Friday, November 26, 2010

Urvaste EIK õpetajate lehekülg

Töörahva Elu 27. november 1980
kodu ja kool
LEHEKÜLJE KOOSTANUD URVASTE ERIINTERNAATKOOLI ÕPETAJAD

Silmaring laieneb

Ka pedagoogil tuleb end pidevalt täiendada, silmaringi laiendada. Selleks aitab kaasa kooli ametiühingukomitee.
Traditsioonikohaselt korraldatakse aastas üks ekskursioon. Ühel aastal viibivad töötajad lühiekskursioonil, mis kestab 1-2 päeva, teisel aastal – pikal reisil. 1980. a. suvel käisid ametiühingu liikmed 13-päevasel Karpaatide-reisil, tutvumaks kangelaslinnadega nagu legendaarne Brest, Kiiev, Minsk. Sõidu teiseks eesmärgiks jäi tutvuda Taga-Karpaatia looduse omapära ning kohalike elanike majandusalase tegevusega. 1981. a. suve hakul viib tee kooli pedagoogid Tallinna, kus külastatakse olümpiaehituste kompleksi Pirital ning tutvutakse Tallinna uute muuseumidega.
1980. a kevadel lõpetas töö 2-aastane tervise rahvaülikool, mille tegevusprogrammi koostas kooliarst H. Jänes. Meditsiinialaseid teadmisi pakkusid nimekad arstid Võrust ning dr. Uusmaa Tartust. Õppekavas olid ka tervisliku toitumise probleemid. Kuulajad degusteerisid omavalmistatud salateid, kattega võileibu, kondiitritooteid, proovisid tervislikke jooke jne. Soovijaid varustati retseptidega. Naisperele andis konsultatsiooni kosmeetik.
Kooli direktsioon on alati leidnud asendamisvõimaluse neile töötajaile, kellel tööperioodi ajaks avanes ravituusiku saamise võimalus. Eelmisel tööaastal said sanatoorset ravi kuus töötajat.
Urvaste filiaali õpetajate majast on kooli töötajate käsutusse antud kõik 12 korterit, millega paranesid olme ning töötingimused. Eelmisel õppeaastal rõõmustas töötajaid see, et saadi õigeaegselt kätte kogu vajalik küte, tänu Urvaste külanõukogu täitevkomitee esimehe Olev Aropi operatiivsusele.
MARET LINDSAAR,
ametiühingukomitee liige


MITTE RAAMATU LEHEKÜLGEDELT
Urvaste Eriinternaatkoolis omistatakse tööõpetusele erilist tähelepanu. Tööõpetuse tundide arv võrreldes teiste üldhariduslike koolidega on mitmekordne. Õpilasi on tööõpetuse rühmas ainult 8-10. See võimaldab nende tihendatud jälgimist ja individuaalset juhendamist.
Programmid on koostatud erialade järgi. Õpilane omandab erialateadmisi alates 4. klassist. Õpiakse põllunduse, õmblemise, lukksepa ja tisleri eriala.
Lisaks suurele tundide arvule on veel ette nähtud õppepraktika 7. klassis 96 tundi. 8. klassi õppepraktika keskus on samuti 96 tundi ja see toimub ettevõttes või koolis.
Kooli lõpetamise eel on kvalifikatsioonieksam. Õpilaste erialaseid teadmisi kontrollib eksamikomisjon, mis koosneb ettevõtete spetsialistidest. Lõpetajad on kohustatud esitama ühe iseseisvalt tehtud töö. Eksami sooritamise korral antakse välja kvalifikatsioonitunnistus.
Tööõpetuse ainekabinettide ja töökodade sisustamisel on arvestatud ajakohaseid nõudeid. Õmblusklassis on 3 erinevat liiki õmblusmasinaid. Metallitöökojas on 4 metallilõikepinki, puidutöökojas 9 puidutöömasinat. Kasutatakse hulgaliselt rakiseid, mis kergendavad tööoperatsioone ja teevad ohutuks õpilaste töö masinal.
Praktiliste tööde kaudu koolis ja ettevõtteis tutvub õpilane oma tulevase elukutsega. Siin ei õpita elukutset mitte üksi raamatu lehekülgedelt, vaid käiakse põhimõtte järgi – töö teeb meistriks.
Õpilaste elu veelgi paremaks ettevalmistamiseks oleks vaja kooli juures avada üheksandad kutseklassid, mida kahjuks senini ei ole olnud võimalik teha ruumikitsikuse tõttu. See saab teosk tulevikus.
Oma laste elukutse edukale omandamisele saavad ka lastevanemad palju kaasa aidata seega, kui nad jälgivad laste koolikohustuse täitmist. Tihti aga nad seda ei tee. Hilisemas elus on see asjaolu ka üheks tööluuside esinemise põhjuseks. Enne harjutakse koolist, hiljem töölt puuduma.
kooli eesmärk on kasvatada noortes tööarmastust. Selle ülesande suudame täita ainult tihedas koostöös lastevanematega.
Kooli senised lõpetajad töötavad enamus edukalt Võru rajooni põllumajanduses farmides, traktoritel, autodel, paljudes tööstusettevõtetes, metsamajanduses, kaubanduses, teeninduses jne. Neist on saanud korralikud tööinimesed. See teeb tõsist rõõmu.
JULIUS UNGRU,
professionaalse tööõpetuse õpetaja

Delegaate

Töörahva Elu 27. november 1980
PARTEIKONVERENTSI DELEGAATE
Juured mullas
Esimene käik hommikul on farmimehaanikul dispetširuumi. Kell seitse suvel ja kell kaheksa talvel algab Kuldres igahommikune dispetšeritund, sealt saab Tõnu Ingver esimese informatsiooni, kuidas on lood lautade juures. Seal öeldakse ka, kui seadmete remondibrigaadi kuivatite või veskite juurde vaja. Majand on suur, loomi palju ja loomahooneid palju. Pole hommikut, kui farmimehaanik ei peaks oma märkmikku kirja panema lauta, kuhu neid kohe oodatakse.
Farmimehaanikule allub Kuldres kaks neljamehelist brigaadi: Vambola Asula brigaadile kuuluvad lüpsifarmide seadmed, Eino Urbanikule noorkarjalautade ja sigalate seadmed.
Tööpuudust ei ole. Viimastel aegadel on Kuldres laudad rekonstrueeritud, ka neisse tuleb seadmed ise paigaldada. Praegu on Urvastes käsil veski ehitus.
Oma meestega on farmimehaanik rahul, eriti hindab ta Vambola Asulat, asjalikult nõudlikku brigadiri, kelle brigaadile kohe midagi ette heita pole.
Pikisilmi ootab farmimehaanik tehnilise abi autosid, mis majand tellinud ja kuuldavasti tellimus ka täita lubatud. Auto on kummalgi brigaadil praegu ka, aga kumbki neist on üle kümne aasta vana ja remontida peaaegu võimatu.
Kombaineriks olek on meestel nagu libahundiks käimine. Räägid sügisel kombaineritega ja vähemalt pooled tõotavad, et see lõppenud lõikus oli nende viimane lõikus, et järgmisel aastal enam ei lähe. Nad manavad kombaineri ameti maapõhja. Sest ilm on vihmane ja kõrs vintske, kogu aja kiilus heedri kinni, et kohe rohkem tuli maas kui roolis olla.
Pikk talv aitab vihmase suve kuivemaks ja kõrre püstisemaks unustada. Ja jälle hakkab meest kombainile kiskuma. Kisub nii, et ühel päeval on ta kombainerite nimekirjas. Kõik algab otsast.
Tõnu Ingveril on kombaineri praktikat pikemalt kui farmimehaaniku oma. Selleks aastaks on kombain talvekorteris. Uue lõikuseni. Nii arvab ka ta ise. Nüüd tuleks tal viies lõikus.
Senised on täie ette läinud. Esimene kulus õppimiseks. Kolmas tõi perre preemiaks saadud „žiguli“. Tänavu võistlesid rajoonis esimeste kohtade pärast kaks Kuldre gruppi. Võitis Keskuse ja kolmandaks jäi Vaabina grupp. Vaabina grupis olid peale Tõnu Ingveri kombaineriteks veel bussijuht Volli Kurss, autojuht Mart Teder ja ohutustehnika insener Kaljo Timmi. Neli tööle vihast meest, kellel töökojameeste abi eriti vaja ei läinud. Kõik nad oskasid keevitada, väiksemast remondist rääkimata.
„Oleks võinud Keskuse gruppi ehk võita, aga …“ muigas Tõnu Ingver.
Aga?
„Kombain läks ümber. Minul endal. See võttis viis päeva remonti.“
Ainult sel, kes midagi ei tee, ka midagi ei juhtu.
Ingver arutles edasi, et kombain ei läinud põllu ainsamast kallakust üles. „Lasksin kombaini tagasi ja hakkasin uuesti üles minema. Ja siis ta läks. Kõik neli ratast olid taeva poole.“
Hea, et mees terveks jäi.
„Punker oli vilja täis. See vist päästis. Aga kombaini lõhkus palju.“
Enne seda olid mehed võtnud Urvaste mägised põllud ja kombain kuulas sõna.
Kuldre tuli kolhoosidest viljakoristusel sotsialistliku võistluse võitjaks ja saak oli meie majandite parimaid.
„Töökorralduses ei tea laita midagi. Kui et viljaveoautod peaksid hommikul varem põllule jõudma. Mõnikord tuli neid oodata.“ Kombain ei tohiks autot oodata, sest kombainer jälgib ilma ja vilja ja peaks, niipea kui kaste tahenenud, vilja minema.
„Tänavune koristus oli võrdlemisi lihtne. Lamandunud vilja oli vähe.“
Farmimehaaniku tööd hindavad loomakasvatajad. Majandi peazootehnik Irma Teos ütleb, et vara veel midagi öelda, sest Tõnu Ingver on farmimehaanikuks alles esimest aastat, enne seda oli tehnilise hoolde mees, aga et sellest ajast, kui Ingver ameti üle võttis, on töö korralikult läinud, noorel mehel nõudmist ja tahtmist on. Ja tööd on farmides tohutult palju.
Tõnu Ingver on läbinisti oma majandi mees. Isakodu on siin, siia tuli pärast Tihemetsa tehnikumi lõpetamist, käis armees aega teenimas ja tuli taas majandisse tagasi, siia rajas oma kodu.
Kuldre kolhoosi kommunistid valisid Tõnu Ingveri delegaadiks rajooni parteikonverentsile.
NAIMA NAVI

Varas jäi vahele, aga saavutas leppimise

Võru Teataja 27. november 1930
Varas jooksis peremehega rinnutsi kokku.
Varas ostis pärast varguse ebaõnnestumist peremehele liitri viina.
Kooraste vallas on vargused niiöelda „moest väljas“. Kuigi mõni joodik kusagil salakõrtsis vargusplaani peab, siis, nagu „jumalast juhitud“, lõpeb ikka nii, et vargus nurja läheb ja ainult ümbruskonnale tast mõni aeg rääkida saab.
Niisugune lugu juhtus ka hiljuti Kooraste vallas Kaagri asunduses.
Kohapääl tuntud „lakekrants“ H. otsustas Kaagri asuniku L. aita revideerida. Ta asuski ühel päeval L. aida ukse kallale. Seda aga märkas L. ja jooksis aida taha, kuhu ka varas tahtis peitu minna. Varga õnnetuseks juhtusid nad aga aida nurga taga rinnutsi kokku, millest mõlemad nii ehmusid, et peremehel meelest läks varast kinni võtta. Vargal läks jällegi meelest eest ära jooksta. Et H. ja L. tuttavad, siis jättis L. asjale seadusliku käigu andmata, nad leppisid varssi kokku, nii et H. ostis L-le liitri viina, mida ise tühjendada aitas.


Võru Teataja 4. detsember 1930
Ei ole see H.
Koorastest pärit Ferd. Hani palub meid teatada, et tal midagi ühist ei ole selle H-ga, kellest juttu on meie lehe 135. numbris, pealkirja all „Varas jooksis peremehega rinnutsi kokku.“

Sunday, November 21, 2010

Müüdi autosid ka sügaval nõukaajal

Töörahva Elu 22. november 1960
Müüa sõiduauto „Pobeda“ Urvaste k/n. „Pioneeri“ kolhoosis. Küsida kontorist. Kõiv.

Viinavargus Uue-Antslas

Võru Teataja 22. november 1930
Puhte-viina vargus Uue-Antslas
Neil päevil sõitis Antsla alevist koju Peeter Albrecht. Vankris oli surnud ema jaoks puusärk, puhti pidamiseks korv viina ja muud kraami. Õhtul, umbes kella 7 ajal, jõudes Kuldre kohale, laskis P. A. hobusel üksinda koju sihis minna, kuna ise jooksis maanteelt vähekese eemale, vallamajja posti võtma. Järgnedes hobusele 10 minuti pärast, leidis P. A. üllatuseks, et vankrist oli 9 pudelit viina ära varastatud, ajal mil ta vallamajas viibis. Juurdlus selgitas ka viinavarga ja selleks osutus käskjala poeg, kelle käest ka viin kätte saadi. Nüüd tuleb mehikesel, kellel sarnane tegu mitte esimene polnud, kohtus vastust anda.

Kooli aastapäev

Töörahva Elu 21. november 1970
Kohtume jälle!
Kuldre 8-kl. Kool kutsub kõiki endisi õpetajaid ja õpilasi tähistama kooli 60. aastapäeva 5. detsembril 1970. a. kell 17. Osavõtust palutaks teatada hiljemalt 2. detsembriks.

Sigala vastu talvele

Töörahva Elu 21. november 1950
Vastu talvele
Antsla rajooni Urvaste kolhoosis minnakse hästi ettevalmistatult vastu karja talveperioodile. Juba varakult remonditi sigala, kuna hiljuti lõpetati korrastustööd lauda juures. Karjalaudas tehti uued sõimed ja joogikünad, parandati uksed, aknad, katused ja laed.
Loomapidamishoonete ettevalmistamisel töötasid eriti agaralt kolhoosnikud K. Raamat ja J. Lõhmus.

V. Tammiste

Loengud demokraatlikuimast valimissüsteemist

Töörahva Elu 21. november 1950
Agitaator kolhoosikülas
Õhtul kogunevad Urvaste külanõukogu Tamme kolhoosi liikmed kolhoosi punanurka. Täna viiakse siin läbi vestlus „Nõukogude valimissüsteem on kõige demokraatlikum maailmas.“ Loenguga esineb Urvaste 7-kl. kooli õpetaja kommunistlik noor sm. L. Ilp.
Noor lektor on kolhoosnikutele juba vana tuttav. Ta on pälvinud lastevanemate täieliku poolehoiu oma väljapaistva tööga õpilaste kasvatamisel, ühtlasi seati ta kolhoosnikute poolt üles saadikukandidaadiks Antsla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. Seepärast on tänasel vestlusõhtul eriti palju osavõtjaid.
Sm. Ilp toob lihtsate, elust võetud näidete varal esile meie valimissüsteemi demokraatlikku iseloomu. Eriti selgeks saab nõukogude demokraatia paremus võrreldes kodanliku demokraatiaga, kui ta tõmbab võrdlevaid jooni kapitalistlike maade ja meie valimisseaduse vahel. Kolhoosnikud võtavad loengu vastu suure poolehoiuga. Ü. Kasemets

Friday, November 19, 2010

Karjatalitajate hooletusest

Töörahva Elu 19. november 1960
KUI POLE HOOLT, POLE KA PIIMA
(Märkmeid „Töörahva Elu“ kontrollreidilt)
Viimastel nädalatel annab väga mitme majandi kari tunduvalt vähem piima kui varem. Äsja korraldas „Töörahva Elu“ toimetus kontrollreidi toodangu languse põhjuste väljaselgitamiseks. Sellest võtsid osa rajooni põllumajanduse inspektsiooni peazootehnik V. Kamm, zootehnik A. Arnim ja toimetuse töötaja L. Urbanik.
Mida reidil nähti-kuuldi, sellest allpool.
PABERID JA TEGELIKKUS
„Lubamine ja ratsioon ei pea looma üleval ega anna piima! Vaja on ikka sööta ennast!“
Marxi-nimelise kolhoosi Restu-Madise lauda talitaja H. Rebane on tusane ja tujust ära. Piimaga, jah, on suur tagasiminek. Dekaadi jooksul kaotada kohe terve kilo lehma kohta päevas – seda enam kergesti tagasi ei saa…
Söödaratsioon lubab selles kolhoosis igale lüpsi lehmale 15 kg silo, 3 kg heina, 3 kg põhku ja 1 kg jõusööta. Kuid tegelikult on käesoleva kuu esimesel poolel silo lauda juurde toodud nii vähe, et see ei ulatu isegi pooleni lubatud normist. Söötade juurdevedu on antud põllundusbrigaadi liikmete hooleks. Seni aga on see kulgenud väga juhuslikult ja ebakorrapäraselt.
„Silonormi pole ka meie loomade grupid korralikult kätte saanud,“ tõendavad kolhoosi kontori lähedal asuva lauda talitajad. „Mõnel päeval on loomade ninaesiseks ainult koresööt. Siis muidugi kisub piima nii väheseks, et häbi kõnelda…“
1.-10. novembrini saadi Marxi-nimelises kolhoosis igalt lehmalt 3,9 kg piima. Mullu samal ajal oli see arv hoopis suurem – 6,3 kg.
Karja hooldamises on peale puuduliku söötmise veel teisigi lünki. Enamikul loomadest on küljed, kõhualune ja puusad paksu sõnnikuga kaetud – nende puhastamist ei ole kolhoosi zootehnik L. Reiman nõudnud ja talitajad pole siin ka omal algatusel midagi ette võtnud.
SAMA MUUSIKA JA SÕNAD
„Edasi“ kolhoos on rajooni parimaid piimatootjaid majandeid. Siinsed söödaratsioonid ei jäta midagi soovida: need lubavad igale loomale päevas 30-40 kg silo, väljalüpstud piimakilo kohta 200 g jõusööta ja head heinagi on karja tarbeks piisavalt.
Kuid ometi muutusid ka siin novembri esimesel dekaadil lood piimaga kitsaks. Ainult 6,5 kg piima päevas lehma kohta on „Edasi“ karjalt väga kesine ja tagasihoidlik tulemus. Pealegi võis seal märkida tugevat langust oktoobrikuu viimase kümmepäevakuga võrreldes (1,3 kg lehma kohta päevas). Kari asub suurelt jaolt uues, mugavas laudas, on korralikult puhastatud, saab automaatjootjatest vajaduse järgi vett … Kõik peaks olema korras …
Ent novembri hakul juhtus siingi, et keegi ei pidanud karjameeste tööl eriti silma peal. Lautadesse toodi silo palju vähem kui ratsioon ette nägi ja kari vastas kohe sellisele lohakusele. Piima tuli hoopis kitsimalt kui varem.
Niisiis – „Edasi“ ja Marxi-nimelise kolhoosi veisekarja varustajad lõid ühise rinde. Kahju ainult, et see sündis halva eesmärgi pärast. Hoopis ilusam ja tänuväärsem oleks, kui nad võitleksid karja toodangu suurendamise eest!

Friday, November 12, 2010

Siiriuses küntakse sood

Töörahva Elu 12. november 1960
„SIIRIUSES“ KÜNTAKSE SOOD
Söödabaasi suurendamise küsimus tõusis „Siiriuse“ kolhoosis teravalt päevakorda juba möödunud aasta lõpupäevil, kui üldkoosolekul arutati uueks aastaks võetavaid sotsialistlikke kohustusi. Oli vaja teha 30 ha ulatuses maaparandustöid.
Suvel tegid Võru maaparandusjaama mehed Lõhtsoos töödega algust. Ekskavaator süvendas peakraavi ja mitmekopalise ekskavaatoriga kaevati kuivenduskraavid. Kuivendustorud pandi kohale ja soo hakkas silmnähtavalt kuivama.
Nüüd müristavad siin sooatradega traktorid DT-55 ja DT-54, mida juhivad mehhanisaatorid Noorkõiv ja Pillai. Iga ringiga laieneb mustmullapind.
E. JÕESAAR

Selliseid uudiseid harjunud ennem veneajaga seostama

Võru Teataja 12. november 1930
Vaabina üllatusrikas või.
Neil päevil tabas Vaabinas X. perekonda kummaline üllatus. Nimelt oli peremees ostnud Vaabina meiereist võid, millest leiti umbes poole sentimeetri laiune ja 2 sntm. pikkune karvadega kaetud nahatükk, väga sarnane roti nahale. Samalaadilisi juhuseid olevat Vaabina meierei võiga varemgi juhtunud. Selletõttu pole midagi imestada, kui meierei võist rohkesti siseturule müügiks läheb.

Thursday, November 11, 2010

Rahvakontroll jälgis rõukude tegemist

Töörahva Elu 10. november 1970
RAHVAKONTROLL
PUUDUSTE AVASTAMISEST EI PIISA
/---/
KULDRE KOLHOOSI RAHVAKONTOLÖRID jälgisid pidevalt heinarõukude tegemist ning juhtisid kohe tähelepanu, kui mõni sai halvasti tehtud. Tänu sellele vihmad heina ei kahjustanud ja hein võeti arvele hindega „hea“. Sama valvsa silmaga jälgiti ka kombainide tööd, katkiste sõrgadega või reguleerimata kombainiga ei lubatud töötada. Kõige selle tulemusena vähenesid saagikaod ja keskmine teraviljade hektarisaak tõusis rõõmustavalt. /---/

Poliitikaa!

Võru Teataja 10. november 1920
Uuest-Antslast. Pühapäeval 7. novembril oli Uues-Antslas koolimaja ruumides kõnekoosolek. Kõnelesid üliõpilane L. Luigas aine üle „Haridus ilmavaate alusena ja riik“ ning Dr. Zeiger „Riigimajandus“. Esimene kõneleja selgitas omas kõnes, missugune suur tähtsus on haridusel riiklises elus, eriti demokraatlises riigis, kus rahvas ise riigi ülemvalitsejana esineb. Harimata rahvas võib siin mitmesuguste õnneotsijate ja mustasajaliste küüsi sattuda, kes vaga näo pähe teevad ja ennast rahva kasude kaitsjana paista lasevad. Valimiste küsimust puudutades toonitas kõneleja, et rahvas, kui ta tahab, et ta tulevik kindla kätte saaks juhitud, peab oma hääled niisugusele erakonnale andma, kellele Eesti riikline iseseisvus kallis on ja kes suudavad riiki valitseda. Teine kõneleja näitas enda kõnes, mis meil majanduslisel alal juba kätte saadud on, selle lühikese aja peale vaatamata, mis Eesti iseseisvana riigina on püsinud. Kõneleja toonitas, et meil looduslisi varasid ja jõudusi on, nagu näituseks: kosed, turba sood, põlevkivi. Kuid nende täielik ärakasutamine nõuab aega. Ainult aegamööda ja väsimata tööga võib siin midagi suuremat korda saata.
Läbirääkimistel astus maaliitlane Albrecht üles ja hakkas põllumeeste kogusid, kui iseseisvat ärarippumata poliitilist parteid kaitsma, mida esimene kõneleja oli paljastanud ja äranäidanud, et põllumeeste kogud on maaliidu poolt poliitilises mõttes loodud, et väikepõllumeeste tiiva all omi pangaomanikke ning suurmaapidajaid Riigikogusse saata, „Maaliidu“ nimega nad juba midagi ei võida! Asjata püüdis vastuvaidleja tõendada nagu ei oleks põllumeeste esitajad Tallinna viimasele kongressile mitte maalidu surve all valitud. Kui vastuvaidlejalt küsiti, kas Debius ja Treumann, kes Eesti-aate äraandjana tuntud on, ka põllumeeste esitajad, siis ei leidnud ta muud midagi vastata, kui et - tema ei olevat koosolekul olnud ega teadvat sest midagi. Ilus vabandus! – Eestis käivad ju ometi ajalehed!!!

Monday, November 8, 2010

Konstaabli sõnum

Võru Teataja 8. november 1930
Kuulutan maksvusetaks Jaan Jaani pg. Zilensk’i nimelise Eesti Vabariigi isikutunnistuse, mis välja antud Uue-Antsla vallavalitsuse poolt 20. dets 1919. a Nr. 219 all.
Uue-Antslas, 5. nov. 1930. a. nr. 905
Uue-Antsla rajooni konstaabel Võrumaal.

Sunday, November 7, 2010

Kuulutused 6. nov. 1930

Võru Teataja 6. november 1930

Kuulutan maksvusetaks kaduma läinud Adele Reinu tr. Timka nimelise Eesti Vabariigi isikutunnistuse, mis Uue-Antsla vallavalitsuse poolt 23. dets 1924. a. Nr. 95 all välja antud.
Uue-Antslas, 4. nov. 1930. a. Nr. 904.
Uue-Antsla rajooni konstaabel Võrumaal.


20. nov. s.a. kell 12 päeval müüakse enampakkumisel äravedamiseks endine Urvaste Kihelkonna kooli ja köstri elumaja.
Pakkumine sünnib müüdava maja juures ja algab 500 kroonist.
Enne pakkumist on 10 prots. alghinnast tagatiseks sissemaksta.
Tagatissumma tuleb pärast pakkumist ostjal täiendada kuni 10-ne protsendini ostuhinnast.
Ostuhinnd tuleb ära tasuda ühe kuu jooksul, arvates ostu päevast.
Täielikud omanikuõigused maja kohta saab ostja terve ostusumma äratasumisega.
Urvastes, 1. nov. 1930. a.
Urvaste kog. juhatus.