Monday, May 30, 2011

Keegi julgeb oma majapidamist kolhoosile eelistada!!

Töörahva Elu 30. mai 1961
KASVATUSTEEMADEL
SEISEV VESI
Heldur Laaneman tuli juba mitu head aasta tagasi sõjaväeteenistusest koju. Naabrid samast brigaadist ja kolhoosi juhatus tundsid rõõmu: üks tugev, noore inimese kätepaar jälle juures. Küllap see noor, karastunud mees jõuab brigaadis ja kogu kolhoosis kärmesti eesrindlaseks.
Et tulija paaril esimesel kuul kodumajandi töö ega elu vastu mingit huvi ei tunnud – see polnud Kuldre kandi rahva arvates veel mingi halb märk. Noh puhkab ja tõmbab hinge – siis aga võtab kätte ja lööb tööle nii pihta, et normipäevad muud kui jooksevad. Noorest inimesest võib saada ka mõni meistrimees: õppigu traktoristi või kombaineri amet ära. Autojuhte on vaja … Kui ta aga ka päris põllutööliseks jääb – muld, põline leivaandja ei peta kedagi.
Tänapäeval aga kõneldakse Heldur Laanemanist Kuldre kolhoosis hoopis teistmoodi sõnadega. See mees peab tänaseni kolhoositööd selliseks asjaks, mille külge oma käsi panna ei maksa.
Ta elab koos ema Emilie Laanemaniga väikses majas nende maade keskel, mis juba pikka aega on olnud kolhoosile karja- ja heinamaaks. Kes ütleb, et selle maja rahvas ei ole tööinimesed, eksib rängalt: pole kerge talitada arvukat erakarja. Lehm (mõnikord ka kaks), mullikas, vasikas, kari lambaid ja … hobune (!) nõuavad talvekuudel palju heina ja allapanu. Selle hankimise ja varumise eest peab ju hoolitsema majas asuv mees. Heldur Laaneman laseb vikatil välkuda varajasest suvest hilissügiseni. Ta ei lähe kolhoosi juhatuselt küsima, millise heinamaatüki või rohtukasvanud nurmelapi ta oma valdusse võtta võib. Tema talitab põhimõttel: „Kes ees, see mees!“ ja on selle abil ikka oma asjadega hiilgavalt hakkama saanud.
Viimastel aastatel ei taha ka kõige hakkajam kolhoosi karjane oma hoolealustega Laanemanide elamise lähedale sattuda. Kui mõni võõras loom, ükskõik kas kolhoosi või naabripere oma, satub Emilie Laanemani nägemispiirkonda, tormab see tigeda häälega manades kohale. Ta ähvardab „jumala karistamisega“ kõiki, kes peaksid kasvõi rohukõrre tema maa pealt kitkuma. „Minu maa“ – selle mõiste alla käib tolle naise silmis kogu ümbrus kuni kauge silmapiirini. Jumal peab karistama neid, kes kavatsevad sealt heina niita, seal loomi karjatada. Jumalal on veel teisigi ülesandeid selles perekonnas: teda võib õuepenina õssitada kõigi nende kallale, keda siin vaenlasteks peetakse. Ja neid pole sugugi vähe. Kolhoosi esimees ja brigadir, kes aeg-ajalt tulevad perepoega hurjutama, et hakaku see ometi elama inimese moodi, tulgu tööle ja näidaku end üldse rohkem rahva hulgas, Kuldres on alatihti kinoetendused ja peod – tulgu nähku, milliseks elu on muutunud …
Mõlemate jutt aga läheb Heldur Laanemani kõrvust mööda ja tema ema paneb nad kindlalt vaenlaste kirja. Vaenlased on ka külanõukogu ja rajooni rahandusosakonna esindajad, kes tunnevad huvi siin üha paisuva erakarja vastu. Võtku aga jumal hea malakas või teravad hambad ja näidaku, et ta suudab kaitsta kaht Laanemani, kellele ilm kipub ülekohut tegema ega lase neil nii laiutada, nagu nad tahaksid …
Kolhoosirahvas ei karda küll neid endid ega ka nende käskida olevat jumalat, kuid on ometi asunud mõlema suhtes erapooletule seisukohale. „Ei taha kuulata seda sõimu ja loba! Parem jätame nad rahule,“ lausuvad need, kellel kahe „erakuga“ (ka selline hüüdnimi on kolhoosis käibel) kõige rohkem tegemist.
Kuldre kolhoos on mõne lühikese aastaga tõusnud mahajäänud majandist tugevate keskmike hulka rajoonis ja sammub kindlalt tõusuteed. Siin särab elamutes elektrivalgus, uues kolhoosiklubis esinevad omad isetegevuslased ja kaugelt tulnud külalised huvitavate ettekannetega. Rändkino toob vaatajate silmade ette lugusid kaugetest inimestest ja sündmustest. Kuldre sportlased on rajooni parimate hulgas. Ent keset seda kiiret arenemist ja uut asub lomp seisva, haiseva veega, mis nõuab kiiret puhastamist.
Kolhoos saab läbi ja suudab edasi jõuda ka Heldur Laanemanita. Kuid kolhoosi kollektiivi vastutada jääb siiski selle inimese mandumine ja erakuks muutumine. Väär oleks süüdistada kedagi vastava selgitustöö puudumises või abistava käe mitteulatamises. Majandi edusammud, avarduv ja mitmekesisemaks muutuv elu on ise kõige parem agitaator täisealisele terve mõistusega inimesele. Heldur Laaneman on 32 aastat vana ja peab ise nägema, et tema valitud tee ei vii kuhugi. Kolhoosi juhatus ja külanõukogu peavad aga koheselt lõpu tegema kolhoosi põhikirja rikkumisele, millega see pere on juba pikemat aega hakkama saanud ja uskuma hakanud, et niimoodi elamisele ei pane keegi taba ette.
Viimasel ajal on Heldur Laanemanile lisandunud Kuldres veel üks mees, kes elab kolhoosi maa-alal, kuid tööd põlgab samuti kui vanapagan välku. See on Enn Lumi. Kui brigadir teda aeg-ajalt tööle kutsub, on tal vastuseks:
„Kes mu seljaluu välja maksab, kui ma töö juures vigaseks jään?“
Enn Lumi on samuti noor, töövõimeline mees. 25 aastat –see on iga, kus inimene tahab ja suudab palju. Kõige suuremat rõõmu tuntakse meie kodumaal kasulikust, kordaläinud tööst. Mõlemad väärale teele läinud Kuldre kolhoosi mehed tulevad tagasi võita loova, ülesehitava töö juurde. Seda on esmajoones nende eneste õnneks vaja.
E. PÕVVAT

Kihelkonna laulupäevale oodata palju-palju koore

Võru Teataja 30. mai 1931
Urvaste lauljate arv paisub.
Laulu- ja pasunakoore 4 kihelkonnast.
Kuna Urvaste kihelkonna laulupäevani ümmarguselt 5 nädalat aega veel üle jäänud, on viimastel päevadel laulu- ja pasunakooride ülesandmisi sedavõrd rohkel arvul juure tulnud, et 26. mail oli juba laulupeo osavõtuks registreerinud 5 lastekoori, 11 segakoori ja 5 pasunakoori. Need laulu ja pasunakoorid kuuluvad 4 kihelkonda s.o. Kanepi, Urvaste, Sangaste ja Karula kihelkonda. Ülesantud lauljaid ja mängijaid kokku arvates tõuseb nende arv üle 600, kusjuures üksikuid laulu- ja pasunakoorid omas koosseisus kuni 65 isikut sisaldavad.
Urvaste kihelkonnast on senini ainult kaks valda s.o. Linnamäe ja Uue-Antsla ülesandmistega viibinud, teistest valdadest on registreerimised kõigist tulnud.

Mehaaniker otsib tööd


Võru Teataja 30. mai 1921

Sunday, May 29, 2011

MIda kõike pühapäeviti toimus!

Töörahva Elu 29. mai 1941
Koigo pioneerid said kaelarätid
Puhkep., 25. mail toimus Urvaste valla Koigo algkooli pioneeride pidulik koosolek, kus anti kuueteistkümnele pioneerile kaelarätid. Ühtlasi andsid pioneerid tõotuse, mille võttis vastu vanem pioneerijuht sm. Maiste. Pärast tõotuse andmist esinesid pioneerid päevakohaste ettekannetega.
Külalistena viibisid koosolekul Urvaste algk. pioneeride nõukogu esimees ja ELKNÜ Urvaste valla komitee sekretär.

K. Andla.

PS:(Kõrval artikkel: „Külvi ajal pole aega pühapäeva pidada …“)

Friday, May 27, 2011

Tabati jalgrattavaras

Võru Teataja 28. mai 1931
Tabati jalgrattavaras.
Keskmisel pühal varastati Plaani surnuaialt Uue-Antsla mehe Karl Heeriku jalgratas. Varast õnnestus tabada. Selleks osutus Vana-Antsla vallas Palu talust noor poiss N. J. Poiss oli varastatud ratta juba lahti võtnud, et selle osasid oma vana ratta remonteerimiseks kasutada.

Huh, koledad lood Uue-Antslas

Võru Teataja 28. mai 1921
Uue-Antslast
12. skp. õhtul kella 11-ne paiku märganud Uue-Antsla mõisa öövaht oma ringreisult maanteelt mööda vilja aitasid – kontori – poole minnes aida taga, vastu õunapuu aeda, seina ääres tuld.
Ruttu hüpanud ta üle püstaia. Kohale jõudes näinud ta, et tuli aeglaselt petroleumiga kastetud – võruka – mööda kord korralt ikka kõrgemale räästa alla tõusnud.
Ta saanud niivõrd parajal ajal juure, et tule enne katuse alla pääsemist – võruka – katkestamise läbi ära kustutanud. Selle läbi sai suur õnnetus ära hoitud.
Järgmisel hommikul teadustati – kuritarvituse katsest – politseile.
Ameti võimude kohale jõudmisel hakati aita revideerima, mille uksed kohalikku mõisa valitseja E. Laursoni poolt ärapeidetud võtmetega viimaks avati – kuna mõisavalitseja jäljetult kadunud oli.
Uksede avamisel ei nähtud esmalt midagi silmapaistvat – kuriteo katse – jälgest.
Aida lakkas puutus aga kohe silma hästi ettevalmistet kuriteo kava: Eelpool nimetatud – võruk – ulatunud räästa alt kuni keset laepäälist, kus teine ots võrukal ümber tühja õli vaadi olnud mässitud – Võruk – samuti kõik ümbrus olnud hästi hoolsasti õliga kokku pritsitud, nii et tule ülespeasemise puhul mõnede minutite järel aida katus lausa leekides oleks olnud.
Kuriteo katse üle on ülevaatuslik protokoll tehtud ja asjale seaduslik käik antud.
Riigimaade ülema esitaja korraldusel, valla nõukogu esitaja juuresolekul on aidas vilja ümber mõõtma hakatud, et selgusele jõuda kui palju vilja puudu on, mida vargsel teel kõrvale toimetatud ja mille põhjuseks arvatavasti ka aida põlema panemise katse oli.
Mõisavalitseja jäi aga kadunuks. Viimaks leitud ta 13. skp. õhta kella nelja ajal mõisa pargist mahalastult.
Surnukeha kõrval olnud müts ja revolver.
Kuuliauk, mis peast läbi olnud ja muud tundemärgid andnud selget tunnistust sellest, et õnnetu ise omale kuuli pähe virutanud. Juuretoodud politsei kordnik asetanud surnukeha ümber vahid järgnevate korraldusteni. Enesetapmise põhjused on vististi eelpoolne aida põletamise katsega korratu kassaseis. –rg-

Seekord väljaaandest "Stahhaanovlik töö"

Stahhaanovlik töö 27. mai 1951
Rohkem tähelepanu öisel töötamisel
I traktoribrigaadi traktorist sm. Kungus kultiveeris öösel Kuldre külanõukogu Edasi kolhoosi kartulimaad. Samas, Edasi kolhoosi põldude vahel asus aga üks lapp Stalini-nimelise kolhoosi põldu, kuhu oli külvatud otra.
Traktoristile ei näidatud kätte põllupiire, kus ta peab kultiveerima. Seetõttu juhtus, et ööpimeduses ei pannud ta tähele kõrvalolevat Stalini-nimelise kolhoosi põllulappi, ja kultiveeris külvatud põldu.
Traktoribrigaadide ja põllundusbrigaadide brigadiiridel on vaja selllest teha omad järeldused. Külvitööd kolhoosides on lõpukorral, külvata on jäänud vaid üksikud põllusiilud juba külvatud põldude vahel. Andes traktoristidele tööülesandeid, tuleb neile täpselt näidata piirid, kus teha ühte või teist traktoritööd, et hoiduda analoogilistest juhtudest.
Traktorijaama ja kolhoosi juhtkonnal on vaja otsustada, kuidas hüvitada kolhoosile kahju, mis tekkis külvatud põllu kultiveerimise tagajärjel.
L. Salu

Stahhaanovlik töö 27. mai 1951
II traktoribrigaad
Meie traktoribrigaad teostab kevadtöid Kuldre külanõukogu K. Marxi nimelises kolhoosis. Valiktöid saime siin alustada alles 26. aprillil. Käesoleva ajani on meie brigaadi traktoristide poolt teostatud kevadtöid ümberarvestatult pehmele künnile 413 hektaari ulatuses ehk 120 prots. meie traktoribrigaadi plaanist.
Eriti hästi on töötanud traktorist sm. E. Sabbe, kes on oma kevadtööde plaani täitnud 135-protsendiliselt. Sm. Sabbe hoiab alati laitmatus korras tema kätte usaldatud traktorit SHTZ, teostab alati tähtajaliselt tehnilised hooldused ja ise kõrvaldab töö juures esinevad väikesed rikked.
Sm. Sabbe hoolitseb ka traktoristide kaadri juurdekasvu eest. Koolide suvevaheajaks võttis ta enda hoole alla oma abilise E. Raudsepa venna, 13-aastase Jaan Raudsepa. Noormehele meeldib traktoril töötad aja peale kooli lõpetamist kavatseb ta kindlasti asuda traktoristina tööle traktorijaama. Terane noormees omandab kiiresti vilunud traktoristi sm. Sabbe juhtimisel traktoril töötamise võtted ning traktoristide kursusele astub ta juba vajalike eelteadmistega.
Hästi töötab traktorist Elmar Kuld traktoril KD-35. Maaharimisel rakendab ta pidevalt agregaat-meetodit, samuti nagu teisedki meie brigaadi traktoristid. Sm. Kuld rakendas adrale taha veel kaks äket, mistõttu ta äestas korraga kündmise ajal põllu kahekordselt ja seetõttu põld oli korraga valmis külviks.
Vähe tähelepanu pöörab sm. Kuld aga noorte traktoristide väljaõpetamisele, andes oma abidele rohkesti kõrvalülesandeid, mitte tutvustades neid eesrindlike traktoristide töövõtetega.
Kui kevadtööde alguses esines traktorist sm. A. Hanovil rohkesti avariisid ja lühiajalisi seisakuid, siis viimasel ajal on ta töötanud pidevalt. 25. maiks täitis ta poole-aasta traktoritööde plaani 127-protsendiliselt. Koos oma abilise J. Juraskiga hoiavad nad neile usaldatud tehnika täiesti töökorras ning pidevalt ületavad oma töönorme.
Peab märkima, et kolhoosi poolt loodi kõik võimalused traktoristidele edukaks töötamiseks kolhoosipõldudel. Hästi on hoolitsetud traktoristide toitlustamise ja ööbimise eest. Lõunatoit tuuakse kolhoosnikute poolt traktoristidele töökohale, et säästa nende aega ning hoida ära asjatuid traktorite seisakuid. Samuti oli alati küllaldaselt kütte- ja määrdeõlisid kohale veetud, ning külvamise ajal hoolitsetud viljaseemne juurdeveo eest.
Teistsugune on olukord sama külanõukogu Stalini-nimelises kolhoosis. Siin asus maaharimisele peale tööde lõppemist Marxi-nimelises kolhoosis traktorist E. Sabbe. Toidu saamiseks peab ta enne otsima juhatuse korralduse, selle järel saab ta kolhoosi aidamehe käest kuivproduktid. Keetmine jääb aga traktoristi enda mureks, mis viidab tal asjatult palju kallist tööaega.
Meie traktoribrigaadi on hästi abistanud traktorijaama mehaanikud. Oli juhus, et traktoril U-2 murdus siduri võll. Helistasime traktorijaama ja kahe tunni pärast oli kohal mehaanik sm. A. Tepask remonditöökojaga, kes vahetas uue võlli. Samal ajal traktoristid kinnitasid kepsulaagreid ning korrastasid mootorit. Seega kasutasime sunnitud seisakuid masina tehniliseks hooldamiseks ja korrastamiseks.
Praegu töötavad meie traktoribrigaadi traktoristid eriti pingeliselt, et läheneva Eesti NSV XI aastapäeva auks täita oma sotsialistlikud kohustused ning need tunduvalt ületada.
U. Prääts,
II traktoribrigaadi brigadiir

"Stahhaanovlik töö" on PIKAJÄRVE MASINA-TRAKTORIJAAMA POLIITOSAKONNA HÄÄLEKANDJA

Wednesday, May 25, 2011

Miks Urvastes tulemused soovida jätsid?

Kolhoosi Elu 25. mai 1951
Kergejõustiku spartakiaad Urvaste koolis
Hiljuti toimus Urvaste 7-kl. kooli kergejõustiku spartakiaad. Jooksurajale, heite- ja hüppepaikadesse olid tulnud oma võimeid proovima enam kui poolsada koolinoort. Võistluspinge kujunes teravaks, kuigi puuduliku jooksuraja tõttu jätsid nii jooksude kui hüpete tagajärjed soovida.
/---/
A. ALTER

See kolhoos küll vist Stalini nime ei vääri

Kolhoosi Elu 25. mai 1951
Millega tegeleb kolhoosi esimees sm. Norman?
Nädal tagasi võis Kuldre külanõukogu Stalini nimelises kolhoosis, kus esimeheks on kommunist sm. Norman, näha kurba pilti: kella seitsmeni ei töötanud kolhoosipõldudel kedagi, kella üheksa paiku leiti kolhoosnik Meta Hark töötamas oma individuaal aiamaal. Ta külvas kolhoosi kahehobuse külvimasinaga endale otra.
Samal ajal seisis traktor, sest traktorist sm. Suvi oli leidnud endale meeldiva ööbimiskoha ega tahtnud sealt ära tulla. Põllundusbrigaaadi brigadiir sm. Reinvald saadi kodunt kätte – ka temal polnud külvitööde lõpetamisega mingit kiiret. Kolhoosi esimeest sm. Normanit, ennast aga ei leitudki. Tema ilmus päevavalgele siis, kui töö oli juba käima pandud.
Sugugi parem polnud pilt ka puhkepäeva hommikul, kui kolhoos ootas omale šeffe abiks. Šefid tulid, kuid kolhoosnikuid ja eriti brigadire (brigadiir sm. Kripp tuli hilja ja joobnud olekus) oli šeffidel raske „maast“ üles ajada. Kõik oli vaga ja vaikne, nagu oleks külvitöö olnud ammugi lõpetatud. Suure vaevaga saadi enamik sm. Kripi brigaadi liikmeid suunata põllule kartuleid panema, paljud aga ei ilmunud üldse.
Kõik see toimus ajal, kui mujal kolhoosides töötatakse varahommikust hilisõhtuni, et kiiremini seemendada põllud ja asuda järgnevate tööde juurde. Stalini-nimelisel kolhoosil, kus senini on veel külvata hulk suviteravilju, panna maha ligi 50 ha kartuleid, teha hulgaliselt kevadkündi, külvata loomasööda ja silokultuure ning üheaastast põldheina, ei tohiks esineda sellist korralagedust. Ometi läheb külv siin tigusammul.
Põhjuseks, miks Stalini-nimelises kolhoosis tööd takerduvad, ei ole töödistsipliini ja esineb sagedasi korralagedusi, on kolhoosi juhatuse, eeskätt aga esimehe, kommunist sm. Normani lohakus ja ükskõiksus. Seda, et sm. Norman on väga vähe huvitatud kolhoosi elu-olust ja tööde juhtimisest, näitavad faktid.
Kolhoosi suunati tööle 6 traktorit, kolhoosil endal oli ligi poolteistsada tööhobst ning hulgaliselt töökäsi, kuid tööde poolest on kolhoos rajoonis viimaste hulgas. Sm. Norman ei püüagi rakendada töösse oma tööhobuseid, vaid loodab üksnes traktorite abile. Ka kindlaid päevagraafikuid ei ole kolhoosi juhatus koostanud. Nüüd, kus kolhoosil tuleks külvata suurtes kogustes loomatoiduks segavilja, kõneleb kolhoosi esimees sm. Norman seemne puudumisest ja ei püüagi midagi ette võtta, et küsimust kiiresti lahendada. Ta keeldus olemasolevat nisu vahetada segaviljaseemne vastu.
Tekib küsimus: millega tegeleb sm. Norman, kui kolhoosis ei saada kuidagi õigeid jalgu alla? Kommunist sm. Norman peab päevapealt muutma oma suhtumist kolhoosi juhtimisse, loobuma senistest vigadest ning asume koos juhatusega võitlema töödistsipliini tugevdamise eest, tööde parema organiseerimise eest ning kolhoosi edaspidise majandusliku –organisatsioonilise ja poliitilise arengu eest nagu on kommunisti kohus.
K. KONIKE

Monday, May 23, 2011

Karl Marks. Kevadtööd. Eesrindlik.

Kolhoosi Elu 23. mai 1951
Kolhoos lõpetas kõik kevadtööd
Kuldre külanõukogu Karl Marksi nimeline kolhoos sammub kõigi tööde alal pidevalt meie rajooni kolhooside esirinnas. Mullu sai kolhoos loomakasvatuse arendamise eest ülevabariikliku tunnustuse, tänavu lõpetas kolhoos esimesena rajoonis kevadised külvitööd.
K. Marksi nimeline kolhoos täitis esimesena rajoonis riikliku kevadkülviplaani täielikult 21. mail. Tehnilistest kultuuridest külvati lina 33 ha ja suhkrupeeti 10 ha, silokultuure külvati 27 ha ja kartuleid pandi maha 86 ha.
Edu külvitöödel saavutati tänu oskuslikule töö organiseerimisele. Kevadkülvi ettevalmistustööd tehti õigeaegselt ja eeskujulikult. Külvitöödele rakendati maksimaalselt kolhoosi inim- ja hobutööjõudu.
Külvitöödel oli suureks ja abistavaks jõuks enam kui 30. kolhoosnikust koosnev agitkollektiiv, kelle tööd juhtis kolhoosi parteialgorganisatsioon. Agitkollektiiv oli jaotatud gruppidesse, millised jäid tööle põllundusbrigaadide ja loomakasvatusfarmide juurde.
Agitgrupid lõid tiheda sideme kolhoosnikutega, õppisid töös esinevaid raskusi. Õhustel tootmisnõupidamistel leiti ühiselt teid töös esinevate takistuste kõrvaldamiseks. Nii kulgesid tööd häireteta. Pidevalt anti välja välklehti, mis aitasid hoogustada sotsialistlikku võistlust, mobiliseerides kolhoosnikuid veelgi paremini töötama.
Kogu külvitööde ajal töötas teistest paremi I brigaad (brigadiir sm. Rebane). Kolhoosnikutest töötasid teistest paremini Artur Kukk, Sofia Tompel ja Akulina Hervik.
Külvitööde lõpetamisega ei ole vähenenud tööhoog. Kolhoosi ees seisab ülesanne – võidelda kogu jõuga suurte saakide eest. Selleks asutakse juba lähemail päevil külvide hooldamisele.
P. ILVES

Süva-analüüs Urvaste seltsimajade teemal


Võru Teataja 23. mai 1931
Sirgem lahendustee Urvaste meestele.
Toimetus avaldab ühe Urvaste seltsielu jälginud asjasthuvitatu kirja.
Aastate kestel on Urvaste seltsielu ajakirjanduse veergudel sõelutud. Ma katsun kõrvalseisjana, kellel ei ole ühegi seltsiga ei erilist sõprust ega „vingu“, paar iseseisvat märget teha, mis oleksid kasulikud Urvaste seltsielu erapooletuks valgustamiseks.
Urvaste kirik, ehkki kihelkonna kesk- ja teede sõlmpunkt, ei ole enda ümber koondanud majanduslist ega vaimset keskust, nagu Põlva, Kanepi jne.
Ja veel – kiriku juure ei ole ehitatud ega ei ehitatagi kunagi seltsimaja, mis suudaks koondada laialisi kihte, sest esimene seltsimaja ehitati Antsla alevisse, siis tehti magasiait Kuldres ümber rahvamajaks, siis ehitati Koigu külla „Siiriuse“ seltsimaja. Nüüd tahetakse Urvastesse vallamaja juure veel ühte rahvamaja üles lüüa vallamaja ümbrusele. Sest eestlane on juba kord niisugune, et mis tal moesse läheb, - see edeneb hirmsal viisil.
Ja kui kõrvalt vaadata, siis teisiti ei saa ka. Oleks juba alguses kuldrelased seltsimaja ehitanud Urvaste kiriku juure, siis oleks olukord kujunenud muude kihelkondade sarnaseks. Aga ei. Kummadki ütlesid, et kes me oleme? Meie teeme ka kesk oma küla! Ja tegidki. Urvaste mõisa ja vallamaja ümbrusel pole aga kuhugi minna. – Sest kujutage kaugemalseisjad ette, et Põlva seltsimaja oleks omal ajal ehitatud Mammastesse või Lutsu külla (olid ju nood mehed tookord peategelased), siis oleks pidanud Rosmale teise tegema, Hükko kolmanda, Vannakülla neljanda – punkti pealt nagu nüüd Urvastes. Aga tookordsed inimesed olid ettenägijamad ja arvasid, et kuigi praegu Põlvas enam maju pole, kui vana kõrts ning Plaado pood, aga küllap sinna sünnib ka seltsimaja ning sündiski. Seega hoiti 4 seltsimaja ehitamine ära. –
Siis edasi.
Mispärast kirjutatakse, et Urvastes kõik seltsid peavad ja võivad tingimata Koigusse käia. Ega see ju halb ei oleks. Kuid sinna on raske minna, saab ligi 7-8 kilom. maad (Urvaste põlisel pasunakoori juhil Naaritsal oma meestega aga kilomeetrit 10). Ja veel raskem on sinna minna, kui su pääle ülevalt alla vaadatakse. Ning Koigu mehed nõnda just vallamaja meestele vaatavad. Muidugi ka vastupidi, kui koigulased vallamaja juure tulevad.
Leppigu ära! Ühinegu! Ühenduses on jõud! Need on ainult ilusad sõnad, milledele ei saa teod järgneda, sest leppimine polegi nii lihtne. Juba oli kord juhus, et ühineti üheks seltsiks, kuid siis sai tegelikult 3 seltsi, sest kumbki vana jäi ka oma ette, sel lihtsal põhjusel, et polnud keskkohas ühendavat lüli iseseisvate isikute ning seltsimaja näol ja et peategelased ei sobinud eneste vahel mitte sugugi. Ebasobivuses on mõlemad pooled süüdi.
Käesolevates oludes ja praeguste tegelaste puhul ei ole ühinemine mõeldav. Tolles ühenduses ei oleks jõudu. Ning kokkuleppimine ei ole sääl kerge, kus kumbki pool sellest nõnda aru saab, et leppima tähendab – alla vanduma, meie külla tulema.
Nüüd on küsimus veel, kas see oli õige samm, et vald ehitab uue koolimaja, mis oleks ka ühtlasi rahavamaja, ja selle kõik vallamaja juure, valla kuluga.
Elu on näidanud, et kooli ja rahvamaja ühiselu üldse kõige õnnelikumaid ei ole ja kannatab kool. Nende põhjuste arutamine oleks küll väga huvitav, kuid ei puutu praegusse loosse. Teisest küljest peaks rahvamaja ikka ehitama ainult see ringkond, kes teda kasutab, järjelikult, - Koigu elanikud mitte, sest nemad sinna, vallamaja juurde, pidutsema ei tule.
Kõige sirgem lahendustee oleks seepärast järgmine – tehtagu mõisa või vallamaja lähedusse omal jõul oma seltsimaja. Ja sarnase, nagu siiriuslased üles lõid, võib iga teine selts ka teha, kui ainult tahetakse.
Koolimajale aga tuleks kooli nõuete ja lastearvu kohane saalikene ehitada ja see peakski ainult hariduslisi otstarbeid täitma. Rahva lõbustuskohaks (kus on tavaliselt lahutamatu kaaslane alkohol), kool ei sobi. Kursuste, lauluharjutuste, loengute, palvetundide jne. kohaks jällegi sünnib palju paremini koolimaja, kui mõni muu.
See oleks ainukene õige tee, aga kas niisugune valitakse, seda ma ei usu, sest kohapealseile inimestele näituvad asjad üsna teises valguses, kui neile, kes noid kaugemalt vaatavad.

Omnibussiliin Võru-Antsla-Urvaste


Võru Teataja 23. mai 1931
Võru-Antsla-Urvaste
vahelisi omnibuseliini avavad hrad Lehtmets ja Daiber. Liini avamine sünnib juunikuul. Tarvidus selle vastu on ilmne, sest rongide liikumine pole just soodne – ajaliselt.

Friday, May 20, 2011

Otsus pooleks?

Võru Teataja 21. mai 1931
Vaabinas läks otsus pooleks.
Vaabinas kestab vaidlus koolimajade asukohtade pärast endiselt edasi. Viimasel vallavolikogu koosolekul tuli küsimus jällegi arutusele. Osa vallavolinikke pooldas ühe kooli ehitamise mõtet ning vaidles vastu maavolikogu viimasele otsusele. Hääletamisel kukkusid siiski kõik ettepanekud läbi, kuna hääled pooleks (8:8) jagunesid.

Selle maa oled sa verega ostnud!

Võru Teataja 21. mai 1921
Uue-Antslast.
Paljude sekelduste ja vaevade järele on nüüd viimati Uue-Antsla mõisa maad rahvale välja jagatud. Samuti on ka inventar välja antud muist asunikkudele alandatud hinnaga, muist oksjoni teel rahvale.
Küntakse ja külvatakse juba suure hoolega. Mööda mõisa põldusid sammudes saad imeliku mulje vaadates mehi, kui mesilaste peret igaüks oma vähese kallal hoolsalt kündes ja külvades seemet oma põllule, kus senini aadli raudne käsi oma tugevust ja võimu näitas.
Künna julgesti, looda rohket saaki –
Selle maa oled sa verega ostnud! … -rg.-

Vaabin arahvamaja lagunemisohus

Kolhoosi Elu 20. mai 1951
Vaabina rahvamaja lagunemisohus
Saabuv kevad tõi Vaabina noortesse mittemõistetava pöörde, selle asemel, et kasutada ilusaid kevadpäevi rahvamaja töö hoogustamiseks, ilmneb just vastupidine nähe, töö ähvardab soikuda. Möödunud aasta sügisel 8 paarilisest rahvatantsuringist õpivad praegu uusi rahvatantse ainult kaks paari. Laulukoor pole enam pikemal ajal elumärke avaldanud.
Eelolev rajooni laulupäev kohustab Vaabina noori täiuslikult omandama laulupäeva repertuaari, et väärikalt esineda laulupäeval. Vaabina noortel, nagu Tamara Põderil, Maimu Karlil, Endel Allikveel ja teistel, on aga oma isiklikud tujud, mis on põhjuseks, et nad hoiavad eemale rahvamaja tööst.
Meie isetegevuslaste ühine soov on, et kõik noored, ka need, kes praegu hoiduvad eemale rahvamaja tööst, asuksid aktiivselt osavõtja rahvamaja juures tegutsevaist isetegevusringide tööst.
Isetegevuslane.

Tuesday, May 17, 2011

Olevat ...

Töörahva Elu 17. mai 1941
Urvastes arutati kohustuslikke müüginorme
14. skp. korraldati Urvaste Rahvamajas vestlusõhtu, kus arutati kohustuslike müüginormide küsimust. Koosolekust oli osavõtt elav, kuid kirjasaatja ei märgi, kes olid koosolekul sõnavõtjad. Olevat tõstetud üles küsimus, kas talupidajad suudavad riiklikke kohustuslikke müüginorme täita, kuna Urvaste ümbruses on kehva pinnaga maid. Eriti raskeks kujunevat väikemaapidajatele villanormi täitmine.

Monday, May 16, 2011

Üksikud eesrindlased Siiriuses

Stahhaanovlik töö 16. mai 1951
Eesrindlased kevadtöödel
Urvaste külanõukogu Siiriuse kolhoos on üks mahajäänumaid traktorijaama piirkonnas. See on tingitud sellest, et kõik kolhoosnikud ei tööta nii, nagu nõuab neilt seda põllumajandusliku artelli põhikiri. Ainult mõned üksikud kolhoosnikud on huvitatud ühismajandi jõukuse kasvust ning võtnud tarvitusele kõik abinõud sotsialistliku ühismajandi tugevdamiseks.
Nii on sm-d A. A. Aedmaa, A. Kelder ja H. Hinno ületanud pidevalt oma künninorme, kündes päevas ettenähtud 0,75 ha asemel 0,8-0,9 ha ning tahavad näha, et kõik kolhoosnikud järgneksid nende eeskujule.
L. Pajumägi,
Siiruse kolhoosi I põllundusbrigaadi brigadiir

Friday, May 13, 2011

Urvaste naisring

Töörahva Elu 13. mai 1941
Urvaste naisring
Urvaste Rahvamaja juures korraldas 10. mail kohalikus algkoolis käsitöökursuste lõppõhtu ühes käsitööde näitusega.
Kursused kestsid 6 päeva. Lektoriks oli nii käsitöö kui ka poliithariduslikul alal sms Mari Pajo. Lõppõhtul kõneles sms Ruut Liiv plaanimajanduse tähtsusest meie talundeis.

Monday, May 9, 2011

Meie mehi ... ja ikka naisi ka. Uue-Antsla vald 1931

Elu 9. mai 1931
Meie mehi.
Uue-Antsla

Karl Taal.
Koolikindral, andekas näitleja ning oivaline põllumees. Bacchuse vihasemaid vaenlasi. Käib vabal ajal kaaskolleegiga „Vällil“, kus oodatud külalised „nihvlil“! Ka igapäises elus andekas näitleja. Oskab vihane ning kangesti koomiline olla. Vahest sattudes põngerjate mürgeldamisest hüsteeriasse, hüppab toolile ning silmade kilades karjub väikestele „namsatikaile“ näkku: „Rahu, rahu, mu härrad ja daamid!“

Richard Melts.
Kukkus just kui Marsilt Uue-Antslasse - Kuldre. Pääle aastast pinnasondeerimist lõi siinses atmosfääris ereda komeedina kiirgama. Eriala: pisaraid esile manavate komöödiate ja spordivõistluste lavastaja. Ka suuremeelne viiuldaja. Muuseas rahvavalgustaja. Viimasel ajal pole enam kõik vist korras. Käib kellegi doktori … Ärge arvake midagi iseäralikku! Käib sinna muinasjutte kuulamas!

Alvine Sollmann.
Ehkki alles udusulgi, ent siiski karjääririkkam kui ta marukuulus näitlejast õde Aliide. Konkureerib ka emaga.
Praegu kaubamaja A. Rästas kokkuhoidlik direktriiss ning pääaktsionäär. Muheleb, KUI tähendatakse: „Alvine Sollmann alias pr. Rästas!“

Aleksander Kornell.
Kah üks kapten. Ja riigikogu liige. Asunik. Suur nina. Päris tõesti! Suur ja sinakas-punane. Kohalike kaptenite A ja O. Armastab Bacchust rohkem kui oma naist. Muide „üks käre vend.“

Thursday, May 5, 2011

Vaabina koolimajade vaidlus jätkub


Võru Teataja 5. mai 1931
Kas vajab Vaabina üht või kaht kooli.
Üks korralik maja oleks kaugelt otstarbekohasem.
Vaabina vallas kestsid juba pikemat aega sõnelemised koolide asukohtade pärast. Lõpuks jõuti niikaugele, et maavolikogu võis kinnitada koolide asukohtadeks Peebo ja Kurenurme. Kumamaski kohas peaks sellega olema koolimaja 3 klassikomplekti jaoks.
Kas tähendatud otsus kõige otstarbekohasem, on küsivat. Kui vaadelda naabruses asuvat Uue-Antsla valda, siis torkab silma, et sääl läbi saadakse ühe korraliku koolimajaga 7134 ha maapinna ja 2000 elaniku juures. Vaabina valla suurus on aga 6335 ha 1670 elanikuga ja peaks selle tõttu kaugelt paremini toime saama ühe otstarbekohase koolimajaga. Majanduslikult oleks see igatahes valalle kasulik, kui kahe maja asemele üks tuleks korras pidada. On üks koolimaja täitsa korralik, võiksid kaugemad lapsed sääl ka internaadi leida ning õppetöögi mõttes võiks olukord paraneda, kuna õpetaja ühe klassiga töötades kaugelt paremaid tagajärgi võib saavutada, kui mitte klassikomplektiga rabeledes.
Ühe korraliku koolimaja ehitamise küsimust kahe asemele võiks vallavolikogu tõesti veel kaaluda.

Vanasti juhtus seda tihti ...

Võru Teataja 5. mai 1931
Vaabinas põles rehi maha
Laupäeval kella 3 ajal tekkis tuli Vaabina vallas Hansimiku talus. Põlema süttis Karl Kerge rehi ja küün, mis asusid ühe katuse all. Hoone põles maani maha. Kinnitatud oli varandus Vaabina vastast. tulekinnituse seltsis, kui suure summa eest, pole teada. Omanik hindab oma kahju 1000 krooni pääle. Tulekahju eel kuivatati rehes parajasti linavarsi. Küdev ahi oli arvatavasti järelvalveta jäetud ning nähtavasti sattus tuli säält kuidagi välja.