Sunday, December 28, 2008

Parimat uut aastat! -

Võru Teataja 29. detsember 1928

Üsna kriitiline aastaülevaade

Kolhoosi Elu 27. detsember 1958
NÕUKOGUDE EHITUS
Arutati aasta tööd
Neil päevil toimus Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu järjekordne istungjärk, kus külanõukogu täitevkomitee andis aru oma tööst 1958. aastal.
Urvaste külanõukogu täitevkomitee esimehe sm. Lukka aruandest oli näha, et istungjärkudel ja istungitel arutatud küsimuste ring oli võrdlemisi lai. On arutatud põllumajanduse ja kultuuri saavutusi ning ülesandeid, meditsiini, sideasutuste ja kolhooside abistamiskassade tööd, tuletõrjealast olukorda. Päevakorras on olnud ka sellised aktuaalsed probleemid, nagu sotsialistlik seaduslikkus, põllumajanduslik propaganda kolhoosides, töödistsipliini küsimused. Kõigis küsimustes on vastu võetud konkreetsed otsused ja neid on püütud ka täita.
Suurt osa on külanõukogu etendanud kolhooside maa ratsionaalsel kasutamisel. Tublisti suurendati kolhoosides söödabaasi. „Edasi” kolhoos kasvatas väärtuslikku söödakultuuri – malvat. Külanõukogu aga ei levitanud neid väärtuslikke kogemusi kolhoosides. Vähe propageeriti ka maisi. Nõrgaks küljeks külanõukogu töös on kultuurhariduslike asutuste juhtimine. Nii pole Kuldre rahvamajas ühtegi isetegevusringi, mis töötaks ja 1958. a. pole korraldatud ühtegi märkimisväärset üritust. Veidi parem on olukord Urvaste rahvamajas.
Külanõukogus on tublisid saadikuid, nagu Treimuth, Knjäzev jt., kellel on tihe side oma valijatega, kes võtavad aktiivselt osa küsimuste ettevalmistamisest ning otsuste elluviimisest. Kahjuks ei saa seda aga öelda kõigi rahvasaadikute kohta, kes kas liigse tagasihoidlikkuse või kogemuste puudumise tõttu on jäänud passiivseks. Ometi on saadikud nõukogude võimu tuumikuks külas, nende tegevusest oleneb suurel määral külanõukogu töö edukus.
Ka alalised komisjonid on jäänud paljus pealtvaatajaiks. Vähe on sellest, kui koostatakse tööplaane ja teostatakse mõni kontrollretk. Paremini on töötanud kultuurhariduskomisjon, kuid ka selle põhiline töö piirdus suvise laulupäeva ettevalmistamisega.
Mõned kuud tagasi oli külanõukogus väga halb olukord kodanike kaebuste ja avalduste lahendamisel. Tehti suuri vigu nii sisulises kui ka vormilises küljes. Nüüd on aga Urvaste külanõukogu üks parimaid. Muidugi on see vaid üks väike näide, kuid tõendab, et hea tahtmise juures saab kõigist raskustest üle.
I.PEENRA

Wednesday, December 24, 2008

Turbamullast oli kasu

Kolhoosi Elu 25. detsember 1958
TURBAMULLAST OLI KASU
„Võidulipu” kolhoosi põllud ei ole kunagi olnud eriti helded. Hoopis väikeseks jäi viljasaak mõned aastad tagasi, mil maa sai vähe orgaanilisi väetisi. Nii oli 1955. a. teravilja keskmine hektarisaak kõigest 5,6 ts. Madal oli ka kartulisaak – 1956. a. ainult 37 ts hektarilt.
Kuna meie kolhoosis oli karja arvulise vähesuse tõttu raske suurendada sõnnikuhulka, otsustasime kolm aastat tagasi hakata vedama põldudele turbamulda. Seda leidub Arusoos ja Kunstisoos külluses. Rakendasime veole 3 traktorit. Iga traktori jaoks valmistasime kolm järelveokelku. Ühele kelgule laadisid kolhoosnikud soos turbamulda, teist vedas traktor põllule ja kolmandalt laaditi põllul turbamulda maha. Nii kulges vedu seisakuteta ja küllalt kiiresti.
Põhiliselt vedaime turbamulda kartuli ja rukki alla minevatele maadele. Väetisturvas asetati koos sõnnikuga patareidesse, kuhu segati juurde ka superfosfaati, kaalisoola ja fosforiidijahu. Kevadel aeti segunenud väetis laiali.
1956. a veeti välja 420 t turbamulda, järgmisel aastal 2115 t. Käesoleval aastal on soost põllule veetud 700 t väetisturvast.
Turbamullast oli tõesti suur kasu. Saagid on näidanud iga aastaga tõusu. Kui 1955. a. oli rukki keskmiseks hektarisaagiks ainult 6,3 ts, siis tänavu ulatus see 12,7 ts-ni. Teravilja keskmine hektarisaak kasvas järgmiselt: 1956. a – 7,4 ts, 1957.a. – 8,0 ts, tänavu ligi 11 ts. Kolme aasta jooksul kahekordistus kartulisaak. See oli tänavu aga siiski liiga madal, sest me kasvatasime sorditut kartulit. Tuleval aastal paneme maha sordikartuli.
Käesoleval aastal jätkame turbamulla segamist laudaväetisega. Kolhoosi hiljutisel üldkoosolekul otsustati vedada aasta jooksul iga künnimaa hektari kohta 8 t orgaanilisi väetisi. Selle otsuse tahame kindlasti ellu viia. Siis võime loota, et tulevikus tõuseb põlluviljakus veelgi.
A. SIBUL, „Võidulipu” kolhoosi esimees

Jõulude eel 1958

Kolhoosi Elu 23. detsember 1958
Premeeriti õpilasi
Mitmed Urvaste kooli õpilased töötasid suvel väga agaralt „Võidulipu” kolhoosi põldudel. Kolhoosi juhatus otsustas paremaid neist premeerida. Rahaline preemia antakse Mihkel Veskile, Ilmi Alliksaarele, Ants Märdimäele ja Mati Kaseväljale. Al-der Märtinit otsustati premeerida ülikonnaga.
E. TAMMEKIVI

Meile KIRJUTATAKSE

Vaabinasse on vaja ooteruumi
Vaabina ristteel peatub autobuss päevas neli korda. Eriti rohkesti inimesi sõidab siit Antslasse hommikul. Paljud neist tulevad peatusse 4-6 km kauguselt. Ristteel aga puudub autobussi ootajate jaoks igasugune tuulevari. Ainult pargipuude taga võib leida õige veidi kaitset vinge tuule eest.
Kuna enamik sõitjaid on „Pioneeri” kolhoosist”, oleks mõeldav, et see jõukas ühismajand ehitaks ooteruumi. Ehitusbrigaadil kuluks selleks ainult mõni päev.
J. TISLER

Urvastes pole kino
„Elame nagu mahajäänud kolkas. Sügisest peale pole meile isegi kino näidatud,” kurdavad tihti Urvaste inimesed. Nad peavad kinno minema „Siiriuse” kolhoosi klubisse. Täielikult puudub filmide vaatamise võimalus kohaliku kooli õpilastel.
Kinoaparatuuriruumi puudumist Urvastes on märgitud ajalehes mitmel korral, , kuid tagajärjeta. „Võidulipu” kolhoosi juhatusel tuleks siiski lõpuks asuda rahuldama oma kolhoosi liikmete kultuurilisi vajadusi.
E. KOND

„Metsakratid”
„Võidulipu” kolhoosis suhtuvad mitmed inimesed väga vastutustundetule meie kallisse ühisvarasse – metsa. On esinenud juhtumeid, kus inimesed töötavad metsas omavoliliselt üles puitmaterjali isiklikuks tarbeks. Alles 19. detsembril kontrollis revisjonikomisjon signaale metsamaterjali omavolilise ülestöötamise kohta. Selgus, et Voldemar Rõõm, kes ei ole kolhoosi liige, on üles töötanud ja välja vedanud 3,6 tihumeetrit palke ja 3,75 ruumimeetrit laastupakke. Palke ja laastupakke on lubanud üles töötada metsakasvataja Rudolf Russ, kuid raiepiletid selle kohta puuduvad.
R. Russ andis ka varem omavoliliselt Lehte Kirchenbergile ja Valve Raudsikule välja tarbepuitu.
On tarvis, et „metsakratid” lõpetaksid „Võidulipus” oma tegevuse. Ka metsakasvataja R. Russ peaks loobuma omavoliliselt metsamaterjalide väljaandmisest.
J. MÄE, revisjonikomisjoni esimees

Monday, December 22, 2008

Talu müük Uue-Antslas Elu 22. detsember 1928

Raadio võidukäik Urvastes

Postimees 22. detsember 1928
Mõni päev tagasi tõi Urvaste V. piimaühisuse meier omale raadio. Ka kaupmees hra Neumann tõi omale raadio. Nüüd käib inimesi palju vaatamas ja kuulamas. Mõnegi nägu lööb kuuldes kõnesid, kontserte jne., särama ja pead raputades lausutakse: „Noh, säärase „kasti“ tahan ka omale muretseda.“

Saturday, December 20, 2008

20. detsember 1928 - mitu uudist

Võru Teataja 20. detsember 1928
Vaabinas ei hoolita karantiinist
Koerte karantiini, mis Vaabinas tänavu aastal juba teist korda välja kuulutatud, ei võta kodanikud küllalt tõsiselt. Praegu võib näha igalpool lahtiseid ilma suukorvita ümberhulkuvaid koeri.
Kodanikud peaks küll koerte karantiinile rohkem rõhku panema.
“Vambola”

Võru Teataja 20.detsember 1928
Sead uppusid Vaabinas
Möödunud nädalal läksid Vaabinas “Metsal” sead õuel leiduva tiigi üle minema. Kuid jää osutus sedavõrt nõrgaks et ei kandnud sigade proovi reisu välja. ja nad kukkusid selle murdumisel vette.
Abisaamisel päästeti neist kolm kuna kaht supelusega jääalla jõudnud siga esiotsa ei märgatud, olles arvamisel et need kuskil mujal on.
Sead ise kustki nähtavale ei tulnud ja et kõik kohad läbi said otsitud ning kaht puuduvat siga siis kätte ei saadud, mindi tiigi juurde uuesti otsima. Säält ka leiti pika otsimise järele jää alt nad ülesse, kuid oli jubahilja, “mis lännü, seo om lännü”
Omaniku kahju umbes 80-kend krooni.
“Vambola”

Võru Teataja 20. detsember 1928
‘Lõbus talupoeg’ U.-Antslas
Pühadeeelne meeleolu Uue-Antslas on haripunkti jõudnud. Kiiresti tehakse igasuguseid ettevalmistusi. Nii teeb kohaliku haridusseltsi näitetrupp veel viimaseid jõupingutusi Viktor Leoni opereti “Lõbusa talupoja” kallal, mis keskmisel pühal lavastatakse.
Osavõtt pidudest Uue-Antslas on üldiselt väga elav: tähtsamate päevade puhul ei suuuda ruumikas rahvamaja kõiki peolisi mahutada, nii et hiljemtulijad mossis nägudega on sunnitud koju või mujale pöörama.
Järgmine pidu U.-Antslas on 6. jaanuaril 1929. a. kohaliku algkooli korraldusel.

Koolid ja kohtumajad 130 aastat tagasi

Eesti Postimehe lisaleht ehk Jututuba 20. detsember 1878
Koolid ja kohtumajad.
Ütelgu, mis omast kohast keegi ütleb, selle vastu ei või meie midagi parata, aga meie rahva koolid ja kogukonna kohtumajad jäävad siiski rahva tähtsamaks ja tarvilikumaks asjuks. Koolides saavad lapsed õpetust ja juhatust, mis ihu ja vaimu poolest siin ajalikus elus tarvis, kogukonna- ja kohtu majades täie ealised inimesed otsust, kuida peab elatama, ehk kuida mitte. Mõlemad tarviskohad on enam ehk vähem rahva oma käes hääste ehk pahaste tallitada; senna juure soovime omalt poolt südamest hääd õnne ja edenemist, et kõik kasulikult ja midagi kahjulikult ei läheks. – Meite kasin ruum sünnib järelseisvat kirja siin kohal pruukima, et muial enam seks ruumi ei leia.
„Meie oleme möödalännu kümne aasta sisen oman Kihelkonna 12 vastset koolimaja ja 6 kogokonna kohtomaja sisse õnnistanu, mis kiik õige kauniste ehitedu omma.
„Möödalännu 14. Novembril pühendimi Vaabina vastse kogukonna kohtu maja, kon selle oma valla mängokoor mängse ja peran oppetaja kõne ja maja õnnistamise, veel 2 oma poolist koolmeistrit, kõnesid pidäsiva. Edimäne, valla ametnike elu ja ameti pidamise üle, tõine, talurahva kodu elu ja laste kasvatamise üle.
„Osavõtmisele, valla ametnike pallemise perra, olliva ka see väega lahke ja helde mõisa läsk provva J. v. Samson-Himmelstjerna oma tütrega tulnu, kes ka pidu tarvis omalt poolt rohkede veini ja muud toidu kraami ütten toonu oliva.
„Lõppetuseks mänge koor „Jumal, keisrit kaitse sa,“ – ja sooviti meije armsa keisri herrale klaasi kõlina ja hura hõiskamisega hääd õnne ja pikka iga.
„Nüüd tulli lõuna söök, kon vastastiku õnne soovimise mõisa saksule, valla ametnike ja valla rahva edenemiseks kõneldi.
„15. Novembril pühendume Vana-Antsla valla Hannusse koolimaja, kohe ka vana Antsmõisa nüüdne volinik, meie ausa kerkovöörmündre herra R. Stael v. Holstein palleldu olli. Pääle oppetaja kõne ja koolimaja õnnistamist pidi vallavanem Juhan Zimmer, valla rahva nimel tänu kõne oma auusa mõisavanembite vasta, kea neile jälle sellegi ehitamise tarbis materjali omalt poolt hinnata olliva andnu.
„Se pääle kostse ülevel nimitedu mõisa volinik, meije kerko vöörmündre herra, et mõisavanembide sõudmine om, oma valla rahvaga ikkes rahun ja ütteusen kokku elada, ome asju edesi aijen ja ütte teed kävven.
„Nüüd tulli lõuna söök, kon ka kiige eest häste hoolitsedu olli, et palleldu pidulise kõrraperast vasta võetus saiva,. Pääle se rõmulik lahkumine ja ots.
„22. Novembril pühendime Vastse-Antsla valla Meosse koolimaija, kohe ka jälle Vastse Antsmõisa herra, meie nüüdne kerki vöölmõldre herra R. Stael v. Holstein palleldu olli. Selle koolimaja ehitamise tarbis es ole mitte mõisa ütsinda materjali ilma hinnata andnu, enge ülevan nimitedu mõisa herra lask selle koolimajale ka oma kuluga hää tugeva sindli laavust kattusse pääle panda, mes ligi 200 rbl. maksma tulli. Pühendamise päival kinkse mõisa prova J. Stael v. Holstein († Tarvaste herra landraat v. Mensenkampfi tüttar) selle koolile mälestuses üts väega ilus ja suur oma kättega valmistedu lip, mis 25 rubla mas. Pääle se veel hulk kooli raamatid ja üts kap nende hoidmise tarbis. Ka oli mõisa herra ses päivas paar vaati õlut rahvale keele kastes kinknu.
„Vana- ja Vastse Antsmõisa omma seeni ajani kiikin neide valdade ehitedu koolimaiju tarbis materiali ilma hinnata andnu.
„Tänu selle eest vana ausa ealise mõisate omaniko grahvina E. Bosele, kes esi Saksamaal elap – ja tema perrajääja sugule!
„Lõppetuses pea meelde algadama, et see rahvale kasvus om, kui nema omma mõisa vanemabidega käsi käen üttel meelel ütte teed käiva. Raho kostutas, riid kaotas.
G. P.

Thursday, December 18, 2008

Suht tavaline kolhoosiuudis

Kolhoosi Elu 18. detsember 1958
NLKP XXI KONGRESSI EEL
„Siiriuse” kolhoosi plaanid
Mõni aeg tagasi arutati „Siiriuse” kolhoosis meie maa rahvamajanduse arendamise kontrollarve. Kolhoosnikud analüüsisid põhjalikult, mida tuleb teha seitsme aasta jooksul oma kolhoosis. Ees ootavad suured ülesanded.
Karjale parema söödabaasi loomiseks rajatakse iga lehma kohta 0,5 ha karjakopleid. Kogemused on näidanud, et ka mais kasvab „Siiriuses” hea hooldamise juures. 1959. a. kasvatatakse maisi 7 hektaril. Seakasvatuse arendamisel on tarvis võidelda selle eest, et toota sealiha oma majandis toodetud söötadega.
Kolhoosi esimees V. Konksi kõneles kultuurheinamaade rajamise raskustest. Kolhoos on taotlenud aastaid Uhtjärve oja süvendamist, kuid selleks ei aita kaasa Stalini-nimeline ja Marxi-nimeline kolhoos. Esimees avaldas soovi, et kolmele kolhoosile jaotatud heinamaa antaks täielikult „Siiriusele”, kes teeks sellest korraliku kultuurkarjamaa.
Kerkivad uued loomakasvatushooned. Karjalauda ehitamisel tahetakse kasutada odavamat ehitusmaterjali kui seni.
Rõhutati vajadust tõsta põldude viljakust. Selleks komposteeritakse laudasõnnikut turbamullaga.
E. JÕESAAR

Tuesday, December 16, 2008

Mis sellest tänaseks alale jäänud?

Kolhoosi Elu 16. detsember 1958
Tutvustame looduskaitse objekte
UUE-ANTSLA PARK
Üheks liikideküllasemaks pargiks rajoonis on kahtlemata „Edasi” kolhoosi maa-alal asuv peaaegu 18 ha suurune Uue-Antsla park.
Parki läbib Võru-Antsla maantee. Selle põhjapoolsest küljest läheb mööda Võru-Viljandi maantee. Reljeefilt on pargi põhjapoolne osa kõrgem, kusjuures langus toimub lõuna suunas.
Puud kasvavad peamiselt pargi äärtel enam-vähem liigiliselt gruppidesse koondunult. Pargi keskel asub muru, mis puude ja põõsastega on jaotatud kaheks osaks. Põhilisteks puudeks pargis on pärn ja tamm. Arvukalt kasvab siin siberi nulgu ja euroopa lehist. Pargi uhkuseks on niisugused võõramaised puuliigid, nagu Mandžuuria pähklipuu, hõbevaher, kitsaleheline saar, harilik sajakoorne, seedermänd jt.
Rohkesti leidub pargis põõsaid, eriti mitmesuguste enelaliikide näol. Märkimist väärivad ka näsiniin ja lumimari. Näsiniin on varakevadel esimeseks õitsvaks taimeks. Lumimari oma valgete marjadega ehib sügisest parki kuni lume saabumiseni.
Park ei vääri nimetamist mitte ainult oma taimestiku rikkuse poolest. Ta on ümbruskonna noortele heaks vaba aja veetmise kohaks. Ei ole ühtegi suveõhtut, kui võrkpalliplatsilt ei kostuks pallimüdinat. Isegi suve lõpupoolel ei võõrdu noored pargist. Arvukate sarapuupõõsaste vahel liigub alati pähklikorjajaid. Uue-Antsla park on rajoonis üks tähtsamaid looduskaitse objekte. Sellepärast tuleks tema eest ka palju paremini hoolt kanda kui seni.
M. HUSSAR
Antsla Põllumajandustehnikumi õpilane, ENSV Looduseuurijate Seltsi usaldusmees

Monday, December 15, 2008

Vastab meie rahvasaadik

Töörahva Elu 15. detsember 1978
ÜKS KÜSIMUS VIIELE DELEGAADILE
MILLISEID SAAVUTUSI HINDATE KOLMEL VIIMASEL TÖÖAASTAL KAALUKAMAKS JA MILLELE KESKENDATE OMA TÄHELEPANU PRAEGU?
TIIU KAJAVA, NSV Liidu Ülemnõukogu saadik, Kuldre kolhoosi seakasvatuse ja tõuaretuse zootehnik.
Loomakasvatuses pean üheks olulisemaks ehitustegevust. Pärast „Edasi” ja Kuldre ühendamist tuli ehitamine tõsiselt käsile võtta, sest senised loomakasvatushooned olid laiali pillatud ja enamikus väikesed.
Kõlbi sigala valmimisega tänavu on kogu Kõlbi kompleksi poegimiskohtade arv 180. Majand on nüüd saavutanud lähemaks tulevikuks optimaalse sigade arvu 6500-7000.
Kuldres ehitatakse jõudsalt ka oma jõududega. Nii ehitati ise valmis Uue-Antsla noorkarjafarm, on rekonstrueeritud mitmeid vanu farme.
Seakasvatuse alal tuleb kaalukaks saavutuseks lugeda meie majandile esimese klassi suurt valget tõugu sigade tõufarmi õiguste omistamist tänavu. See annab meile õiguse müüa tõukulte teistele majanditele oma vabariigis ja teistes liiduvabariikides. Kahjuks kitsendatakse tõukultide müüki teistesse liiduvabariikidesse. Kuna meie vabariigis on nõudmine vähene, oleme sunnitud kalleid tõuloomi lihaloomadena realiseerima, kuigi lihaloomana on nad alaväärtuslikud. Majand saab sellest igal juhul märgatavat kahju.
Tõufarmi õiguste omistamine ei tähenda muidugi, et tõuaretusega enam tegelda pole vaja. Praeguseks suunaks on rootsi tõu sissetoomine.
Rahvasaadikuna puutun kokku maatöötajate olmeküsimuste lahendamisega ja tunnen sügavat heameelt iga sellealase edusammu üle. Meie majandis on hool töötajate elu- ja töötingimuste parandamise eest juhtkonna südameasjaks. Ehitatakse kõigi mugavustega elumaju.

Selts annetas koolile raamatukogu.

Päevaleht 15. detsember 1938
Haridusselts „Siirius“ Urvastes annetas sama valla algkoolile raamatukogu, milles on 180 köidet. Möödunud aastal hävis Urvaste koolimaja tules, mil sisse põles ka õpilaste raamatukogu.

Ja lihtsalt põllumehe elust-olust

Elu 15. detsember 1928
Põllumehe elu-olu Uue-Antslas
Ka U.-A. põllupidajatele on tänavune aasta üks kehvemaid. Keskmist saaki andis ainult rukis, nisu, põldhein ja aasahein, kuna suvivilja saak oli tuntavalt vähem. Ainult õlesaagi üle võib rahul olla. Suvivilja saak 35-50 ha taludes, kus saadi 200-250 vakka suivilja, ulatub tänavu ainult 75-150 vakani. Ka linasaak on alla keskmist. Peaaegu täiesti ikaldas kartul, millest saadi parematel maadel kõigest 2-3 seemet. Loomatoidu juurikatest andis turnips kaunis hääd saaki, kuna peet alla keskmist.
Raskele ajale vatamata ei vähendata piimakarja, vaid jõutoitude juureostmisega loodetakse karja üle talve pidada. Ent selle vastu vähendatakse sigade ja lammaste arvu, sest viimast on kergem suurendada. Valusamaks küsimuseks on seemnevilja muretsemine tulevaks kevadeks, eriti neile, kes laenasid seemnevilja juba läinud kevadel. Paljud põllupidajad ägavad suurte võlakoormate all, sest tulude puudusel on nendest raske pääseda. Tänavune vihmariaks suvi on ergutanud siinseid põllumehi maaparandusele riiklisel toetusel kui ka omal jõul.
Mis puutub seltsiellu, siis võib öelda, et sellel alal on elavust. Eriti poolehoidu on võitnud rahva poolt kohalikult haridusseltsilt ettekantud näitemängud “Kuldre” avaras rahvamajas. Ärksamate põllumeeste algatusel asutati ka uus piimaühing, mis algab tegevust uuel aastal 3 koorejaamaga. On märgata püüdmist ja tahet mitmel alal, ent ainuke suurim pahe, mis massilise kuju omandab, on – alkoholi tarvitamine.
Farmer

Tublisti actionit 80 aasta tagant

Võru Teataja 15. detsember 1928
Marutaud Urvastes
Koer hammustas teisi ja tungis siis loomalauta, kus ta hukati
Arst tunnistas koera marutõbiseks.
10. skp. tungis marukoer Urvaste kirikumõisas koerte kallale, neid hammustades. Et aga koerad tugevamad olid, kui hullunud loom, siis pani ta nende eest põgenema ja tormas karjalauta.
Laudas viibiv sulane tõukas uksed kinni ja jooksis ise õpetaja järele, et see koera maha laseks. Ühiselt mindi siis lauta, sulane viglaga ja õpetaja revolvriga ning jaht koera pääle algas. Laudas lastud kuulidest ei suutnud ükski looma surmata. Viimaks saadi koer siiski teivaste ja revolvri abil surmata. Kas koer ka laudas loomi pures, on teadmata.
Kohalekutsutud arst tunnistas koera marutõbiseks, ning selle tagajärjel on ka koerte karantiini pikendatud.


Elu 15. detsember 1928
Öösised hundid Urvastes
Õnnetusrikas noorte ehalkäik
Maal on harilikult laupäeva õhtuti hoos ehalkäimine. Kuid alatihti on niisugused käigud seotud raskustega ja tihti lõpevad nad õige kurvalt. Kui just mõni noor oma elu ei kaota, kuid midagi ikka juhtub.
Hoopis omapärane ja naljakas oli hiljuti kahe Urvaste nooremehe öörännak. Ühe talu juures märkasid nooremehed, et midagi kahtlast liigub õlekuhjade vahel, kogult õige suur ja teeb metsikut kisa. Ehmatused oletasid nooremehed, et siin on surmaheitlus hundi ja koera vahel. Viimaks aga rauges kisa-kära ja suur hall kogu hakkas ehalkäijate sihis jooksma. Mis nüüd teha? Suure hirmuga jooksti siis võõra talu õleküüni ja kolina-mürina saatel üles lauda pääle, kus kindlam tundus.
Oodati natuke aega, kuni kostis sammude astumine ja nooredmehed märkasid jubedas hirmus, et keegi ronib laudapääle järele. Kes ometi võib see olla? Aga see ei olnud keegi muu kui taluperemees ise. Hoolimata noortemeeste vabandusist hakkas viimane õige nobedasti noortemeeste selgi luuavarrega mõõtma. Ja ega see kerge tunda polnud.
Kas siin aga tõelikult hundiga tegemist oli, seda küll öelda ei saa, kuid siiski kinnitavad mõned huntide olemasolu Urvastes.
-st.

Thursday, December 11, 2008

Küllalt värsket vana ka: Urvaste Valla Leht detsember 1998

Urvaste raamatukogu avas uutes ruumides uksed. Vallavanem Aino Villem koos humanitaarnõunik Arvo Kiidroniga annavad üle valla kingituse raamatukogu juhatajale Neidi Ruvenile.


Urvastest olümpiale

Urvaste valla spordiau on mitmel aastal nii kergejõustikus kui ka suusatamises kaitsnud Helve Hellamaa./-/
13-14. novembrini osales ta rahvusvahelisel kurtide korvpalliturniiril Saksamaal Leverkusenis. Turniiri võitis Eesti Talkuri naiskond ja turniiri parimaks mängijaks tunnistati Helve Hellamaa. Esialgsetel andmetel on ta arvatud ka paraolümpia koondise naiskonda 2001. aastal Kreekas.

Tuesday, December 9, 2008

Ajast kui kodus ei tohtinud üle kahe lehma olla?

Kolhoosi Elu 9. detsember 1958
PARTEI ELU
Asjaliku kriitika vaimus
Praegused sündmused kolhoosikülas tuletavad meelde pealetungieelset aega sõjapäevil. Kavandatakse uusi plaane, analüüsitakse vigu, kõrvaldatakse puudusi.
Ka „Võidulipu” kolhoosis on suur elevus pärast sm. Hruštšovi ettekande teeside avaldamist kontrollarvude kohta aataiks 1959-1965. Ülesanded on suured, edasimineku tempo kasvab. Kolhoosi piimatoodang peab kasvama üle kahe korra, lihatoodang üle 3 korra, lüpsikari ligi 3 korda… Juba tuleval aastal on tarvis hakata realiseerima neid ülesandeid. Selleks aga, et edasi minna, tuleb kõrvaldada teelt puudused.
Partei-algorganisatsioon otsustas kolhoosis läbi viia põhjaliku kontrolli, mis saigi teoks. Kontrolli tulemused esitati partei-algorganisatsiooni lahtisele koosolekule. Vaatluse alla tulid töödistsipliini, põhikirja rikkumise ja maa õige arvestuse küsimused.
Selgus, et kolhoosis on küllaltki palju priileivasööjaid. Koosolekul nimetati selliseid nimesid, nagu Erna Bürkland, Minna Oja, Liidia Viss, Richard Maks jt. Viimase on võtnud seadusvastaselt tööle „Pioneeri” kolhoosi esimees sm. Vulv. Nimetati ka Otto Kähri, Jaan Leisi, August Märtinit jt., kes peavad kaks lehma. Avastati tõsiseid puudusi maade arvestamises, mis on põhjustanud arusaamatusi.
Kontroll ei piirdunud ainult puuduste fikseerimisega, vaid selle käigus ka kõrvaldati neid. Nii likvideerisid ühe lehmadest I. Leis ja A. Märtin, iga päev hakkasid tööl käima H. Raamat jt.
Koosolek otsustas suunata revisjonikomisjonile abiks aktiivi põldude ümbermõõtmisele, piima rasvasisalduse kontrollile farmidesse ja teistesse tootmislõikudesse. Teostati piima rasvasisalduse kontrolli. See kandis üllatavaid tulemusi. Võrreldes koorejaama ja kolhoosi zootehniku tehtud analüüse, näib, et koorejaama näitajad on 0,2 kuni 0,6% madalamad. 20. novembril aga lüpsja Marie Kuuse lehmade grupi osas näitasid koorejaama andmed tervel t 1% võrra vähem. Rajooni põllumajanduse inspektsioonil oleks tarvis kontrollida, milles siin asi seisab.
Lahtine parteikoosolek „Võidulipu” kolhoosis näitas, et inimesed on siin viimaste aastate jooksul tublisti kasvanud. Kadunud on suhtumine „ära puutu mind, ma ei puuduta sind.” Asjaliku kriitikaga kõrvaldatakse paljud ühiselu häirivad puudused. Julge, printsipiaalse kriitika arendamisel on kolhoosi partei-algorganisatsioon teinud suurt tööd.
F. KAUR

Sunday, December 7, 2008

Kõik kõik on uus detsembrikuus

Elu 8. detsember 1928
Kirikukoor Urvastesse
Juba ammu oli kiriku keskkorralduse poolt kogudustele ja nende õpetajaile kohuseks tehtud, et igasse kogudusse saaks asutatud kirikukoor. Koori ülesandeks pidi olema tähtsamail pühadel jumalateenistuse ilustamine lauluga ja vaimulikkude kontsertide andmine. Esialgu pidid toimuma kontserdid ainult igas koguduses eraldi. Selle järele tuleksid korraldamisele koguduste vahelised ja maakondlised kontserdid ning lõpuks üleriikline vaimulik kontsert.
Seni oli ses suhtes Urvaste surnud punktis, kuigi kohalik köster härra J. Vassil seda igatpidi katsus paigalt nihutada. Üheks väga tähtsaks küsimuseks, mis takistas koori asutamist, oli valgustuse ja kütte asi.
Nüüd aga on kirikunõukogu selles asjas koorile vastutulnud ja lubab veel mõningaid muidki vähemaid kulusid kanda.
Veel sünnitas raskusi lauljate puudus. Teatavasti on Uue-Antslas ise laulukoor ja säält lauljate saamine võimata. Ka Urvastes tegutseb laulukoor Noorsoo liit “Siiriuse” nimel.
Kuid tahes või tahtmata pidi ka sellest kuidagi üle saama. Nii astusidki N.L. “Siirius” ja härra J. Vassil läbirääkimistesse, mille tulemuseks oli, et Liidu lauljad hakkavad ka kirikukooris laulma ja et koor astub samuti mõningail Liidu pidudel üles. Ettevõte on igatahes tervitatav ja selleks koorile ning koorijuhile jõudu ja püsivust.
Nowbody

Võru Teataja 8. detsember 1928
Uus meierei Restus
Pühapäeval, 16. dets., avatakse Restu piimaühingu uus hoone. Hoone on suurim ja kaunim kogu ümbruskonnas. Ta on kahekordne. Alumine kord on kivist ja mahutab masinaruumid, piima vastuvõturuumid ja või hoiuruumid. Teisel korral asuvad elukorterid, koosolekute saal ja juhatuse ruumid.
Maja järele oli juba ammu suur tarvidus, sest endine hoone oli suure võitoodangu läbikäigu tõttu väga kitsas.
Maja avamist on otsustatud pühitseda suurejooneliselt. Viimane pääkoosolek määras pidustusteks 300 krooni. Samal pääkoosolekul määrati ka mõnedele majaehitamisega seotud isikutele kogusummas 150 krooni lisatasu.

Urvastlased käivad lätlaste teid

Olevik 8. detsember 1898
Sõnumed.
Kodu. Kool. Kirik.
-Urvastest teatatakse meile, sääl olla niipalju joogisõpru, et kõrtsi kinnipanemise palve enamust ei saavat. Seda kuuleme kurvastusega. Kuid kord kõrge kroonu ise kõrtsid kinni paneb, ehk maksavad siis säälsed kõrtsi sõbrad oma kõrtsi omanikule kinnipanemise eest tasumisi. Kõrtsi küsimuses on Eestlased lätlastest kau-
ees ja nad on vahest 50 korda enam kõrtsisid kinni pannud, kui lätlased. Tahavad urvastlased lätlaste teedel käia?

Mitmesugust 70 aasta tagant

Elu 7. detsember 1938

Vastse-Antslas varastati hobune.
Esmaspäeva, 5. detsembri ööl s.a. kella 19-22 vahel varastati ära Vastse-Antsla vallas, Hansi-Maaritsa talu peremehel Karl Maaritsal hobune tallist. Talli uks oli lukustamata. Hobune oli mustjat värvi, ruun. Ühes hobusega varastati ka rangid ja look. Omanik hindab hobuse väärtust 400 kroonile, rangisid ja looka ka 5 kroonile. Samasugune juhus oli Antsla ümbruskonnas mõne nädala eest.
Nagu kuuleme, on viimasel ajal Võrumaal pandud toime mitu hobusevargust. Elanikkudel tuleks olla ettevaatlikum ja talliuksed lukustada, kuna vargused on seni toime pandud lukustamata tallidest.

Kirjandusõhtu Vastse-Antslas.
Vastse-Antsla Haridusselts koos kohaliku Raamatu-nädala komiteega korraldab pühapäeval, 11. dets. s.a. kell 15.00 Vastse-Antsla rahvamajas kirjandusõhtu Raamatu-nädala puhul.
Kirjandusõhtu kava on koostatud järgmiselt: 1) orkestri ettekandeid esitab Vastse Antsla komp. puhkpillideorkester plk. Manivald Hommuku juhatusel. 2) Laule meeskvartetilt – Eelar Sillari juhatusel, 3) sissejuhatav kõne õp. Eelar Sillar’ilt, 4) Raamatukogu tutvustamine Kalju Sild’ilt, 5) mitmesuguseid ettekandeid ja deklamatsioone – kaastegevad Miralda Lindma, Alfred Neeve ja Heino Velner, 6) kirjanik Mait Metsanurga tutvustamine Liisa Tännalt, 7) Referaat „Kutsutud ja seatud“ Mait Metsanurk – refereerib Richard Taal Vana-Antslast, 8) Referaadi arutlus ja lõppsõna komitee esimehelt Juhan Lindsaar’elt.
Sissepääs on kõigile vaba ja teretulnud. Raamatunädala puhul on Vastse-Antsla Haridusseltsi raamatukogust võimalik raamatuid saada igal õhtul.

Kuldre keedukursused lõppesid.
Vastse-Antsla naiskodukaitsjate poolt korraldatud majapidamis- ja keedukursus lõppes esmaspäeval 5. dets. s.a. Kursusest oli osavõtjaid üle kahekümne inimese ja selle nädala ajaga saadi juurde palju teadmisi sel alal, kuna kursuse juhataja prl. Kont on omal alal eriti asjatundjana hinnatav.

Friday, December 5, 2008

Maskiball kolhoosis

Kolhoosi Elu 5. detsember 1958

Möödunud laupäeval korraldas „Edasi” kolhoosi komsomoli-algorganisatsioon maskipeo.
Olgugi, et ilmataat ei olnud kõige paremas tujus ning kallas taevast lumelörtsi, olid peoruumid rahvast tulvil.
Muusika saatel astusid saali mitmesugustesse kostüümidesse riietatud salapärased kujud. Küll oli siin kasse, rebaseid, hunte ja teisi loomi. Ei puudunud ka nende vaenlane – kütt. Kõikide tähelepanu keskpunktis olid narr, parunipaar ja paljud teised. Kõik olid oma osa hästi ette valmistanud ning hindamiskomisjonil tuli teha tõsist tööd parimate väljaselgitamiseks.
Preemiad said kolhoosi autojuht R. Simul, R. Kangro, N. Makarova ja H. Järvpõld
P. MÄRDIMÄE

Thursday, December 4, 2008

1928 - meenutati 1. dets. 1924

Võru Teataja 4. detsember 1928
Urvastes tuletati meelde 1. dets.
Isamaaline kõne maskeraadil
Laupäeval, 1. detsembril korraldas noorsoo liit “Siirius” Antsla Köstrimäel maskeraadi. Et liidul praegu oma piduruumid puuduvad, kuna aga uus ehitatav rahvamaja ikka uusi ja uusi väljaminekuid sünnitab, siis on n-l. “Siirius” sunnitud tihti pidusid korraldama, et vähemalt kulusid katta. Kuna kitsad ruumid pidusid korraldada ei luba, siis on katsutud maskeraadidega õnne, mis ka end täiesti ära tasub.
Sääraseil põhimõtteil oli korraldatud ka möödundu maskeraad. Rahvast oli kokku tulnud keskmiselt, nende hulgas ka viis-kuus inimest maskeerituna. Erilist tähelepanu tõmbasid enestele rahvariietes neiud ja kaks nukku. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati ainult üks rahvariietes Eesti neiu. Teise ja kolmanda auhinna pärisid kaks nukku.
Keset ülevat ja rõõmsat meeleolu katkestati pidutsemin eja kohalik köster härra J. Vassil pidas päevakohase ilusa kõne, kus tuletati meelde 1. detsembri ohvreid, neid noori ja vanu, kes ei hoolinud millestki, keda ei kohutanud tagasi vaenlase surmakuul, kes ohverdasid isamaaaltaril kõige kallima – oma elu. Vaikides ja leinameeleolus kuulati kõnet. Kui lõpuks härra Vassil ette paneb, et mälestada langenuid hümni laulmisega, siis ei taha isamaaline meeleolu raugeda ja lauldakse veel ühiselt mitmeid teisi isamaalisi laule. Muuseas laulab ka publiku soovil n.-l. “Siiriuse” laulukoor mõned laulud ja ülevas meeleolus mindi laiali.

Võru Teataja 4. detsember 1928
Paluks neid ausaid inimesi, kes teavad midagi kodust äraläinud
poisikese Richard Pihus’e üle, teadustada tema elukoht Urvaste rajooni konstaablile. Tundemärgid: 15 a. vana, juuks eest ja tagant ühe pikkune, paljas täpp pääs, kange suitsetaja, suure mehe valge lambanahkne kasukas seljas.
Võru Teataja 4. detsember 1928
Urvastes tuletati meelde 1. dets.
Isamaaline kõne maskeraadil
Laupäeval, 1. detsembril korraldas noorsoo liit “Siirius” Antsla Köstrimäel maskeraadi. Et liidul praegu oma piduruumid puuduvad, kuna aga uus ehitatav rahvamaja ikka uusi ja uusi väljaminekuid sünnitab, siis on n-l. “Siirius” sunnitud tihti pidusid korraldama, et vähemalt kulusid katta. Kuna kitsad ruumid pidusid korraldada ei luba, siis on katsutud maskeraadidega õnne, mis ka end täiesti ära tasub.
Sääraseil põhimõtteil oli korraldatud ka möödundu maskeraad. Rahvast oli kokku tulnud keskmiselt, nende hulgas ka viis-kuus inimest maskeerituna. Erilist tähelepanu tõmbasid enestele rahvariietes neiud ja kaks nukku. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati ainult üks rahvariietes Eesti neiu. Teise ja kolmanda auhinna pärisid kaks nukku.
Keset ülevat ja rõõmsat meeleolu katkestati pidutsemin eja kohalik köster härra J. Vassil pidas päevakohase ilusa kõne, kus tuletati meelde 1. detsembri ohvreid, neid noori ja vanu, kes ei hoolinud millestki, keda ei kohutanud tagasi vaenlase surmakuul, kes ohverdasid isamaaaltaril kõige kallima – oma elu. Vaikides ja leinameeleolus kuulati kõnet. Kui lõpuks härra Vassil ette paneb, et mälestada langenuid hümni laulmisega, siis ei taha isamaaline meeleolu raugeda ja lauldakse veel ühiselt mitmeid teisi isamaalisi laule. Muuseas laulab ka publiku soovil n.-l. “Siiriuse” laulukoor mõned laulud ja ülevas meeleolus mindi laiali.

Võru Teataja 4. detsember 1928
Paluks neid ausaid inimesi, kes teavad midagi kodust äraläinud
poisikese Richard Pihus’e üle, teadustada tema elukoht Urvaste rajooni konstaablile. Tundemärgid: 15 a. vana, juuks eest ja tagant ühe pikkune, paljas täpp pääs, kange suitsetaja, suure mehe valge lambanahkne kasukas seljas.

Friday, November 28, 2008

Naljakas probleem laulukooriga

Võru Teataja 29. november 1928
Koigo-Urvaste läheb edu tähe all
Aga laulmas käivad ka need, kes üldse ei laula ja ei tahagi laulda
Uus rahvamaja valmimas
Koigo ja Truuta asundused ühes vanatalunikkudega kuuluvad administratiivselt Urvaste valla alla, kuid tõelikult moodustavad nad omaette iseseisva nurga, oma valla. Rahvast elab sääl küllaldaselt, kuid häda seisab ainult selles, et ei ole mingisugust kultuurilist ettevõtet ja tegevust märgata. Koigo on peaaegu nagu vaeslapse osas. “Emavallas” on küll kaks üldhariduslist seltsi, kes võiksid ka Koigule vaimuvalgust pakkuda, kuid asi on võtnud hoopis teise pöörde. Seltsid kisklesid omavahel, kusjuures Rahvahariduse Selts enam riiukat ilmet näitas. Noorsoo Liit “Siirius” soovis küll ja soovib ka praegu leplikumalt läbi saada, kuid esimene jäi ükskõikseks ning arendas oma lõhkumispüüdeid edasi.
Nüüd aga on “Siirius” ka Koigo pääle mõtlema hakanud ja oma tegevust selles suunas laiendanud. Nii kutsuti hiljuti Koigus hiljuti ellu N.L. “Siirius’e” algatusel laulukoor. Koorijuht näib igatahes vilunud olevat omal alal, kuna lauljatega ei saa rahul olla. Tihti tuleb sarnaseid isikuid kokku, kes vist ilmaski pole laulnud, ega saa ka laulma. Kokku meelitab neid harjutusele järgnev jalakeerutus. Koorijuht peaks katsuma säärastest ülilõbusatest “laululindudest” lahti saada, et ruumi anda tõsistele lauljatele, neile, kes tulevad kokku muusika, aga mitte muu pärast.
E.N. “Siirius’el” on ka Koigo kõrtsi juures rahvamaja valmimas. Raskusi sünnitab ainult aineline külg, sest ehitus on sündinud päämiselt pidudest saadud rahaga. Seltsil on aga siiski kindlad lootused, et ta suudab eeltulevaks jõuluks maja avada. Sellega oleks jälle samm edukuse poole. Pärast poole, kui maja valmis, kavatsevat “Siirius” ka Koigos näitetrupi ellukutsuda, milline samm ainult tervitatav oleks.

Kahtlane krõbin - võib olla varaste tegevus!

Võru Teataja 29. november 1928
Vargad aidas
Läinud neljapäeva öösel tungisid vargad Vaabina Jakobi talu aita ja viisid säält ära mitmesugust kraami, nagu jahu, villu jne. Aita pääsemiseks tarvitasid pikanäpumehed lage, kangutasid sellel lauad üles ja lõikasid need katki.
Öösel on kuuldud, küll mingisugust kahtlast krõbinat, kuid keegi ei arvanud seda varaste tegevuseks.
Kahtlusalune olevat sama talu maa pääl elav pops N., kes ka vahi alla võetud, et asjas selgusele jõuda.

Wednesday, November 26, 2008

Kirjasaatjad teatavad

Kolhoosi Elu 27. november 1958
Meie kirjasaatjad teatavad
Ehitatakse kasvuhoonet
Meie koolis ehitatakse omal jõul uut kasvuhoonet. Õpetajate kõrval võtavad sellest tööst ka õpilased innukalt osa. Huviga ootame kasvuhoonete valmimist, et kevadel seal taimi kasvatada ja mitmesuguseid katseid teha.
H. KÕIV
Urvaste 7-kl. Kooli VII klassi õpilane

Kadrimaskeraad
Möödunud laupäeva õhtul täitus „Siiriuse” kolhoosi klubi ruum särasilmalistest ja rõõmsatujulistest noortest. Ega vanadki koju jäänud.
Kolhoosi naiskomisjoni (esimees Virve Pajumägi) korraldusel viidi läbi kadrimaskeraad.
Peolised valisid 7-liikmelise komisjoni, kes hindas ja selgitas välja parimad maskid, kellele anti kätte rahalised preemiad.
Noored kui vanad tantsisid varahommikuni. Suure tänu peab ütlema Urvaste rahvamaja juhatajale E. Roonile ja õpetajale J. Roonile, samuti nende isale A. Roonile, kes hoolitsesid kogu aeg tantsumuusika eest.

Tuesday, November 25, 2008

Miskipärast seostus seegi Urvastega:) aasta on 1923

Miinus ja pluss Siiriuse kolhoosis

Kolhoosi Elu 25. november 1958
Meile kirjutatakse
Kadunud zootehnik
„Siiriuse” kolhoosis töötab zootehnikuna Elviira Nappo. Tal on zootehniku kutse, ka teadmised on tal küllaldased.
Puudu jääb aga kohusetundest. Väga tugevalt nurisevad zootehniku üle seatalitajad. Sigalat külastab ta väga harva. Sageli juhtub, et 10 päevaks ettenähtud toit on otsas, uut aga pole kohal. Söödaratsioone ei uuendata, korralikult neist kinni ei peeta. Seatalitajad ei tea ka, kui palju neil iga kuu on normipäevi välja töötatud, kuna zootehnik ei esita vastavaid andmeid.
Kolhoosi juhatus on zootehniku tööd arutanud ja lootnud, et asi paraneb. Seni on edu aga visa tulema.
Oktoobripühadeks sõitis zootehnik kolhoosist ära juhatusele teatamata ning pikemaks äraolekuks luba küsimata. Võtmed andis ta siiski „igaks juhuks” talitajate kätte, justkui oleks ette teadnud, et reis pikemaks venib. Seni pole zootehnikut kolhoosis nähtud. Esimees V. Konksi leiab, et ilma temata on loomakasvatuses sama hästi toime tuldud kui temaga. Vähemalt mitte halvemini. See, kui zootehniku puudumist kolhoosis ei tunta, on kahtlemata halb hinnang tema tööle.
Kui E. Nappo tagasi jõuab, tuleb tal oma senist tööd tõsiselt kaaluda ning otsustada, kas hakata korralikult tööle või jäädagi kadunuks.
E. JÕE

Kolhoosi Elu 25. november 1958
Jõukus kasvab
Johannes Tomp on „Siiruse” kolhoosis tublide töömeeste kirjas. Suvel näeb teda viljaniitjal, talvel parandab ta kolhoosile hoburakmeid, parandab rõuguredeleid ja teeb muudki vajalikku. Ta ei jää ka väärilise tasuta. Kolhoosis makstakse väljatöötatud normipäevade eest regulaarselt avanssi. Hiljuti tõi J. Tomp kättesaadud avansiraha eest koju väärtusliku eseme – jalgratta abimootori. Suvel on selle abil kerge liigelda.
E. JÕESAAR

Monday, November 24, 2008

Esimese öö õigus läks hästi

Elu 24. november 1928
Jus primae noctis
Vaabinas
Kaitseliidu kümnenda aastapäeva puhul peetaval peol kanti ette Vaabinas A.J. Saare näidend Jus primae noctis – esimese öö õigus, mis mõjus raskemeelselt ja kurvalt.
Näidend õnnestus päris hästi.
Parim naiskuju oli Mai, kes naiselikult hingeline ja rahulik.
Eriti raske heitlus enesega oli tal paruni tapmises; olla mõrtsukas ja armastada teist... Ka Kaarlile ei saa koosmängus midagi etteheita. Parun aga unustas end vähe hääles, mis andestatav. Meeldiv oli Luaaru Mats, kes kujutas nii loomutruud talutuati. Vormilt hääd olid ka Kreeta, Mall ja Mikko. Kokkuvõttes võib hinnata tehtud tööd ja vaeva. Draamat ettekanda maal, kitsastes ruumides on võrdlemisi raske, kuid selleks on näha püüet ja tahet.
Rahvast pidul rohkesti, sissetulek hää.

Sunday, November 23, 2008

Tehkem järgi!

Võru Teataja 22. november 1928
Urvastes asutati uus laulukoor
Tuli kokku 50 lauljat
Juba mõned aastad elas Koigu-Truuta ümbruskond vaeselapsena. Ei olnud ühtegi laulukoori, ega ka näitetruppi; viimased olid küll olemas – kuid ümbruskonnast liig kaugel – Urvaste vallamaja ligidal, alludes Urvaste rahvahariduse seltsile. Aaastat neli tagasi, kui hra Püss Koigo algkooli õpetajaks oli – töötas siin hää eduga – viimase energilisel juhatusel, suur laulukoor. Kuid ühes hr. Püss’i lahkumisega, läks ka laulukoor hingusele. Ei leitud vastavat juhti, sest igal aastal oli Koigos uus õpetaja ja kellestki polnud asja.
Käesoleval sügisel valiti Koigo õpetajaks hr. Joh. Kolk – end. Kaagvere õpetaja, - kes üks vanematest ja vilunumatest koorijuhtidest. Mehe esimene mure oli kohe laulukoori asutamine. Ja ega see mõtte teostamine kindla tahtejõu juures raske olegi. Tagajärg oli see, et läinud neljapäeval uus laulukoor avatuks tunnistati ja esimene harjutus peeti. Rõõmustava nähtusena oli lauljaid viiekümne ümber kokku tulnud, isegi kaugematest nurkadest. Arvatavasti jhakkab uus laulukoor noorsoo liit “Siirius’ega” käsikäes töötama, mis ka väga tarvilik.
Alus on pandud. Ärgu vabandagu keegi ajapuudusega ehk mõne muu põhjusega, sest – “aega on surmani!” On tarvis vaid meeles pidada viimase – laulupeo avamisel öeldud lauset – “meie esivanemad on meie rahva rahvaks laulnud!”
Head edu algavaks tööks uuele laulukoorile.
-rs-

Sunday, November 16, 2008

Lihtsalt väike pidu-õhtu

Elu 17. november 1928
Urvastes kaitseliidu pidu-õhtu
Pühapäeval 18. nov. korraldab kaitseliidu Urvaste kompanii Võrumaa maleva 10.-da aastapäeva puhul Urvaste valla algkooli ruumes peo-õhtu. Kavas on ette nähtud päevakohane kõne, meeskoori laulud ja kaks näidendit.
-S-

Saturday, November 15, 2008

110 aasta eest jõuline karskusvõitlus

Postimees 16. november 1898
Kodumaalt.
Urvastelt. 9. novembril s. a. tegi Vaabina valla täiskogu ühel häälel otsuseks: kuberneri herrad paluda Vaabina mõisa-kõrtsi kinni panna ning tulevikus igasugust joovastavate jookide müümist selles vallas ära keelda. Kui see täiekogu otsus kuberneri herra poolt kinnitatakse, siis on Vaabina vald kõrtsidelt täitsa vaba. See oleks suur samm edasi … Kui suurt rõõmu sünnitaks see valla rahvale, iseäranis veel vaestele! kui palju pisaraid jääks valamata, kui palju vaevaga teenitud kopikaid inimeste taskudesse. Aga kui ka kõrts kinni panemata peaks jääma – on Vaabina vald siisgi näidanud, et tema kõrtsi kahjust aru saab, mis ka palju väärt on. – Vaabinas on üleüldse püüdmine paremuse poole ärganud. Hakatud parandamisi tuleks ühisel nõuul ja jõuul edasi ajada, milles iseäranis mõned valla isikud väga tegevad on. - Praegu on Vaabinas põllumeeste seltsi asutamine päevakorral. Oleks väga tänu väärt – kui ka naabri vallad oma kõrtside kinnipanemist paluksivad. Edasi vennad – edasi paremuse poole!

Friday, November 14, 2008

Tuleohutuse eeskirjade rikkumine

Töörahva Elu 14. november 1968
Nii juhtus Urvastes
Igal aastal tekivad külmade ilmade saabumisega tulekahjud kütmiste tagajärjel. Juba nüüd tekkis tulekahju Urvaste kolhoosi vanas karjaköögis. Kütjaks oli noorkarjatalitaja Aino Paloots, kuid tema ei teadnud, et teisel pool soemüüri, küttekolde ligiduses hoidis Vello Kala heinu ja prahti, mis süttisidki. Uurimismaterjalist selgus, et A. Paloots ei olnud suuteline kontrollima enne kütmise algust küttekollet, kuna panipaik teisel pool seina oli lukustatud. Tulekahjus on süüdi V. Kala. Talle määrati rahaline trahv tuleohutuse eeskirjade jämeda rikkumise eest.
Karjaköök oli puitehitis, laastukatusega. Kõigest mõne meetri kaugusel köögist asuvad noorloomalaut ja 2 küüni. Kõik laastukatusega. Tänu kohalikele tuletõrjesalga liikmetele suudeti kõrvalhooned päästa. Kaevuveest ei piisanud punase kuke nuhtlemiseks. Seepärast tuli tulepesasid kustutada käepärast olnud lõssiga.
V. KENK
rajooni tuletõrjeinspektsiooni vaneminspektor

Wednesday, November 12, 2008

Uhtjärve hüppemägi

Kolhoosi Elu 13. november 1958
Mäehüppajaile
Uhtjärve kaldal asub meie rajooni suurim suusahüppemägi. Kuna seda ei korrastatud mitme aasta jooksul, oli mäehüppe nõlvakutele kasvanud tihe võsa. Kuldre 7-kl. Kooli õpilased otsustasid hüppemäe teha võistluskorda. Möödunud esmaspäeval läksidki vanemate klasside poisid Uhtjärve kaldale. Töötati üsna mehiselt ja suusahüppemägi võttis uue ilme.
A .RASVA
Kuldre 7-kl Kooli õpetaja

Vägev reportaaž "lahinguväljalt"

Võru Teataja 13. november 1928
Roheliste ja siniste lahing U-Antslas
Õppustest võttis osa ka 10 naist supikeetjatena
Kogusummas oli malevlasi väljas 100 meest
Sügisesed kaitseliidu taktikalised õppused on igal pool toonud elevust ja huvitavaid sõjapilte esile, nii ka seekord Uue-Antslas. Päälegi oli laupäevane ilm võrratult ilus, mis omakord õppuste hääks kordaminekuks kaasa mõjus. Kõigist kompaniidest oli õppusele tulnud üle 50 protsendi malevlasi. Kokku moodustasid nad üle 100-liikmelise sõjaväe.
Antud olukorra järele moodustasid Vaabina ja Linnamäe mehed rohelise poole, kes pidid U.-Antsla asunduse ära võtma. Sinisel poolel, mis moodustus U.-Antsla ja Urvaste meestest oli ülesandeks kaitseseisukorras asuda ja vaenuliste roheliste pääletungi vastu võtta.
Mõlemad pooled asusid tegevusse juba vara hommikul. Ette saadetakse luure, püütakse nägematult kummagi poole seisukohti teada saada, vahetpidamata tehakse ettevalmistusi otsustavaks silmapilguks, s.o. kokkupõrkeks.
Hommikuse rongiga jõuab õppuste kohale ka maleva päälik Herman, elurõõmsa ja väleda ratsamalevlase Saaremetsa saatel, kes raporteerib jaamas nagu kord ja kohus ja on päälikule vastu toonud ratsahobuse.
Meie ajalehemehed sobitame kohe tutvuse majandusülema hra Maimega. Ta on meie jaoks ette rakendanud hobuse ning läbi kohutava pori algab sõit lahingu piirkonda. Kella 11-ks oleme Uue-Antsla mõisas. Vaevalt saame lahkuda vankrilt, kui algab äge lahing. Roheliste piilurid olid nägematult tunginud läbi siniste eelpostide Uue-Antsla mõisa parki. Siin sattusid nad aga siniste tule alla. Ragisesid püssid ning võeti vangisid. Mõisa park aina kajas paukudest. Roheliste piiluru energilisema tegevuse järele võis otsustada, et pääletung kaugel pole.
Sinised said sellest väga hästi aru ning kindlustasid oma seisukohti. U.- Antsla mees Rosenthal oli kuulipilduja üles seadnud Urvaste Uue-Antsla ristteele, kõrval seisivad tugevad väeosad. Sinised püüdsid ristteed enese käes hoida iga hinna eest.
Vaenulisel poolel
Rohelised olid oma pääosad koondanud U.-Antsla teele. Kõrvalt pandi liikuma Vaabina kompanii. Nüüd algas päälahing. Mööda maantee kraave läheneti ja sunniti siniste kuulipilduja taganema. Päälik Ketsi juhatusel jõudsid pea järele ka pääjõud, samuti Vaabina meeste tiib. Algas meeleheitlik lahing U.-Antsla asunduse varemetel. Mööda hoonete ahervaret tungiti edasi nagu tõelikus sõjas. Ei hoolitud porist. Kus tarvis – roomati. Kui kuuldi kuulipilduja häält – heideti pikali.
Siin kujunes ka väga haruldane olukord. Ühes mõisa otsas olid peremeheks rohelised, teises – endises lossis – oli veel osa siniseid. Muidugi tuli jälle lööming. Ägedalt anti tuld ja paisati sinised kus seda ja teist.
Häda surnutega
Kõige suuremaks tüliks on “surnuks tunnistamine”. Keegi ei taha ju surnu olla. Ja kuidas sa siis surnu oled, kui sul kõik liikmed veel terved on. Nii on malevlased Jaanimägi ja Mets väga pahased siniste pääle. Nad olla paari sammu kauguselt nende kuulipildujat tulistanud, kuid mehed paneavd ikka eest minema. Aga mis sa nendega teed, keegi ei taha ju surnu olla, rahustuvad mehed lõpuks.
Kui lahing mõisa südames läbi on, korraldavad sinised end uuele positsioonile mõisa taha lagedale väljale. Siin peab kujunema “päälöök”. Urvaste tee äärel on külg külje kõrval mees. Kaugemal seisavad kuulipildujad, muidugi ka kahurvägi. Rohelised koonduvad liikumissuuna pikku teed. Jälle tekib lahing ning Kolki poe ees põrkavad kokku mõlemad pooled. Ei anta enam armu. Päälik Klockmann jagab aga padruneid ning julgustab mehi. Kapten Laur juhib tuld ja peab teravalt silmas päälikuid Onnot ja Muickmanni.
Kolki poe ees lõpetatakse ägedam osa lahingust. Järgneb veel väike lahing mõisa külje all, kusjuures pääletungijaks hakkavad sinised.
Hiljem koguvad mõlemad pooled end mõisa õuele rivisse, kus maleva päälik Hermann tänab õppustele tulnud malevlasi ja soovis edaspidiseks tegevuseks hääd õnne ja edu.
Kodukaitse kuulide rahe all
Selajal, kui käimas oli kõige ägedam lahing asunduse külje all, ilmusid kodukaitse naised prl. Reiljan Linnamäelt ja prl. Raud Urvastest maleva pääliku Hermani juurde ja tõid temale kuuma suppi. Niisugune lahkus paistis päälikule algul üllatusena. Siis hüppas aga hobuse seljast ning võttis mäekünkal koos supitoojatega lõunat. Supp maitses päris hästi ja eriti veel, kui hommikust saadik väljas oled olnud, tähendas päälik kodukaitse naisi tänades.
10 naist
Kodukaitse töö tähtsus ilmenes väga selgesti Uue-Antsla õppustel. Igast kompaniist oli tulnud meestega ühes ka naised ning valmistasid kõigile maitsva supi. Kodukaitse naisi oli väljas tervelt 10 inimest – nendest Linnamäelt 3, Urvastest 2, Vaabinast 2 ja U.-Antslast 3
Raudsiku kõne
U.-Antsla õuel pidas malevlane Raudsik ajalooliselt väga tähtsa ja teadusliku kõne esimese öö õigusest, mida kõik kuulajad kiiduavaldustega vastu võtsid.
Ühise lauluga
lõpetati taktikalised õppused ning mindi naiste poolt valmistatud suppi sööma. Üks osa malevlasi oli kutsutud päälik Samarüütli poole, kus pääliku proua poolt oli kaetud söögilaud soojas toas maitseva pardipraega. Ja võib arvata, kui hästi maitses söök pääle 10 tunnilise kibeda töö.

Sunday, November 9, 2008

10. november 80 aastat tagasi - õppused ja õppetunnid

Võru Teataja 10. november 1928
Täna on Antslas sõda
Täna peetakse Urvaste ja Uue-Antsla komp. ning Krabi ning Linnamäe kompaniide vahelisi taktikalisi õppusi. Esimesed koguvad Urvaste kiriku juurde, teised Vaabina asundusse. Sõja tallermaaks muutub nähtavasti Uue Antsla asundus.

Võru Teataja 10. november 1928
“Singerite” järelkaja Urvastes
Õmblusmasinate pärast talu vallasvara oksjonile
Nagu igalpool – nii on ka Urvastes “Singeri” õmblusmasinate palavik natukene raugenud. Ainult mõned “kaunid mälestused” – kohtult ehk priistavilt on järele jäänud. Nii on ühes talus praegu kogu majapidamise inventaar “Singeri” masina võlgade katteks maha müüdud.
Kurb ja halenaljakas lugu juhtus Urvaste vallas Naari talus. Läinud suvel võttis keegi potisepp Ivask omale õmblusmasina järelmaksu pääle Naari talu omaniku vastutusel. Et Ivaskil sarnast “riistapuud” sugugi tarvis ei olnud, oli ta esimene mure – masin võimalikult ruttu realiseerida. Aga ega see realiseerimine – 50. prots. hinnaalandusega – nii raske olegi. Kõmm – ostjad autoga Otepääst kohal ja muud kui võta aga raha!
Et masin alguses Naari tallu hoiule jäi, tegi Ivaskile muret ainult masina äratoomine. Noh, võttis veel julgustuseks “kõvad tropid”ja kasutas silmapilk mil kedagi toas ei olnud – kahmas masina õlale ja padavai üle soo teise tallu, kus ostjad autoga ootasid. Ilus! Tehti kaup, makseti raha ja joodi säälsamas raha ka liikudeks ära. Nüüd laseb Naari talu peremees aga teise pärast oma vallasvara oksjonil müügile.
Olgu tähendatud, et praegu pea igas Urvaste valla talus vähemalt üks õmblusmasin leidub. Õmblusmasina ostmist hõlbustab järelmaks. Õmblusmasinaid ostavad järelmaksuga ka need, kellele seda sugugi tarvis ei ole.
Ei ole sugugi vale nagu keegi asjaosaline tähendas: “No olõ ma küll viil hindäle risti kaala võtnu – massa nagu koolu hobõst, peris karva aja pistü, ku agent majja tulõ ja kuu-massu raha nõud.”

Thursday, November 6, 2008

Võru Teataja nagu Urvaste valla leht?

Võru Teataja 8. november 1928
Urvaste mees käis Koorastes vargil
Läinud nädalal varastati Kooraste vallas Soo talus mitmesugust kraami 127 kr. väärtuses. Juhuslikult sattus perepoeg varastele pääle ning tundis ühe neist ära, kelleks oli Urvaste valla mees J.M.

Võru Teataja 8. november 1928
Maskeraad Urvastes
Laupäeval 3. novembril korraldas kohalik liit “Siirius” Urvaste-Koigu koolimajas ball-maskeraadi, kus parematele amskidele auhinnad anti. Rahva osavõtu poolt oli pidu väga rikas. Kuna liit “Siirius” pidudel ikka rohkesti publikut on olnud, siis oleks väga tarvilik, et liit oma majaga niikaugele suudaks saada, et sääl juba pidusid võiks korraldada.
Kui vähegi jõud lubab, tahetakse jõuluks ehitust niikaugele viia, kuna aga kindlat midagist ette ei näe, sest ehitus kestab vabatahtliku abi ja toetuse najal ja sellep. on raske teostada kõiki kavatsusi.

Võru Teataja 8. november 1928
Laat jäi pidamata
20. oktoobril jäi Uue-Antsla vallamaja juures laat rahva puudusel pidamata.


Võru Teataja 8. november 1928
Maavalitsus saab nüüd aru
Teedeparandaja Räbovõitraga lõpetati leping
Teedeparanduste ettevõtjaga Aug. Räbovõitraga, kes tuntud Võrumaa teede “parandamises”, sõlmiti leping ka Antsla-Urvaste esimese kl. maanteel kruusatee kapital-remonti asjus. Et Aug. Räbovõitra aga tähtajaliselt ega korralikult oma pääle võetud ülesannet ei ole täitnud, lõpetati leping, mille juures ta kaotab sissemaksetud kautsjonisumma ja kannab ka muid kulusid.

Võru Teataja 8. november 1928
Vaabina teed ja sillad
Vaabina 3. klassi teed on äärmises viletsas seisukorras. Teed on nagu jõed, sõna otsemas mõttes. Paiguti leidub niisuguseid aukusid, et hobune ei jõua ülegi. Vallavalitsus annab küll tihti teedekorraldamiseks käskusid, kuid neile ei pöörata kuigi suurt ja tõsist tähelpanu.
Nii veeti paari aasta eest sillapuud kohtadele, kus sildade ehitamin etarvilik oli. Sillad seisid ja ootasid ehitamist tänavu sügiseni. Nüüd tehti sillad küll pääle, aga Selli talu kohale, magistraalkraavile, ehitati sild, mis on umbes pool meetrit maanteest kõrgem.
Sageli võib sellel sillal õige koomilisi pilte näha. Hobusemees sõidab rahulikult sillale: äkki jääb see aga seisma, ei lähe ega lähe edasi. Mees vaatab ettepoole ja märkab, et ees on 1 ½ meetriline kuristik. Katsub siis tagasi pääseda, aga see on peaaegu võimatu, sest sild on niivõrd kitsas. – On lõksus, ei saa edasi ega tagasi. Niisugune sillaehitus on lubamatu, kui ehitada, siis ka juba lõpulikult ja hästi.

Sunday, November 2, 2008

Lihtsalt sihuke vargus

Võru Teataja 3. november 1928
Lamba vargus Urvastes
Ööl vastu teisipäeva varastati Urvaste vallas elutseval A. Tättar’il 1 lammas. Kahju 18 krooni. Vargus sündis eeskojas, kuhu lammas ööseks sisse oli toodud.
et.

Mõnus sõnum 110 aasta eest

Olevik 3. november 1898
Kodu. Kool: Kirik
P. Urvastest. Et Uue-Antsla vald oma koolide eest kaunis eeskujulikult hoolt kannab, näitab ka see üles, et 20 okt. s. a. nimetatud valla volikogu ühele selle valla kooliõpetajale päälse seadusliku palga (150 rbl.), mis temale siiamaani makseti, veel priitahtlikult 50 rubla juure määras selle tingimisega, et kooliõpetaja muusikat edendaks, mida viimane heameelega lubas. Eeskujulik tegu! Südamest oleks soovida, et ka teised vallad sellest eeskuju võtaks. Suguvennad, edasi! -

Urvaste vabariiklikus ajakirjanduses

Päevaleht 2. november 1938
Urvaste uus koolimaja.
Urvaste uue koolimaja ehituskulud tõusevad kuni 45.000 kr-ni. Sellest tuleb tasuda 2/3 laenuga. Praegu on koolimaja seinad juba ülal ja algab katusepanek. Koolimaja on kahekordne ja tehakse lõplikult valmis alles tuleval kevadel.

Wednesday, October 29, 2008

Informatsioonivõistlus!

30. oktoober 1958
Toimetuse postist
Informatsioonivõistlus

Uus petrooleumi hoiuruum
Pikemat aega ei olnud Visela harukaupluses müügil petrooleumi. Miks? Vastavalt kehtestatud tuletõrje eeskirjadele ei ole lubatud enam kaupluse lähedale ehitatud petrooleumi hoiuruumi kasutada. Nüüd ehitati uus petrooleumi hoiuruum kaugemale kauplusest ja teistest hoonetest. Varsti võivad kohalikud elanikud petrooleumi oma kauplusest pidevalt osta.
E. JÕESAAR

Esimesed linavarred linavabrikusse
Teisipäeval saadeti K. Marxi nimelisest kolhoosist esimesed autokoormad linavarsi Antsla Toorlinavabrikusse. Ümbertöötlemiseks anti ära ligi 3 tonni heakvaliteedilisi linu.
V. JALAS
K. Marxi nimelise kolhoosi esimees.

Tuesday, October 28, 2008

Heibergi kuju plaanis

Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Sõna on kunstnikel:
Ajalehele on mul niipalju öelda, et lõpetasin 1905. a. monumendi savis modelleerimise. Töö võttis komisjon vastu ja nüüd läheb see kipsi valamisele, edasi aga pronksi. Kuju kõrgus on 4,5 m ja see tuleb graniitalusele.
Põlise Urvaste mehena tahan lähemal ajal luua kodukandi kuulsama inimese, Marie Heibergi kuju. Kui Urvaste rahvas soovib, võiks selle püstitada monumendina Uhtjärve kaldale.
LEMBIT PALUTEDER, kujur

Tublisid 50 aasta tagant

Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
MEIE EESRINDLASI
ALLI HÕBESAAR „Edasi” kolhoosi lüpsja-karjatalitaja
Töötab „Edasi” kolhoosi veisefarmis alates 1953. aastast. Sammub pidevalt sotsialistliku võistluse esirinnas. 1. oktoobril lüpsis oma grupi lehmadelt keskmiselt 2834 kg piima lehma kohta.

VALTER LUSTI
Stalini-nimelise kolhoosi kombainer
Teist aastat rajooni parim kombainer. Andis lubaduse koristada 10 päeva jooksul temale planeeritud teravilja koristuspindala Stalini-nimelises kolhoosis. Oma lubaduse täitis. Kodukolhoosi noorte hulgas armastatud pillimees.


Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Tubli agitaator
Vaabina 7-kl. Kooli vanempioneerijuht, kommunistlik noor H. Alvela on tubli agitaator. Oma piirkonnas on ta oodatud külaliseks. Hiljuti vestles ta „Pioneeri” kolhoosi karjafarmi töötajatega. Palumõisa ühiselamusse oli tulnud hulk inimesi. Agitaatori vestlus oli seekord pühendatud aatomi- ja vesinikurelva katsetuste keelamisele.
„Massilise hävituse relvad tuleb riikide relvastusest välja jätta. Ühineme kogu maailma eesrindlike inimeste püüdlustega, kellele on kallis rahu!” Need siirast tundest kantud sõnad leidsid kuulajate hulgas elavat vastukaja. Nii on see iga kord, kui vestleb agitaator, kommunistlik noor H. Alvela.
O. AROP

Monday, October 27, 2008

Peamurdmist - kus asub Sea-Jüri männik?

Elu 27. oktoober 1928
Urvaste õpetaja rehepapp
Rahva mälestused Sea-Jürist ja tema viguritest
Jüri mängis sakstega vingerpussi
Urvaste kihelkonnas, Kanepi ja Võru teede lahkmel asub maa-ala, mida rahvas Sea-Jüri männikuks kutsub. Männikut sääl küll enam ei ole, vaid ainult noor lepik, sest üks Urvaste koguduse õpetajaist oli lasknud männiku juba aastat kolmkümmend tagasi maha võtta, kuid vaatamata selle pääle on Sea-Jüri männiku nimi siiski veel siiaajani püsima jäänud. Millest sai männik omale sarnase nime?
Paar põlve tagasi oli Urvaste õpetajaks S. ja S. rehepapiks oli Sea-Jüri. Mikspärast Jürit Sea-Jüriks hõikama hakati, seda ei teata, kuid männik on omale Sea-Jüri männiku nime sellest omandanud, et aja, milles Sea-Jüri elas, sääl männikus asunud.
Sea-Jüri oli väga kaval mees olnud ja armastanud tihti õpetajahärrale vingerpussi mängida. Et S. saksasoost mees oli, siis rahvale Sea-Jüri vingerpussid muidugi meeldisid ja selle tõttu püsib siiaajani Sea-Jüri nimi rahvasuus edasi.
Sea-Jüri pole teise omandust just pühaks pidanud. Sügisel reheajal libisenud õpetaja viljast tihti mõni vakk teri Jüri kotti, ilma et õpetaja seda ise oleks teadnud. Viimaks hakanud S. oma rehepapi ausameelsuse juures kahtlema ja tähendanud mõnigi kord Jürile, et tema arvates peaks vili palju rohkem välja andma, kuid seda saavat hirmus vähe. Jüri saanud aru küll, kust poolt tuul puhub, kuid pole õpetajale sõnagi vastu lausunud. Ühel hommikul, kui Jüri jälle õpetaja teri pidanud tuulama, võtnud ta kodust paar tühja kotti ligi ja asunud harilikust ajast varem tööle. Ruttu tuulanud ta oma kotid vilja täis ja pannud nad siis ukse äärde nähtavasse kohta maha. Õpetaja tulnud rehe juurde, näinud kotte ja küsinud: “Kuule, Jüri, mis kotid need siin on?” Jüri vastu: Õpetajahärra kaebab alati, et vili ikka vähe välja andvat, tõin nüüd oma natukese ka siia, et õpetajahärrale ikka rohkem vilja saaks.” Õpetaja saanud pahaseks ja öelnud Jürile: “Kuule Jüri, sinu vilja ma ei tahtma. Votma kohe oma kotid ja viima nad siit ära!” Seda käsku ei lasknud Jüri omale muidugi kahte korda anda.
S. olnud väga kitsi mees. Kui Jüri suvel Kaansoo mail õpetaja heina tegemas käinud, siis läinud piim lähkris alati nii kibehapuks, et seda suhu pole võinud võtta. Kuid kodus lasknud õpetaja sellele vett ja uut piima juurde valada ning andnud siis Jürile heinamaale jällegi kaasa. Jüri oleks häämeelega lähkri heinamaal ümber kallanud, kuid kartnud, et õpetaja sellest teada võib saada ja siis oleks kuri muidugi jälle karjas. Ühel laupäeva õhtul heinamaalt koju sõites (lähker kibehaput piima peaaegu täis) näeb Jüri, et mõnesaja sammu tagant vana S. järele sõidab. Järsku tulnud Jürile hää mõte pähe: nõkutanud tasakesi lähkri punni eest ära ja lasknud pisikesi sörki edasi. Õpetaja näeb, et Jüril piimarada järel on ja pistab karjuma: “Jüri ae, Jüri ae, piima butter jooksma maha!” Jüri hakkab aga hobusele hoogu andma ja laseb nii, kuidas ruun võtab. Kui arvab, et lähker juba tühjaks jooksnud, peatab hobuse kinni ja vaatab tagasi. Õpetaja on väga vihane, ja käratab: “Kas sa Jüri ei kuulma, kui ma sulle ütlema, et see piim butter maha jooksma!”
Jüri teeb õige kohkunu näo ette ja vastab: “Mina mõtlesin, et õpetaja härra ütlevad: “Jüri, lase kõvemini!”
Kord, kui Jüri õpetaja väljal kündnud, sõitnud õpetaja säält mööda ja hõiganud eemalt Jürile, et see hobust sunniks rutemini käima. Jüri teinud välja, nagu ei saaks ta õpetaja jutust kauge maa tõttu aru ja roninud hobusega endist viisi üle välja rehtede poole. Kui ta uue künnivaoga tee ääre tagasi jõudnud, rakendanud ta hobuse ruttu lahti, hüpanud selga ja hakanud õpetajale Võru poole järele kihutama. Viis kilomeetrit siinpool Võrut jõudnud ta S. järgi ja küsinud: “Mis õpetajahärra minuga ennist rääkis?”
Sea-Jüri on oma vigurite abil elus nii mõnigi kord kergemini läbi tulnud. Kord talvel tuisusel ajal hakanud tulema Jüri soost heinakoormaga koju poole. Hobune ees aga nii vaene, et küljekonte vakamaa kaugelt võib ära lugeda. Sääl märkab Jüri järsku, et saks mitme hobusega vastu sõidab: “Mööda ju pääseks ka, kui saks ka natuke teed poolitaks,” mõtleb Jüri, kuid säädus on niisugune, et metsas peab saksale tee täielikult vabaks tegema kuna saks juba nõuab sääduse täitmist ja austamist. Lumehanged aga tee kõrval nii sügavad, et sinna mitte ainult Jüri koorem, vaid ka Jüri kondine hobune sisse jääksid. Seda arusaades kisub Jüri ruttu oma seljast kuue, viskab selle hobusele selja pääle, samuti riputab oma mütsi hobusele puusakondi otsa ja asub ise, särgiväel ning palja pääga aisa kõrvale hobusele appi vedama. Kui saks ligi jõudes näinud meest tuisuse ilmaga särgiväel hobusel abiks koormat vedamas, arvanud ta selle hullumeelse olevat ja käskinud kutsarit mõistlikult mööda sõita.
Sea-Jüri vigureid on palju. Pääle ülevaltoodute teab rahvas nii mõndagi veel jutustada, kuid paljud on muidugi ka unustuse hõlma vajunud. Räägitakse, et Sea-Jüri enne surma siiski oma vigureid on kahjatsenud ja ütelnud, et kui temal seda kõike teises ilmas süüks pannakse, siis küll enam pääsemist ei ole.

Saturday, October 25, 2008

Tee parandusega ikka päris jama

Võru Teataja 25. oktoober 1928
Tee paranduse asemel tee rikkumine
Võru maavalitsuse halb teetegemine Uue-Antslas
Mõni kuu tagasi hakkas maavalitsus Antsla-Urvaste teed parandama 5 ja 7 kilomeetri peal umbes ¾ kilomeetri pikkuselt. Kas eksikombel või meelega on tee parandamise asemel tee rikkumine ette tulnud, mille tagajärjel elanikkudel läbipääsemine võimatuks muutus ja mispärast nad on sunnitud umbes 3 klm. ringi sõima. Imelik on vaadeta, kuidas sünnib niisuguse suure liikumise teeosa parandamine ja kelle initsiatiivi järele pilluti pori kraavist keset teed. Kas tee tõstmise suhtes või muu otstarbe pärast?
Praegu näeb välja nagu oleks soovitud teed pori mülkaks muuta ja tarvitamiseks kõlbmatuks teha. Oleks asjakohane, kui sarnasel juhusel teele hoiatused üles pandakse, et telanikud teadmata kombel säält ei sõidaks ja asjata oma liikumise vahendeid ei purustaks ja vaevaks hobuseid.Oli isegi juhus, kus põllutööministri auto nimetatud tee osale pori sisse jäi ja ümbruskonna elanikkude poolt välja veeti.
Olevate andmete järele on ka politseivõimud samme astunud, selle väärnähtuse kõrvaldamiseks, kuid nähtavasti pole ka see senini tagajärgi andnud.
Hg

Thursday, October 23, 2008

Propagandanurgake

Kolhoosi Elu 23. oktoober 1958
Sõna on PROPAGANDISTIDEL
Muudatused kuulajate nimekirjas

Hiljuti toimus “Edasi” kolhoosi poliitkoolis esimene õppus, kus arutati õppetöö
orgamisatsioonilisi küsimusi ja kuulati ära propagandisti ettekanne esimese teema kohta: “Marksism-leninism klassidest ja klassivõitlusest”.
Õppuse alguseks olid kohale ilmunud ainult pooled kooli nimekirja võetud kuulajatest. Viga seisis siin selles, et nimekiri oli koostatud läbimõtlematult ja kõigi kuulajatega kindlalt kooskõlastamata. Toimuvast õppusest teatati kuulajatele liiga hilja, ainult üks päev varem. Et parandada sellist olukorda, otsustati ühiselt poliitkooli nimekirja võtta ainult need seltsimehed, kes on õppustest tõsiselt huvitatud ja on kindlalt otsustanud sellest regulaarselt osa võtta. Nii jääks senise 26 kuulaja asemel kooli koosseisu umbes 15.
Ebaõigesti valiti ka õppuse aeg. Selgus, et karjafarmi töötajad ei suutnud kella 20-ks oma tööd lõpetada ja ilmuda õigeks ajaks kohale. Teised kuulajad aga pidasid seda aega hiliseks, mis maaoludes on ka tõsi. Otsustati edaspidi hakata õppusi läbi viima iga kahe nädala tagant reedeti algusega kell 15.00. Sellise korraga olid kõik kuulajad nõus. Kindlasti hakkab õppetöö edaspidi kulgema regulaarselt ja häireteta.
Poliitkooli töö toimub hiljuti avatud algkooli ruumides. Siin on olemas korralik valgustus ja kirjutamise võimalused. Propagandist võib kasutada tahvlit ja näitlikke õppevahendeid.
Hea on see, et enamik poliitkooli kuulajatest omab keskhariduse, mille tõttu on propagandistil võimalik käsitleda ainet sügavamalt ja laiemalt, kui see on antud õpikus.
K.ANDLA,
“Edasi” kolhoosi poliitkooli propagandist.

Kolhoosi Elu 23. oktoober 1958
KÜSIMUSTE-VASTUSTE ÕHTU

Rahvusvaheliste probleemide kõrval huvitab meie kolhoosiküla töötajaid laialdane küsimuste ring kohalikust elust. Miks kolhoosi juhatus ei võta tarvitusele abinõusid kolhoosi põhikirja rikkujate vastu, miks kaupluses pole alati vajalikke kaupu, miks puudub rajoonis hambatehnik jt. sellised küsimused huvitavadpeaaegu iga kolhoosnikut.
Õigesti toimivad parteiorganisatsioonid, kui nad püüavad anda vastuse kõigele, mis töötajat huvitab. Loengute ja vestluste kõrval teenivad seda eesmärki ka küsimuste-vastuste õhtud.
Esimene selletaoline üritus toimus laupäeval “Võidulipu” kolhoosis. Küsimuste-vastuste õhtu organiseerijaks oli “Võidulipu” kolhoosi partei-algorganisatsioon koos Urvaste rahvamajaga. Õhtu oli hästi ette valmistatud ja möödus huvitavalt ning elavalt. ürituse õnnestumist võis järeldada ligi saja kuulaja reageerimisest.
Mitmesugustele kirjalikele ja suusõnalistele küsimustele vastasid tarbijate kooperatiiviaseesimees sm. Kuusik, rajooni rahvakohtunik sm. Tamm, rahandusosakonna esindaja sm. Hütt, partei rajoonikomitee instruktor sm. Kaur ja ELKNÜ keskkomitee esindaja sm. Haapsal.
Küsimuste ring, mis üles kerkis, oli küllaltki lai. Pineva olukorra lahendamise perspektiivid Kaug-Idas, perekonna ning abielu küsimused, nõukogude valitsuse maksupoliitika, kas Kristus oli ajalooline isiksus, mida kujutab enesest aatomi-jäälõhkuja “Lenin”, millised on noorte uued traditsioonid ning kombed jne. jne.
Küsimuste-vastuste õhtud aitavad partei- nõukogude ja majandusorganitel sügavamalt tundma õppida inimeste vajadusi, aitavad avastada puudusi ühes või teises töölõigus. Nii toodi mainitud õhtul päevavalgusele rida olulisi puudusi kolhoosi põhikirja täitmises. Siin on tarvilik külanõukogu abi. Kahju, et külanõukogu esimees sm. Lukka ei suvatsenud ilmuda õhtule.
Puudutati ka kino demonstreerimist Urvastes ja rõhutati, et Antslas on vaja tööle rakendada hambatehnik.
Partei-algorganisatsioonil on tarvis hoolitseda selle eest, et küsimuste-vastuste õhtul tehtud ettepanekud ja puudused saaksid lahendatud ja likvideeritud. See mõjub kahtlemata positiivselt edaspidi selletaoliste ürituste läbiviimisele.
L. KÜLA

Tuesday, October 21, 2008

Kolhoosnikud ütlesid kõva sõna

21. oktoober 1958
Lõpetada aatomi- ja vesinikurelva katsetamine
Sõna on Antsla rajooni töötajail
VALTER JALAS, K. Marxi nimelise kolhoosi esimees:
Kolhoosis lõpevad varsti sügisesed tööd. Tänavune suvi näitas põlluharijaile head nägu. Nüüd käib igas peres väiksel plaanipidamine, mida suve tulude ja jääkide eest muretseda ja kuhu neid kõige paremini kulutada. Meie inimesed on kindlad rahulikule ja edasiviivale tulevikule ning vastavalt sellele rajavad oma elu ja tegevuse.
Rahu ja töö – need kaks sõna on suure õnne pandiks. Sellepärast protesteerib meie kolhoosi pere vihaselt kapitalistlike maade sõjaõhutamise plaanide ja tuumarelvade katsetamise vastu. Kõikide inimeste elu on liiga kallis, et seda mõttetult väikese rahamagnaatide kildkonna huvides hävitada.
Aatomienergiat kasutatakse meie kodumaal suure eduga rahulikuks, ülesehitavaks otstarbeks. Seda võib teha kogu maailmas heade tulemustega.

Monday, October 20, 2008

Actionit omajagu

Elu 20. oktoober 1928
Urvastes tabati murdvaras
Läks tööd otsima, kuid kukkus pokri.
16. okt tulid Urvaste valda tööd otsima kolm Petserimaa meest. Töökohaks valisid nad välja muidugi suurema ja nägusama talu ümbruskonnas, milleks osutus seekord Mäe-Tilso talu. Teatavasti elab samas majas ka Urvaste rajooni konstaabel hra. Peterson, mida mehed nähtavasti ei teadnud.
Töötati rõõmsalt päev kuni õhtupooleni, mil lund sadama hakkas ja töö lõpetati. Veel rõõmsamalt istuti õhtul ümber laua ja mängiti kaarte. Kui siis korra konstaabel nende hulka ilmus ja passe kontrolleerimiseks nõudis, kadus meeste rõõmus tuju. Passidest selgus, et üks nendest oli Feodor Samueli pg. Klukin, pärit Senno vallast Petserimaalt, keda politsei juba kevadest saadik taga otsib. Klukini süüdistatakse murdvarguses.
Nimetatud isikud võttis konstaabel vahialla ja saatis Võru 1. jsk. kohtuuurija korraldusse.


Elu 20. oktoober 1928
Suitsetas naist parsil
Seni oleme kuulnud, et sinki suitsetatakse, vahel aga ka mesilasi ja rukkirehte. Nüüd on aga Võrumaa mehed hakanud naisi suitsetama ja veel koguni parsil. Sellest naisesuitsetamisest kuuleme järgmist:
Urvaste kihelkonna rahvas on oma suures enamuses töökas ja vähe on seal peremehi, kes linnas lällutavad, kõvad pitsid võtavad ja koju tulles oma nõrgema poole vihatujus kohe pihtide vahele haaravad. Aga on siiski ka sarnaseid. Üks niisugune on Urvaste kihelkonna X talu peremees H. Ta pummeldab päevade viisi Võru linnas ja kui koju tuleb, ei siis ta nõrgempool palju hääd kuulda saa, küll aga kirumist. Praegusel ajal ongi nimetatud X taluviimane draama Urvaste kihelkonna ümbruses kõneaineks.
See juhtus hiljuti, et “vana” oli linnast tulles hääs “kuraasis.” Aga et ta oli järjest oma kaks-kolm päeva pummeldanud, siis sai perenaiselt loomulikult oma korraliku pääpesu. Tekkis äge lahing. Nõrgempool jäi muidugi alla, nagu ikka, ja kadus parajal ajal parsile, kus linad kuivamas. Aga ega kangempool tahtnud lubada, et pakku läinud “vaenlane” nii terve nahaga pääseb.
Sulane sai kõva käsu linaluude toomiseks, mis rehe ahju aeti ja tuli otsa pandi, et suitsu saada, mis pakkupugenud perenaise parsilt maha sunniks tulema. Esialgu lootnud “vana” kangesti suitsu pääle, turtsunud rehe all suitsu ees, hää käealune muidugi pihus, et kui pakkupugenud hädaga alla on sunnitud tulema, siis oma nahatäie ka saab. Aga kes tulemata jäi, see oli perenaine. Ta oli pugenud linadesse, võtnud suurrätiku ümber pää ja kuulanud rahulikult, kuni “vana” tuppa oli kadunud.

Thursday, October 16, 2008

Seda meest ma natuke isegi mäletan

17. oktoober 1978
MEIE KALENDER
RIKAS ELU
Aastat kümme tagasi oli kõik samamoodi. Kiire sammuga, sirge rühiga, portfellis õpikud ja konspektid, astus ta oma igapäevast rada. Nagu nüüdki, rutates koolibussile, sõitmaks kooli oma laste juurde. Ainult tütrepoeg, kes tollal alustas kooliteed, on jõudnud abituuriumi, mis näitab, et hulk aastaid on siiski mööda läinud. Eesti NSV teenelise õpetaja Ruut Liiva kohta maksab täiel määral igihaljas tarkus: noorte keskel oled alati noor.
Kõik sai alguse 1932. a., kui verivärske koolmeister Leevi koolimajas esmakordselt oma õpilaste ette astus. Käisi-kooli seminaristina oli noor kooliõpetajaks pürgija ette valmistatud iga õppeaine jaoks, kuigi süda kiskus rohkem loodusteaduste poole. Õpetajaametit kauaks ei saanudki, sest juba nelja aasta pärast valiti noormees Joosu algkooli juhatajaks.
Võru seminari kasvandikud olid tuntud oma opositsioonilise meelestatuse poolest. 1940. a. juunisündmustega läks noormees innuga kaasa, aitas organiseerida oma, tööinimeste võimu. Propageerides marksistlikke ideid, võttis R. Liiv aktiivselt osa ühiskondlikust elust. Nii valitigi ta Võrumaa 79. valimisringkonnast töörahva vabariigi ülemnõukogu liikmeks, mille tööst võttis osa kuni teise koosseisu valimiseni.
Need olid erutavad ajad. Kohtumistel noortega on tulnud tihti meenutada NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärku Moskvas augustis 1940, kus Ruut Liiv käis vabariigi delegatsiooni koosseisus. Noore nõukogude vabariigi vastuvõtmisel liiduvabariigiks oli ka Võrumaa esindaja, koolijuhataja Ruut Liiv. Õigupoolest oli aeg nõudnud sedagi, et kool tuli ajutiselt maha jätta. Maakonna täitevkomitee juures oli selline ametikoht: poliitharidustöö vaneminspektor. Ruut Liiva juhendamisel kujunesid maakonna rahvamajad ja raamatukogud nõukogude võimu aktiivseteks propageerijateks. Kuni puhkes Suur Isamaasõda. Nüüd, üle kolmekümne aasta hiljem tundub lihtne olevat kirjutada: hävituspataljoni võitleja, rindemees, diviisi poliitosakonna töötaja. Ruut Liiva usaldati, tema organiseerimisvõimele loodeti. Võitis temale omane optimism. Vabastatud Nõukogude Eestis sai endisest koolijuhatajast haridusosakonna inspektor.
Ma ei saa sinna midagi parata, et Ruut Liiv kooliinspektorina meenutas mulle Ernst Ennot, kuigi ma viimast pole kunagi näinud. Ei olnud sõjajärgse koolirevidendi käsutuses autot ega autobussi, hobustki mitte nagu omaaegsel kirjanikust kolleegil E. Ennol. Liikuda tuli aga palju ning indu jätkus. Tolleaegne inspektor ei tegelnud ainult koolidega, vaid oli kogu kultuurharidustöö organiseerija, nagu koolmeistergi oli kindlalt maa soolaks. Sama põhimõttega käis koolide inspekteerimine. Arvesse läks mitte ainult koolitund, aga ka see, mis sündis väljaspool klassiruumi. Nii on sündinud koolide laulukoorid, orkestrid.
Laul on Ruut Liiva meelisharrastus. Võru Meeskoorist laulmisest ei aidanud, mõtted hakkasid liikuma õpetajate oma koori suunas. Vabariigis esimese omalaadsena see loodigi. Organiseerijaks oli ja on praeguseni koorivanemaks jäänud mõtte algataja ise. Hiljem tuli juurde laulmine vabariiklikus koorijuhtide kooris. Kui kõik laulutunnid päevadeks, nädalateks, aastateks liita, tuleb ühtjärge ööd-päevad 4 aastat ainult laulu. Kui mitte rohkem.
Inspektoriameti vaheaegadel on aeg-ajalt õpetajaametit peetud. Kõrghariduse diplom geograafias pole asjata ära toodud. Viimased 8 aastat on läinud jälle juhtival tööl – Urvaste Eriinternaatkooli direktori asetäitjana kasvatusalal. Kuna kool töötab Linnamäel ja Urvastes, siis on ühe maja probleemid suures osas ühe mehe õlgadel. Ruut Liiv on Urvaste kooli peremees. Pikaajalise pedagoogitöö kogemused kuluvad omailmelises koolis marjaks ära.
Koguaeg oleme harjunud nägema teda ühiskondlikel ametipostidel. Ta on olnud haridustöötajate ametiühingu rajoonikomitee esimees, rajooni rahvakontrollikomitee mittekoosseisuline inspektor, 5 aastat ühtjärge oli R. Liiv valitud kooli parteialgorganisatsiooni sekretäriks. Pedagoogil ei ole õigust sulguda kodu nelja seina vahele, piirduda ainult oma ametiga – nii on põhimõte.
Kõike korda saata oleks olnud raske, kui su kõrval poleks mõistvat abikaasat, üksmeelset perekonda, kodu. On üles kasvatatud kaks tublit tütart ja poeg. Vanaisa rõõmudki pole tundmata. Sellest see reipus, armastus töö ja elukutse vastu, rikas elu.
Neil päevil pühitseb Ruut Liiv 70. sünnipäeva. Õnnitleme!
EVI KASESALU

Laienev Piimaühing

Elu 30. september 1938
Uue-Antsla Piimaühing laiendas ruume ja täiendas sisseseadet.
Juba möödunud aastal kerkis päevakorrale Uue-Antsla Piimaühingul uue võimasina ostu küsimus, kuna endine võimasin osutus liiga väikeseks suure toodangu juures. Ka olid ruumid liiga kitsaks jäänud, millest nüüd üle saadi seega, et saadi Vana-Antsla mõisalt piirituse ruum, mis niivõrd suur, et koorevannid ja uus võimasin, mahuga 4500 liitrit, uude ruumi üles seati. Mainitud võimasin on üks suuremaid Võrumaal, ka toodangu poolest on Uue-Antsla esikohal Võrumaal. Piimaühingut juhivad hrad: J- Lindsaar, R. Samarütel, J. Tali ja piimatalituse juhatajaks on V. Tiganik.

Ai-ai-ai masinaühistule. Ilmselt kolhoosipropaganda või ...

Töörahva Elu 7. september 1948
Mis on lahti Kuldre masinaühistus?
Kuldre masinaühistu töö talupidajate abistamisel viljapeksul on olnud seni äärmiselt puudulik. Rehepeksumasinate puuduliku remondi tõttu agregaadid seisavad pahatihti päevade viisi. Nõnda ei tööta juba paar nädalat masinist K. Kallioni agregaat. Masinist F. Aarma käsutuses olevale traktorile tehti kevadel kapitaalremont, kuid praegu seisab traktor juba nädalapäevad.
Teiseks tõsiseks takistuseks on kütte- ja määrdeõlide nappus. Masinistide tungivad nõudlused õlide saamiseks on ühistu juhatus tähelepanemata jätnud.
Praegusel saagikoristamise ja viljapeksu perioodil on eriti teravalt ilmnenud, kuivõrd mahajäetud olukorras on ühistu ühiskondlik majand. Ühistu liikmed aitavad tööle ühismajandis vähe kaasa, seepärast seisis suvivili kaua koristamata. Ühistu majandi viljakuivati on lagunenud. Kui mõni aeg tagasi ühistu esimehele A. Küpparile valla täitevkomiteest tehti ettepanek osta 30 plaati plekki kuivati remontimiseks, siis keeldus ta sellest. Halvasti arenevad sügisesed maaharimistööd ühismajandi põllul, teostatud sügiskünd on väga madalakvaliteediline. Aga puudulikust tootmistegevusest on tingitud ühistu majanduslikud raskused.
Urvaste valla täitevkomitee peab ülaltoodud vigade ja puuduste kõrvaldamiseks Kuldre masinaühistu töös otsustavaid samme astuma. Samuti peab Kuldre ühistu juhatus eesotsas esimehega senisest rohkem vastutustunnet näitama tähtsa rahvamajandusliku töö – viljapeksu organiseerimisel.
A. Okas

Kuldre valda vist tookord ikka ei tulnud

Elu 2. september 1938
Kas Uhtjärve või Urvaste?
Valdade ümberkorraldamise kava kohaselt Urvaste ja Vastse-Antsla valla ühiseks nimeks soovitati Kuldre. Uus nimi aga ei taha kohapeal pinda leida, soovitaks euue valla nimeks kas Urvaste või Uhtjärve. Võru Maavalitsus vaatas sooviavaldused läbi ning otustas need esitada siseministeeriumile sealseks otsustamiseks.

August 1948: eesrindlik talupoeg ja võimas laulupidu

Töörahva Elu 24. august 1948
Tubli talupoeg
Urvaste külanõukogu kesktalupoeg Villem Lumi on tuntud eesrindliku riiklike kohustuste täitjana. Käesoleva aasta karjasaaduste müügikohustused täitis tubli talupoeg juba Eesti NSV 8. aastapäevaks, neil päevil õiendas ta oma kohustuse riigi ees ka teraviljanormi alal. Kohe pärast viljapeksu tõi V. Lumi vastuvõtupunkti kaks koormat kõrgeväärtuslikku vilja, ületades tänavuse viljavarumiskohustuse mitmekümne kilogrammi võrra.
Urvaste valla talupojad, võtke eeskuju V. Lumest ning täitke kiiresti oma viljamüüginormid.
E. Kähr

Töörahva Elu 24. august 1948
Urvaste laulupäevalt
Pühapäeval, 22. augustil kõlas Urvaste kauni Uhtjärve kaldal võimas laul ning orkestrimäng. Siin toimus Urvaste III laulupäev.
Laulupäev avakõne pidas valla kultuurharidustöö instruktor sm. E. Kähr, lõpetades sõnadega: „Olgu vaba laul meie innustajaks sõjajärgse viisaastaku suurte ülesannete ennetähtaegselt täitmisel! !“
Üle tuhande inimese oli kogunenud kuulama kollektiivide ettekandeid. Segakooride 300-liikmleises ühisperes laulsid peale Urvaste valla kooride kaasa veel Lasva, Linnamäe ja Kurenurme rahvamajade koorid. Urvaste koorijuhi J. Rööbi üldjuhtimisel õnnestusid laulud hästi ning mitmed neist tulid publiku soovil kordamisele. Eriti kunstiküpselt kõlasid E. Kapi „Töö ja võitlus“ ning M. Härma „Pühendan kõik kallile“. Ühendatud puhkpilliorkestreid juhatas kindlalt Sõmerpalu puhkpilliorkestri juhataja sm. F. Mark. Laulupäeva lõpul esines veel Urvaste rahvamaja rahvatantsurühm.
Üldiselt võib Urvaste laulupäeva nii osavõtjate arvu poolest kui ka kunstiliselt igati õnnestunuks lugeda.
A. Käärik

August 1938: sport, ehitustöö, ja traagilised sündmused

Elu 17. august 1938
Ujumiskursus Vastse-Antslas
Noorte Kotkaste Kuldre rühm korraldab ujumiskursused Vastse-Antsla Uhtjärves 22. aug. s. a. kell 2 p. l. alates, mis kestavad kolm päeva.
Kursustel on lektoriteks Võrumaa spordiinstruktor N. Sillar ja Kuldre algkooli õpetaja Ervin Siller.
Kursusest võtavad osa kõik noored ja vanad.
On arvata, et kursusest tuntakse huvi ka Urvaste inimeste hulgas, kuna osavõtt on vaba kõigile.

Elu 24. august 1938
Lõi tüdrukul silma välja.
Vastse-Antsla vallas leidis aset omapärane kuritegu ettevaatamatusest, mis lõppes tüdrukule sellega, et jäi silmast ilma. Juhtum sündis Jakobi talus, kus peremees tuntud lõõtsmooniku mängijana hakkas õuele kogunenud noortele mängima tantsulugusid. Noored lõid kohe tantsu lahti.
Teiste hulgas tuli külast pillihelide peale Jakobi tallu ka 39-aastane abielumees Julius Hahn. Mees oli viinastatud olekus. Ta kutsus tantsima Jakobi talus teenivat tüdrukut Olga Saaronit, vana 31 aastat. Neiu ei läinud. See vihastas niivõrd viinastatud meest, et viimane lõi neiule näkku. Hoop tabas O. Saaronit nii õnnetult, et ta kaotas samas silma. J. Hahn võetakse vastutusele.

Urvastes anti koolimaja ehitustöö välja.
Esmaspäeval toimus Urvaste vallavolikogu ees Urvaste vallavolikogu ees Urvaste uue algkoolihoone ehitustööde väljaandmine. Töövõtjaid oli 8, kelledest volikogu valis välja ehitusettevõtja Wulfi, kes võttis töö 15.700 krooni eest. Ehitusettevõtja Wulf ehitas ka endise Urvaste koolimaja.

Spordipäev Urvastes
Urvaste haridusselts „Siirius“ korraldas pühapäeval kergejõustikuvõistlused. Tagajärjed kujunesid alla keskpäraste. Tehnilisi tulemusi: 100 m E. Mölder ÜENÜVo 12.3; kaugus E. Mölder 6.02.. kõrgus E. Mölder 149, kuul E. Mölder 10,04, ketas Kuldbek 28,95, oda Lukering 43,21, 1500 m Vill 5.10,0 m. Võrkpallivõistlused võitis Kuldre meeskond.

Elu 26. august 1938
Urvastes uppus neiu
Kahe tuntud naistegelase surm.
Kolmapäeval, 24. aug. õhtupoolikul läks Vastse-Antsla vallas elav Liidie peetri tütar Lanno suplema Uhtjärve. Neiuga läksid koos järve äärde kaks naist ning mees, kes ujuda ei osanud. Liidie Lanno oli tuntud hea ujujana. Ta ujus umbes Uhtjärve keskpaika, kus keeras ringi ning alustas ujumist tagasi. Umbes 20 meetrit kaldast, vajus Lanno põhja. Kuigi sündmust kaldal olijad nägid, ei saanud nad uppunut abistada, kuna ei osanud ujuda. L. Lanno, vana 32 aastat, uppus, ning hiljem saadi surnukeha kätte. Elluäratamiskatsed ei annud tulemusi.
Samal päeval sai Urvastes õnnetult surma Elfriede Saar, vana 25 aastat. Nimetatu, kui ka L. Lanno olid tuntud seltsitegelased kohal. E. Saar oli „Siiriuse“ naisringi juhatusliige, kuna L. Lanno oli tuntud näitleja.

Urvaste loteriivõitja - või Kiviõli?

Elu 3. august 1938
Urvaste loteriivõitja vabastati.
Kiviõli omamoodi kuulus loteriivõitja Kalju Mölder, kes mõne aja eest kohtuvõimude poolt võeti vahi alla, on nüüd 1000-krooni kautsjoni vastu vabastatud kohtuotsuseni. K. Mölder viibib praegu oma kodukohas Urvastes. Asi tuleb läheb lähemail päevil kohtus arutusele.

Juuni 1938: Sport, värvimiskursus ja uus orel

Elu 10. juuni 1938
Kuldre valmistub spordivõistlusteks
ÜENÜ Kuldre osakonna korraldusel toimuvad Vastse-Antsla Kuldres ringkonna kergejõustiku võistlused 19. juunil k. a. Võistluste kavas on noortele 60 ja 1000 meetri jooksud ning kaugushüpe. Meestele – jooksud 100, 800 ja 3000 meetrit ning 100-200-300-400 meetrit, hüpped ja heited. Naistele on 60 m. jooks ja kõrgushüpe. Võrkpall.
Õhtul toimub Vastse-Antsla rahvamajas ball ning leiab aset auhindade kätteandmine.

Elu 17. juuni 1938
Vastse-Antslas tuleb värvimiskursus
Keldrit ja autokuuri asutakse värvima.
Vastse-Antsla kodukaunistamise hoogtöö komitee juhatus pidas neil päevil oma järjekordse töökoosoleku, kus otsustati korraldada kohapeal värvimise kursus.
Kursuse alguseks määrati teisipäev 28. juuni kell 10.00 ja lõpp kell 19.00.
Kursuse juhatajaks otsustati kutsuda väljastpoolt, kuna kohapeal sarnast isikut ei leidu.
Kursuse praktilise tööna tuleb värvimisele Kuldre kaupmees Kristjan Tali vastehitatud kelder ja autokuur.
Üldiselt on tänavune kevade oma hääde ilmadega tublisti kaasaaidanud Vastse-Antsla ilme muutmisel rohkem ja rohkem ajakohaseks.
Sellele aitasid kaasa ka tasuta antud värvimulla preemiad, millised said Valter Rästas, Alfred Kangro ja Karl Jääras, igaüks 50 klg.
Võib juba ette arvata, et korraldamisele tulev kursus äratab laialdast tähelepanu, kuna seal antakse põhjalikud seletused kaasa kursuslastele, et igaüks võiks need teadmised rakendada oma kodu kaunistamiseks.
Ringisõites Vastse-Antslas, võib märgata siin-seal uute lipuvarraste kerkimist.
Neil päevil tõuseb ka Kuldre õuele võimas lipuvarras, milline olgu eeskujuks kõigile, et eelolevaks Võidupühaks neid kerkiks mitmeid kümneid.

Elu 27. juuni 1938
Ajalooline suurpäev Urvastes
Urvaste kogudus sai uue oreli.
Pühapäeval, 19. juuni, s. a. leidis aset Urvaste kirikus uue ajakohase ja nii-öelda moodsa oreli pühitsemine ja avamine.
Oreli valmistasid kuulsad orelimeistrid Kriisad Haanjast ja see läks maksma Kr. 11000.
Pühitsemise päevaks oli kutsutud ka paljud vaimulikud külalistena jutlustama ja nimelt: piiskoplik vikaar praost Lauri Otepäält, endine Urvaste õpetaja Valk Elvast ja õpetaja Ilves Tartust.
Orelil mängis orelikunstnik Leppnurm Tallinnast.
Hommikusel jumalateenistusel ja sellele järgneval hinnalisel kontserdil oli ennenägematult palju rahvast.
Kontsert jumalateenistusel olid kaastegevad Vana-Antsla kodumajanduskooli naiskoor, Vaabina segakoor, Urvaste koguduse krikukoor ja solistina Leida Jaanimägi Urvastest.
Orelil esitas mitmed palad kunstnik Leppnurm, näidates selle suure pilli mitmekülgseid võimeid ja võimsust.
Hommikusel jumalateenistusel jutlustas endine Urvaste õp. Valk.
Nüüd siis on täitunud ammuigatsetud unistus ja Urvaste võib olla uhke oma uue oreliga teiste koguduste kõrval, sest see on moodne ja ajakohane pill, valmistatud meie kodumaal tuntumate ja kuulsate orelimeistrite vennad Kriisade poolt.

Suri Gustav Paluteder

Elu 8. juuni 1938
Eile, teisipäeval, 7. juunil sängitati Urvaste kalmistul maamulda kohapeal tuntud põllumees ja omaaegne mitmekordne vallavanem Gustav Paluteder. Kadunu sündis 14. juunil 1868., seega jäi tal pisut puudu 70. eluaastasse jõudmiseks. Ta kandist suurt armastust ja hoolt oma talu ja maa vastu. Oma elutöö ta pühendas talu kordaseadmiseks, mis viimastel aastatel muutuski eeskujulikumaks kogu ümbruskonnas. Oma töö kõrval kadunu ei jätnud unarusse ka seltskonnategevust. Omal ajal ta valiti rahva poolt korduvalt Urvaste vallavanemaks. Saksa okupatsiooni ajal sattus ta eesti mehena tülli kohalikkude sakslastega ja pani ameti maha. Ta võttis osa juhtiva liikmena ka teiste kohapealsete seltside ja ühingute osa. Kõige juures kadunut tunti kui äärmiselt õiglast, sirgjoonelist, ausat ka kindlameelset inimest.
Puhka rahus Urvaste ilusa kalmistu põlispuude all!

Monday, October 13, 2008

Uus koolimaja Suureks Oktoobriks

Kolhoosi Elu 14. oktoober 1958
Kolhoosi abiga
UUS KOOL
Nõukogude võim hoolitseb pidevalt rahva haridustaseme tõstmise eest. Ilmekaks tõendiks selle kohta on uue kooli asutamine “Edasi” kolhoosis.
Vaatamata sellele, et kolhoosis käis sügisene koristustöö, rehepeks ka kartulivõtt, toimetas kolhoosi autotransport kohale inventari ja õppevahendid. Ka kibekiirel sõnnikuveo ajal võimaldati koolile hobuseid küttepuude kohaletoomiseks.
“Kas küte on nüüd kohal, küsis sm. Rist ühel päeval heaperemehelikult. “Kui midagi veel on tarvis, helistage!”
Kool alustas 1. septembril tööd ajutises asukohas. Praegu käib remont ühe elumaja ümberkorraldamiseks kooolimajaks. Kolhoosnikud-lastevanemad on lõpetanud välistrepi ehitamise. Kolhoosi töökojas valmistatakse uksi.
Neil päevil algab sisemine sanitaar-hügieeniline remont. Seatakse korda ruum, kus hakatakse õpilasi toitlustama.
Koolinoored rõõmustavad, et nad Suurt Oktoobrit võivad vastu võtta oma uues koolimajas.
J. JAKOBI
Vastse-Antsla Algkooli juhataja

Kohati päris armas jutt Urvaste elust-olust

Urvaste all on siin ilmselt mõeldud Urvaste valda, mille alla siis peaksid kuuluma Urvaste mõis, Koigu, Truuta, praegune Kirikuküla ja Urvaste keskus mõistagi. (MK.)

Elu 13. oktoober 1928
Märkeid Urvastest
Võru maakonna põhjapoolses osas piiratuna metsatukkadest, niitudest ja järvedest - asub Urvaste oma 1600 elanikuga ja umbes 300 majapidamisega. Maapind, nagu üldse Põhja-Võrumaal – mägestik, täis niitusid ja metsatukkasid, kuid kohati on ka väga hää saagianniga maid. Igasuguseid kõrgustikka ja muud, mis maa looduslist ilu aitavad tõsta ja matkajaid enda pool suudaks tõmmata, on igal pool. Kuid siiski ei puudu Urvaste maastikul teatav omapärasus, millega urvastlane hingeliselt ühte on kasvanud: need on rikkalikult kividega kaetud viljaväljad, peidetuna lepapuhmastikkudesse ja ikka ja ikka korduvad niidud, künkad ja mäeahelikud. Kuid kivid – neid põlgab urvastlane, sest neid on paiguti vanapagan liig paksult külvanud ja ta püüab neid kõigi abinõudega kõrvaldada, milleks kõik kevadine ja sügisene vaba aeg kulub. Üldse pole Urvastes põllu- ja karjakultuur just kõige kõrgemal; on paiku, kus põlde kõige uuema aja nõute järele haritakse, kuid on ka talusid, kus igasuguste uuenduste pääle skeptiliselt vaadatakse ja asju liig primitiivsete abinõudega aetakse.
Rõõmustavalt mõjub nähtus, et noor, edumeelne põllumeeste klass aga hoopis teist rada püüab sammuda ja vanadele isa-isa põlluharimise ja karjakasvatuse viisidele selja pöörab. Eriti võiks Urvaste karjamajandusel hää tulevik olla, mis aga senini üks meie valusam külg on olnud.
Seltskondlik elu on Urvastes kaunis hoogne, mida tunnistab suur ühingute ning nende perekas liikmete arv.
Võib julgesti ütelda, et Urvastest leidub vähe alasid nii ühiskondlise, kui ka põllumajanduse alal, mis poleks organiseeritud. Ka haridusline tasapind on Urvastes kõrge: väga tihti leidub talusid, kus poeg ehk tütar kesk- ehk ülikooli lõpetanud. Küla simmanid, kus noorsugu ohtralt alkoholi tarvitab ja pussitamise sporti harrastab – on Urvastes kadumise ajajärgus, mille aset täidavad ettekannetega peod seltsi- ja koolimajades.

Friday, October 10, 2008

Kolhooside ajalugu meie territooriumil

Teatrikuulutus 80 aasta tagant

Kirikupurelemised jätkuvad

Võru Teataja 11. oktoober 1928
Äge kirikukoosolek Urvastes
Riigikohtu järele tuli õp. Valga asi arutusele täiskogus.
Urvastes on kujunenud õpetaja ja koguduse vahekord õige teravaks, mille tõttu koguduse elu kipub tagurpidi minema. Läinud pühapäeval peetud erakorralisel täiskogu koosolekul avaldus see kõige selgemini. Nimelt tuli arutusele perekonnaseisu registreerimise küsimus. Praegu Urvaste koguduse juures seda ei toimetada, sest õpetaja Valk palus ennast sellest kohustusest vabastada. Asi läks kuni riigikohtuni, kus seletati, et perekonnaseisu registreerimise ameti pidamine on vabatahtlik ning kedagi selleks kohustada ei saa. Selle järele võetis siseministeeriumi korraldusel õpetaja Valki käest vastavad raamatud ära, nõnda et nüüd kiriku juures enam perekonnaseisu muudatusi ei registreerita.
Kogudus ei olnud aga õpetaja Valga niisuguse teguviisiga rahul, sest selletõttu tuleb koguduse liigetel hulk vaeva juurde ning päälegi ei pooldanud koguduse täiskogu põhimõttelikult, et kiriku juures registreerimisi ei toimetata. Õpetaja Valgale tehti kibedaid etteheiteid. Omalt poolt seletas õpetaja Valk, et tema töörohkuse tõttu registreerimise kohustuse maha pannud. Täiskogus seletasid mitmed liikmed, et sel juhul oleks võidud abiõpetajat palgata, sest suur Urvaste kogudus, kus 10 tuhat liiget, suudab ka kahte õpetajat üleval pidada.
Koosoleku meeleolu oli õige pinev ning terav. Kui küsida, kas selleks oli ka põhjust, siis peab küll tunnistama, et koosoleku juhataja Antsla postkontori ülema härra Raudsiku sõnad päris õiged on, kes tähendas, et Urvaste koguduse elus on asi nõnda kujunenud, et “mägi on pidanud tulema Muhamedi juurde, kuna Muhamed mäe juurde ei soovi minna”!
Nende sõnadega on tahetud seda nimetada, et Urvaste koguduse õpetaja J. Valk ei püüa oma koguduse soovidele vastu tulla, küll aga peab kogudus temale alluma kõigis asjus.
Laineid löönud Urvaste koguduse perekonnaseisu registreerimise asi, kus koguduse õpetaja J. Valk vastu koguduse (s.o. täiskogu) tahtmist, ameti maha pannud, et erak. pääkoosolek 7. oktoobril otsuse vastu võttis, kus kirikunõukogule kohuseks tehti perekonnaseisu registreerimist vastuvaidlemata hiljemalt 1. jaan. 1929. a. uuesti sisse seada.

Vanasti tabati vargaid nagu rohkem?

Võru Teataja 11. oktoober 1928
Urvaste lambavaras tabatud
Varga tagaajamisest võttis osa 10 inimest
Urvastest, 10. oktoobril. Ööl vastu 9. oktoobrit varastati Urvaste vallas Jaanimäe talust hra. Käremägilt kaks lammast. Varas oli lambad peitnud läheduses olevasse võsastikku, kust nad kätte saadi. Hiljem saadi ka jälgipidi kätte varas ise, kes oli Antslas elav kahtlase minevikuga isik R.
Nimetatud ööl umbes kella 11 ajal kuulis Jaanimäe talu peremees õues lammaste määgimist, mille pääle ta lauda juurde läks. Sääl selgus, et kaks lamamst oli kadunud. Värsked jäljed poris kinnitasis, et tegemist on vargusega. Asjast teatati politseile ja hakati jälgipidi varast taga ajama. Politseile tulid abiks ümberkaudsed peremehed. Nii tõusis tagaajajate arv 10 inimeseni.
kahe püssi ja 6 revolvriga.
Hommikul kella 6 paiku jõuti Antsla alevi. Jäljed viisid Antsla alevis elava R. juurde. Asja kohta on alustatud juurdlust.
Ühenduses sellega leidis politsei veel Antsla alevi külje all elava P. juurest neli tapetud lammast. Kuid omanik tunnistas lambad omaks. Ka viimase kohta on politsei alustanud juurdluse.

Väga hea kartuliaasta

Töörahva Elu 10. oktoober 1968
PÕLLUMEHE sügispäevad
Kartulist valendaval...
Künkarinnakust üles minnes lisab traktorimees gaasi. Kartulimasina hasplite taga keerleb tolmupilv, mis mahasadanult jätab kartulitest valendava põlluriba. Krapsakalt asuvad naised puhastama kartulitest oma viieteistkümne sammu pikkust vaootsa, sest enne kui traktor tagasi tuleb, peab korjaja juba valmis olema teisel pool vagusid teise viieteistkümne peal. Vedajatel on päris tegemist, et kogutud saagiga toime tulla.
“Kartul on vaatamata põuale hea kasvanud,” sõnab “Edasi” kolhoosi brigadir sotsialistliku töö kangelane Eduard Tee. “Sellel põllul oli “Olevi” keskmine saaks eile õhtuks 360 ts ha-lt.
“Siis peaks päevapalk ka korralik olema?” pärin edasi.
“Jah, üle kümne rubla teenisid kõik korjajad päevas. Kõige parem isegi üle 16 rubla. Ainult kipub korduma iga-aastane viga, et väljastpoolt appitulnud korjajaid on kartulivõtmise algul vähe. Ei tea, kas linnarahvas võtab oma kartuleid või milles viga? Ka möödunud aastal ärkasid abilised alles kartulivõtmise lõpul, siis oli rahvast rohkem kui vaja.”
Kuhjameister Robert Zimmer paneb vineeritükile kõik kuhjatoodu kirja, aitab vedajatel vankreid ümber kallutada, rihib kuhja ühte ritta teistega ja annab sellele õige väljanägemise.
Enne kui põllult lahkume, soovitab brigadir üles otsida agronoom Jaan Peetsi, sest tema katsepõldude kasvandikud, alles numbri all olevad kartulisordid (ei ole jõutud nime anda), olevat üle viiesajatsentnerilisi hektarisaake andnud.
J. Peets loebki oma märkmikust: ““Nr. 1124 – 531 ts hektarilt, nr “1438” – 543 ts hektarilt ja veel mitmeid teisi. Mõlemaid sorte kasvatati ainult 0,16 hektaril, kuid tuleval aastal, siis saab juba suuremal pinnal ära proovida.
Suure põllu saagi kohta lausub ENSV teeneline agronoom, et “Sulevi” põldudelt loodetakse rohkem kui “Olevilt”. “Oleks” kohta öeldakse, et olevat kehv mees, aga J: Peets lubab siiski ühe oletuse: Kui vihm oleks tulnud varem, siis mine tea, palju oleksime saanud, nüüd on palju väikesi sees. Tavaliselt “Olev” kasvatab 7-8 mugulat, tänavu oli kunu paarkümmend ühel puhmal all.
E. ESKO

Wednesday, October 8, 2008

Uhke põllumajandusnäitus - 100 aastat tagasi!

Põllutööleht 30. juuli 1908
Seltsidest.
Vaabina põllumeeste selts pidas 19. ja 20. juulil Vaabina mõisas hobuste, kariloomade, piimatalituse ja käsitöö näitust, mida kõigiti kordaläinuks võib nimetada. Välja pandud oli hobuseid ja kariloomasid kokku 53 nummert, käsitööd ja piimatalituse saadusi kokku 60 nummert. Hobuste hulgas oli häid märasid varsadega, kuna lehmad – suuremalt jaolt punased Angleri segatõugu – peaegu kõik haruldased hääd olivad, millest järeldada võib, et hobusekasvatus ja karjapidamine siinpool rõõmustaval viisil edeneb. Käsitöö hulgas paistsivad iseäranis silma peenikesed linased ja villased kudumise tööd, kangad ning tekid, mis tähtsamate tarvituste arusaamisest tunnistust annab, kuna väljaõmblemise ja ilustuse töösid vähe näha oli. Meesterahva käsitööd oli kõigest paar nummert välja pandud. Auuhindasid jagati näitusel kokku pääle 300 rubla eest välja. Sotsietedi poolt oli auuhindadeks 65 rbl. raha, põllutöö peavalitsusest 25 rubla raha, hõbe- ja brongs-auurahasid ning kiitusekirju ja Vaabina mõisaomaniku hra v. Samsoni poolt 15 rbl. raha ja üks puhastverd Angleri tõugu vasikas. Ka andis v. Samson sündsad ruumid näituse ärapidamiseks hinnata ja kandis omalt poolt kõik ehituse kulud. Osavõtmine oli esimesel päeval vähene, teisel s.o. pühapäeval aga ilusa ilma mõjul kaunis rohke. Piletid müüdi ühtekokku ligi 500 ära. „Elu“

Karskusselts logiseb, jälle teevad häält Leis ja Leppik

Isamaa 27. märts 1908
Kodumaalt.
Urvastest. Pühap. 16. skp. peeti Urvaste karskuseseltsi „Koidu“ koosolek kohalises koolimajas ära. Päevakorral oli muuseas seltsi ümbermuutmise küsimus. Osavõtmine oli väike, seltsi liikmetest olivad ainult pooled ilmunud. Seltsi esimees hra Leis ja abi hra Leppik rääkisivad päikese sistemist ja tema sündimisest. Hra Leppik rääkis maitseainest ja tema tarvitamisest. Iseäranis rääkis ta alkoholi ja tubaka ajaloost ja nende tarvitamise tagajärgedest.
Naljakaid vaielusi sünnitas küsimus: kas on tantsimine kasulik. Viimaks jõuti otsusele, et tantsimine siis kasulik on, kui parajal mõõdul ja puhtas õhus tantsitakse.
Pikka vaielust sünnitas seltsi ümbermuutmise küsimus. Esimehed pandsivad ette lonkavat karskuseseltsi lõpetada ja tema asemele Võru hariduse seltsi haruseltsi asutada. Nende kõne oli kokkuvõttes järgmine:
„Meie karskuse selts on 16 aastat töötanud. Selle aja sees pole ta midagi (?) ära suutnud teha. Viimasel ajal hakkab seltsist osavõtmine kaduma. Praegu on seltsil umbes 30 liiget, kes kõik avalikud Bachuse teenijad (?!) on. Koosolekule ilmuvad ainult noored, kes sel põhjusel siia tulevad, et siin keskööni jalgu keerutada. Kui meie karsklased olla ei suuda, siis heidame eneselt variseeriliku karskuse ära, sest see häbistab karskust!“
Viimaks pandi asi hääletamise alla; võit jäi seltsi ümbermuutmise vastastele. Sellepääle ütlesivad esimehed endid seltsi eestseisusest välja. Hrad Leis ja Leppik tahavad nüüd Uue-Antslasse haridusseltsi asutada. „M. Kod“