1941 ... pioneeritöö ...

Töörahva Elu 31. märts 1941
Urvaste algkooli pioneeridest
Urvaste v. Urvaste algkoolis on pioneere 53. Pioneeride tööd juhivad sms Erna ja Herbert Abel. Pioneeride rühma juures töötab 10-liimeline naisvõimlejate rühm, mudellennu rühm ja on oma mandoliinide orkester. Mudellennu rühmal on valmistatud 2 esimest mudelit „Plaaner“ ja „Lendav mudilane“.
Iga salk korraldab nädalas 1 koosoleku, kus käsitatakse poliitilisi sündmusi ja õpitakse töölisliikumiste tegelaste Marksi, Engelsi, Lenini, Stalini ja teiste elulugusid. Muu ajal tehakse seinalehte, mängitakse jne.
Koolis korraldatud õppetöö võitluses olid pioneerid parimad. Rühma nõukogu esimehel Loreida Ilpi keskmine hinne oli 5, paljudel pioneeridel 4-5.
Suurimaks tegevust takistavaks põhjuseks on majanduslikud raskused. Seni on toetanud majanduslikult ainult kommunistlikud noored, kuna ametühingud ja teised organisatsioonid pole vastu tulnud.
Pioneeridel on ka omal kasutada tuba. Pioneeride tööst tehakse väljalõiked ajalehest „Noorte Hääl“.
Eriti levinenud on kehakultuur ja talvel esmajoones suusatamine. Pioneeridel kõikidel on eranditult suusad, mis näitab selle spordiala laialdast levikut.

Vaabina määras toetusi

Võru Teataja 31. märts 1931
Vaabina määras toetusi.
Vaabina vallavolikogu oma viimasel koosolekul määras toetust vigastatud sõjameeste ühingu Võru osakonnale 10 kr. ja vabadussõja invaliidide koondisele 5 kr.

Vaabinlased ikka kangutavad kedagi

Võru Teataja 31. märts 1931
Vaabina tülitseb metsaülema abiga.
Nõutakse kategooriliselt ta ümberpaigutamist.
Vaabina kestavad hõõrumised Sõmerpalu metskonna metsaülema abi Mangelsoniga täiel hool. Viimasel vallavolikogu koosolekul oli küsimus jällegi arutusel, kus leiti, et metsaülema abi olla väga üleolevalt ja haavavalt Vaabina valla kodanike vastu üles astunud. Seda asjaolu võivat paljud vallavolikogu liikmetest tõendada.
Vallavolikogu otsustas paluda põllutööministeeriumilt korraldust, et metsaülema abi Mangelsoni üleolev ja haavav väljaastumine rahva vastu saaks politseilisel juurdlusel kindlaks tehtud ja vastutulematu ametnik selle järele uuele ametikohale ümber paigutatud. Vallavolikogu rõhutab, et see nõudmine on kategooriline.

Heh, päris ülbe vastus.

Võru Teataja 31. märts 1921
Kirjavastused.
-J. Jaek – Kassimõisa metsahoidja – teie ei õienda midagi. 2 krunti on ikkagi Teie kätte antud ja 2000 mk. on teid trahvitud - , need jäävad tõeasjuks, ja mis seal siis veel enam?

Vastus on kirjutatud sellele artiklile:

Agitaatori mõtisklus

Kolhoosi Elu 30. märts 1951
Puuduvad veel kogemused
Töötan Kuldre külanõukogu Karl Marxi nimelises kolhoosis arvestajana. Peale oma otsese tööala olen huvitatud kõigist ümbritseva elu nähtustest. Paljugi on mulle uut ja mõnevõrragi arusaamatut. Puudulikult tundsin valimismäärustikku. Mul soovitati osa võtta külanõukogu juures toimuvaist agitaatorite seminarist. Nii sai minust agitaator. Pean tunnistama, et mul tuli tublisti pingutada, et järele jõuda kogenud agitaatorite teadmiste tasemele. Teadmiste täiendamiseks kasutasin kolhoosi raamatukogu.
Paar kuud tagasi moodustati meie kolhoosis kommunistlike noorte algorganisatsioon. Lootsin, et algorganisatsioon hakkab meie tööd juhtima, kuid olen pettunud. Algorganisatsiooni sekretär sm. Mets on väheste kogemustega töötaja. Rajooni komsomoli komiteest aga ei ole keegi töötaja meid külastanud ega abistanud. Nii peaaegu meie töö seisab.
Omaalgatuse korras olen hakanud õppima partei ajalugu. Töötan praegu kolmanda peatüki juures. Agitaatoritöö huvitab mind. Puuduvad ainult kogemused.
E. LUIK

Ja muidugi lasevad riiki põhja meditsiinitöötajad, kes nõukogude inimesed ravita jätavad!

Kolhoosi Elu 28. märts 1951
Meile kirjutatakse
Käige minema!
Mõned päevad tagasi sai Karl Marksi nimelise kolhoosi liige Aino Karu sõnnikuveol tõsiselt vigastada. Sama päeva õhtul tekkisid haige juures veremürgituse tunnused ja sm. Karu tuli kiiresti toimetada esmaabi punkti.
Antslas aga ei läinud kõik nii nagu loodeti. Haigla töötajad soovitasid haigel koju tagasi pöörduda, sest haiglas ei leitud tema jaoks vaba kohta. „Meil ei ole teie jaoks vaba ruumi ja ka arsti ei ole. Meie ei saa teid vastu võtta ja minge tagasi,“ vastas üks haigla töötajaist.
Viimaks pärast pikaajalist kauplemist tuli juhuslik möödamineja, andes arsti koduse aadressi, soovitas otsekohe viimase poole pöörduda.
Kuid sellega ei lõppenud veel kauplemised. Saanud lõpuks arstilt rohuretsepti, siirdus sm. Karu apteeki.
Apteegis ei käinud haige käsi sugugi paremini kui haiglas. Tunniajalise kloppimise ja kolistamise peale ilmus apteegi uksele tulivihane apteeker, kes kuulanud haige abipalve, käratas: „Kasige minema! Ma ei ole kohustatud teile öösel arstimeid andma.“ Kulus veel ligi tund kuni apteeker rahunes, mõtles asja üle järele ja andis nõutud ravimid.
Meditsiintöölised, kellele on usaldatud nõukogude inimeste tervise eest hoolitsemine, ei tohiks käituda selliselt. Nii võisid käituda ainult kodanliku Eesti aegsed vürtspoodnikud ja kopikate eest ostetavad meditsiintöölised. Kas rajooni tervishoiu osakond lubab veel kaua jätkuda sellisel kolhoosnike ravimisele käega heitmisel?
L. KARU
A. TOMPEL

Kes see praegugi muu riigi hädades süüdi muud kui tõrksad maksnikud

Kolhoosi Elu 28. märts 1951
Viivitamatult tasuda riigimaksud
Kui põhiline osa meie rajooni talupidajaist on aru saanud sotsialistliku suurmajapidamise eelistest ja on astunud ainu-õigele teele – kolhoosi teele, siis esineb veel ka terve rida talupoegi, kes ei taha sellest veel aru saada. Oma tegevusega nad takistavad meie sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist ja arengut.
Nii näiteks on Urvaste külanõukogu üksiktalupidaja Eduard Jõesaar kohustatud kehtiva seaduse kohaselt tema kasutuses olevatelt tuluobjektidelt tasuma põllumajandusmaksu 13. 453 rubla ulatuses. Käesoleva ajani on ta sellest tasunud vaid ainult 210 rubla. Riigi ees on võlglasteks veel sama külanõukogu üksiktalupidaja E. Zimmer, kellel on tasumata põllumajandusmaks 12.397 rubla ulatuses. Kuldre külanõukogu talupidajal R. Palutederil on võlgnevus 3868 rubla, L. Krassil 1365-rubla.
/---/
Mainitute süü läbi on suured summad laekumata riigieelarve tuludesse, mille tõttu on ohustatud rajooni eelarveliste tulude I kvartali plaani täitmine. On viimane aeg ülalnimetatud ja ka kõigil teistel maksnikel, kes siiani pole oma maksukohustusi riigi vastu õiendanud, aru saada oma eksimusest ning viivitamata tasuda oma maksuvõlad, mitte oodates kuni neid võetakse vastutusele kriminaalkorras riiklike maksude tasumata jätmise eest.

Kas teie olete juba kevadkülviks valmis?

Kolhoosi Elu 28. märts 1951
Kui kolhoosi juhatus on muretu
Kuigi juba enamikus kolhoosides on kevadkülvi ettevalmistustööd lõppemas ning mitmed, nagu Edasi ja Sverdlovi-nimeline kolhoos on juba tööd lõpetanud, on Vaabina külanõukogu Pioneeri kolhoosis, kus esimeheks on Gustav Timberg, kevadkülvi ettevalmistustööde osas olukord halb. Kolhoosi juhatus on muretu ega teagi, et kõikjal üle vabariigi raporteerivad kolhoosid juba kevadtöödeks valmisolekust. Ometi ei õigusta ükski Pioneeri töönäitaja seda muretust.
Nii on kolhoosil linaseemet olemas ainult üks kolmandik plaanist. Kas siis kolhoosi juhatus mõtleb tänavu jätta ülejäänud kaks kolmandikku linapõldu sööti? Ka teraviljaga pole olukord parem. Kuigi teraviljaseemne fond on moodustatud – kuid sellest on jälle ligi pool puhastamata, ning idanevusproovide tulemusi pole veel kätte saadud, kuigi enamikul kolhoosidel need on juba teada.
61 külvimasinast on remonditud ainult 51 – kuid 10 ning ka veel teiste masinate inventariga pole kõik korras. Kes on selles süüdi? Muidugi esimesena kolhoosi juhatus, teiseks aga sm-d Sisask ja Põder, kes on lasknud end kaasatõmmata juhatuse muretust tööstiilist.
Sõnnikuvedu – kui üks tähtsaim töölõik kevadkülvi eelsel tööperioodil lonkab siin samuti kahe jalaga. Vaevalt 40 protsenti ettenähtud kogusest on veetud põllule. Kuid ülejäänud 1850 tn, millal mõteldaks lõpetada selle vedu? Ka mineraalväetistega pole olukord parem.
Kolmest brigaadist, millistest muidugi kedagi ei saa kiita , torkab oma halva töökorraldusega eriti silma II brigaad (endine brigadiir sm. Pruuli) ning kuigi uus brigadiir sm. Kirsimäe on töötanud kuu aega, pole senini ikkagi paranenud brigaadi töö. Üks tähtsamaist uue ühinenud kolhoosi ülesannetest – tootmisplaani koostamine ja kinnitamine on veel tegemata.
Agro- ja zootehnilisi loenguid ja vestlusi kolhoosnikega peetakse ka ebakorrapäraselt, nii nagu juhtub ja vastavalt sellele on ka osavõtt nendest vähene.
Mida võib siis järeldada, võttes kokku kõik eelpoolmainitud puudused? Võib järeldada seda, et Pioneeri kolhoosi juhatus pole suhtunud tõsiselt kõigisse neisse kohustustesse ja ülesannetesse, mida paneb talle uus ühinenud kolhoos kevadkülvi eelsel tööde perioodil, ning pole kahtlust, et kui ei parandata senist tööstiili ja tempot, Pioneeri kolhoos ei saa korralikult ja õigeaegselt läbiviia kevadkülvitöid ning olenevalt sellest on sügisel saagid madalamad, mis aga on täiesti lubamatu. Sellepärast tuleb kolhoosi juhatusel veel täna rakendada kõik jõud eelmainitud puuduste kiiremaks kõrvaldamiseks.
P. VALVE

1941. aastaks ei oldud veel ekspluateerimist välja juuritud?

Töörahva Elu 24. märts 1941
Külvikampaania selgituskoosolek Urvastes
19. märtsil toimus Urvaste täitevkomitee korraldusel külvikampaania läbiviimiseks informatsioonikoosolek Urvaste asunduses, kus refereeris loomade toitmisest ja külviplaani taludes täideviimisest agr. personaalist sms R. Vaigo. Elavalt võeti sõna koosolijate poolt ja juhiti täitevkomitee tähelepanu mitmele puudusele. Nurinat tekitab kohapeal kaerte ja kliide puudus, kuigi täitevkomitee seletuse järele koresöödaga loodetavat läbi tulla. Ei olda ka rahul praeguste saeveskite tööhindadega, millised tõusvat rbl. 8.00 tihumeetrilt, mis on peaaegu võrdne ostuhinnaga. Paljud uute kohtade saajad vaatavad selliste töötasude juures murega tulevikku, sest kuigi meil kaotati ekspluateerimine, on siiski saeveski omanike töötasud suured, kuna veejõud ei oma nimetamisväärilist maksumust. Eriti aga oldi rahul muude eluliste korraldustega, nagu lubja-tsemendi hinna alandamine, magistraalkraavide riigi kulul kaevamine jne. Koosolekust võttis osa umbes 90 inimest. E. P.

See uudis sobib ka 90 aastat hiljem - esimesena meenub Restu meierei ...

Postimees 23. märts 1921
Uue-Antsla loss on hoolimatult ära rikutud.
Lugejate ringkonnast saame kirja, milles kaebatakse, et Uue-Antsla tore loss viimasel ajal on hoolimata ümberkäimise all palju kannatanud. Muu seas kirjutatakse tähendatud kirjas: Loss on ilma akendeta ja usteta, ahjud ja põrandad puuduvad. Loss näeb välja, nagu oleks Attila hunnide hulgad või Tammerlani tatarlaste salgad siin võõrsil käinud … O tempora, o mores!
Mõis on juba 1919. a. saadik riigi poolt üle võetud ja peaksid küll ametivõimud hoolt kandma, et rahva varandus toorel kombel ei saaks hävitatud ja miljonid porisse sõkutud. Niiviisi ei saa meie küll iialgi haljale oksale. Lur.

Kes saab maa endale - see küsimus püsib igal ajal

Võru Teataja 23. märts 1921
Uuest-Antslast
Varane hommik. Nõukogu istung pole veel alganud. Juba tungil on täis ootajaid maatahtjaid vallamaja ootetuba. Ikka ja ikkagi valgub juurde, nii et varsti paljud lageda taeva alla peavad jääma. Kohale jõuavad ka kaks korrapidajat politseikordnikku ametlikke nägudega nagu midagi etteaimates. Kella ½ 11 aegu algab nõukogu istang. Kohale ilmunud on ka riigimaade ülema esitaja Hurt ja kohalik ringkonna-valitseja A. Päts.
Kirjutaja eluruumid on sõdurid enestele sekvesteerinud.
Esmalt on kõik rahulik. Oodatakse vaikselt nõukogu otsusi.
Äkitselt, nagu kulutuli, laguneb sõnum laiali, et nõukogu onupoja poliitikat olla ajama hakanud, väljastpoolt sissetulnud sellekohaste tunnistustega varustatud eesõigustatud tasuta maasaajatelegi maad ei luba, põhjendades: Omas vallas on isegi palju sõdurid maatahtjaid, kelledele maa ära kulub.
Õigustatud maasaajad ja teised väljastpoolt tulnud sõdurid seda teada saades, valisid esitaja nõukogu koosolekule. Esitajaks valiti esimese järgu eesõigustatud maasaaja Haralt Holm.
Riigimaade ülema asemik protesteeris nõukogu seadusevastase otsuse vastu eesõigustatud ja sellekohaste tunnistustega varustatud esimese järgu tasuta maasaajatele maa mitteandmise pärast. Et kõik katsed riigimaade ülema poolt nõukoguga ühelmeelel töötada tagajärjetuks jäid – lahkus viimane koosolekult oma otsuse juurde kindlaks jäädes. Sellega lõppes koosolek. Oodatakse jällegi pikil-silmil, mil uus jagamine tuleb. Saab näha, missuguse seisukoha valitsus võtab sarnase nõukogu otsuse kohta, kuidas saab kujunema Uue-Antsla mõisa maajagamine?
Nagu oletada võib, jääb nõukogu oma otsuse juurde kindlaks, et maad ainult oma valla maatahtjate vahel ära jagada.
Kuid maa peab olema selle oma, kes teda on kaitsnud, ja kes teda harib, üks kõik, kas on ta omast või võõrast vallast. –rg.

Kevadkülviks valmis!!

Kolhoosi Elu 21. märts 1951
Brigaad on valmis kevadkülviks
Kogu kevadkülvi ettevalmistamise perioodil on Kuldre külanõukogu Edasi kolhoosi juhatus pühendanud erilist tähelepanu alaliste tootmisbrigaadi moodustamisele ja tugevdamisele. Sellest tingituna töötavad tootmisbrigaadid nüüd kindla plaani alusel ja tööd kulgevad edukamalt kui varem.
Brigaadidele on kinnistatud maa, inventar, hobused ja majapidamishooned. Esimesena rajoonis lõpetati siin brigaadide aasta tootmisülesannete koostamine ning külviplaanide tegemine. Brigaadides viiakse pidevalt läbi tootmisnõupidamisi.
Teistest ette on jõudnud esimene brigaad, kus brigadiiriks on Karl Joakit. Selles brigaadis ei ole loodereid ega „seanahavedajaid“, tööde organiseerimine ja juhtimine on korralik. Kõigest sellest tingituna on tööd kulgenud siin jõudsalt, brigaad on põhimised kevadkülvi ettevalmistused lõpetanud.
Esimesena lõpetati põllutööriistade remont, moodustati seemnefondid ja puhastati seeme. Puudub veel linaseeme paari hektaari ulatuses, mida muretsetakse ostu teel. Sel brigaadil on põldudele välja veetud peaaegu kogu plaanis ettenähtud laudasõnniku hulk. Sõnnikuvedu lõpetatakse lähimail päevil, sest sellele tööle on praegu rakendatud enamik brigaadi liikmetest.
Ka mineraalväetised on saada olevas ulatuses kohale veetud. Tehakse ettevalmistusi suhkrupeedilüli moodustamiseks, milleks suunatakse üks kogenum kolhoosnik põllumajanduse osakonna juurde suhkrupeedi lülivanemate lühiajalisele kursusele.
Neil päevil asus brigaad üles töötama ja välja vedama ehitus- ja remonditöödeks tarvisminevat metsamaterjali.

200 krooni oli tollal ikka väääga kõva raha

Elu 21. märts 1931
Sugukuldijaam Uue-Antsla.
Senini puudus Uue-Antslas sugukuldijaam. Nüüd muretses Väikoni talupidaja Jaan Lintser, kes eeskujulikum talupidaja Uue-Antslas, omale seakasvatajate seltsi kaudu korraliku sugukuldi. Sugukult on Õisu sugulavast pärit ja üks parematest sugukultidest Eestis. Kult on alles kuus kuud vana ja maksis ligi 200 krooni.

Ja ikka see seltside purelemine

Võru Teataja 21. märts 1931
Arusaamatus Urvastes.
Teise seltsimaja ehitamiseks pole mingit mõtet.
18. märtsil oli Urvaste vallavolikogu koos, kus muu hulgas päevakorras oli uue koolimaja ehitamise küsimus, kuna ehituse läbiviimiseks juba tegelik töö käimas. Kõige suuremat imestust on kutsunud esile asjaolu, et nagu üle öö on teatud osa volikogu liikmeid tulnud omapärasele mõttele, et on tarvis valla poolt ehitada uue koolimaja juurde n.n. rahvamaja. Et E.N. liit „Siirius“ kui kohalik haridussihiline organisatsioon juba Urvaste otstarbeks rahvamaja on ehitanud, siis oleks uuesti kavatsetav rahvamaja koolimaja juures teine selletaoline Urvastes. Nõnda siis kaks rahvamaja. Kui aga arvesse võtta, et Urvastes ainult 1500 hinge hääleõiguslikke inimisi, siis võib iga mõtleja inimene arusaamisele tulla, et teise rahvamaja järele Urvastes küll vähematki vajadust ei või olla ja hää on kui, vald jõuab üheainsamagi üleval pidada oma publikuga. Aga milleks siis nüüd kaks selletaolist maja?
Vaadake, see on sootuks teine küsimus, milleks see „teine rahvamaja“ mõningate volikogu liikmete mõttes tarvilik on.
See on nõndanimetatud teatud volikogu liikmetejärjekorraline katse, kes kuuluvad Urvaste rahvaharidusseltsi ringkonda ja siis ei ole ju midagi imestada, kui need inimesed püüavad volikogu kaudu oma tahtmisi teostada „enese hoolealuse hälli ehitamiseks“!
Tõepoolest on ju väga loomulik, et Urvaste rahvaharidusseltsil (sellest ajast, kui viimane liit „Siiriusega“ jonnakalt keeldus ühinemast) nüüd seisukord väga kitsaks läinud ja seda rohkem, et „Siirius“ on suutnud omale rahvamaja ehitada, ning haridusselts nõnda ütelda alla on jäänud.
Et nüüd jonnakale rahvaharidusseltsile valla kulul ulualust ehitama hakatakse, kuna teine organisatsioon seda ise omal jõul teostama on pidanud, siis peaks kindel olema, et Urvaste valla kodanikkude selle vastu vaidlemine siin tingimata kindel on, seda rohkem, et rahvamaja „Siirius“ ka enam vähem just keset valda neljale maantee harule ehitatud on, ning kõigile kättesaadavas kohas.
Loodetavasti ei tegutseta siin uisapäisa ja ei tooda valla üldhuvisid ohvriks Urvaste seltskondliste organisatsioonide tülitsemisele.
Koolimaja ehitus on vajalik, see tuleb vajaduse kohaselt teha. Seltsidel aga jääb jõudu oma saatust määrata ja kes ei jõua, seda ei jõua ka Urvaste vald oma turjal kanda.

Ohoo, päris põnevusjutt!

Töörahva Elu 18. märts 1961
Meie tahame elada uut moodi – olla kommunismiehitajate esireas!
(Märkmeid rajooni parima külanõukogu ühest kolhoosist)
KULDRE KOLHOOS:
• Ostab tänavu 130 vasikat ja 750 põrsast
• Suurendab teravilja pindala 20 ha ja …
• … maisi pinda 20 ha võrra (mullusega võrreldes)
• Suurendab teravilja ha saaki vähemalt 2 ts võrra
• Annab igas brigaadis rohelise tee suhkrupeedile


KÜLALISED ÜTLEVAD …
Neid oodati Kuldre kolhoosi suurde karjalauta ammu. Juba siis, kui esimene elektrilamp laudas kohale pandi, küsisid talitajad esimehelt kärsitult:
„Kuidas masinalüpsiga jääb? Kas see tuuakse kähku lauta või käib lüpsivärk veel paarkümmend aastat vanamoodi?“
Esimees kõneles pika jutu defitsiitsetest lüpsiagregaatidest, kuid andis siiski lootust – „niipea, kui vähegi võimalik, läheme ka siin üle masinavärgile.“
Nüüd töötab laudas juba mitmendat päeva Võru tehnikajaama farmide mehhaniseerimise brigaad. Homme-ülehomme võibki masina lehma udara külge panna.
/---/
„Ära teisi siia saada!“
Ilmad on nüüd sellised, et päeva jooksul näitavad mitut erisorti nägu. Hommikul lubab selges taevas särav päike kõike head. Hiljem rabistavad paksud pilved kas vihma, jääsegast lobjakat või päriselt laia lund. Ja tuul – ükskõik millisest kaarest ta ka ei puhu – on ikka pahur ja külm.
4. brigaadi brigadiri Hans Saamenit viivad asjatoimetused nurmele. Peab nägema, kuidas edeneb sõnnikulaotamine. Mine tea, võib-olla õige varsti saab traktori künnile saata …
Üks sõnnikulaotaja lööb brigadiri nähes hargi maasse ja võtab tulija tõrelemisega vastu:
„Sai sulle öeldud, et ära siia teisi saada! Meie viskame kahekesi need hunnikud laiali. Nooremad pane teistele töödele!“
Anni Tensok on aastatelt juba vana-vanaema (meil pole vähe neid seitsmekümneaastaseid inimesi, kes lapse-lapselapsi võivad hoida-hellitada). Tal oleks õigus pidada eaka inimese jõudepäevi. Kuid vähe on põllundusbrigaadis töid, kuhu ta käsi külge ei löö. Linaseadmine ja sõnnikulaotamine – seal ei saa keegi tema vastu.
„Enam ei saada!“ lubab brigadir. „Homme panen nooremad mineraalväetisi külvama ja …“
„Nii on õige! Need hunnikud viskan ma üksigi laiali. Mis siin siis ära ei ole …“
Anni Tensok lööb jälle hargi hunnikusse. Ta ei rabele ega rutta: ka sõnnikulaotamisel on oma kunstid ja vigurid. Rammu peab jätkuma igale lapile. Mitte nii, et tuiskad kogu hunniku ühele poole, teisal aga säärased lagedad, et pane mära varsaga peale magama.
4. brigaad on talviste töödega kõige kaugemale jõudnud. Neli ja pool sada tonni orgaanilist väetist on nurmel. Seemnega on lood korras ja ka muidu pole midagi saabuvale kevadele jalgu jäänud.
„Meil pole tööjõudu palju,“ seletab brigadir. „Kuid igaüks on täisinimese eest väljas. Et keda eriti nimetada? Anni Tensok tutvustas ise oma töötahet. Maie Ruder, Vilhelmine Viirok, Herbert Aer, Arnold Kodu … Võiksin kasvõi kogu brigaadi üles lugeda. Kõik püüavad ja tahavad hästi töötada.“
Tüli, mis pahandust ei too
Helga Raudhein on kolhoosi parim nuumsigade talitaja. Täna ruttab ta lõunaste töödega. Juba on kõik 118 peekonit ja kesikut oma jao kätte saanud, nüüd veel sulud korrastada, köögis üht-teist õhtuks valmis seada …
Kõik peab korras olema. Talitaja vahetab töökitli poolpiduse palituga ja seab rätti hoolega pähe. Brigadiri jutule minnes peab ikka olema viisaka välimusega. Täna, just täna paneb ta brigadirile oma punktid ette …
Ent välisust avades oligi ta brigadiriga vastamisi. Sellel oli ka just täna sigalasse asja. Et kas need kolmkümmend viis kõige suuremat siga lähevad varsti müügile? Kas söötadest jätkub või peab midagi kiiresti juurde tooma?
„Ole terve hoolitsemast!“ vastab talitaja. „Aga nüüd sa ei pääse! Ütle selge sõnaga, palju sa suhkrupeeti sigade nuumamiseks kasvatad?“
„Palju sa harvendada ja hoolitseda aitad?“ küsib brigadir vastu.
„Mul selle arvutu hulga loomadega isegi tööd ja tegemist!“ õiendab Helga Raudhein.
„Mullu nägime, et sul jätkus ka muuks aega!“ on teisel uus väide valmis.
„Kui midagi väga ripakile jäeti, eks ma siis pidanud koristama,“ nähvab teine vastu.
Hans Saamen satub hetkeks segadusse. Seda asja ei tahaks ise meenutada ega teiste käest kuulda. Möödunud aastal kasvatas 4. brigaad peakapsast. Sügisel oli kogu nurm nagu kehvamehe hurtsikuid täis: kapsapead olid suured, tihedad ja rasked. Brigaad jättis kapsanurme viimaseks koristada. Kuid maa muutus nii poriseks, et ei kandnud õieti ei vankrit ega hobust. Kuni Saamen nõu pidas, mida ette võtta, kamandas Helga Raudhein suurema osa kapsast sigalasse. Nüüd lausub ta:
„Ära häbene midagi! Kui sigadel kapsas sööginormis oli, tuli kasvugramme ja kilosid nagu käisest. Tahtsin kaubelda, et peale suhkrupeedi tee ka veel kapsast sigala jaoks.“
Brigadir on rahu tagasi saanud. Ta ei jäta oma jutust tolligi tagasi:
„Kas rohida ja hoolitseda aitad?“
„Oled nagu halb köster – oskad ainult üht laulu!“ vihastub talitaja. „Kõnele parem ,kuhu sa peedi külvad, kuhu kapsa istutad? Et poleks kauge kanda ja vedada …“
Teise jutt jääb samaks: „Palju hoolitseda ja kitkuda aitad?“
Helga Raudhein muudab tooni: „Ega sinuga kergesti saa. Lähme kööki tagasi ja peame ühiselt nõu. Küllap ma aitan üht kui teist teha. Ainult kaugel ära külva …“ Mõlemad kadusid sigala köögi ukse taha.

Seakasvatamise tarkusi

Töörahva Elu 16. märts 1961
Inimesed AUTAHVLILT
Loomade oskusliku hooldamisega võib saavutada palju
Alati, kui Ella Meier kolhoosi keskusse läheb, on tal asja ka kartoteegi juurde, mis kannab silti „Seakasvatajale“. Leidnud sealt kaardi, mida varem ei olnud, pöördub ta raamatukoguhoidja poole:
„Kuule Hilda, ma loeksin selle läbi, kirjuta välja!“
Ja lahkubki, kaasas raamat või brošüür, mis peab aitama lahendada mõnd töös esile kerkinud probleemi.
Probleeme aga temal, K. Marxi nimelise kolhoosi nuumseatalitajal, juba leidub. Ellal on hooldada 34 nuumikut. Laut on vana, kõik tööd selles tuleb teha käsitsi. Ainsaks kaasaja märgiks on elektrivalgustus. Kes hakkabki mehhaniseerima lauta, mida varsti võib-olla enam ei kasutata. Kevadel valmib suur ajakohane sigala emistele ja ega see ainukeseks jää! Küllap ka nuumikutele leitakse ajajooksul mugavad ruumid.
Seni aga …
„Jah, hea seegi, et sigala kodu lähedal on,“ mõtleb vahest Ella. „Kui tuleks kaugele käia, siis käiks see talitamine päris üle jõu, aastaid ka juba tublisti turjal …“
Eriti pingutav on suveperiood. Haljassööt tuleb talitajalt endal niita ja koju vedada, jõusööt aida juures ja vadak Restu võitööstusest tuua.
Palju aega ja vaeva kulub sööda ettevalmistamiseks, samuti sulgude puhastamiseks. Ent Ella ei jäta midagi tegemata, mis nuumikutele kasuks tuleb.
Et laut peab puhas olema, söögikünad alati kuuma veega pestud, asemed kuivad – seda on erialases kirjanduses ikka rõhutatud. Sellest sõltub oluliselt sigade tervis ja heaolu. Kirjanduses on palju muudki, sööda kvaliteedist, söötmise korrast jne.
Kuitahes kiirelt käbe talitaja ka toimetab, päev kaob käest nagu lennates, olgu suvel või talvel. Õhtul aga, kui laudatööd lõpetatud ja kodusedki talitused tehtud, istub Ella laua juurde, avab äsjatoodud raamatu ja süveneb sellesse.
Et kapsas on väärtuslik sööt, sellega on Ella täiesti nõus, eks ta ole silmaga selle kasulikkust näinud. Möödunud aasta sügisel, kui kapsamaalt pead ära veeti, jäi sinna igale poole lehti vedelema.
„Hulk sööta läheb nii raisku,“ arutas siis talitaja. „Ei, seda nii jätta ei või!“
Ega ta kaua mõelnudki, mis teha. Läks põllule ja hakkas lehti kokku korjama. Põld oli suur, andis küürutada, enne kui kõik kõlblikud lehed hunnikutesse said. Sealt juba viis neid vajaduse järgi lauda juurde. Ja küllap rõngasninad talitaja hoolt hindasid – nad paisusid silmnähtavalt.
Suveperioodil kõikus Ella sigadegrupi ööpäevane kaaluiive 600 grammi piires. Ega see kerge vaevaga tulnud!
„Suhkrupeet on kõrge toiteväärtusega söödakultuur. Ta annab rohkem söötühikuid ja seeduvat proteiini kui söödapeet. Eriti hästi kasutavad suhkrupeeti sead – nad omastavad 99 protsenti temas leiduvatest toitainetest … „ loeb Ella. Ja jääb mõttesse. Uus asi. Aga hea oleks proovida! Eks omal ajal oldi maisigi suhtes umbusklikud. Tänavu kasvatatakse kolhoosis 2 ha suhkrupeeti, küll sealt saab sügisel temagi hoolealustele.
Ja kui kaaluiive tõuseb, noh, ütleme, 50-100 grammi võrra, tuleks järgmisel aastal suhkrupeeti märksa rohkem kasvatada …
Hea on unistada reaalseist asjust. Sellest, mida võiks veel teha, et paremaid tulemusi saavutada.
Ega need tulemused praegugi halvad ole, nuumikute ööpäevane juurdekasv – 450 grammi – on siiski kõrgem kui kolhoosi teiste, mõnevõrra paremates tingimustes töötavate nuumseatalitajate hoolealuste oma.
Ella Meieri töötulemused on ilmekaks näiteks sellest, et ka rasketes käsitsitöö tingimustes võib armastuse ja oskusliku hooldamisega paljugi ära teha. Oskuslikuks hooldamiseks aga ei jätku alati lihtsast taluinimese tarkusest – raamat võib nii mõnigi kord aidata.
O. PRINTS

Külvikampaania

Töörahva Elu 14. märts 1941
Urvastes
Urvaste valla täitevkomitee ja Antsla agronoomilise personali korraldusel peeti teisip. 11. märtsil Kuldres ja „Siiriuse“ rahvamajas maapidajatele külvikampaania läbiviimiseks üldkoosolekud, kus esinesid agr. personali liikmed, Antsla jaosk. loomaarst jt. selgitavate sõnavõttudega loomade toitmisolude korraldamiseks, samuti külviplaani täitmisest. Elavalt võeti esitatud küsimuste kohta sõna.

Urvaste-Kanepi malevõistlus

Elu 14. märts 1931
Urvaste-Kanepi malevõistlus.
Vastasutatud Urvaste „Siiriuse“ malering kavatseb korraldada tuleval pühapäeval Kanepiga malevõistlust. Mõlemilt poolt võtaks osa 4 mängijat.

Kirjaoskamatu mehe allkiri vekslil

Elu 14. märts 1931
Võltsimine Urvastes
Kirjaoskamatu mehe allkiri vekslil. Süüdistuse kohta käib juurdlus.
Urvaste, 13. märtsil. Hiljuti kirjutas üles Urvaste rajooni konstaabel Eesti koguduste panga Tartu osakonna nõudel Urvaste vallas Truuta asunduses asunik Jaan Käisi vallasvara ja pani selle aresti all, panga võla katteks. Sissenõudmine sündis protestitud veksli alusel, mis oli välja antud Jaan Käisi poolt Eesti koguduste kindlustusseltsi agendi Mihail Kuropatkin’ile kinnituspreemia katteks hoonete tulevastu kindlustamise alal.
Käis teadasaades, kelle ülesandel nõudmine sünnib, oli asjast eriliselt huvitatud, sest tema teada pole ta oma hooneid kunagi selles seltsis tulevastu kindlustanud. Küll käinud aga Kuropatkin kord temale seda rääkimas. Sellepärast huvitas teda ka veksel ning palus seda lähemalt näha. Vekslil seisis selgelt allkiri Jaan Käis. Käis oleks vast rõõmus olnud oma allkirja üle, kui tema ise sarnaselt kirjutada mõistaks, kuid asjaolu, et ta ise täiesti kirjaoskamatu ja tema allkiri vekslil võltsitud, mille järel tal maksta tuleb, ei anna põhjust rõõmustamiseks.
Käisi avalduse kohaselt jäeti esialgu võla sissenõudmine seisma ja säeti kokku protokoll, mille järele ta Kuropatkini oma allkirja vekslile järeltegemises, võltsimises süüdistab. Muidugi selgitab edaspidine juurdlus, kuidas või mis kombel kirjaoskamatu allkiri vekslile sattus.

Võru Teataja 14. märts 1931
Urvaste „Siirius“ valis uue juhatuse.
Urvaste „Siirius“ pidas oma korralise aastapääkoosoleku. Aruande ettekandmisel selgus, et 1930. a. kassa läbikäik on olnud liidul 137,900 senti, millest kuludeks läinud 135,300 senti. Kui sissetulekust maha arvata toetus, mida haridusministeerium näitelava täiendamiseks 25,000 snt. andnud, siis näeme, et liidul on ümmarguselt 50,000 snt. vähem sissetulekuid olnud 1930. a jooksul, kui seda oli 1929. a. aruande järele. 1931. a. eelarves on sissetulekuid ettenähtud 90,000 senti.
Liidu eestseisusse valiti vanadest eestseisuse liigetest Ernst Keller, Aug. Alop ja Aug. Roon, kuna uuesti juurde valiti V. Leius, A. Raig ja Aug. Teos.
Koorijuht J. Kolk, näitejuht J. Alop ja orkestri juht E. Kärblane on kõik endiselt tagasi valitud. Kuna liit ei ole suutnud veel oma maja lõpulikult valmis teha ja teisel korral isegi majahoidja elutoad ümmarguselt 30,000 senti kulusid nõuavad, siis vajab liit küllalt raha oma maja ehituse tarbeks, seda rohkem, et hoone ka väljas ja seest vooderdamist nõuab.

J. Kolk Urvaste organistiks

Võru Teataja 14. märts 1931
J. Kolk Urvaste organistiks.
Urvaste Koigu algkooli õpetaja J. Kolk on Urvaste koguduses organistiks kutsutud. Kuna uus orelimängija juba mitmel jumalateenistusel on mänginud, siis võib öelda, et ta nähtavasti juba varem tublisti kirikuorelit mänginud, kuna tema oskus ja mänguriista käsitamine igati päris täielik.

Kuldre kool haige

Võru Teataja 14. märts 1931
Kuldre Algkool haige.
Uue-Antsla Kuldre algkoolis on umbes 50% õpilasi grippi haigestunud. Antsla jaoskonnaarsti korraldusel katkestati koolis töö 8.-15. märtsini.

Lõhnab korruptsiooni järgi

Võru Teataja 12. märts 1921
Uue-Antslast
2. märtsil sai Uue-Antsla valla nõukogu poolt Kassi karjamõisa maa välja jagatud. Maa tahtjaid oli palju, nende seast ka paljud sõdurid. Kõik maa sai välja jagatud endistele rentnikkudele, kes juba kohad siis ära olid rentinud, kui sõdurid veel vaenlase vastu lahingu väljal tegevuses olid. Ja nõnda siis ei saanud keegi sõduritest mainitu mõisast omale maad. Selle asemel, et sõduritele, kui seaduslikkudele maasaajatele maad anda, andis maa jagaja, vallanõukogu, riigimaade ülema esitaja survel, ühele isikule kaks kohta. Näit. anti Kassi mõisas elutsevale metsa hoidjale J. Jaekile, kes kogu sõja aja ennast puskari ajamisega soomustas ja selle valmistamise eest 1920 aasta algul 2000 margaga trahvitud sai, kaks kohta. Üks normaal talu suurune koht, nagu harilikult metsahoidjale antakse igal pool ja peale selle teine käsitöölise koht 15 vakamaa suuruses. Kuna aga Vabariigi seaduses on ettenähtud, et kes puskari valmistamise pärast on trahvitud, kaotab maa saamise õiguse. Aga meie maajagajad isandad kindlustasid puskari valmistaja seljatagust. Kuna aga vaene sõdur, kes meie kodumaa on vaenlase käest peastnud, tehku endale pesa kasvõi puu oksa peale. Ja kohaliku rahva sees äratab niisugune maa jagamise viis kõige halvemat mõju. Sõdur Jaan Mägi

Võidulipus valmistutakse ehitustöödeks

Kolhoosi Elu 9. märts 1951
Valmistutakse ehitustöödeks
Urvaste külanõukogu Võidulipu kolhoosi kolhoosnikud võtsid käesoleva aasta tootmisplaani uue veiselauda ehitamise. Kolhoos on juba asunud ehitustöödeks ettenähtud puitmaterjali ülestöötamisele. Karjalauda ehitustöödele lubasid kolhoosnikud kogu jõuga kaasa aidata, et kiiremini luua oma ühiskarjale soodsad pidamistingimused.
H. MÄRDLA

Huvitav kohtuhagi

Võru Teataja 7. märts 1931
Uue-Antsla peigmees nõuab pruudilt kahjutasu.
Õpetaja juurde mineku asemel – kohtu ette.
Uue-Antsla elutseval Arnold M-il ja Sangastes päritoleval Helene K. pidid perekonnaseisu ametniku juurde minema.
Mõne aja eest aga selgus, et prl. K. tuleb küll pulm, kuid mitte M-ga, vaid kellegi teisega. M. ei saanud sarnase asjakäiguga rahule jääda ja esitas kohtule palve, milles ta ette toob, et ta on tüssata saanud ja kahju kannud. Nimelt annud ta prl. K.-le puhtas rahas 50 kr, siis ostnud 7 ½ kroonilise kleidi, lasknud selle õmmelda ning maksnud arvatava mõrsja eest ka teisi arveid, mille läbi ta kokku kahju on saanud üle 80 krooni, kuhu juurde on arvamata jäetud veel ühte-teist vähemat kribu, mis temal preili tõttu olnud.
Lähemal ajal tulebki kohtul arutada, kas A. M. „kahjutasu nõudmine.“ oma endise arvatava mõrsja käest on põhjendatud või mitte.

Ühte koma teist Uue-Antslast

Võru Teataja 5. märts 1921
Vana-Antslast.
Pühapäeval 20 dal veebr. algasid Uue-Antsla Kuldre koolimaja ruumides Hariduse Seltsi poolt korraldatud kursused spordi alal. Ettelugemisi pidas Haridusministeeriumi spordi instruktor Saar. Kuulajate arv oli suur. Pärast teoreetilisi ettelugemisi, hakati kanditaate üles kirjutama, kes praktiliselt spordist osavõtta soovivad. Ülesandsid 38 meesterahvast ja 5 naisterahvast. Et osavõtjate arv loodetavasti veel suurenema saab, aga sarnase hulga harjutuste jaoks kohased suured ruumid puuduvad, esines herra instruktor ettepanekuga: osavõtjate grupped kolme jakku jagada.
Lõpuks peeti läbirääkimisi, kuidas kõige parem ja kohasem oleks spordi harjutusi teha.
Instruktor tegi ettepaneku, et spordi tarvis oleks muretseda sellekohased spordi riided. Et riiete muretsemine väga kulurikas tuleb ja paljudele sellega spordist osavõtmise võimatuks saab, jäädi otsuse juure: ilmuda, nagu kellelgi võimalik on.
See on siis kursustest kolmas, mis seltsi korraldusel toime pandud. Varsti, peale selle kursuse lõppu korraldatakse põllutöö kursus, mida põllumehed suur eigatsusega ootavad. –rg.

Nagu ennemalt kuulsime, puuduvad kohalikul Hariduse seltsil ruumid pidude, samuti ka muude seltsi ettevõtete tarvis. Et seltsi laialisemat tegevust tulevikus võimaldada, pööras seltsi eestseisus metsade peavalitsuse poole palvega, et seltsile kohase seltsimaja ehituseks materjali lubada alandatud hinnaga. Metsade peavalitsus arvas seltsimaja ehituse tarviliku olevat ja teatas Sõmmerpalu metskonna ülema kaudu, et seltsil tuleks tarvilised andmed saata palkide, lattide suuruse ja rohkuse kohta. Materjal antakse Piirivariku metsast alandatud hinnaga.
Oleks küll väga soovitav, kui selts maja ehitamise mõtte teostaks, kas laenu abil ehk muidu kuidagi viisi.
Siis oleks meil oma seltsimaja, kus igal ajal hea kokku tulla, kursuseid korraldada, pidusid pidada jne. Liige

18-dal veebr. jäi ära loodetav Uue-Antsla mõisa riigi maa planeeritud kruntide peakanditaatide ülesseadmine Antsla ringkonna riigimaade valitseja telefonogrammi põhjal. Juba vara hommikul oli vallamajas näha palju võõraid. Isegi kaugematest kodumaa nurkadest, nagu Petserist, Tartumaalt, olid sõdurid olid ja eraisikudki tulnud lootusega, Uue-Antsla mõisast maad saada. Teade, et maajagamine 2 se märtsi peale edasi lükatud, sünnitas suure meelehärma. Esmalt ei tahetud uskuda, aga kui sellekohane leht seinale üles löödi, läksid kõik minema, kirudes valitsust.
Üleüldse tekib küsimus, kas kõigi maatahtjate soovid Uue-Antsla mõisast maad saada saavad rahuldatud, sest kruntisid on ümber saja, kuna sissetulnud palvekirjade arv üle pooleteise saja ulatab – olgugi et nende seast mitte kõik maad harida ei jõua ega soovigi. –rg.

Suurt ärevust ja meelepaha sünnitavad tulude teadaandelehed, millede täitmine kohalikul rahval üle mõistuse käib. Otsitakse oskajaid, kes lehed ära täidaks ja peetakse nõu, kuidas hästi valetada saaks, et arvatavast suurest tulumaksust lahti saada.

Vabariigi 3. aastapäev Vaabinas - rahvast "kaunis koguke"

Võru Teataja 5. märts 1921
Vaabinast
24. skp. oli kohalise koolimaja ruumides Eesti iseseisvuse kolmanda aastapäeva pühitsemiseks kõne-koosolek korraldatud, millest kaunis koguke rahvast osa võttis.
Et väljastpoolt palutud kõnemehed ilmunud ei olnud, siis astusid koosviibijate hulgast mitmed, päevatähtsuse kohta sõna võttes, lühidate kõnedega üles. Ühtlasi lauldi vaimustatult isamaa hümnust ja austati püstitõusmisega vabadusvõitluses langenuid. Väljamüümiseks toodud Vigastatud Sõjameeste Ühisuse loterii piletid osteti mõne minuti jooksul ära, nii et väga paljud osta soovijad ilma jäid. Meeleolu oli kõikidel pidulik-ülev. Lõpuks mindi ühises rongkäigus isamaa-laulude ja lipu saatel mõisa endiste herrastemajja, kus kohe ringmängud ja tantsud peale hakkasid.
K.

Postimees 5. märts 1891
Vene maalt.
Kodumaalt.
-. Urvastesse asunud Eesti karskuse-seltsi „Veenus“ (Ehatäht) põhjuskirjad on ülemalt poolt kinnitatud.

Võru Teataja 3. märts 1921

A. Silm müüb Haidaku külas potikive

Talispordipäev

Töörahva Elu 2. märts 1971
Seljas kasuk lumine …
„Edasi“ kolhoosis oli talispordipäev. Osa võtsid kõik kolm osakonda – Urvaste, Vaabina ja Keskuse osakond kokku ligi 300 inimesega. Kavas olid suusasõit, liulaskmine reega, hobuste võidusõit, isetegevus ja viktoriin. Üldvõitjaks tuli Keskuse osakond. Urvaste rahvapillimehed hoolitsesid peotuju ja jalakeerutuse eest.
Päeva organiseerimise hingeks olid kolhoosi juhatuse esimees K. Rist ja komsomoli-algorganisatsiooni sekretär A. Villem. Ka suvel korraldame midagi taolist jaanipäeva paiku. See aitab liita suure „Edasi“ kolhoosi ühtseks pereks.
H.KENDER, „Edasi“ kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär

Tänulikud parteile

Kolhoosi Elu 2. märts 1951
TULEVIK ON MEIE ENDI KÄTES
Vaabina külanõukogu Pioneeri kolhoosi punanurka kogunes kohe pärast päevatöö lõppu ligikaudu poolsada kolhoosnikut, et kuulata uut määrust hindade alandamise kohta.
Määratu vaimustusega võeti vastu meie valitsuse otsus töötajate materiaalse heaolu tõstmise kohta. Kohe pärast rõõmuteate kuulamist raadio kaudu, korraldati välkmiiting.
„Oleme tänulikud parteile ja Nõukogude valitsusele toidu- ja tööstuskaupade hindade järjekordse alandamise eest,“ rääkis kolhoosi esimees G. Timberg. Ta näitas, kuivõrd kiiresti meie maa ravis sõjahaavad, ning milliste hiigelsammudega läheb elu majandusliku jõukuse suunas. Samal ajal aga ägavad kapitalistlike maade töölised tööpuuduses, suurte maksukoormate ja elukalliduse pideva tõusu all, mida on neile toonud ameeriklased Marshalli plaaniga. Kolhoosi esimees kutsus kõiki üles töötama meie maa majandusliku jõukuse saavutamiseks kogu jõu ja energiaga.
Sõna võttis veel kolhoosi aseesimees R. Padusepp, kes iseloomustas järjekordset hindade alandamise määrust kui suurt panust ülemaailmsesse rahuüritusse. Rõõmuga ja liigutatult tervitasid kolhoosnikud uue seaduse väljakuulutamist.