Enampakkumine Uue-Antslas

Võru Teataja 30. juuli 1921

Väike ehmatus koorejaamas

Võru Teataja 28. juuli 1931
Tulekahju Uue-Antslas.
25. skp. kella 9 ajal hommikul läks Uue-Antsla vallas Kani koorejaama sindlikatus põlema, mis koduste abinõudega õigel ajal kustutada suudeti

Elu 25. juuli 1931 - Vaabina õpetaja valimine

Urvaste koguduses 1931. üsna niru seis

Võru Teataja 23. juuli 1931
Kuidas elavad Võrumaa kogudused?
/---/
URVASTES
on seisukord Võrumaa kogudustest kõige halvem. Usuline elu on hoopis langenud. Isegi suurtel pühadel haigutavad kiriku pingid tühjusest. Liikmemaksu maksjate arv on hoopis kokku sulanud.
Õp. Valk on ise päris hää kõnemees ja jutlustaja, kuid armastavat rahvaga kurjalt ümber käia; sellest olla tingitud üldine koguduse elu langus igal alal.

Enesetapud moes ...

Kabelijutlus

Võru Teataja 19. juuli 1921
Urvastest
Pühapäeval, 10. juulil peeti siin kabelijutlust. Meie kiriku õpetaja hra Valk’i, kui tubli jutlustaja jutlus ja ilus ilm oli palju rahvast meelitanud. Peale kabelijutluse oli kirikus vaimulik kontsert Urvaste mõisa proua V. Lingeni korraldusel. Ette kanti tšello ja viiuli soolod Tenaglia, Carwelli, Tizenhageni ja Händeli töödest mitmed palad. Jahe häälega lauldi „Ma otsin Issandat“ – Mendelsohn, kolm laulu sopranile, kaks laulu bassile, tertsett „Tõsta silmad ülesse“ – Mendelson ja kolm segakvarteti laulu, mille hulgas koraali „Võta nüüd Issandat vägevat kuningat kiita“ lauldi. Kõik ettekanded kõlasid hästi ja mõned väga meeldivalt. Kuulajad lahkusid kontserdilt hea mulje kaasa võttes. Kord oli kabeli jutlusel, kui ka kontserdil eeskujulik. Kahjuks oli kuulutusi vähe ja mitte õigesse kohta välja pandud ja nendegi vähestel väljapandud kuulutustel ei olnud pääsetähtede hinda ei ka kelle heaks kontserdist sisse tulnud raha läheb, äratähendatud, mille pärast paljudki kontserdist eemale jäid. Ehk küll pääsetähtede hind kõigest 20 marka oli, tuli siiski umbes 8000 marka sisse, millest puhas kasu osalt Urvaste vaestele, osalt Urvaste kiriku heaks läheb. Tegelastele, kelle vaeva läbi meie ilusat kontserti – vist esimene kord Urvaste kirikus – kuulsime, suur tänu, seda enam, et tegelased mitte siit kohalikkude elanikkude hulgast ei olnud, vaid Tartust Urvastesse suvitama sõitnud võõrad, kes siiski meie Urvaste vaese ja lagunenud kiriku peale mõtlesid. Kuulu järgi andvat nad lähemal ajal ka naabri kirikutes kontserta. Selleks jõudu ja lahket osavõtmist!
-nn-
- Heinatöö on kibedasti käes, viimastel päevadel takistab seda vihma sadu. Külmade ilmade pärast ei võrsu põllu kui ka aia vilja kasv.
-nn-

Organistide võitlus?

Võru Teataja 18. juuli 1931
Urvaste kogudus ja ta kaks organisti.
Pääkoosolek avaldas nõukogule umbusaldust.
Ax. Kripsoni asemel J. Kolk organistiks kinnitatud.
Neil päevil pidas Urvaste kogudus oma täiskogu koosolekut. Kuna väljakuulutatud ajaks tarvilikku arvu liikmeid koos ei olnud, siis avati teistkordne koosolek tund hiljem s.o. kell 2 päeval.
Koosoleku juhatajaks valitaks Ernst Keller ja protokolleerijaks Aug. Alop – mõlemad ühel häälel.
Suuremaid vaielusi kutsus esile 1931. a eelarve ja nimelt koguduse organisti palga suhtes. Nimelt ei tõusnud senise organisti J. Kolk’i aastap. mitte üle 150 kr. Nüüd oli aga eelarvesse võetud organisti palga summa 360 kr. Sellepärast otsutadakse eelarve tagasilükatuks tunnistada ja kinnise hääletusega võetakse organisti palgana vastu 200 kr. aastas.
Päevakorra kolmas punkt on juba sõna tõsises mõttes „sõna-sõda“ ja selle on kutsunud esile kirikunõukogu teguviis, - Axel Kripsoni valimise pärast organisti kohuse täitjaks, kes hiljuti teatavasti Kanepist Uue-Antslasse elama asus. Nagu teada, on koguduse nõukogu kevadel märtsi kuul s.a. valinud Urvaste Ev. Luth. koguduse organistiks Urvaste-Koigu algkooli õpetaja J. Kolk’i ning viimane on omas ülesandes täiesti kompetentne olnud. Kuna J. Kolk, kui kooliõpetaja, oma elukutse kõrvalametina on koguduse organistiks asjaarmastajana tegutsemas olnud, siis on tema ka sootu väikese palgaga (s.o. ligi 150 kr. aastas) leppinud. Nüüd on aga koguduse nõukogu teguviisiga hakkama saanud, et on ilma vastavaid kuulutusi välja panemata J. Kolk’i ja A. Kripsoni poolehoidu proovile pannud s.o., on valitud Kripson organistiks, kellest ka ajakirjanduses juba räägitud. Koguduse täiskogu aga, asja kaaludes ja leides, et A. Kripson (kes teatavasti nõukogu esimehe ligemaid naise sugulasi) on sihilikult ametisse valitud ilma et viimase vastuvõtlikust organisti kohale oleks arvestatud – otsustas Urvaste Ev. Luth. koguduse organistiks määramata aja pääle kinnitada senist organisti J. Kolk’i.
Lõpuks tuleb küsimus, mispärast Kripson ise isiklikul (kirjalikult)kirikunõukogu ees esines ja organisti valimised ülesse tõstis ja kas tema ei oleks võinud näiteks Kanepis Tinn’i asemel säälsele koguduse organisti kohale kandideerida? …
Väga võimalik, et kirikunõukogu esimees O. Kõiv täiskogu otsuse vastu protesteerib, millega J. Kolk organistiks kinnitatud, nagu esimene seda isiklikult koosolekul tähendas – siis ei imetle meie siin mitte, kuna teame, et sugulased ikka üksteiste eest püüavad seista!
Koguduse liige.

Võrumaal jääb koolinõunikke väheks

Võru Teataja 16. juuli 1931
Valga alla ...
Osa Antsla-Urvaste ümbruskonna koole antakse sügisest alates Valga koolinõuniku kätte. See on tingitud sellest, et Võrumaal üks koolinõuniku koht kaotati ja allesjäänud koolinõunikul vaevalt korda läheb kõigi Võrumaa koolide üle järele valvata.

Sulidest kolhoosiaja algul

Kolhoosi Elu 15. juuli 1951
Terava sulega
Kanad „giljontiini“ all
Pioneeri kolhoosi kanade hulgas valitseb sünge meeleolu. Ei või ju keegi ette teada, kellel tuleb järgmisena tapakirve all pea kaotada. Lootusetu ja hirmunud näoga lamavad haiged kanad hiirvaikselt pimedas kanala nurgas, ohates hirmsa saatuse üle.
See algas nii. Kui A. Ploom sai kanatalitajaks, hakkasid kanad haigestuma, langes toodang ja esines lõppemist, sest iga päev viskab ta 150 kanale toiduks ainult mõned peotäied teri ja see on ka kõik. Hakkab mõni kana surma tundemärke avaldama, on A. Ploom kohe kirvega kohal ja varsti rändab kanaliha tema individuaal katlasse. Et supp on ühekülgne ja pikapeale tüütab ära, serveerib ta vahepeal sinna juurde ka munarooga. Teadagi on munad pärit kolhoosi kanafarmist.
On karta, et nälginud kanad varsti laiateralise kirve all kõik surma mõistetakse. Rajooni põllumajandusosakond peab kiiremas korras leidma vajalikud abinõud kanafarmi päästmiseks.
K. REBANE
„Kes kopikat ei korja, see rublat ei näe“
Kunagi oli kuskil liigkasuvõtja kaupmees, kes ütles: „Ma ei võta ju palju kasu, kopikale võtan ainult kopika juurde. No mis see kopikas siis on?“
Kuldre kaupluse juhatajal sm. Indrekol on harjumuseks kujunenud võtta limonaadile, tikkudele ja teistele kaupadele ka kopikaid juurde. Kui mõni ese maksab näiteks 96 kopikat, siis rublast kaupmees kopikaid tagasi ei anna. Limonadi ostes leidub harva neid õnnelikke, kes ühest rublast kopikaid tagasi saavad.
Edaspidi tuleb ostjatele hoiatuseks kaupluses nähtavale kohale üles panna järgmine silt: „Palutakse anda täpne raha, tagasiandmist ei ole, sest kaupmees S. Indrekol „puudub“ peenraha.“
L. SAARESTE

Turba lõikamise nõuanne ja pahad mardikad

Olevik 15. juuli 1891
Töö. Teenistus. Tervis.
):( Võrumaalt. Urvastest kirjutatakse meile: Et praega turba lõikamise aeg on, siis tahtsin ma nede tarvitajatele märku anda. Turvas põleb siis hästi ja annab sooja, kui ta täitsa kuiv on. Nende kuivatamiseks ei ole kõigil mitte tarvilist hoolt ega osavust. Ma tundsin peremeest, kes nädal aega oma perega turba soos tööd tegi; sügisel ei saanud aga rukki rehigi täiesti ära peksa – pidi puid tarvitama. Ta lõikas oma turbad veel pääle Jaanipäeva, kui ilmad juba vilumaks lähevad ja väga vähe kuivatavad. Metsast tõi ta neid kohe rehe ahju, vahel üsna märjad. Ja missugune leib niisuguste turvastega köetud viljast saab, - kange turba mau ja lõhnaga. Kuivade turvastega köetud viljal on väga vähe ehk mitte sugugi lõhna juures. – Turbaid on ühe suvega raske kuivaks saada, olgu vast siis, kui kevade õige vara lõigatakse. Palju parem on, kui turbaid aasta seista lastakse, muidugi niisuguses kohas, kuhu vihm pääle ei pääse. Turba tulel on siis hoopis teine jõud ja soojus. Ma võin tõendada, et neid täiesti kolmas jagu vähem kulub, kui selsamal suvel lõigatud turbaid. Ma annaksin nõu tänavu suvel ka tuleva suve jaoks valmis lõigata, tuleval suvel ületalve aasta jagu jne. Uskuge, sel moodul kulub vähem aega ja vähem – maad. Vast tuleb aeg, kunas ka kütinõu turvas kallimaks läheb – kunas turba koormad mõne puu koormaga võidu linnagi poole tormavad. Ja ja, katsuge järele
):( Urvastes on kapsta aidades istutamisest saadik kapstaste pääl veikesed mustad mardikad. Palju aedu on hoopis puhtaks söödud. Abinõuu nende hävitamiseks ei teata.

Võrumaa Teataja vahetas taas välja Töörahva Elu! Juhtkiri

Võrumaa Teataja 14. juuli 1941 (nr. 1)
Tervitus kangelaslikkudele Saksa vägedele
Võru linn, Võru maa ja kogu vabastatud Lõuna-Eesti hüüab oma siiramad tervitused vabastajatele saksa sangarlikkudele vägede juhtidele ja sõduritele!
Rohkem kui aasta on möödunud ajast, mil Moskva vägivallavalitsus surus rahu ja loovat tööd armastava eesti rahva oma julma vägivalla alla. Eesti rahvalt riisuti kõik ta kättevõideldud vabadused ja õigused, hakati hoolimatult lammutama ta ainelisi ja moraalseid väärtusi, asuti hävitama ta majandust ja kultuurelu. Ning sellest ajast peale on vahetpidamatult voolanud eestlaste veri õudsetes piinakeldrites ning praegu möllab jultunud bolševikkude surmakülv ohtralt veel vabastamata maakohtade ja linnade rahulikkude elanikkude hulgas.
Rohkem kui aasta on eesti rahvas oodanud abi võimsalt Saksamaalt. Meie, kes me oleme juba vabastatud vene mõrvarite alt, mõtleme teid tervitades murega oma vendadele ja õdedele, kes seal rinde taga kõigest südamest ootavad teie päästvat pärale jõudmist.
Abi, mida toob Saksa riik eesotsas oma Suure Juhi Adolf Hitleriga Eestile, ei unune meie ega kõigi meie tulevaste põlvede meelest kunagi ning see saab aluseks Eesti ja Saksa rahvasteigavesele sõprusele.
Meie südamlikumad võidusoovid kõigile saksa sõduritele, kes võitlevad maal, õhus ja meredel. Toogu nende võit õnnistust Saksamaale ja vabadust Vene poolt allasurutud väikerahvastele!
Elagu Adolf Hitler!

1931 - suht lühidalt

Võru Teataja 14. juuli 1931
Vaabina uus koolivõrk.
Vaabina vallavolikogu otsustas Vaabinasse siiski ehitada vaid ühe koolimaja, nimelt Peebole, viie klassikomplekti jaoks.

Võru Teataja 14. juuli 1931
Urvaste ehitab.
Urvaste vald andis välja uue koolimaja ehitustöö. Tänavu ehitatakse maja katuse alla. Algava õppeaasta töötab kool veel Urvaste härrastemajas.

Võru Teataja 14. juuli 1931
Hobusevargus Vaabinas.
Ööl vastu esmaspäeva kella poole 1 ajal varastati Vaabina vallas Utsali talus Julius Aderilt hobune, kes ööseks elumajja lähedusse põllule ketti oli pandud. Omanik hindab hobuse väärtust 80 kroonile.

Vaabina ja kool - täpselt nii nagu allpool kirjeldatud

Võru Teataja 9. juuli 1931
Vaabina kooliküsimus ei liigu tepsugi.
Maja tuleb ehitada ikkagi Kurenurme.
Senini on Vaabina vallas keenud päris korralik sõda kooliküsimusis. Asunikud tahavad kooli asundusse endisse härrastemajja. Kurenurmelased nõuavad kooli Kurenurme, kuan ülejäänud on koondunud kaitsma praegust „Peebu“ kooli. On vallavolikogus mõne soov saanud tarviliku häälteenamuse, asuvad teised seljatagant suurte palve-, kaebe- ja allkirjadega kallale ja tühistavad selle. Nii on olnud kõigil vahelduvalt õnne ja seljatagant tabavat õnnetust. Kooliküsimus aga seisab surnud punktil, liikumata tepsugi paigast.
Nagu kuulda, olla nüüd kurenurmelaste nõue leidnud õigustuse. Lähemal ajal saab Vaabina vald „meeldiva“ ja möödapääsmatu ülesande: asuda ehitama Kurenurme koolimaja.

Võimas laulupidu Uhtjärve kaldal - toimunud!

Võru Teataja 7. juuli 1931
Uhtjärve kaldal kõlas urvastlaste laul.
Tuhandeid inimesi laulupeol. Ilm püsis kogu aeg võrratult ilus.
Pühapäeval peetud Urvaste kihelkondlik laulupäev õnnestus üldjoontes hästi. Kuigi tegelikult kokkutulnud lauljate arv ülesantud normini ei küündinud, kõlasid laulud selle eest ilusasti ja publiku osavõtt üldkontserdist oli ootamatult rohke.
Laulupäev algas hommikul pasunakooride mänguga kirikutornist. Juba varakult hakkas kokku voolama rahvast. Kaugemalt saabuvad veoautod ja autobused, tungil täis pidulisi, ligema ümbruskonna rahvas ruttab kohale küll jala, hobustel ja jalgratastel. Viimaseid üksi võis sellekohasel hoiuplatsil umbkaudselt arvestada 200-300, lihtsalt hiigla ladu kabeli väravate ees.
Kell 1 päeval algas kontsert kirikus, mis rahvast tungil täis kogunes. Pühalikult kõlasid vaimulikkude laulude ja mängu helid ning rahvas kuulas hardumuses.
Kogu aeg aga kestis inimeste juurdevool. Saabus hobuseid, saabus autosid küll Võrust, Valgast ja mujalt. Üksi Võrust oli kohal rida veoautosid ja autobusse. Kella neljaks, mil pidi algama üldkontsert, oli kogu kirikuesine, kabel ja võrratu ilus Uhtjärve kallas kaetud inimmurrust. Jalutati, vesteldi, istuti laagris ja võetu kehakinnitust. Ainult kabeli liivased teed tõstsid rängalt tolmu, ähvardades kinni matta hinge.
Kella neljaks tõuseb elevus haripunktile. Rahvahulgas askeldavad mesilastena laulupäeva korraldajad, kiriku juurest hakkab peoplatsile muusika saatel ja lippude varjus liikuma rongikäik. Kabelil peatub rongikäik viivukeseks, mängitakse surnute austamiseks leinakoraali.
Peoplatsil tõuseb varsti juhatajapulti Peeter Laja ja ühendkoorilt kõlab lauljate tervitus. Päike põletab lagedast taevast võrratu palavalt ning higistavad lauljad ja higistab publik. Paljud otsivad päikselõõma eest varju ümberkaudsete puude ja võsa all.
Kuigi ühendkoor võrdlemisi väike, kõlavad laulud üsna võimsalt ja hästi. Huviga kuulatakse ka pasunakooride ettekandeid. Peokõne pidas maavalitsuse esimees A. Kohver. Alles kella 7 saab laulukava läbi ja rahvas hakkab laiali valguma, kes koju, kes vabaõhuetendust ootama.
Arvulised andmed
ei ole veel selgunud. Igatahes on laulupäev annud tubli ülejäägi, sellega ka majanduslikult õnnestunud.
Ülesantud segakoorid olid kõik kohal, aga vähemas koosseisus, nii et lauljate arv kuni 270 tõusis. Lastekoore tuli 4, pasunakoore 4 umbes 50 mängijaga. Uudiseks oli naiskoor Kärgulast hra Villemsoni juhatusel.
Publikut oli rohkesti. Kirikukontserdile müüdi ligemale 700 maksulist pääsetähte. Üldkontserdi publikut võis arvestada tuhandetesse. Ka õhtusest vabaõhuetendusest oli osavõtt suur.

Laulupidu rahu kaitseks

Kolhoosi Elu 6. juuli 1951
Laulsime tööst ja rahust
Urvaste ringkondlikult laulupäevalt
Puhkepäeval 1. juulil toimus looduslikult kauni Uhtjärve kaldal Urvaste ringkondlik laulupäev, mis oli tähtsaks eelprooviks ENSV 11. aastapäeval toimuvale rajooni laulupäevale.
Laulupäevale kogunes üle 400 laulja, mängija ja rahvatantsija. Hommikuse vihmase ilma tõttu olid jäänud mitmed kollektiivide liikmed tulemata. Keskpäevaks muutus ilm ilusaks ja kella 15.00 ajal võis rongkäik liikuda peoplatsi poole. See oli Urvaste ringkonna isetegevuslaste lippude ja loosungitega ehitud kolonnide võimas demonstratsioon rahu kaitseks.
Peoplatsil ootas arvukas kuulajaskond. Sm. Alopi avasõna järel kõlas kõikidelt kooridelt ja orkestritelt NSV Liidu hümn, mis oma rahulik-kindla rütmiga kajastab sügavat patriotismi, kindlust ja ustavust Kodumaale. Kõnepulti astub EK(b)P Antsla Rajoonikomitee sekretär sm. Sturm. Oma peokõnes tõstab ta esile meie töötava rahva saavutusi poliitilisel, majanduslikul j akulturui alal, mis on kindlaks pandiks rahu säilitamisel ning rõhutab laulupidude tähtsust isetegevusliku ala viljelemisel ja selle kunstilise taseme tõstmisel.
Võimsalt kõlasid kõikidele armsaks saanud laulud: Aleksandrovi „Kantaat Stalinist“ ja E. Arro „Rahulaul“ ühendatud kooride esituses sm. Aia juhtimisel. Need laulud kajastasid meie rahva kangelaslikku tööd helgema tuleviku loomiseks ja võitlust püsiva rahu eest, mille suurimaks lipukandjaks on suur juht seltsimees Stalin.
Järgnesid ettekanded kooridelt ja orkestritelt. Juhipuldis vahetuvad kohalikud tublid koorijuhid sm-d Rööp, Reigo, Kohk ja Mark. Haljal murul keerles arvukas rahvatantsijate ring sm. Pilli juhtimisel, esitades eesti ja vennasvabariikide rahvatantse.
Laulupäev andis ülevaate senisest valmisolekust rajooni laulupäevaks. Rahule võib jääda sega-, nais- ja lastekooridega. Arvuliselt oli kõige suurem ühendatud segakoor, keda juhatasid sm-d Rööp ja Aia. Laulud olid korralikult õpitud. Paremini õnnestusid S. Muradeli „Rahvusvaheline Üliõpilaste Hümn“, G, Ernesaksa „Meie kolhoosis on pulmad“ ja ukraina rahvalaul „Töökas kaasa“. E. Arro „Kiigelaulu“ madalate toonide laulmisel osutus bassi rühm nõrgaks. Üldiselt on basse segakooris vähe, võrreldes teiste häälerühmadega. Eelproovil ruumis suutsid nad siiski oma osa täita, kuid väljakul jäid nõrgaks.
Naiskoorid esitasid kolm laulu sm. Kohki juhatusel. Rõõmsalt ja värskelt kõlas E. Kapi „Lähme jaaniku tulele“. Mõningaid rütmilisi konarusi esines G. Ernesaksa „Laul Stalinist“ ja kõlalist ebapuhtust J. Kappeli „Lauliku lapsepõli“ ettekandes.
Lastekoor sm. Reigo juhtimisel näitas häid tulemusi rahvalaulude ettekandeis. Uljalt kõlas eesti rahvaviisile seatud „Metsaistutajate laul“ ja naljatlev „Kivikasukas“. Hoogsalt laulsid lapsed vene rahvalaulu „Pihlamajake“, hea oli H. Kõrvitsa „Tõotus“ ja korda läks ka Tšernetski venekeelse „Nõukogude Liidu pioneeride laulu“ esitamine orkestri saatel. Viimistleda tuleb veel V. Kapi „Pioneeride laagris“, mis tuleb rajooni laulupäeval ettekandele varem teatatud Stapanovi „Pioneeride marsi“ asemel.
Ülevaadet ei saanud mudilaskoorilt, sest hommikuse suure pilvituse tõttu oli mudilasi kokku tulnud ainult 30-40 ümber, mistõttu laial väljakul ei pääsenud nende laul mõjule.
Ka tuleb rahvatantsijatel veel tublisti tantse viimistleda (eriti Linda kolhoosi ja Vaabina rahvamaja rahvatantsijatel). Arvuliselt on rahvatantsijate pere tublisti kasvanud möödunud aastaga võrreldes. Laulupäeval võeti eriti soojalt vastu moldaavia rahvatants „Moldavenjaška“ ja eesti rahvatants „Tuljak“.
Rahvatantsude saatmisel tuli rahvapilliorkester oma osaga rahuldavalt toime.
Ühendatud pasunakoor, kus mängis kaasa ka „Võhandu“ kolhoosi külalisorkester, tuli laulude saatemuusikaga rahuldavalt toime. Iseseisva kontserdi osas oli hea Aleksandrovi „Kantaat Stalinist“, viimistlemata aga oli Glieri „Hümn suurele linnale“. Üldiselt andis orkestrite ettekandeis end tunda klarettide puudus.
Sugugi rahule ei saanud jääda peoplatsi akustilise küljega. Koorid asusid kõrgemal kui kuulajad. Laululava puudumisel hajus hääl metsas puude vahel niivõrd, et laulud ei kostunudki kaugemate kuulajateni. Nii oli see möödunud laulupeol, nii oli see ka nüüd. Seetõttu ei täitnud laulupidu oma otsest ülesannet rahvahulkade kunstilisel kasvatamisel. Edaspidi tuleks mõelda laulupeoplatsi õigele valikule ja laululava ehitamisele.
Peab märkima, et paljud kollektiivide liikmed suhtusid vastutustundetult laulupäevasse. Nii ilmusid Antsla linna kollektiivide 150 liikmest laulupäevale kõigest 78! Täies koosseisus oli kohal ainult orkester.
Vaatamata mõningatele konarlustele võib laulupäeva lugeda üldiselt õnnestunuks.
O. AINAS

Posteljon oli tubli

Kolhoosi Elu 4. juuli 1951
Eeskujulik posteljon
Vaabina külanõukogu Punase tähe kolhoosi I brigaadi posteljoniks on Vaabina 7-klassilise kooli õpilane Eha Ploom, kes oma tööülesandeid täidab nõukogude õpilasele omase hoolsusega, olles võitnud kolhoosnikute lugupidamise.
Regulaarselt kindlal kellaajal ilmub noor postiljon sideagentuuri. Üle andnud kolhoosnikutelt kogutud ajalehtede ja ajakirjade tellimused, tutvub ta sidejaoskonnas meie kodumaal ilmuvate ajalehtede ja ajakirjadega, et hiljem kolhoosnikutele nendest ülevaadet anda. Tubli töö tulemusena tellivad kolhoosnikud hulgaliselt ajakirjandust. Peaaegu iga kolhoosipere tellib „Rahva Hääle“ ja „Kolhoosi Elu“. Hulgaliselt tellitakse ka teisi lehti ja ajakirju, nagu „Stalinlikku Noorust“, „Pilti ja Sõna“ ja muid.
Oma eeskujuliku tööga võib noort posteljoni paljudele eeskujuks seada.
K. VÄHK

4. juuli 1931 pühendasid Võrumaa lehed järgmisel päeval, pühapäeval 5. juulil toimuvale Urvaste I laulupäevale palju tähelepanu

Ajalehest Võru Teataja




Ja ajalehest "Elu"

Vägistamine Uue-Antsla vallas

Võru Teataja 4. juuli 1931
Vägistamine.
Neil päevil teatas ametivõimudele Uue-Antsla vallas elutsev 22 aasta vanune neiu S.Z., et juba 10. aprillil olla tema ära vägistatud samas vallas 27 aasta vanuse noormehe J.S. poolt. Mispärast S.Z. sündmust niikaua saladuse katte all pidas, on selguseta.

Esimene VTK kompleksi esimese astme normide täitja

Töörahva Elu 3. juuli 1941
E. Abel Võrumaal esimene
VTK normide sooritamisel on sm. Erna Abel Urvaste Rahvamaja kehakultuuri- ja spordikollektiivist esimese kehakultuurlasena Võrumaal ja teise naisena kogu ENSV-s sooritanud VTK kompleksi esimese astme normid täielikult.
Erna Abel, olles tunnustatud üle riigi kui parim suusataja, näitab, et ka suvel on ta parimaks kehakultuurlaseks ning noorte innustajaks. 1. juunil Antslas peetud kehakultuuri päeval peab eriti esile tooma E. Abeli 14-aastast õpilast Loreida Ilpi, kellest võib tõusta parim nais-kergejõustiklane ENSV-s. Tema jooksustiil on parem, mis üldse nähtud meie naiskergejõustiklaste peres.
H.K.

Urvastes uus organist

Võru Teataja 2. juuli 1931
Urvastel on uus organist.
Laupäeval, 27. juuni pidas Urvaste kirikunõukogu oma järjekorralist koosolekut, kus võeti vastu ja kinnitati 1930. a. aruanne ning seati kokku ka 1931. a. eelarve, tulud-kulud tasakaalus kr. 3320-
Päevakorra tähtsamaks punktiks oli kogudusele uue organisti valimine. Organisti kohale kandideerisid senise organisti k.t. hra Kolk ja Võrumaal tuntud muusikamees hra Kripson. Rõhuval häälteenamusel valiti nõukogu poolt Urvaste kiriku organistiks ja kantselei ametnikuks hra Aksel Kripson, 1. juulist s.a. arvates.
Nõukogu sammu organisti valimise asjus tuleb tervitada, sest noor muusika- ja laulumees hra Kripson võib oma energilisel algatusel Urvaste kiriku elu edendamiseks palju ära teha.

Erika Rõõmu ei kõiguta miski!

Töörahva Elu 1.juuli 1971
E. RÕÕM JÄLLE KÜNNIMEISTRIKS
Tänavu oli põllumajanduslike võistluste tandriks Rakvere rajooni Vinni näidissovhoos-tehnikum. Meie rajooni esindasid põllumajanduslike võistluste võitjad. Võistlused on alati olnud seotud juhuslikkusega, nii ka seekord. Üldjärjestuses saadi 12. koht, mis (nagu asjatundjad kinnitavad) ei vastanud meie võimetele.
Eriti ei vedanud loosiga kündjatel. Meie võistlejatele Erika Rõõmule ja Erich Kunnusele sattusid kivised ja kõvad tükid. Erika Rõõm tõestas veelkord, et ta on vabariigi parim naiskündja. Ei kõigutanud tema tšempionitiitlit ei kivid ega kõva maa. Tasakaalukus, rahulikkus, asjalikkus ja kindel käsi viisid ka tänavu võidule. Õnnitleme!
/---/ E. KOSE

60 aastat tagasi - oi oli lõbus elu!

Kolhoosi Elu 1. juuli 1951
TÄNA KÕIK LAULUPÄEVALE!
Täna. algusega kell 14.00 toimub looduslikult kauni Uhtjärve kaldal III Urvaste ringkondlik laulupäev.
Laulupäevast võtavad osa kõik ümbruskonna laulukoorid, puhk- ja rahvapilliorkestrid ja rahvatantsukollektiivid. Külalistena võtavad laulupäevast osa Põlva rajooni Kanepi rahvamaja ja Võru rajooni Võhandu ja Siiriuse kolhoosi puhkpilliorkestrid.
Pärast laulupäeva kontserti toimub algusega kell 22.00 Siiriuse kolhoosi klubis isetegevusõhtu, kus lavastatakse näidend „Pisuhänd“. Peale näidendi kantakse ette hulgaliselt isetegevuslikke ettekandeid.
Tulge kõik laulupäevale!
Laulupäeva Urvaste külakomisjon