Saturday, February 28, 2009
Vabariigi aastapäev 80 aastat tagasi
Võru Teataja 28. veebruar 1929
Urvaste “mürgelmeister” töötab.
Tungis öösel kauplusse ja peksis aknad puruks.
Öösel, vastu 24. veebruari tungis Urvastes Mälle kauplusse sama valla elanik Aleksei Bless ja peksis poeaknad viimaseni puruks. Kuna kaupmees Valter Leius kodus ei olnud, ei suutnud viimase ema joobnud mürgeldajat lõhkumises takistada. Kannatada sai ka juhuslikult poes viibiv Elmar Schmidt, kellele Bless samuti kallale tungis.
Asjale anti seaduslik käik ja Blessi ootab ränk karistus.
Olgu veel tähendatud, et Aleksei Bless’i juba ammust ajast suurima “mürglimeistrina” ja joomarina tuntakse. Ta “eriala” on päämiselt: tülinorimine, kakelus, aedade ja akende lõhkumine. Ta vabanes hiljuti vanglast, kuhu oli mürglite tagajärjel sattunud.
Urvaste “mürgelmeister” töötab.
Tungis öösel kauplusse ja peksis aknad puruks.
Öösel, vastu 24. veebruari tungis Urvastes Mälle kauplusse sama valla elanik Aleksei Bless ja peksis poeaknad viimaseni puruks. Kuna kaupmees Valter Leius kodus ei olnud, ei suutnud viimase ema joobnud mürgeldajat lõhkumises takistada. Kannatada sai ka juhuslikult poes viibiv Elmar Schmidt, kellele Bless samuti kallale tungis.
Asjale anti seaduslik käik ja Blessi ootab ränk karistus.
Olgu veel tähendatud, et Aleksei Bless’i juba ammust ajast suurima “mürglimeistrina” ja joomarina tuntakse. Ta “eriala” on päämiselt: tülinorimine, kakelus, aedade ja akende lõhkumine. Ta vabanes hiljuti vanglast, kuhu oli mürglite tagajärjel sattunud.
Monday, February 23, 2009
Seltsid tulekahju vastu võitlemiseks ja kultuuri edendamiseks
Võru Teataja 23. veebruar 1929
Urvaste tuletõrje uuele alusele
Üks rühm Koigu-Truutasse ja teine jääb Urvastesse
Urvaste tulekahju kordadel vastastikku aitamise seltsi tuletõrje osakond pidas erakorralise koosoleku vallamajas, kuhu oli tulnud külma ilma pääle vaatamata umbes 30 inimest.
Päevakorras oli tähtsamaks punktiks komandode ja rühmade moodustamine. Et Urvaste vald kaunis suur, siis otsustati asutada üks komandio kahe rühmaga, kus üks rühm saaks asutatud Koigo-Truutasse, kuna teine Urvastesse jääks.Ühtlasi valiti ka rühmajuhid. Urvastes asuva rühma juhiks valiti hr. Julius Neuman ja abiks hra Hugo Ossul; Koigo-Truuta rühma juhiks sai hra Isak Soe ja abiks hra Uhrberg. Kahe rühma asutamine oli tingitud eeskätt sellest, et osakonnal on olemas kõigest kaks pritsi. Kui tulekustutusabinõude hulk suureneb, siis kutsutakse kolmas rühm veel ellu Urvaste mõisasse.
Kustutusabinõude muretsemist takistab praegu rahapuudus. koosolek tuli arvamisele, et peaks korraldama mõni pidu, mille ülejääk läheks abinõude muretsemiseks.
Võru Teataja23. veebruar 1929
“Siiriuse” aastakoosolek
Senine seltsi tegevus on laialdase poolehoiu võitnud.
Hiljuti pidas Eesti Noorsoo Liit “Siirius” oma aastakoosoleku Urvastes, Tasatse talus.Päevakorras olid aruanded ja tegevuskavad ning eelarved ja mitmesugused valimised. Üldine liidu kaasa läbikäik oli möödunud tegevusaastal 1733 krooni 46 senti. Eelarve võeti vastu 1520 krooni suuruses. Ühtlasi on siin ka tarvis ära tähendada E. N. L. “Siiriuse” oma ja võõraskapitali arvud. Liidu oma kapitali suurus oli käesoleva aasta 1. jaanuaril 4000 krooni. Võõraskapitali ehk võlga oli liidul 967 krooni.
Säärased summad on ikka sõna tõsises mõttes maa seltsi kohta aukartust äratavad ja näitavad, et liidu juhatus on möödunud aastal tõsiseid pingutusi teinud. Seda hindas ka koosolek vastavalt ja nii valiti vana juhatus tagasi, pääle pr. Pallitse, keda koosolekule ei olnud ilmunud. Juhatusse said Ernst Keller (esimees). Aug. Alop, K. Tiiberg, A. Roon ja V. Tettler ja pr. Pallitse asemele valiti prl. Th. Tiiberg.
Revisjoni komisjoni valiti hrad R. Lüüs, K. Märtin ja J. Roosbaum.
Laulukoorijuhtideks valiti hrad J. Vassil ja J. Kulk. Näitejuhiks valiti koosolijate ühisel soovil hra O. Märtin, orkestrijuhiks valiti hra Ed. Keller, abideks K. Limbo ja E. Kärblane. Raamatukoguhoidjaks valiti endine K. Tiiberg tagasi.
Muuseas täiendati veel ka liidu ehituskomisjoni mõningate uute liigetega.
Arvestades sellega, et liidul majaehitus käsil ja sellega sisi ka väljaminekud suured, otsustas koosolek üksmeelselt likkmemaksuks määrata 50 sent. Uusi liikmeid võeti vastu 55.
Nagu näha, on rahval tõsist arusaamist liidu püüetest ja sihtidest ja on asutud vastastikusele koostööle. Seda kõike peab liidu aruka juhatuse arvele kirjutama, kes on suutnud võita poolehoidu.
Prunt
Urvaste tuletõrje uuele alusele
Üks rühm Koigu-Truutasse ja teine jääb Urvastesse
Urvaste tulekahju kordadel vastastikku aitamise seltsi tuletõrje osakond pidas erakorralise koosoleku vallamajas, kuhu oli tulnud külma ilma pääle vaatamata umbes 30 inimest.
Päevakorras oli tähtsamaks punktiks komandode ja rühmade moodustamine. Et Urvaste vald kaunis suur, siis otsustati asutada üks komandio kahe rühmaga, kus üks rühm saaks asutatud Koigo-Truutasse, kuna teine Urvastesse jääks.Ühtlasi valiti ka rühmajuhid. Urvastes asuva rühma juhiks valiti hr. Julius Neuman ja abiks hra Hugo Ossul; Koigo-Truuta rühma juhiks sai hra Isak Soe ja abiks hra Uhrberg. Kahe rühma asutamine oli tingitud eeskätt sellest, et osakonnal on olemas kõigest kaks pritsi. Kui tulekustutusabinõude hulk suureneb, siis kutsutakse kolmas rühm veel ellu Urvaste mõisasse.
Kustutusabinõude muretsemist takistab praegu rahapuudus. koosolek tuli arvamisele, et peaks korraldama mõni pidu, mille ülejääk läheks abinõude muretsemiseks.
Võru Teataja23. veebruar 1929
“Siiriuse” aastakoosolek
Senine seltsi tegevus on laialdase poolehoiu võitnud.
Hiljuti pidas Eesti Noorsoo Liit “Siirius” oma aastakoosoleku Urvastes, Tasatse talus.Päevakorras olid aruanded ja tegevuskavad ning eelarved ja mitmesugused valimised. Üldine liidu kaasa läbikäik oli möödunud tegevusaastal 1733 krooni 46 senti. Eelarve võeti vastu 1520 krooni suuruses. Ühtlasi on siin ka tarvis ära tähendada E. N. L. “Siiriuse” oma ja võõraskapitali arvud. Liidu oma kapitali suurus oli käesoleva aasta 1. jaanuaril 4000 krooni. Võõraskapitali ehk võlga oli liidul 967 krooni.
Säärased summad on ikka sõna tõsises mõttes maa seltsi kohta aukartust äratavad ja näitavad, et liidu juhatus on möödunud aastal tõsiseid pingutusi teinud. Seda hindas ka koosolek vastavalt ja nii valiti vana juhatus tagasi, pääle pr. Pallitse, keda koosolekule ei olnud ilmunud. Juhatusse said Ernst Keller (esimees). Aug. Alop, K. Tiiberg, A. Roon ja V. Tettler ja pr. Pallitse asemele valiti prl. Th. Tiiberg.
Revisjoni komisjoni valiti hrad R. Lüüs, K. Märtin ja J. Roosbaum.
Laulukoorijuhtideks valiti hrad J. Vassil ja J. Kulk. Näitejuhiks valiti koosolijate ühisel soovil hra O. Märtin, orkestrijuhiks valiti hra Ed. Keller, abideks K. Limbo ja E. Kärblane. Raamatukoguhoidjaks valiti endine K. Tiiberg tagasi.
Muuseas täiendati veel ka liidu ehituskomisjoni mõningate uute liigetega.
Arvestades sellega, et liidul majaehitus käsil ja sellega sisi ka väljaminekud suured, otsustas koosolek üksmeelselt likkmemaksuks määrata 50 sent. Uusi liikmeid võeti vastu 55.
Nagu näha, on rahval tõsist arusaamist liidu püüetest ja sihtidest ja on asutud vastastikusele koostööle. Seda kõike peab liidu aruka juhatuse arvele kirjutama, kes on suutnud võita poolehoidu.
Prunt
Friday, February 20, 2009
MITTE ENAM TIGUSAMMUL
Töörahva Elu 21. veebruar 1959
Põllud igatsevad lupja ja väetisi* Piimatoodangus tagasiminek* Linnud ja lambad vaeslapse osas* Näha kaugemale homsest!
Urvaste külanõukogu „Siiriuse” kolhoosis oli 1955. a teravilja keskmine hektarisaak 5 ts. Möödunud aastal koguti hektarilt vilja 9,6 ts. 1965. aastal peab sama arv olema 18. Ka kartulisaak, mis mullu ulatus kõigest 68 ts-ni, peab kahekordistuma. Vägisi kerkib huultele küsimus: kas kasv on võimalik ja mida nimelt ette võtta?
Kolhoosi enamik maid on savised ja liivased. Kuid orgaaniliste väetiste ja lubja osas ei või millegagi kiidelda. On tõsiasi, et viimastel aastatel tuli saakide kasv tigusammul mitte niivõrd väetiste hulga suurenemise, kuivõrd just maa parema harimise ja õigeaegse koristamise arvel. Põllumaa iga hektar sai mullu ainult 3,7 tonni orgaanilisi väetisi. Napilt! Lubimerglit veeti kohalikest lademeist, ent vähese lubjasisalduse ja niiskuse tõttu ei tasu vedu end ära.
Siit järeldus – vilja ja kartuli paneb kasvama parem lupjamine ja väetamine. On hädavajalik kasutada alusturvast rohkem! Kas ei tulek esialgu kaaluda isegi käsitsi alusturba tootmist kuni mehhaniseeritud turbatootmise probleem laheneb? Ehk leiab Põllumajanduse Ministeerium võimaluse toota lubiväetisi, kuna „Siiriuses” on raske ilma lupjamiseta midagi head korda saata.
Madala saagi põhjuseks tuuakse veel maa kivisus. Kivide kõrvaldamine võimaldaks maid paremini harida.
Peavalu teeb karjakasvatus. 1957. aastal tõusis piimatoodang lehma kohta 442 kr, jõuti 2296 kiloni. Söödabaasi loomisel jäädi mullu aga muretumaks ja tagajärjeks oli 88 kg piima vähem. Kuigi haljaskonveier oli rahuldavalt sisse seatud, andis tunda jõusööda nappus. Seega mõjub madal põlluviljakus karja toodangule tagasikiskuvalt. Ristikheina hektarisaak oli 12, 41 ts – kasvava karja jaoks sellest ei piisa. Paremini nõuab korraldamist koplite hooldamine ja väetamine, samuti karja jootmine suvel. Ja mitmesugused söödakultuurid – nende kasvatamine aukohale!
Võrreldes 1953. aastaga vähenes kolhoosis villa koguhulk 67 kg võrra. Ometi näitavad kogemused, et lambakasvatusest võib saada head tulu. Miks siis ei suurendata lammaste arvu? 40 lamba pidamisest ületalve ei jätku isegi võrdlemisi väikesele kolhoosile.
Möödunud aastal saadi ka vähem mune, sest kanade hulk kahanes. Ülesandeks jääb kanade pidamistingimuste parandamine ja maksahaiguse kaotamine.
Inimesed „Siiriuses” usuvad edasimineku võimalustesse. Kolhoosi aastaaruande-valimiskoosolekul aga toodi välja ka üksikute hooletust. 14 kolhoosnikut jätsid täitmata normipäevade miinimumi. Noor zootehnik E. Nappo tegeles vähe tõuaretusega. Kartulipanekul ei valitud välja sobivamaid maid. Kuigi traktorid on kolhoosi omad, tuli ette maaharimisel lohakust.
Seitseaastaku ülesanded kohustavad paljuks. „Siiriuses” toodetakse 1965. aastal piima 3, mune 2,5 ja villa 1,5 korda mullusest rohkem. Selleks aga on vaja igal inimesel tõsiselt kaaluda, kuidas arendada majapidamist mitte senisel tigusammul, vaid hoogsal penikoormasammul.
J. ELLEN
Põllud igatsevad lupja ja väetisi* Piimatoodangus tagasiminek* Linnud ja lambad vaeslapse osas* Näha kaugemale homsest!
Urvaste külanõukogu „Siiriuse” kolhoosis oli 1955. a teravilja keskmine hektarisaak 5 ts. Möödunud aastal koguti hektarilt vilja 9,6 ts. 1965. aastal peab sama arv olema 18. Ka kartulisaak, mis mullu ulatus kõigest 68 ts-ni, peab kahekordistuma. Vägisi kerkib huultele küsimus: kas kasv on võimalik ja mida nimelt ette võtta?
Kolhoosi enamik maid on savised ja liivased. Kuid orgaaniliste väetiste ja lubja osas ei või millegagi kiidelda. On tõsiasi, et viimastel aastatel tuli saakide kasv tigusammul mitte niivõrd väetiste hulga suurenemise, kuivõrd just maa parema harimise ja õigeaegse koristamise arvel. Põllumaa iga hektar sai mullu ainult 3,7 tonni orgaanilisi väetisi. Napilt! Lubimerglit veeti kohalikest lademeist, ent vähese lubjasisalduse ja niiskuse tõttu ei tasu vedu end ära.
Siit järeldus – vilja ja kartuli paneb kasvama parem lupjamine ja väetamine. On hädavajalik kasutada alusturvast rohkem! Kas ei tulek esialgu kaaluda isegi käsitsi alusturba tootmist kuni mehhaniseeritud turbatootmise probleem laheneb? Ehk leiab Põllumajanduse Ministeerium võimaluse toota lubiväetisi, kuna „Siiriuses” on raske ilma lupjamiseta midagi head korda saata.
Madala saagi põhjuseks tuuakse veel maa kivisus. Kivide kõrvaldamine võimaldaks maid paremini harida.
Peavalu teeb karjakasvatus. 1957. aastal tõusis piimatoodang lehma kohta 442 kr, jõuti 2296 kiloni. Söödabaasi loomisel jäädi mullu aga muretumaks ja tagajärjeks oli 88 kg piima vähem. Kuigi haljaskonveier oli rahuldavalt sisse seatud, andis tunda jõusööda nappus. Seega mõjub madal põlluviljakus karja toodangule tagasikiskuvalt. Ristikheina hektarisaak oli 12, 41 ts – kasvava karja jaoks sellest ei piisa. Paremini nõuab korraldamist koplite hooldamine ja väetamine, samuti karja jootmine suvel. Ja mitmesugused söödakultuurid – nende kasvatamine aukohale!
Võrreldes 1953. aastaga vähenes kolhoosis villa koguhulk 67 kg võrra. Ometi näitavad kogemused, et lambakasvatusest võib saada head tulu. Miks siis ei suurendata lammaste arvu? 40 lamba pidamisest ületalve ei jätku isegi võrdlemisi väikesele kolhoosile.
Möödunud aastal saadi ka vähem mune, sest kanade hulk kahanes. Ülesandeks jääb kanade pidamistingimuste parandamine ja maksahaiguse kaotamine.
Inimesed „Siiriuses” usuvad edasimineku võimalustesse. Kolhoosi aastaaruande-valimiskoosolekul aga toodi välja ka üksikute hooletust. 14 kolhoosnikut jätsid täitmata normipäevade miinimumi. Noor zootehnik E. Nappo tegeles vähe tõuaretusega. Kartulipanekul ei valitud välja sobivamaid maid. Kuigi traktorid on kolhoosi omad, tuli ette maaharimisel lohakust.
Seitseaastaku ülesanded kohustavad paljuks. „Siiriuses” toodetakse 1965. aastal piima 3, mune 2,5 ja villa 1,5 korda mullusest rohkem. Selleks aga on vaja igal inimesel tõsiselt kaaluda, kuidas arendada majapidamist mitte senisel tigusammul, vaid hoogsal penikoormasammul.
J. ELLEN
Thursday, February 19, 2009
Langenud vabadussõdalane
Postimees 20. veebruar 1919
Teated sõjameestest.
Lipnik Jaan Kerge †
Enamlaste ohvrina langes lipnik Jaan Kerge. Ta astus septembri algul vabatahtlikuna sõjaväkke. Oli aga maakuulamisel enamlaste kätte sattunud, kes tema Valga lähedal Pedeli metsas maha lasksid.
Pea said omaksed kurva teate ja isa palus, et temal lubataks surnukeha koju tuua, mida aga ei lubatud. See sai võimalikuks alles pääle Valga võtmise. Langenu keha oli kuulihaavu täis, revolvri kuul pääs, hambad sisse löödud, käed aga kindlalt selja taha seotud.
9. veebruaril paigutati langenu surnukeha Urvaste surnuaiale, kust kihelkonnast kadunu päri oli. Kogu ümbrus leinab kadunut kui agarat põllumajanduslist uuendajat, kes põllul ja kohalikkudes seltsides ikka esimesi vagusid ajas.
Teated sõjameestest.
Lipnik Jaan Kerge †
Enamlaste ohvrina langes lipnik Jaan Kerge. Ta astus septembri algul vabatahtlikuna sõjaväkke. Oli aga maakuulamisel enamlaste kätte sattunud, kes tema Valga lähedal Pedeli metsas maha lasksid.
Pea said omaksed kurva teate ja isa palus, et temal lubataks surnukeha koju tuua, mida aga ei lubatud. See sai võimalikuks alles pääle Valga võtmise. Langenu keha oli kuulihaavu täis, revolvri kuul pääs, hambad sisse löödud, käed aga kindlalt selja taha seotud.
9. veebruaril paigutati langenu surnukeha Urvaste surnuaiale, kust kihelkonnast kadunu päri oli. Kogu ümbrus leinab kadunut kui agarat põllumajanduslist uuendajat, kes põllul ja kohalikkudes seltsides ikka esimesi vagusid ajas.
Monday, February 16, 2009
Vaabina uudiseid 80 aastat tagasi
Elu 16. veebruar 1929
Vaabinast
Vaabina valla põllumeeste kogul on kavatsus rohelise lipu õnnistamist pühitseda märtsi kuu lõpul. Lipu valmistab kohalik perenaiste selts kingituseks põllumeeste kogule.
Pidupäeva kindlaksmääramine on pühapäeval 17. veebruaril.
Elu 16. veebruar 1929
Vaabina metsakratid vallandati
Nagu teada, leidis riigikontroll Vaabina metsandiku revideerimisel üle 3000 puu puuduvat. Tehti kindlaks, et need puud on kõrvaldatud me savahtide E.Meltsi ja J. Helsteini poolt, millega nimetatud metsavahid riigile üle 300000 sendi kahju tegid.
Kuigi mõnelt poolt neid metsavahte kaitsta püüti, vallandati nad 15. veebruarist ja anti riigi vara raiskamise pärast kohtu alla.
Uued metsavahid neile kohtadele on juba määratud ja asusid 15. veebruarist ametikohustuste täitmisele.
Elu 16. veebruar 1929
Kuri ühismeier Vaabinas
Ajas esimehe meiereist välja
Vaabina ühispiimatalituse meier K. Mikal läks viimasel ajal väga tigedaks. Iga vähema asja pärast pragas ta läbi piimatootjad, ühingu juhatuse ja revisjonikomisjoni. Võtis piima vastu kellelt hääks arvas ja kelle nägu talle ei meeldinud, selle piima saatis koju tagasi. Üldse sai meier selle kodaniku pääle piirita tigedaks, kes julges talle midagi vastu ütelda. Kuid kõige suurem häda oli piimarasva proovidega, mille tegemise juures viibisid revisjonikomisjoni liikmed, kelle vastu tal üldiselt suur viha oli. Kord ajas ta isegi juhatuse esimehe viimase ametliku toimingu korral meiereist välja.
Et sarnase meieri ülesastumisele ja närvilikkusele piiri panna, kutsus hiljuti juhatus meieri enese ette, selgitas talle asjad ära ja tahtsi teda lahti lasta. Meier, nähes, et asjad kurja pöörde võtavad, palus oma närvilikke ülesastumisi väga vabandada ja andis juhatusele kirjaliku lubaduse, et ta neist loobub.
Sellest ajast on kadunud lärm meiereist ja rahva ning meieri vahekord on palju paranenud.
Vaabinast
Vaabina valla põllumeeste kogul on kavatsus rohelise lipu õnnistamist pühitseda märtsi kuu lõpul. Lipu valmistab kohalik perenaiste selts kingituseks põllumeeste kogule.
Pidupäeva kindlaksmääramine on pühapäeval 17. veebruaril.
Elu 16. veebruar 1929
Vaabina metsakratid vallandati
Nagu teada, leidis riigikontroll Vaabina metsandiku revideerimisel üle 3000 puu puuduvat. Tehti kindlaks, et need puud on kõrvaldatud me savahtide E.Meltsi ja J. Helsteini poolt, millega nimetatud metsavahid riigile üle 300000 sendi kahju tegid.
Kuigi mõnelt poolt neid metsavahte kaitsta püüti, vallandati nad 15. veebruarist ja anti riigi vara raiskamise pärast kohtu alla.
Uued metsavahid neile kohtadele on juba määratud ja asusid 15. veebruarist ametikohustuste täitmisele.
Elu 16. veebruar 1929
Kuri ühismeier Vaabinas
Ajas esimehe meiereist välja
Vaabina ühispiimatalituse meier K. Mikal läks viimasel ajal väga tigedaks. Iga vähema asja pärast pragas ta läbi piimatootjad, ühingu juhatuse ja revisjonikomisjoni. Võtis piima vastu kellelt hääks arvas ja kelle nägu talle ei meeldinud, selle piima saatis koju tagasi. Üldse sai meier selle kodaniku pääle piirita tigedaks, kes julges talle midagi vastu ütelda. Kuid kõige suurem häda oli piimarasva proovidega, mille tegemise juures viibisid revisjonikomisjoni liikmed, kelle vastu tal üldiselt suur viha oli. Kord ajas ta isegi juhatuse esimehe viimase ametliku toimingu korral meiereist välja.
Et sarnase meieri ülesastumisele ja närvilikkusele piiri panna, kutsus hiljuti juhatus meieri enese ette, selgitas talle asjad ära ja tahtsi teda lahti lasta. Meier, nähes, et asjad kurja pöörde võtavad, palus oma närvilikke ülesastumisi väga vabandada ja andis juhatusele kirjaliku lubaduse, et ta neist loobub.
Sellest ajast on kadunud lärm meiereist ja rahva ning meieri vahekord on palju paranenud.
Thursday, February 12, 2009
Selline kontsert - Antsla rajoon oli muide just hiljuti Võru rajooniga liidetud
Töörahva Elu 12. veebruar 1959
Külaliskontsert Kuldres
Linnamäe kultuurimaja isetegevuslased andsid hiljuti külaliskontserdi Kuldres. Häid muusikapalu tõid kuuldavale puhkpilli- ja estraadiorkester. Esimene neist tähistas mõne nädala eest oma 30-aastase tegutsemise juubelit. Kuldres laulsid veel segakoor, naisansambel ja solist M. Raudnagel
J. ELLEN
Külaliskontsert Kuldres
Linnamäe kultuurimaja isetegevuslased andsid hiljuti külaliskontserdi Kuldres. Häid muusikapalu tõid kuuldavale puhkpilli- ja estraadiorkester. Esimene neist tähistas mõne nädala eest oma 30-aastase tegutsemise juubelit. Kuldres laulsid veel segakoor, naisansambel ja solist M. Raudnagel
J. ELLEN
Paistab nagu anekdoodi moodi
Võru Teataja 12. veebruar 1929
Metsa vargused Urvastes
Kui vargad saavad vargil ninapidi kokku
Viimasel ajal on Urvaste ümbruskonnas eriti hulk puude-vargusi ette tulnud. Varastatakse päämiselt süllast, ümber töötatud puid. Kannatada on saanud riigimetsad ja eraomanikud.
Läinud nädalal saadi ühe “metsakrati” jälile, kes osutus sama valla kirjuminevikuga isikuks A.U. Viimase juurest leiti hulk puid, mis sarnanesid riigimetsast kaduma läinud puudega. Et U.-l oma metsa pole ja puude päritolu kohta segaseid vastuseid andis, pandi puud aresti alla ja anti asjale seaduslik käik.
Olgu veel tähendatud, et eraomaniku S. metsa juhtunud korraga kaks”ametivenda”. Kohe tekkinud neil järgmine kahekõne:
“Noh, mis sa ka siin metsas otsid?”
“Tulin ka vaata,a natuke, õmblesin peremehele pihtkasuka ja lubas mulle selle eest puid.”
“Ja mina andsin ta’le õllevaadi ning lubas mulle samuti!”
-n.-
Metsa vargused Urvastes
Kui vargad saavad vargil ninapidi kokku
Viimasel ajal on Urvaste ümbruskonnas eriti hulk puude-vargusi ette tulnud. Varastatakse päämiselt süllast, ümber töötatud puid. Kannatada on saanud riigimetsad ja eraomanikud.
Läinud nädalal saadi ühe “metsakrati” jälile, kes osutus sama valla kirjuminevikuga isikuks A.U. Viimase juurest leiti hulk puid, mis sarnanesid riigimetsast kaduma läinud puudega. Et U.-l oma metsa pole ja puude päritolu kohta segaseid vastuseid andis, pandi puud aresti alla ja anti asjale seaduslik käik.
Olgu veel tähendatud, et eraomaniku S. metsa juhtunud korraga kaks”ametivenda”. Kohe tekkinud neil järgmine kahekõne:
“Noh, mis sa ka siin metsas otsid?”
“Tulin ka vaata,a natuke, õmblesin peremehele pihtkasuka ja lubas mulle selle eest puid.”
“Ja mina andsin ta’le õllevaadi ning lubas mulle samuti!”
-n.-
Monday, February 9, 2009
Kas hobune ikka läks koju - ajalugu vist vaikib!
Elu 9. veebruar 1929
Hobusega sõitis linna, jala läks tagasi
Läinud kolmapäeval sõitis Urvaste valla kodanik Karl K. asjaajamise otstarbel linna. Linna jõudes jättis mees hobuse tuttava hoovi, kuna ise asju talitama läks. Kell 1 tagasi tulles leidis mees aga hobuse ühes reega kadunud olevat. Kuna hobune juba varemini mehele sarnast vigurit mänginud on, et lahtirebimise tagajärjel koju sõidab. meest maha jättes, siis arvati ka nüüd hobust koduteel olevat, ja mees pidi tahes või tahtmata pääle väikest kehakinnitust hobusele järele marssima hakkama.
Hobusega sõitis linna, jala läks tagasi
Läinud kolmapäeval sõitis Urvaste valla kodanik Karl K. asjaajamise otstarbel linna. Linna jõudes jättis mees hobuse tuttava hoovi, kuna ise asju talitama läks. Kell 1 tagasi tulles leidis mees aga hobuse ühes reega kadunud olevat. Kuna hobune juba varemini mehele sarnast vigurit mänginud on, et lahtirebimise tagajärjel koju sõidab. meest maha jättes, siis arvati ka nüüd hobust koduteel olevat, ja mees pidi tahes või tahtmata pääle väikest kehakinnitust hobusele järele marssima hakkama.
Enamus tulid 3 tundi hiljem koosolekule?!
Elu 9. veebruar 1929
Seltsi asjade vastu ei tunta huvi
Korraldatakse Urvastes mõni pidu või simman, siis on inimesi murruna koos, peab aga mõni selts koosolekut, siis ootab asjata osavõtjaid. Niisugune lugu juhtus ka läinud laupäeval, mil siin kohalik Haridusselts oma pääkoosolekut pidas. Koosoleku algus oli välja kuulutatud õhtu kella 6-ks, mis ajaks aga ainult paar seltsi liiget kohal oli; kella 7-ks kogunes neid 10 ja kella 9-ks 30 tükki. Edasi hakkasid juba esimesed koju minema, kuna kannatlikumad ootama jäid, sest polnud veel seltsi esimeestki kohal(!) Kell ½ 11 ilmus esimees, lasi silmad üle koosolijate libiseda ja teatas siis, et koosolek kvoorumi mitte kohalolemise pärast pidamata jääb.
Kuna uute määruste järele koolimajades pidude ja koosolekute kestmise aeg piiratud on, peaks ümbruskonna elanikud sellega arvestades teinekord täpselt koosolekule ilmuma.
Seltsi asjade vastu ei tunta huvi
Korraldatakse Urvastes mõni pidu või simman, siis on inimesi murruna koos, peab aga mõni selts koosolekut, siis ootab asjata osavõtjaid. Niisugune lugu juhtus ka läinud laupäeval, mil siin kohalik Haridusselts oma pääkoosolekut pidas. Koosoleku algus oli välja kuulutatud õhtu kella 6-ks, mis ajaks aga ainult paar seltsi liiget kohal oli; kella 7-ks kogunes neid 10 ja kella 9-ks 30 tükki. Edasi hakkasid juba esimesed koju minema, kuna kannatlikumad ootama jäid, sest polnud veel seltsi esimeestki kohal(!) Kell ½ 11 ilmus esimees, lasi silmad üle koosolijate libiseda ja teatas siis, et koosolek kvoorumi mitte kohalolemise pärast pidamata jääb.
Kuna uute määruste järele koolimajades pidude ja koosolekute kestmise aeg piiratud on, peaks ümbruskonna elanikud sellega arvestades teinekord täpselt koosolekule ilmuma.
Uue-Antsla rahvamaja valimiskampaaniale suletud!
Võru Teataja 9. veebruar 1929
Uue-Antsla rahvamaja uksed kinni.
Kihutuskoosolek ajavat rahva marru
Kõnekoosoleku ruumi eest taheti 250 kr.
Ühel viimasel Uue-Antsla vallavolikogu koosolekul oli muu seas arutusel, kas anda valla rahvamaja ruume tarvitada isikutele kõnekoosolekute pidamiseks või mitte.
Volinik Sisas tegi ettepaneku rahvamaja ruume mitte tarvitada anda kõnelejatele. Sõnavõtja põhjendas seda selle asjaoluga, et enne valimisi käivad mitmesuguste rühmade esitajad kõnelemas, see kihutavat valla elanikke üksteise vastu ülesse. Kui valimised möödas, siis ei olevat näha ühtki kõnelejat.
Kogumees Albrecht aga trumpas oma eelkõneleja üle. Ta tegi ettepaneku, mis kõlab sõna-sõnalt järgmiselt: “anda ruume kõnelejatele, kuid võtta tasu 250 krooni õhtu päält.”
Lõpuks tegi volinik Kübara ettepaneku rahvamaja ruumid kõnelejatele tasuta tarvitada anda.
Asuti hääletamisele. Ning hääletamise tagajärgedest selgus, et volinik Sisasi ettepanek on saanud kõige rohkem poolt hääli. Nimelt 9 poolt ja 6 vastu.
Sellega siis võttis vallavolikogu otsuse vastu, misjärele rahvamaja ruume kihutus kõnekoosolekuteks kellegile ei anta. Ning see sündis sellepärast, et üks volinikkudest oli niivõrd arg ja kartlik, et kõnekoosolek on nagu mõni peru või maru hobune, mis ümbruskonna inimesed hulluks ja üksteise vastu vihaseks teeb. Seni on igalpool kõnekoosolekuid peetud ja lubatakse ka hiljem pidada. Ning väga mitmesuguseid kõnekoosolekuid, ka kihutus-kõnekoosolekuid, kuid pole kuulda olnud, et nende pidamine nii lõpmata kardetav on.
Asjas on aga hoopis muud põhjused süüdi, mitte sugugi hirm rahva pärast, vaid oma väikesed potimehelikud kelkimised ja hooplemised, mis võivad mõne teise mõtteosalise kõne kaudu nii mõnegi mehe jalgealuse kuumaks teha. Seda kõike teavad ümbruskonna inimesed ise paremini.
Uue-Antsla rahvamaja uksed kinni.
Kihutuskoosolek ajavat rahva marru
Kõnekoosoleku ruumi eest taheti 250 kr.
Ühel viimasel Uue-Antsla vallavolikogu koosolekul oli muu seas arutusel, kas anda valla rahvamaja ruume tarvitada isikutele kõnekoosolekute pidamiseks või mitte.
Volinik Sisas tegi ettepaneku rahvamaja ruume mitte tarvitada anda kõnelejatele. Sõnavõtja põhjendas seda selle asjaoluga, et enne valimisi käivad mitmesuguste rühmade esitajad kõnelemas, see kihutavat valla elanikke üksteise vastu ülesse. Kui valimised möödas, siis ei olevat näha ühtki kõnelejat.
Kogumees Albrecht aga trumpas oma eelkõneleja üle. Ta tegi ettepaneku, mis kõlab sõna-sõnalt järgmiselt: “anda ruume kõnelejatele, kuid võtta tasu 250 krooni õhtu päält.”
Lõpuks tegi volinik Kübara ettepaneku rahvamaja ruumid kõnelejatele tasuta tarvitada anda.
Asuti hääletamisele. Ning hääletamise tagajärgedest selgus, et volinik Sisasi ettepanek on saanud kõige rohkem poolt hääli. Nimelt 9 poolt ja 6 vastu.
Sellega siis võttis vallavolikogu otsuse vastu, misjärele rahvamaja ruume kihutus kõnekoosolekuteks kellegile ei anta. Ning see sündis sellepärast, et üks volinikkudest oli niivõrd arg ja kartlik, et kõnekoosolek on nagu mõni peru või maru hobune, mis ümbruskonna inimesed hulluks ja üksteise vastu vihaseks teeb. Seni on igalpool kõnekoosolekuid peetud ja lubatakse ka hiljem pidada. Ning väga mitmesuguseid kõnekoosolekuid, ka kihutus-kõnekoosolekuid, kuid pole kuulda olnud, et nende pidamine nii lõpmata kardetav on.
Asjas on aga hoopis muud põhjused süüdi, mitte sugugi hirm rahva pärast, vaid oma väikesed potimehelikud kelkimised ja hooplemised, mis võivad mõne teise mõtteosalise kõne kaudu nii mõnegi mehe jalgealuse kuumaks teha. Seda kõike teavad ümbruskonna inimesed ise paremini.
Sunday, February 8, 2009
80 aastat ees või taga!
Võru Teataja 7. veebruar 1929
Aastakoosolek Urvastes
Aruande ja tegevuskava asemel räägiti “tuhkruraudadest”.
Opositsiooni kartusel jäi koosolek pidamata
2. veebruaril pidi olema Urvaste Rahvahariduse seltsi aastakoosolek. Et aga publik õigeks ajaks kohale ei ilmunud, siis oodati, mis tõttu aeg venis pikale. Viimaks kogus niipalju, et oleks võinud rahus alata. Kuid kõikide meelepahaks ei tehtud seda.
Nagu kurjad keeled räägivad olla koosolek pidamata jäänud opositsiooni kartusel.
Lõpuks teatas esimees, et koosolek liikmete vähesuse tõttu ära jääb. Asi oleks sellega lõppenud, kui mitte kahe seltsi liikme vahel omavaheline sõnavahetus tunnistajate juuresolekul maad poleks võtnud. Nimelt kahtlustas seltsiliige K.N. seltsiliiget V.K. tuhkruraudade varguses. Tekkis tüli, kus lendasid sõnad, nagu: varas, krants, kaabak jne.
Kuid ei saa mainimata jätta, et isikud, kes nimetavad end “haritlasteks”, peaksid ka teisiti end avalikus kohas ülevalpidama. Oma isiklikke asju võib ju kõrvalisel teel õiendada, ehk kui muidu ei saa, siis on ju olemas politsei, aga mitte seltsi koosolekul.
Nähtavasti meeldis see asi ka juhatusele, sest see ei astunud mingisugust sammu selleks, et tülitsejaid vaikima sundida. Hariduse seltsi eesmärk peaks küll midagi muud olema – see on igale ühele selge – aga mitte lasta liigetel eneste vahel “karvukitkuda”.
Aga siiski on ju lihtsam tüli kuulata, kui aruande ja tegevuskava kallal pääd murda.
Seltsiliige
Aastakoosolek Urvastes
Aruande ja tegevuskava asemel räägiti “tuhkruraudadest”.
Opositsiooni kartusel jäi koosolek pidamata
2. veebruaril pidi olema Urvaste Rahvahariduse seltsi aastakoosolek. Et aga publik õigeks ajaks kohale ei ilmunud, siis oodati, mis tõttu aeg venis pikale. Viimaks kogus niipalju, et oleks võinud rahus alata. Kuid kõikide meelepahaks ei tehtud seda.
Nagu kurjad keeled räägivad olla koosolek pidamata jäänud opositsiooni kartusel.
Lõpuks teatas esimees, et koosolek liikmete vähesuse tõttu ära jääb. Asi oleks sellega lõppenud, kui mitte kahe seltsi liikme vahel omavaheline sõnavahetus tunnistajate juuresolekul maad poleks võtnud. Nimelt kahtlustas seltsiliige K.N. seltsiliiget V.K. tuhkruraudade varguses. Tekkis tüli, kus lendasid sõnad, nagu: varas, krants, kaabak jne.
Kuid ei saa mainimata jätta, et isikud, kes nimetavad end “haritlasteks”, peaksid ka teisiti end avalikus kohas ülevalpidama. Oma isiklikke asju võib ju kõrvalisel teel õiendada, ehk kui muidu ei saa, siis on ju olemas politsei, aga mitte seltsi koosolekul.
Nähtavasti meeldis see asi ka juhatusele, sest see ei astunud mingisugust sammu selleks, et tülitsejaid vaikima sundida. Hariduse seltsi eesmärk peaks küll midagi muud olema – see on igale ühele selge – aga mitte lasta liigetel eneste vahel “karvukitkuda”.
Aga siiski on ju lihtsam tüli kuulata, kui aruande ja tegevuskava kallal pääd murda.
Seltsiliige
Wednesday, February 4, 2009
9 aastat tagasi - Urvaste mail lahingud
Postimees 4. veebruar 1919
Kodumaalt.
Urvaste kihelkonnast. Jõumees Teppan. Urvaste poolt tulevad teated, et Tartus tuttav jõumees Teppan sääl enamlaste käe läbi surma saanud. Eesti sõjaväe taganemise ajal jäi Teppan Tartu, kus punased teda pea oma sõjaväkke võtsid. Enamlaste taganemise puhul lahkus Teppan nendega ühes Tartust. Hiljemini ärkas tal tahtmine Tartusse tagasi pöörduda kolm seltsimehega, sattus aga enamlaste küüsi. Need mõistsid ta ühes teiste põgenejatega surma. Mahalaskmise kohal rebis Teppan ühe timuka käest püssi ja põmmutas neli punast maha. Et aga punaseid 10-12 nelja vastu oli, tapsid need ometi Teppani ja kolm ta seltsilist.
Kodumaalt.
Urvaste kihelkonnast. Jõumees Teppan. Urvaste poolt tulevad teated, et Tartus tuttav jõumees Teppan sääl enamlaste käe läbi surma saanud. Eesti sõjaväe taganemise ajal jäi Teppan Tartu, kus punased teda pea oma sõjaväkke võtsid. Enamlaste taganemise puhul lahkus Teppan nendega ühes Tartust. Hiljemini ärkas tal tahtmine Tartusse tagasi pöörduda kolm seltsimehega, sattus aga enamlaste küüsi. Need mõistsid ta ühes teiste põgenejatega surma. Mahalaskmise kohal rebis Teppan ühe timuka käest püssi ja põmmutas neli punast maha. Et aga punaseid 10-12 nelja vastu oli, tapsid need ometi Teppani ja kolm ta seltsilist.
Subscribe to:
Posts (Atom)
