataja 18. veebruar 1930
Hobusevargus Uue-Antslas
Setupoiss sõitis peremehe hobusega minema.
Pühapäeva õhult leidis Uue-Antsla valla peremees Saarman, et ta hobune kadunud on. Ühes hobusega oli ära kadunud ka setupoiss Mihkel Saar Petserimaalt, kes Saarmani juures teenimas oli. Tekkis kohe kahtlus , et poiss on vist hobusega minema põgenenud. Mõne ümberkaudse seletuse järele paistis see oletus tõenäolik olevat.
Kuid pühapäeva õhtul, hiljem, nähti Vana-Antsla mõisas Saarmani hobust ilma valjasteta kodu poole kihutavat. Kas ka hobune koju tagasi jõudis, pole nende ridade kirjutajal teada. Kuid väga võimalik, et truu loom setupoisist jagu sai ja koju põgenes.

Üsna lühidalt

Postimees 17. veebruar 1900
Kodumaalt.
Urvaste kihelkonnast. Joomine on meie pool väga õitsmas. Isegi mitmed ärksamad mehed on selles võrgus kinni. Meil on küll oma karskuseselts „Koit“, aga ta näikse väsinud olevat.
Hiljuti sai meil mitmendat aega ametis olev ja mineval sügisel uuesti valitud vallavanem ametist lahti. –i.-

Karskushuviõhtu

Elu 16. veebruar 1940
Karskushuviõhtu Restu-Madisel
Üleriigilise karskusnädala puhul korraldas Restu haridusselts „Kultuur“ ja Restu Antsla Maanaiste Selts Restu-Madisel neljapäeval, 8. veebr karskushuviõhtu. Huviõhtul esines sisuka referaadiga A. Velner „Karskus ja külaklubid“, deklamatsiooniga esinesid pr. V. Vill, prl. A. Aas ja H. Kirsipuu. Karskusliidu läkituse kandis ette pr. Nauts, huvitava sõnavõtuga esines ka Sangaste rajooni konstaabel L. Praks. Kuna alkoholi küsimus Restu-Madisel annab end valusalt tunda, siis huviõhtust osavõtjad, umbes 150 inimest, pooldasid kohaliku viinapoe sulgemist. Huviõhtu lõppes seltskondliku osaga.

Kassi piimafarmi sotsialistlikud kohustused

Töörahva Elu 14. veebruar 1980
KULDRE KOLHOOSI KASSI PIIMAFARMI
SOTSIALISTLIKUD KOHUSTUSED
1980. AASTAKS
Olles innustatud NLKP Keskkomitee 1979. a. novembripleenumi otsustest ning NLKP Keskkomitee peasekretäri L. I. Brežnevi pleenumikõnest ja arutanud läbi NLKP Keskkomitee, NSV Liidu ministrite Nõukogu, ÜAÜKN-i ja ÜLKNÜ Keskkomitee määruse „Loomakasvatajate sotsialistliku võistluse arendamisest karjasaaduste tootmise ja varumise suurendamiseks 1979/80 a. talvel“ ning kaalunud oma võimalusi partei ja valitsuse poolt seatud ülesannete täitmiseks, võtsime meie, Kuldre kolhoosi Kassi farmi töötajad, 1980. aastaks – viisaastaku viimaseks aastaks – järgmised sotsialistlikud kohustused:
∆ Tõsta farmis piima kogutoodangut 60 tonni võrreldes 1979. aastaga. Lüpsame 1540 tonni piima, iga lehma kohta keskmiselt 3901 kg.
Lülitunud aktiivselt üleliidulisse sotsialistlikku võistlusse karjasaaduste tootmise ja varumise suurendamiseks 1979/80. aasta talvel, suurendame väljalüpsi lehma kohta võrreldes eelmise talvega 150 kg võrra.
Individuaalselt kohustume 1980. lüpsma piima lehma kohta:
Õie Rohtla – 4100 kg
Emmi Kallion – 3960 kg
Eha Aleksejeva – 3950 kg
Viia Adams - 3901 kg
Liidia Kornel – 3900 kg
Laine Hermann – 3885 kg
Juta Aasmaa – 3855 kg
Heli Tammiste – 3602 kg
∆ Hoolitseme selle eest, et ükski lehm ei jääks ahtraks. Kvaliteetse piima tootmise eeskirjade täpse täitmisega tagame, et vähemalt 98% riigile antavast piimast vastaks I sordi nõuetele.
∆ Söötjad tagavad loomade söötmise vastavalt ratsioonile, kasutades sööta säästlikult ja ratsionaalselt, jõusööda omastamise parandamiseks see pärmistatakse, loomadele antakse okassööta.
∆ Kohustume pidevalt täiendama oma teadmisi ja tõstma kvalifikatsiooni, kasutama kõiki olemasolevaid reserve ja eesrindlikke meetodeid karja produktiivsuse tõstmiseks, tööviljakuse suurendamiseks ja toodangu kvaliteedi parandamiseks.
∆ Võttes endale need kohustused, tahame täita farmi X viisaastaku piima tootmise ülesande V. I. Lenini 110. sünniaastapäevaks.
∆ Ühtlasi anname sellega omapoolse panuse, et Kuldre kolhoos täidab X viisaastaku piima riigile müügi ülesande 22. aprilliks - V. I. Lenini 110. sünniaastapäevaks.
Sotsialistlikud kohustused on läbi arutatud ja vastu võetud Kuldre kolhoosi Kassi farmi töötajate koosolekul.

Jälle tulekahju

Võru Teataja 13. veebruar 1930
Tulekahju Uue-Antslas
4000 krooniline elumaja hukkus tules. Kraami jäi tulle 2107 kr. väärtuses.
Antslast, 12. veebruaril. Eile, teisipäeval, 11. skp. leidis aset Uue-Antsla vallas järjekordne tulekahju. Päeval, kella kolme-nelja vahel süttus põlema, Uue-Antsla vallas, Iva-Hansu talu, mille omanikuks Joh. Suia. Kiire tuleleevimise tõttu ei suudetud tuld ohjeldada ja elumaja ühes mitmesuguse muu majakraamiga langes tuleroaks. Tulle jäi majakraam, hulk mitmisuguseid riideid, höövlipink, jalgratas, koorelahutaja, ja muud kraami kokku 2107 krooni väärtuses. Omanik hindab põlenud maja väärtust 4000 krooni pääle, kinnitatud oli ta kinnituselt „Eestis“ 3800 krooni eest.
Tule hukkunud vallasvara oli kinnitamata. Omanikku ennast ei olnud tulekahju ajal kodus, ta viibis Vana-Antsla vallas heinatalgul. Tuli on nähtavasti alguse saanud pliidi ja ahju kütmisest. Peremehe vend on kütmise juurest lahkunud väheks ajaks õuele kinni külmanud pumpa lahti sulatama, mis ajal arvatavasti põlenud tukid maha võisid kukkuda ja tulekahju põhjustada.
Omanik ei kahtlusta ega süüdista tulekahjus kedagi, kuid võib arvata, et siin ka süütamisega tegemist võib olla. Ka mõne aasta eest oli samal peremehel tulekahju, kus heinaküün ära põles, mis arvatavasti põlema süüdati.
Politsei on praegu ametis tulekahju põhjuste selgitamisega, kuigi küllalt tõenäelik näib olevat, et siin siiski ainult õnnetusega tegemist on.

Suusapäev sarlakite tõttu edasi lükatud

Elu 12. veebruar 1940
Urvaste suusapäev lükati edasi
Urvaste suusapäev, mis pidi toimuma 11. skp., lükati edasi külma ilma ja Urvaste Algkoolis levinenud sarlakite tõttu (viimasel põhjusel on Urvaste Algkool kooliarsti korraldusel suletud kuni 19 skp.)
Käesolev on juba järjekorras teine edasilükkamine, kuid korraldajad loodavad, et kolmandal tähtpäeval, 3. märtsil s.a. on välditud kõik takistused ja suusapäev õnnestub ja auhindade pärast, milliseid seni annetanud Urvaste vallavalitsus, Urvaste Haridusselts „Siirius“, KL Antsla malevk., K.-S. EEKS-Maja, h-rad Saar, Raja ja Alliksaar ja suusapäeva korraldavad org-id, tuleb pinev võistlus.

Vot olid kakelused!

Postimees 8. veebruar 1900
Kodumaalt.
Urvastust. Hiljuti kakeldud K. Kõrtsis koledasti. Mitu meest ei ole tülikohast enam oma jalaga saanud ära minna, vaid kantud koju. –es.

Kiidetakse

Töörahva Elu 6. veebruar 1950
Täideti metsaveokohustus
Urvaste valla Tuleviku kolhoosi liikmed otsustasid veotööle asudes täita oma hooajaülesanne 1. veebruariks. Anutud lubaduse elluviimisele suunati kõik kolhoosi käsutuses olevad jõud.
28. jaanuaril tööst kokkuvõtete tegemisel selgus, et hooaja peale määratud kohustus on isegi 5. prots. võrra ületatud. Tuleviku kolhoosi metsatöölised olid toime tulnud uue väärika töösaavutusega NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste auks.
Kogu veotöö kestel olid tublimateks töömeesteks kolhoosi esimees K. Urb ja kolhoosnikud P. Raud, V. Urb, E. Taal jt., kes kantuna soovist tähistada eelseisvaid valimisi isiklike tublide töösaavutustega olid iga päev vahetpidamata veotööl.

A.Taal

Lüpsivõistlus!

Võru Teataja 6. veebruar 1930
Lüpsivõistlus Vaabinas
Vaabina perenaiste seltsi korraldusel peetakse Vaabina vallas karjapidamise kursusi, kus tegelikult näidatakse korralikku karjatoitmist, puhastamist, lüpsmist jne.
Kursusi peetakse kolmes kohas. Esimene kursus on Haava talus hra Ketsi ruumides 11. veebruaril. Sama päeva õhtul on ka Vaabina seltsimajas loeng karjatõuparandusest. Loengu algus seltsimajas kell 6 õhtul. 12. veebruaril Hansi talus hra A. Perve ruumides. 13. veebr Vaabina asunduses hra P. Puussaare ruumes. Samal päeval on ka hra Puussaare juures lüpsivõistlus, kus paremad lüpsjad saavad diplomid ja autasu. Autasuks on summasid määranud peranaiste selts ja talumajandusnõuandebüroo.
Tegelikkude kursuste ja lüpsivõistluste algus on kell 12 päeval. Kursuste juhtajaks ja lektoriks on Antsla jaoskonna agronoom M. Volt.

Nimekirju rohkem, kui volikogus kohti?

Võru Teataja 6. veebruar 1930
Sotsid tülitsevad
Tung Urvaste volikokku
Praeguste andmete järele tuleb Urvastes iga voliniku kohta erinimekiri, kui vahest ehk nende arv veelgi ei suurene. Mitmed ühise nimekirja tegijad on just sellepärast lahku läinud, et ei saanud esikandidaadi kohta ja nüüd muud kui teeb mees ise nimekirja ja loodab sisse pääseda.
Ka muidu nii ühemeelsed sotsid on tülli läinud esikohtade pärast, Nagu nemad ise seletavad, olla tüli sellepärast, et mõnel praegu volikogus oleval rikkal sotsil olevat „vaesuseakt“, kuna vaesemad sotsid maksavad maksu esimeses liigis.

Urvaste ostab orelit

Võru Teataja 6. veebruar 1930
Urvaste ostab orelit
Lepib ka hädakorral härmooniumiga
Urvaste kogudus korraldab kevadel suurema kiriku-kontserdi. Keskkohaks ja algatajaks on koguduse kirikukoor. Osavõtta kontserdist on lubanud kõik ümbruskonna laulukoorid.
Sissetulek kontserdist läheks algkapitaliks, millele juure kogutakse, et koorile osta väikest orelit või harmooniumi.
Noodid kooridele on juba välja saadetud.

Üks tubli tegu Eesti Vabariigi lõpus veel

Elu 5. veebruar 1940
50.000-kr. meierei hoone Vaabinas
Uues hoones alustati tööd 1. veebruaril.
1.veebruaril algas töö Vaabina Piimaühingu uues meiereihoones. Hoone ehitustööd alustati möödunud kevadel. Ehitusettevõtjaks oli ehitusmeister J. Perv Tsoorust, kes viis oma töö lõpule 1. nov. 1939. a. Tööstus pidi täielikult tegevust alustama juba möödunud aasta 1. novembril, kuid uus võimasin, mis telliti välismaalt, ei jõudnud sõja tõttu õigeks ajaks kohale. Kuna aga nüüd on meiereisisseseade täielikult valmis ja masinad kohale remonteeritud, algaski tööstus tegevust 1. veebr. Seega ühtlasi lõpetasid ka Vaabina piimaühingule kuuluvad Utsali, Haidaku ja Kauksi koorejaamad kooresaatmise ümbertöötamiseks Uue-Antsla meiereisse. Ametisse kutsuti ka end. piimaühingu meier Aug. Terasväli, kes oli ehitustööde ajaks määratud ühingu poolt tööde järelvaatajaks. A. Terasvälja tuntakse väga tubli ja korraliku meierina, kes on valmistanud 100 prots. eksportvõid.
Uus ehitus on üks suuremaid ja ajakohasemaid meiereihooneid Võrumaal ning läks maksma 50.000 kr. ümber, milleks ei kasutatud välislaenu.
Vaabina Piimaühingu juhatusse kuuluvad: esimees K. Ader, raamatup. T. Horn, kassap. J. Reisman ja kirjat. P. Puusar; revisjonikomisjoni A. Perv, J. Hera ja A. Saaremets.

Sama uudis ka vabariiklikus lehes

Päevaleht 2. veebruar 1940
Põllumees haridusseltsi auliikmeks.
Urvaste Vastse-Antsla haridusselts valis oma peakoosolekul seltsi auliikmeks kohaliku põllumehe ja vana seltsitegelase Jaan Rohtla. J. Rohtla on Vastse-Antsla haridusseltsis juhtival kohal olnud 30 a. ja tema algatusel on selts saanud endale ka nägusa rahvamaja.

Vastse-Antsla Haridusselts valis auliikme

Elu 31. jaanuar 1940
Vastse-Antsla Haridusselts valis auliikme
Auliikmeks põllumees ja kauaaegne seltsitegelane Jaan Rohtla.
28. jaanuaril s. a. pidas Vastse-Antsla Haridusselts aasta peakoosoleku, kus seltsi auliikmeks valiti Juhan Rohtla (Rosenthal), kes 30 aastat seisnud Vastse-Antsla Haridusseltsis juhtival kohal, olles kogu aeg juhatuses ja pikemat aega kassapidajaks. Tema algatusel ja energilisel kaastegevusel on Vastse-Antsla seltskond saanud omale praegu väga nägusa rahvamaja.
Haridusseltsi aruandest selgus, et selts on möödunud aastal agaralt tegutsenud, korraldades 7 pidu, millest tulu kokku üle 902 kr. ja ülejääki 522 kr.
Seltsi 1940. a. eelarve võeti vastu juhatuse poolt esitatud kujul tasakaalus 960 kr.
Seltsi juhatusse valiti: J. Rohtla, A. Tuvikene, K. Taal, J. Tali, O. Kõiv, J. Saarmann ja E. Kallion.