MITTE ENAM TIGUSAMMUL

Töörahva Elu 21. veebruar 1959

Põllud igatsevad lupja ja väetisi* Piimatoodangus tagasiminek* Linnud ja lambad vaeslapse osas* Näha kaugemale homsest!

Urvaste külanõukogu „Siiriuse” kolhoosis oli 1955. a teravilja keskmine hektarisaak 5 ts. Möödunud aastal koguti hektarilt vilja 9,6 ts. 1965. aastal peab sama arv olema 18. Ka kartulisaak, mis mullu ulatus kõigest 68 ts-ni, peab kahekordistuma. Vägisi kerkib huultele küsimus: kas kasv on võimalik ja mida nimelt ette võtta?
Kolhoosi enamik maid on savised ja liivased. Kuid orgaaniliste väetiste ja lubja osas ei või millegagi kiidelda. On tõsiasi, et viimastel aastatel tuli saakide kasv tigusammul mitte niivõrd väetiste hulga suurenemise, kuivõrd just maa parema harimise ja õigeaegse koristamise arvel. Põllumaa iga hektar sai mullu ainult 3,7 tonni orgaanilisi väetisi. Napilt! Lubimerglit veeti kohalikest lademeist, ent vähese lubjasisalduse ja niiskuse tõttu ei tasu vedu end ära.
Siit järeldus – vilja ja kartuli paneb kasvama parem lupjamine ja väetamine. On hädavajalik kasutada alusturvast rohkem! Kas ei tulek esialgu kaaluda isegi käsitsi alusturba tootmist kuni mehhaniseeritud turbatootmise probleem laheneb? Ehk leiab Põllumajanduse Ministeerium võimaluse toota lubiväetisi, kuna „Siiriuses” on raske ilma lupjamiseta midagi head korda saata.
Madala saagi põhjuseks tuuakse veel maa kivisus. Kivide kõrvaldamine võimaldaks maid paremini harida.
Peavalu teeb karjakasvatus. 1957. aastal tõusis piimatoodang lehma kohta 442 kr, jõuti 2296 kiloni. Söödabaasi loomisel jäädi mullu aga muretumaks ja tagajärjeks oli 88 kg piima vähem. Kuigi haljaskonveier oli rahuldavalt sisse seatud, andis tunda jõusööda nappus. Seega mõjub madal põlluviljakus karja toodangule tagasikiskuvalt. Ristikheina hektarisaak oli 12, 41 ts – kasvava karja jaoks sellest ei piisa. Paremini nõuab korraldamist koplite hooldamine ja väetamine, samuti karja jootmine suvel. Ja mitmesugused söödakultuurid – nende kasvatamine aukohale!
Võrreldes 1953. aastaga vähenes kolhoosis villa koguhulk 67 kg võrra. Ometi näitavad kogemused, et lambakasvatusest võib saada head tulu. Miks siis ei suurendata lammaste arvu? 40 lamba pidamisest ületalve ei jätku isegi võrdlemisi väikesele kolhoosile.
Möödunud aastal saadi ka vähem mune, sest kanade hulk kahanes. Ülesandeks jääb kanade pidamistingimuste parandamine ja maksahaiguse kaotamine.
Inimesed „Siiriuses” usuvad edasimineku võimalustesse. Kolhoosi aastaaruande-valimiskoosolekul aga toodi välja ka üksikute hooletust. 14 kolhoosnikut jätsid täitmata normipäevade miinimumi. Noor zootehnik E. Nappo tegeles vähe tõuaretusega. Kartulipanekul ei valitud välja sobivamaid maid. Kuigi traktorid on kolhoosi omad, tuli ette maaharimisel lohakust.
Seitseaastaku ülesanded kohustavad paljuks. „Siiriuses” toodetakse 1965. aastal piima 3, mune 2,5 ja villa 1,5 korda mullusest rohkem. Selleks aga on vaja igal inimesel tõsiselt kaaluda, kuidas arendada majapidamist mitte senisel tigusammul, vaid hoogsal penikoormasammul.
J. ELLEN