Rõõmude pere rõõmud

Töörahva Elu 31. detsember 1970
Rõõmude pere rõõmud
Maja on päeval vaikne. Ainult uhke pikakarvaline Laika on koduhoidjaks jäetud. Möödaminejaid tervitab ta, nagu korralikul majavalvuril kombeks, ikka erksa haukumisega.
„Tere Laika! Kus perenaine?“
Kus? Eks ikka traktoril. Sõnnikut veab põllule. Et „Edasi“ kolhoosi saagirikas kartul ei muutuks mitte „kunstväetise siniseks“, nagu seal, kus ainult saaki taga aetakse, aga sellest ei küsita, kas kartul ka sööjale maitseb. Koju tuleb alles õhtul. Siis saabub töökojast ka pereisa, jõuab võimlemisringist või muusikakoolist tütretirts. Poissi näeb harvemini. Temal Antslast keskkoolist pikem tee tulla ja iga päev kodus ei käigi.
Kui palju rõõmusid ühel perel võib olla? Loendamatul hulgal. Töörõõm. Ühised hubased tunnid muusikaga. Rõõm laste kordaminekutest ja headest hinnetest koolis. Kui tütar õpetab ema tiigijääl uisutama … Kui kõik on pidupäeval koos. See, et vana maja seina ääres valendavad uue maja palgid ja ehitamine võetakse varsti ette. Näärieelne härmaehtes mets õhtupäikeses punetamas. Tulevaks aastaks võib selle järgi kõrgeid viljasaake ennustada.
Ongi tõeline Rõõmude pere. Neid, kelle perekonnanime nii kirjutatakse, on kokku neli. Voldemar Rõõm, üle paarikümne aasta juba mehhanisaatoriametit pidanud. Traktorist, kombainer, remondimees – nagu majandile parasjagu tarvis. Ise alles noorevõitu mees.
Abikaasa Erika Rõõmu (tema see igal tööpäeval traktoriga põllul müttabki) õpetab mees välja. Hiljem läks hakkaja naine eksamitele, sai ka paberid kätte. Nüüd saab temalgi seda tööd juba kuus aastat tehtud. Raskeks ei ole ametit seni pidanud.
„Ega praeguselgi „Belarussil“ viga ole, aga varsti lubati anda uus masin, kus iste mugavam ja raputamist vähem. Siis on päris hästi,“ räägib Erika Rõõm.
Tänavu tuli suur kuulsus – esikoht, rändauhind ja preemia – külmutuskapp – vabariiklikul künnivõistlusel. Kodus on uhke karikas, rahvariides nukk pingelisi võistluspäevi meenutamas. Eriauhind anti veel parima lõppvao eest. Tammepärgagi hoitakse kuivatatult alles …
„Ei tahtnud võistlema minna, esikoht tuli päris ootamatult,“ arvab laureaat. Mees aga kinnitab:
„Erikal on üks mehhanisaatorile väga oluline omadus – sirge käsi, nagu öeldakse. Kündnud on ta üldse vähe, aga omandas õiged võtted ja võistlustingimused hästi kiiresti. „
Sirge käsi. Hool ja tähelepanu ka. Ega Voldemar Rõõmgi lohakat tööd kannata, olgu siis künnil või külvil.
„Tehtud töö peab olema ka silmale ilus vaadata.“
Siin, Urvaste küngastel ja orgudel, on nende mõlema kodupaik ja esivanemate häll. Erika Rõõmu kodutalus Tamme-Lauril nad elavad. Voldemar Rõõm sündis küll Leningradi oblastis, kuhu vanaisa oli mõisaorjuse eest välja rännanud. Siitsamast, Urvastest. Mis salasidemed need küll on, mis teda ikka ja ainult selle paigaga seovad?
On’s see Tamme-Lauri tamm, iidne esivanemate elu ja võitluse tunnistaja, mis siinsamas seisab? Igal kevadel jälgivad Rõõmud hiiglase lehtimist. Kahju on kõige ilusamast suurest oksast, mille restaureerijad maha pidid võtma – oli mädanenud. Aga nüüd ehk püsib tamm veel kaua.
Kodukoht on kõige kallim. Mujal võib paremgi olla, aga kodukohas on edasiminekutundel eriline väärtus.
Kui Erika Rõõm oli kolhoosis traktoristiks hakanud, töötas seal mehaanikuna mees, kellele ei meeldinud, et naisedki koduse supipaja või loomade juurest meestetööle kipuvad. Oli naeruvääristamist, isegi töö takistamist tuli ette. Rõõmude pere läks Tartu rajooni Võrtsjärve kolhoosi. Seal olid siledamad põllud, suuremad saagid, tasugi suurem. Kergem oli. Esimees Kalev Raave lubas, et töökale perele ehitatakse kohe uus maja, jäägu nad aga paikseteks.
Ikka tõmbas tagasi Urvastesse. Nüüd on siingi suur tugev ühismajand – „Edasi“ kolhoos, on preemiad, lisatasud neile, kes pidevalt tööl käinud.
Uuel aastal peaks Rõõmudeni jõudma autoostmise järjekord. Autot oodatakse väga, mitte lõbusõitudeks, vaid tarbeesemena, laste pärast. Maire, praegu veel nääpsuke V klassi õpilane, käib Urvastest Võrru muusikakooli. Õpib akordioni. Tagasipääsemine on õhtul keeruline, bussiühendus on veel halb, vahel tuleb sõita suure ringiga, vahel taksoga. Õppimist aga pooleli jätta ei saa ega tohi. Poisil, Johannesel, ka siis kergem Antslast koju saada. Tema mõtleb maaelule truuks jääda, tahab mitte küll mehhanisaatoriks, aga agronoomiks õppida.
Voldemar Rõõmu kõige suuremaks rõõmuks vabal ajal on pillimäng. Kandlemehena üle vabariigi tuntud, aga pille on kodus võib-olla tosina jagu. Akordion, bajaan, kitarr, mandoliin, kontrabass. Ka viiulit on mängitud ja klaverihäälestamisega saab hakkama.
Tütrega tehakse peaaegu igal õhtul muusikat, kui vähegi mahti. Kogu pere võtab korraga pillid kätte muidugi harvemini. Need on erilised pidupäevad. Pereema mängis omal ajal orkestris, võimles, tantsis 14 aastat rahvatantsu. Kodu on ta ise mugavaks teinud. Omakootud vaibad, eesriided, padjad. Nii kauneid värvikombinatsioone ja üleminekuid saab kätte ainult siis, kui lõngadki ise värvida. Varsti jälle tarvis teljed pööningult tuppa tuua ja kangas üles seada.
Näärid on käes. Need toovad igale perele veel rohkesti pidulikkust, õnnesoove, äratavad uusi lootusi. Ka Rõõmudele.
L. RINNE

Meenutades 1960. a

Töörahva Elu 31. detsember 1960
TEIE MEELDEJÄÄVAIM SÜNDMUS 1960. A.
1. ALIDE LUSBO, „Edasi“ kolhoosi noorkarjatalitaja.
„Möödunud aasta oli meie kolhoosi elus väga sündmusterikas. Kõige meeldejäävaim neist oli kolhoosi kultuurimaja avamine. Oma tööst kõneldes … noh, püüdsin kõigest väest iga asja teha nii korralikult kui vähegi võimalik. See oligi minu edu saladus.“

Hm, ikka paljuvõitu neid tulekahjusid

Võru Teataja 23. detsember 1930
Jällegi tulekahju Urvastes.
Rebase asunduses põles tühi laut ja küün maani maha.
Ööl vastu 20. detsembrit süttis Urvaste vallas Rebase asunduses Anton Traagel’i ühise katuse all olev laut ja küün põlema ja põles maani maha. Kahju arvatakse 300 kroonile.
Tuld märgati vastu laupäeva hommikut kell 3. Kohalejõudnud inimestel ei jäänud midagi teha, sest hoone oli üleni leekides ja varises peagi kokku. Hoone oli tühi ja temas midagi polnud. Tulekahju tekkimise kohta liiguvad ümbruskonnas kahtlased jutud. Ollakse kindlal arvamisel, et kuritahtlise süütamisega tegemist, sest põlenud hoone väärtust hinnataks kõige rohkem 300 kr. pääle, kuna ta k/s „Omas“ 500 kr. eest kindlustatud oli.

Kirikumõisa rendile

Võru Teataja 20. detsember 1930
Urvaste kirikumõisa
maa antakse 1. maist 1931. a. aääle rendile. Lähemaid teateid annab koha pääl õp. J. Valk, Telef. Antsla 10-b

Kaardipõrgu Urvastes

Võru Teataja 20. detsember 1930
„21“ Urvastes.
Pikkade talveõhtutega on Urvastes noorte keskel moodi läinud „21“ mäng. Tullakse harilikult kuhugi kokku, enamasti laupäeva ja pühapäeva õhtuti ning mäng läheb lahti. Lüüakse enamasti kompvekkide ja paberosside pääle. Mängust ei võta mitte üksi osa nooremad, vaid ka naisemehed on platsis. Tihti kogunevad kaardimängijad samasse kohta, kus on koos näidendi harjutajad, segades niiviisi näitemänguharjutusi.

Liiga palju pidusid?

Võru Teataja 20. detsember 1930
Iga kolme kilomeetri kohta üks pidu.
Pidude rohkus Restu-Antslas ja Urvastes.
Eelolevad jõulud on Urvastes ja ümbruskonnas eriti rikkad pidude poolest. Nii korraldab „Siirius“ omas majas esimesel jõulupühal, 25. detsembril peo, kus ettekantakse G. Kadelburgi näidend „Põrgu tee“.
Samal ajal on aga umbes kolme kilomeetri kaugusel asuvas Restu-Antsla piimaühisuse saalis pidu Restu Haridusselts „Kultuuri“ korraldusel, kus lavastamisele tuleb lustmäng „Hüpe abiellu“.
Teisel jõulupühal on aga peod Uue-Antsla haridusseltsil omas rahvamajas, kus etendusele tuleb A. Trilljärve 3. vaatusline operett „Emajõe lõoke“ ja Ilmjärves, kus lavale tuleb Kunderi „Kroonu onu“.
Nii näeme, et iga kolme kilomeetri kohta tuleb üks pidu, mis muidu maal haruldaseks asjaks. Kui neile kõigile ka rahvast jatkub, siis on asi kõige paremas korras.

Ernst Keller seltside (mitte)liitumisest

Võru Teataja 20. detsember 1930
Kas liituda Urvaste seltsidel?
Mispärast ei mindud „arfa“ lipu alla.
„Siiriuse“ esimees Ernst Keller.
Selle lehe neljapäevases numbris on võtnud keegi Urvaste seltskonna elust huvitatud isik sõna, kus soovitab kohaliste organisatsioonide liitumist, sest nüüd „olla seisukord sarnane,“ et Urvaste seltsid võiksid jälle ühinemisele mõelda.
Samas räägitakse ka, et „Siirius“ on kõige elujõulisem selts Urvastes. Tunned enese sellega ka veidi ülendatud olevat, sest oled ju ise ka kaasa töötanud „Siiriuse“ lipu tõstmiseks kõrgemale.
Sõnad „seisukord sarnane“ , aga lasevad oletada, et artikli on kirjutanud vist mõni Urvaste Haridusseltsi tegelane, juhtides mõtteid jälle tagasi seltside liitumise juurde.
Kui aga nüüd võtta sellest Urvaste seltside liitumisest uuesti kinni, isegi kõvade kätega, siiski võiks vaevalt loota, et sellest midagi välja tuleks. Kuna Urvaste H-Selts esimesel liitumisel ühinemise nurja ajas, loobudes „Kõla“ seltsile varandusi üle andmast ainult sellepärast, et lootis liit „Siiriuse“ lipu alla lükata, siis ei ole vist ime, kui nüüd „Siirius“ ühinemise juures „oma lipukirja“ keeldub maha kustutamast, seda rohkem, et nii mõneltki poolt rahvamaja ehitusvankri kodaratesse on kaikaid pillutud.
Kõige otstarbekohasem oleks, kui asja üldse soovitakse ühinemise sihis tüürida, et Urvaste Haridusselts likvideeruks, ning koonduks „Siiriuse“ lipu alla. Sellega oleks nii esimesed, kui teised vastuvaidlemata palju võitnud ja kõigepäält mõistlik rahu ja üksmeel olemas.

Keegi vaabinlane püüdis lahmida?

Võru Teataja 20. detsember 1920
Kirjavastused.
V. Vaabinas. Vastusel puudub allkiri. Ka muutub seletus polemiseerimiseks, mis teiselt poolt samasuguse polemiseerimise esile võib tuua: selleks puudub aga ruum. Kui vastavad asutused asja on lahendanud, võib tema juure uuesti tagasi tulla.

Aksel Kohvi sõnavõtt konverentsil

Töörahva Elu 16. detsember 1980
EKP VÕRU RAJOONIORGANISATSIOONI XXI KONVERENTSILT
SÕNAVÕTTUDEST
AKSEL KOHV, Kuldre kolhoosi traktorist:
NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu põhisuundades eelolevaks aastaks on märgitud, et tuleb tõsta elamuehituskooperatsiooni osa elanike korteritingimuste edasisel parandamisel ja laiendada individuaalelamute ehitamise võimalusi, eriti maal.
Kuldres loodi elamuehituskooperatiiv 1975. aastal. Ehitamist alustas Võru KEK 1978. aasta suvel ja elamud antakse käiku käesoleva aasta lõpul, kuid ilma heakorrastuseta. See jääb teha 1981 aastaks. Võru KEK toob ehitusega venitamise põhjuseks ehitusmaterjalide puudumise ja tööjõu vähesuse. Selline pikalevenitatud ehitamine ei ole majandile aga vastuvõetav.
Maale projekteeritavate individuaalelamute puuduseks on see, et nad projekteeritakse ilma loomapidamishooneteta. Kõik viis peret, kes aastavahetusel vastvalminud kodudesse kolivad, peavad loomapidamise lõpetama, sest loomi pole enam kuhugi panna. Korduvalt on pöördutud lautade ehitamise pärast asjaosaliste organite poole, seni aga tulemuseta.

Kriimsilm

Võru Teataja 16. detsember 1930
Kriimsilm Urvastes
Möödunud nädalal viis hunt Urvastest Siimu talust Arnold Veidenbaumil ühe lamba ära.

Päris põhjalik tulekahi:(

Võru Teataja 16. detsember 1930
Tulekahju Urvastes
Lagunenud ahi põhjustas õnnetuse. Kogu kahju 2995 kr.
Kustutamisel sai üks mees raskeid tulehaavu.
12. detsembril põles Urvastes Ala-Kerge talus Karl Kerge päralt olev rehi maani maha. Tuli sai alguse arvatavasti küdevast reheahjust. Omaniku kahju tõuseb 2995 kroonini.
Nimetatud talus oli parajasti linu kuivatamas P. Zimmer, kel omal rehte pole. Ta oli reheahju kütmise lõpetanud ja rehest lahkunud, ilma et midagi kahtlast oleks märganud ja toa juurde läinud, mis sammu sada või rohkem rehetoast kaugemal.
Tuld märgati niivõrt hilja, et päästa ei suudetud peaaegu mitte midagi.
Nii põles ära omanik Karl Kergel mitmesugust kraami 400 krooni väärtuses. Samuti põlesid ära Arnold Jeeretsi, Jaan Hõraku ja Peeter Zimmeri päralt olevad linad, kogusumaas, 95 krooni väärtuses.
Tule kustutamisel on saanud raskeid põletishaavu Peeter Zimmer, kes mitmesugust inventari katsus päästa. Kuidas tuli just küdevast ahjust alguse sai, on selgitamata, sest kedagi pole silmapilgul rehetoas viibinud. Rehe ahi oli niivõrt lagunenud, et säält leegid välja pääsesid ja tulekahju põhjustasidki.
Hoone oli tulekahju vastu kinnitatud Urvaste tulekahju juhtumiste vastastiku avitamise seltsis 750 krooni eest, kuna muu vallasvara ja inventar, mis tules hukkus, olid kinnitamata.

Võru Teataja 18. detsember 1930
Tuli nõudis ohvri.
Eelmises lehes kirjutasime tulekahjust Urvaste vallas, Ala-Kerge talus, kus kustutustööde juures raskeid tulehaavu sai Peeter Zimmer. Nimelt langes Peeter Zimmerile, kui ta põlevast hoonest kraami oli väljatoomas, põlev palk seljale. Ka muidu põletas ta ennast siit-säält. Vigastused olid niivõrt rasked, et ta hiljem suri.
Kadunu oli pärit Urvaste vallast, Luuke talust.

Taas nii tänapäevane teema!!

Võru Teataja 16. detsember 1930
Varjualust on vaja.
Vaabina vallavolikogu otsustas teedeministeeriumile esitada palve, et Vaabina peatuskohta reisijate jaoks varjualune ehitataks.

Saega said pätid nii mõndagi teha

Võru Teataja 13. detsember 1930
Suurem murdvargus Vaabinas
Hansi taluaidad tehti kraamist puhtaks.
Ööl vastu 12. detsembrit s. a. murti Vaabina vallas Hansi talu aitadesse sisse ja viidi ära mitmesuguseid riideid, lina ja muud toiduaineid ligi 500 krooni väärtuses.
Sissemurdmine on varaste poolt toime pandud ühe aida lae lahtikangutamise teel, kust äraviidi valmisriideid ja paar kangast. Sellega vargad aga ei leppinud, vaid läksid teise aida põranda alla. saagisid põranda läbi, missuguse avause kaudu välja viisid suurema hulga sealiha, nisupüülit, rukkijahu ja muud toidukraami.
Et öö tuuline oli, siis ei kuuldud ööl midagi kahtlast. Vargad on oma saagi hobusega ära viinud.
Jõulude lähenemisega hakkavad ka aidavargused sagenema. On ju tarvis pikanäpumeestel jõulukraami.
Kogu kahju hindab taluomanik August Ottan ligi 500 kroonile. Vargad on teadmata.

Mõistlik jutt seltside teemal, raskesti teostatav küll

Võru Teataja 11. detsember 1930
Urvaste seltskondlik tegevus.
Igasuguseid seltse on palju. Ühinemine seltside vahel tarvilik.
Ei või just öelda, et Urvaste oleks kultuuriliselt mahajäänum. Siin on organisatsioone ja ühinguid enam kui küll. Võtame näiteks kõige elujõulisema seltsi Eesti Noorsoo liit „Siiriuse“, kellel juba omal väike majake n. n. „rahvamaja“. Temale järgneb tegevuse poolest Urvaste Rahvahariduse selts, kellel on olemas puhkpillide orkester. Edasi oleks „surnult sündinud“ laulu-mängu selts „Kõla“, „Siiriuse“ ja Haridusseltsi ja segapaarituse tagajärg. Nimeliselt on see „sohilaps“ praegu veel olemas, kuid tegelikult surnud ja varandusegi „Siiriusele“ kinkinud.
Need oleks nõnda ütelda hariduslised organisatsioonid. Nende kõrval on terve rida majanduslisi ühinguid, nagu: Urvaste turbaühisus, kaks masinatarvitajate ühisust j. t.
Arvestades aga valla suurusega, näib nii, et neid ühinguid ja seltse on liiga palju, eriti hariduslisi, kelle sihid ühed ja samad. Sellest seisukohast väljaminduna tuldi otsusele, et oleks vaja seltsid ühendada ja viidigi „Siiriuse“ ja Haridusseltsi liitumine läbi, asutades uus organisatsioon laulu-mängu selts „Kõla“.
Mõned tegelased aga arvasid uue „arfa“ lipu alla mitte astuda, vaid pidasid paremaks uuesti asutatud ühing lõhkuda, mis teostuski. Sellega saadi kahele ühingule veel kolmas juurde!
Nüüd on seisukord sarnane, et Urvaste seltsid võiks jälle ühendamise pääle mõelda. Nimelt põles möödunud suvel Urvaste algkoolimaja ära, mis oli Haridusseltsi pidude pidamise kohaks ja sellega on viimane täiesti lagedal. Siin võiks ruumide suhtes vastu tulla liit „Siirius“, kuid et siis aga pidude rohkus suureneks, mis rahval üle jõu käiks, siis oleks soovitav, et mõlemad ühineks. „Siiriusel“ on seltsimaja, Haridusseltsil puhkpillid ja mitmeid sorti lavatarbeid, nii et kumbki selts ei kaotaks midagi, vaid sellega võidaks kogu Urvaste …

Kuldre kooli 60. juubel

Võru Teataja 8. detsember 1970
TAGASISIDE
Kuldre 8.-kl. Kool pühitses 5. detsembril 60. juubeliaastat. Kooli juurde tuli kokku – aktusele ja sõpruslauda – üle 250 vilistlase. Meenutati ühiselt veedetud päevi noorusmaal. Kuldre 8-kl. Kooli on lõpetanud Eesti NSV Raadio- ja Televisioonikomitee esimees Endel Jaanimägi, NSVL Ülemnõukogu endised saadikud põllumajandustöötajad Mall Kallion ja Eduard Tee, „Vabaduse“ kolhoosi lüpsja Lenini ordeni kandja Linda Ruga, „Linda“ kolhoosi esimees Eesti NSV Ülemnõukogu saadik Arvo Taal. Rajooni koolijuhtidest on Kuldres õppinud Varstu Keskkooli direktor Heino Savi, Linnamäe Eriinternaatkooli direktor Arved Jauk. Linnamäe Eriinternaatkooli õppealajuhataja Maret Lindsaar lõpetas 1948. a. kiitusega. Tunnustatud arstid on Bernhard Maarits Tartus, Uno Noorväli Rakveres, Endla Mandel Võrus jt. 1949. a. kiitusega lõpetanud Asta Laanemaa töötab Otepääl apteegi juhatajana, TRÜ-s õpetab matemaatikat Kalju Soonets. Töös tunnustuse võitnud endisi kasvandikke on koolil palju.
Ü. NOORVÄLI

Kohtu ees, kaks artiklit samast süütamisest

Võru Teataja 6. detsember 1930
Vaabina süütaja 42 kuuks vangi.
K. Raagi patud kohtu ees.
Käesoleva aasta 20. septembril süttus Vaabina vallas Kurgsoo asundustalu põlema, mis kuulus Jakob Tiituse pärandustombule. Energilise tegevuse järele suudeti küll tulele piir panna, kuid süütamine oli ilmne. Nimelt langes kahtlus Tiituse väimehele K. Raagile, kes ka politsei poolt peatselt arreteeriti. Eile tuli K. Raagi vastu tõstetud süüdistus Tartu-Võru Rahukogu kriminaalosakonna Võru väljasõidu istungil arutusele, kus kohus süüaluse 3 ½ aastase s. o. 42 kuuse karistusega karistas.

Elu 6. detsember 1930
Raske karistus Vaabina tulesüütajale.
Mees ootas, kuni kana munes.
Möödunud sügisel süttus põlema Vaabina vallas asuv Tiituse pärijatele kuuluv küün, minutit 10 hiljem ka elumaja pööningult. Juurderutanud inimesed tundsid pööningul petrooleumi lõhna. Sääl ühes kastis leiti väike „hundisilm“ – plekist suitsulamp. Lambi ümber leidunud ka söestunud takku. Ka kastil olnud põhi põlenud. Korstna ja vähe varem köetud ahju juurest tuld ei võinud väljapääseda, sest lagi oli terve ja tulest puutumatu. Tekkis kahtlus süütamises.
Talu tähtsamaid pärijaid polnud kodus, oli vaid perenaise väimees Raag ja üürilise Reimani perekond. Politsei kahtlustas kohe Raagi ja Tiituseid, sest talu hooned ja küün olid kindlustatud kõrgelt, viimati 3500 krooni eest. Päälegi olnud ka küünis leiduv vili 650 kr. eest kinnitatud.
Süüdistatav, Karl Raag – juba varem kord kahtlustatud ühes süütamises – end eeluurimisel süüdi ei tunnista. Kuid et teda süütamise eel küüni juures nähtud askeldamas, siis leiti küllaldaselt põhjendatukd tema vastu kohtus süüdistuse tõstmine.
Tartu-Võru rahukogu istangul 5. dets. oli asi Tartu-Võru rahukogus arutusel. Ka siin eitas kahtlusalune enda süüd, võttes vaid õigeks küüni juures käimist. Esimest korda käinud küüni juures mune otsimas. Pidanu tükk aega ootama kuni kana munes. Teistkorda õiendanud omi asju, mille juures üks tunnistaja naisterahvas teda seganud.
Pööningul enne tulekahju käies tekkinud suitsu pärast, teatanud säält alla, et kõik on korras. Mõni minut hiljem aga pääses juba tuli lahti.
Kohus leidis süüaluse süü küllalt tõendatud olevat ja karistas Karl Raagi 3 a. 6 kuulise vangirooduga ja õiguste võtmisega.



Võru Teataja 6. detsember 1930
Uue-Antsla kohtunikud.
Uue-Antsla vallakohtunikkudeks valiti volikogu poolt August Krevald, Juhan Rosentahl, Julius Marits ja Karl Sollmann.

Vabariigi alguse metsavennad?

Võru Teataja 6. detsember 1920
Vaabinast
„Roheline kaart“. Hiljuti võeti kriminaalpolitsei poolt Vaabina vallas sõjaväe jooksik A. Puura oma isa kodust kinni, kes juba poolteist aastat Vaabina metsas peidus oli. 6. novembril püüdis jälle kriminaalpolitsei salk sõjaväe jooksiku K. Hassi, kellel korda läks läbi akna toast, (isa kodust), välja lipata ja ligidalemetsa jooksta. Politseinikud lasksid 6 pauku revolvrist järele, aga ei trehvanud. Sarnaseid „rohelisekaardi“ mehi kuuldub rahva jutu järele Vaabina metsas 10 ümber olema, kes peale K. Hassi mujalt valdadest olla ja sõjariistadega varustatud. Nad käisid sagedasti ligidal taludes lambaid vargil, mille järel üks nende varjajatest – A. Ploom, kes ka ühes vargil käinud, kätte kukkus ja Võrru kinni viidi. Peale varastamise teha nad metsas ka viina, nagu metsavahid teavad tõendada.
„Pvl.“

Kooli heaks

Sakala 6. detsember 1880
Omalt maalt.
Võru maakonnast. Urvastu kihelkonnast tuleb meile rõõmsaid sõnumeid. Seal on neli valda juubeli-aasta auuks 180 rubla Aleksandri kooli heaks kokku pannud, ja nimelt: Urvastu vald 40 rubla, Kärguta vald 50 rubla, Liinamäe vald 40 rubla ja Vaabina vald 50 rubla. Urvastu abikomitee eestseisus kirjutab meile, et need anded nimelt nende valdade kirjutaja C. Sperrlingi hoole läbi kokku on tulnud, mis eest seda tubli rahvameest tänada tuleb. Siin saab meile jälle selgeks, kuidas ainult äratust tarvis on ja seesuguseid mehi, kes asjatoimetust oma kätte võtavad, ning rahvas on kohe valmis andma. Tehkem igamees hoolega tööd, et meie Aleksandri kool pea elusse võiks ärkada!

Uut Uues Antslas

Võru Teataja 4. detsember 1930

Uus postitalu Uue-Antslas
Uue-Antsla vallavolikogu otsustas asutada uue postitalu Alakõrtsi juurde. Postitalu pidajaks oleks Kusta Zirel.

Uue-Antsla parandab teid.
Uue-Antsla vallavolikogu tunnistas tarvilikuks Kassi-Kubja-Peetri 2. klassi tee Kassi asunduse kohal 500 meetri ulatused korda seada teedekapitali arvel.
Vastava palvega otsustati pöörduda teedeministeeriumi poole.

Uue-Antsla laiendab rahvamaja.
Uue-Antsla härrastemaja tuleks lammutada.
Uue-Antsla vallavolikogus tuli põhjalikumale arutusele kohaliku rahvamaja laiendamise küsimus. Nimelt kavatsetakse majale teine kord pääle ehitada, nii et majas ruumi leiduks kolme õpetaja korteriks, kahele klassiruumile, peosaalile ja kaupluse ruumidele.
Volikogu leidis siiski, et enne ei või rahvamaja laiendamisele asuda, kui selgub Uue-Antsla härrastemaja saatus, mille vald põllutööministeeriumilt ostis. Otsustai põllutööministeeriumi paluda, et lubataks härrastemaja lammutada, mis teel saaks küllalt hääd ehitusmaterjali.
Igatahes volikogu rahvamaja laiendamise vastu põhimõttelikult ei ole.