Töörahva Elu 30. september 1969
Lenin 100
Kohustused ja täitmine.
Palju on tehtud
„Edasi” kolhoosi kohustused V. I. Lenini 100. sünni-aastapäevaks võeti vastu aasta tagasi. Vahepeal ühines meie majandiga aga naaber – „Pioneeri” kolhoos ja seetõttu tuli kohustusi korrigeerida.
Nagu näitavad praegused töötulemused, suudame oma kohustused täita välja arvatud teraviljasaak. See oli meil kohustuses ette nähtud 25 ts hektarilt, kuid tegelikult saime vaid 23,8 ts.
Esialgses kohustuses oli meil ette nähtud koguda teravilja 30 ts ha-lt ja keskuse osakonnas (endise ühendamata „Edasi” piirides) see kohustus ületati. Keskmiseks hektarisaagiks kujunes seal 30,4 ts. Parim segaviljapõld E. Tee brigaadis andis välja 43 ts hektarilt – see on rekordsaak siinseil mail. Samuti ületasime ka põldheina planeeritud saagid. Kohustus nägi ette koguda mitmeaastast põldheina 35 ts hektarilt, kuid saime 35,3 ts. Heinaseemne kogusaak oli meil tänavu 630 ts, see on keskmiselt 6 ts hektari kohta, kusjuures aruheina me saime ühelt põllult 11,8 ts hektarilt.
Tublit tööd on teinud meie majandi loomakasvatajad. Praeguste tulemuste järgi võime kinnitada, et täidame aasta lõpuks endale võetud kohustused piima ja liha tootmise osas, kusjuures liha müüme riigile tunduvalt rohkem, kui on kohustus. 1970. aasta lõpuks lubasime viia lehmade arvu 330-ni ja noorloomade arvu 460-ni. See kohustus on meie majandil juba praegu täidetud – lehmi on 330 ja noorloomi 468. Täitnud oleme ka noorloomade juurdekasvu kohustuse.
Käesoleval aastal müüsime riigile teravilja üle plaani 150 tonni.
Meie kohustus ei näe ette üksnes majanduslikke ülesandeid ja nende täitmist. „Edasi” kolhoosi partei-algorganisatsiooni ürituste plaan V. I. Lenini 100. sünni-aastapäeva tähistamiseks nõuab ka meie majandi liikmete eluolustikuliste tingimuste parandamist. Kohustuste üks punkt räägib sellest, et kolhoosi juhatus abistab kolhoosi liikmeid elamute kapitaalremondil ja uute hoonete ehitamisel tasuta transpordi ja ehitusmaterjalidega ning nende ümbertöötamisel või rahaliselt. Sellest on ka kinni peetud ja alles hiljuti anti autojuht Rein Tennole, kes ehitab kolhoosi keskusesse uut elamut, tasuta ehitusmaterjale ning transporti nende kohaletoimetamiseks. Kolhoosi poolt aga lõpetati 8 korteriga elamu ehitamine Vaabina osakonnas ja veel käesoleva aasta lõpul antakse ekspluatatsiooni teine 12 korteriga elamu keskuse osakonnas.
Me ei ole unustanud ka neid kolhoosinoori, kes loovad endale uue perekonna. Nii said noorparid Tiiu Aulik ja Richard Kajava ning Aino Kuus ja Viktor Villem väärtuslikud pulmakingid. Igal aastal aga eraldame täiendavalt tõhusaid summasid vanade, töövõimetute ja paljulapseliste kolhoosnikute toetamiseks.
Oleme hoolitsenud veel kolhoosnikute puhkevõimaluste eest. Käesoleval aastal korraldasime tööeesrindlastele ekskursiooni V.I. Lenini elu ja tegevusega seotud kohtadesse Leningradis ja selle ümbruses, tuleval aastal on aga kavatsus viia meie eesrindlased Moskvasse – kodumaa pealinna.
Palju on majandi liikmed ära teinud heakorrastustööde alal. Käesoleval aastal on tehtud tasuta heakorrastustöödel üle 2000 töötunni. Park puhastati ülearusest võsast, kõrvaldati kuivanud puud. Klubi-kontor esisele platsile rajati purskkaev, istutati üle 30 meetri hekki, dekoratiivpuid ja – põõsaid.
Erilist tähelepanu juubelieelsel perioodil on „Edasi” kolhoosi juhatus ja partei-algorganisatsioon osutanud näitliku agitatsiooni korrastamisele ja Leniniga seotud materjalide tutvustamisele. Nii on puhketoas sisustatud Lenini nurk vastavate väljapanekutega, kus töötajad saavad tutvuda suure juhi elu ja tegevusega ning tema tähtsamate töödega. Üldiselt kogu näitlik agitatsioon kajastab lähenevat juubelit.
Me ei ole unustanud seda, et Lenini sünni-juubeliaastal peavad täienema partei read uute kommunistidega. Alles hiljuti võtsime partei liikmekandidaadiks vastu Vaabina osakonna karjabrigadiri Milvi Liivamäe.
K. KALLION
„Edasi” kolhoosi parteibüroo sekretär
Wednesday, September 30, 2009
Monday, September 28, 2009
Musta kroonikat aastast 1929
Võru Teataja 28. september 1929
Murdvargus Urvastes
Sahvrisse tungimiseks lõhuti sein maha
Neljapäeva ööl vastu reedet on vargad sisse tunginud Urvaste vallas elutseva Amalie Veski elumaja juurde ehitatud sahvrisse ja säält ära varastatud 80 kilo rukkijahu.
Vargad on õige julgelt talitanud. Nad on elumaja juures asuva sahvri seina maha lõhkunud ja niiviisi kolm koti täit rukist ära viinud.
Omaniku arvates ulatub kahju 18 kroonini. Et tal kedagi vihavaenlast pole ja et ka sahvri juures jälgi mingisuguseid leida pole, siis ei tea ta selles kedagi kahtlustada.
Asja uurib politsei.
Elu 28. september 1929
Usu veel väimeest...
Varastas äiapapa vasika
24. sept. varastatati Vaabina vallas taluomanikul kodust äraoleku ajal vasikas. Kui peremees kodu tuli, märkas ta kohe vasika puudumist.
Kuna kodus pidi olema väimees, kes paari nädala eest külla tuli, siis hakkas peremees väimeest otsima, et kindlaks teha, kuidas võidi päeva ajal vasikas ära varastada. Väimeest polnud aga kusagil näha.
Peremehele tuli mõttesse kurjakuulutav aimdus, et kas mitte väimees pole paha naljaga hakkama saanud. Mindigi kohe väimeest taga ajama. Mõned kilomeetrid eemal saadigi väimeespoeg kätte ühes vasikaga.
Äiapapa oli õnnelik, et oma pudulojuse kätte sai ja kinkis selle eest väimehele paar tublit kõrvakiilu.
Murdvargus Urvastes
Sahvrisse tungimiseks lõhuti sein maha
Neljapäeva ööl vastu reedet on vargad sisse tunginud Urvaste vallas elutseva Amalie Veski elumaja juurde ehitatud sahvrisse ja säält ära varastatud 80 kilo rukkijahu.
Vargad on õige julgelt talitanud. Nad on elumaja juures asuva sahvri seina maha lõhkunud ja niiviisi kolm koti täit rukist ära viinud.
Omaniku arvates ulatub kahju 18 kroonini. Et tal kedagi vihavaenlast pole ja et ka sahvri juures jälgi mingisuguseid leida pole, siis ei tea ta selles kedagi kahtlustada.
Asja uurib politsei.
Elu 28. september 1929
Usu veel väimeest...
Varastas äiapapa vasika
24. sept. varastatati Vaabina vallas taluomanikul kodust äraoleku ajal vasikas. Kui peremees kodu tuli, märkas ta kohe vasika puudumist.
Kuna kodus pidi olema väimees, kes paari nädala eest külla tuli, siis hakkas peremees väimeest otsima, et kindlaks teha, kuidas võidi päeva ajal vasikas ära varastada. Väimeest polnud aga kusagil näha.
Peremehele tuli mõttesse kurjakuulutav aimdus, et kas mitte väimees pole paha naljaga hakkama saanud. Mindigi kohe väimeest taga ajama. Mõned kilomeetrid eemal saadigi väimeespoeg kätte ühes vasikaga.
Äiapapa oli õnnelik, et oma pudulojuse kätte sai ja kinkis selle eest väimehele paar tublit kõrvakiilu.
Wednesday, September 23, 2009
Orjapõlve märgid
Postimees 23. september 1919
Kodumaa ringvaade.
Vastsest-Antslast. Orjapõlve märgid. Neil päivil saatis meie uus mõisa valitseja hra Rõõmus järgmise ringkirja mõisa metsavahtidele: „Selleläbi saab Vastse-Antsmõisa metsavahtidele kohuseks tehtud järgmistel päevadel mõisa valitsust jahile oodata ja mitte kodust ehk kodu ligidalt ära minna, pühapäeval – Piirivariku metsavaht, esmaspäeval – Rauskapalu, kolmap. – Kriibi, neljap. – Kassi metsavaht ja laupäeval Avisoo. Pääle selle peab iga metsavaht mõisavalitsusele tooma, iga nädal üks lind ja iga kuu kaks jänest.
Mõisavalitsus: Rõõmus“
Nagu näha, tahab Rõõmus viis päeva jahil viibida, kaks päeva puhata ja muud nädala päevad riigivalitsuse kasuks – töötada!? Inimesed, kes üle 40 aasta mõisas on teeninud, ei ole niisuguseid päevakäskusid kuulnud. Viis päeva nädalas peab R. metsavahtidega jahti, kes pääle selle veel 20 lindu ja 10 jänest kuus Rõõmus’sele „lossi“ kandma peavad, kus siis omaksete, lelle-, onu- ja tädipoegadega in dulci jubilo pidustatakse. Nõnda elatakse nüüd Eestis, kihutatakse landauerites kaks hobust ees, sinna-tänna jahile ja jalutama. Vaesed metsavahid aga ohkavad, et „kes om pantu orjama, to orjaku hää meelega!“
Homo.
Kodumaa ringvaade.
Vastsest-Antslast. Orjapõlve märgid. Neil päivil saatis meie uus mõisa valitseja hra Rõõmus järgmise ringkirja mõisa metsavahtidele: „Selleläbi saab Vastse-Antsmõisa metsavahtidele kohuseks tehtud järgmistel päevadel mõisa valitsust jahile oodata ja mitte kodust ehk kodu ligidalt ära minna, pühapäeval – Piirivariku metsavaht, esmaspäeval – Rauskapalu, kolmap. – Kriibi, neljap. – Kassi metsavaht ja laupäeval Avisoo. Pääle selle peab iga metsavaht mõisavalitsusele tooma, iga nädal üks lind ja iga kuu kaks jänest.
Mõisavalitsus: Rõõmus“
Nagu näha, tahab Rõõmus viis päeva jahil viibida, kaks päeva puhata ja muud nädala päevad riigivalitsuse kasuks – töötada!? Inimesed, kes üle 40 aasta mõisas on teeninud, ei ole niisuguseid päevakäskusid kuulnud. Viis päeva nädalas peab R. metsavahtidega jahti, kes pääle selle veel 20 lindu ja 10 jänest kuus Rõõmus’sele „lossi“ kandma peavad, kus siis omaksete, lelle-, onu- ja tädipoegadega in dulci jubilo pidustatakse. Nõnda elatakse nüüd Eestis, kihutatakse landauerites kaks hobust ees, sinna-tänna jahile ja jalutama. Vaesed metsavahid aga ohkavad, et „kes om pantu orjama, to orjaku hää meelega!“
Homo.
Üks keskmine pidu
Olevik 23. september 1899
Uue-Antsla.
22. augustil oli kohalise pasuna koori poolt Uuue-Antsmõisa ruumides kohalise valla asutatava laenu-raamatukogu hääks pidu-õhtu. Etendati näitemängu „Inimese hind ja väimehe väärtus“, mis keskmist viisi läks, sest peale mõnede näitlejate oli kõigil teistel esimene kord näitelavale astuda. Osavõtmine oli vähepoolne, sest sisse tuli kõige kuludega kokku ainult 40 rubla. Lõpuks oli tants.
Uue-Antsla.
22. augustil oli kohalise pasuna koori poolt Uuue-Antsmõisa ruumides kohalise valla asutatava laenu-raamatukogu hääks pidu-õhtu. Etendati näitemängu „Inimese hind ja väimehe väärtus“, mis keskmist viisi läks, sest peale mõnede näitlejate oli kõigil teistel esimene kord näitelavale astuda. Osavõtmine oli vähepoolne, sest sisse tuli kõige kuludega kokku ainult 40 rubla. Lõpuks oli tants.
Tuesday, September 22, 2009
Luulenurk - Tamme-Lauri tamme all
Töörahva Elu 22. september 1979
KIRJANDUSLIK LEHEKÜLG
URVASTES, TAMME-LAURI TAMME ALL
On möödunud aastad
nagu uppunud maailmad:
me aimame vaid,
kuidas Lauri kündis,
maad murendas küll peos,
küll adra all,
kuis tõusis päikseratas,
kuidas keegi nuttis,
tulles ilma,
tamm kui oli väike,
kuis keegi tihkus,
kukkudes või näljas,
või ägas aastaid musta mure
nüri noa all.
Vaid aimame, kuis Liiso
kallistas ja suudles
ja parkund kämblast
rebis lahti hetkeks,
helges naerus keerutas ja jooksis,
hõljus valges udus
üle niiske välu,
hallikarva silmis
inimkonna märkamatu mälu,
soonis vilkuv rõõm
ja tulevane valu.
Võib-olla polnud üldse seda tamme,
ei olnud linalakka silitamas tüve,
ei härga nukrat polnud adra ees?
Võib-olla ööbikute esiema ööbik
öö otsa laksutas, et maailm algab
algab?..
Suur tamm on siin,
jalg läinud aastais,
võra tulevikus.
ILMAR VANANURM
KIRJANDUSLIK LEHEKÜLG
URVASTES, TAMME-LAURI TAMME ALL
On möödunud aastad
nagu uppunud maailmad:
me aimame vaid,
kuidas Lauri kündis,
maad murendas küll peos,
küll adra all,
kuis tõusis päikseratas,
kuidas keegi nuttis,
tulles ilma,
tamm kui oli väike,
kuis keegi tihkus,
kukkudes või näljas,
või ägas aastaid musta mure
nüri noa all.
Vaid aimame, kuis Liiso
kallistas ja suudles
ja parkund kämblast
rebis lahti hetkeks,
helges naerus keerutas ja jooksis,
hõljus valges udus
üle niiske välu,
hallikarva silmis
inimkonna märkamatu mälu,
soonis vilkuv rõõm
ja tulevane valu.
Võib-olla polnud üldse seda tamme,
ei olnud linalakka silitamas tüve,
ei härga nukrat polnud adra ees?
Võib-olla ööbikute esiema ööbik
öö otsa laksutas, et maailm algab
algab?..
Suur tamm on siin,
jalg läinud aastais,
võra tulevikus.
ILMAR VANANURM
Sunday, September 20, 2009
"Siiriuse" kolhoosi loomine
Töörahva Elu 20. september 1949
UUES KOLHOOSIS
Sajandite jooksul peteti eesti talupoegi igasuguste uute seaduste ja maakorraldustega, mis aga alati osutusid talupoegadele kahjulikuks. Tõotasid ja lubasid palju, kuid tegelikult tõid kaela uusi raskusi, olid kasulikud ainult mõisahärrale.
Need aina kasvatasid meie talupojas umbusku. Sellest ajast on pärit ka Kiriku küla talupoegade umbusk iga uue ja tundmatu vastu. Kuigi nad olid näinud nõukogude korra paremusi, olid veendunud, et parunite võim on nüüd igaveseks hävitatud, siiski ei lahkunud umbusk nende südamest, igas uues otsisid nad mõnd konksu, millega püütakse talupoega „nahutada“. Kui ümbruskonnas hakkasid liikuma kolhoosijutud, kui teised Urvaste valla talupojad arutasid möödunud kevadel asjalikult kolhoosi asutamise küsimusi, siis tõmbusid Kiriku küla talupojad enesesse, eelistasid jääda esialgu pealtvaatajateks, arvates, et ega talupojal sellest midagi head loota ei ole. Kui mõni julgem ja edumeelsem olekski küsimusele hoogsalt kaasa löönud siis vanemate mõjukamate meeste suu jäi suletuks ja nii juhtuski, et kui suurem enamus Võru maakonna talupoegi tegi möödunud kevadel oma põldudele külvid ühistöö korras, vilju hooldati ühiselt, ühiselt asuti ka produktiivkarja arendamisele, Kiriku küla mehed astusid aga igaüks oma adra taga, ajasid lühikesi künnivagusid oma väikestel põllulappidel.
Naaberkülas asutati kevadel Tamme kolhoos, kolhoosipõldudelt kostis sageli laulu ja hõiskeid, siin tehti tööd rõõmuga ja viligi kasvas kolhoosi ühispõldudel tunduvalt parem kui Kiriku külas. Juba hakkas kolhoosist kuulduma peksumasina mürinat, kuldse vilja kotte kanti kolhoosi aita, rikkalik saak tõotas muretut talve kõigile kolhoosnikutele.
Tulid kokku ka Kiriku küla mehed, tulid ja arutasid. „Kolhoosid ise on juba näidanud, et kolhoositee on siiski ainuõige tee, mida mööda peab sammuma eesti talupoeg,“ ütles keskmiktalunik August Roon. See oli mõte millele oli juba ammugi mõelnud ka keskmik Paluteder. „Oleme niigi oma kõhklusega teistest terve aasta võrra maha jäänud, on tarvis rutata,“ toetas ta Roone juttu. Siit-sealt kuuldus heakskiitvaid märkusi, teised noogutasid vaikides nõusoleku märgiks. Kuid oli ka neid, kes ikka veel polnud oma kahtlustes lõpule jõudnud. Emilie Heidmaa sai nõukogude võimult maad, esimest korda sai ta oma maa peremeheks – „kuidas sa annad kohe selle maa nii kergemeelselt käest ära. Kes ilma minuta ikka kolhoosi asutab,“ arvas ta, kui teised hakkasid kirjutama kolhoosi astumise avaldusi.
Kolhoos aga asutati. 16 talumajapidamist asusid juba ühiselt valminud rukkipõldude koristamisele. Ühiselt läks töö palju jõudsamini, varsti veeresid esimesed terad Siiriuse kolhoosi aitadesse.
Õhtuti istus koos kolhoosi vastvalitud juhatus August Roon, Paluteder, Herta Aalop ja Ella Hilp. Nende vastutus oli suur. Kolhoos asutati keset kõige kiiremat koristusaega. Oli tarvis jatkata kiiresti koristustöid, teha samaaegselt esimest taliviljakülvi, organisatsioonilised ja töö korraldamise küsimused neelasid aga lõviosa juhatuse ajast.
Töö organiseeriti nii, et iga juhatuse liige vastutab ühe ala eest, esimees August Rooni silm peab aga ulatuma igale poole. Ja juhatuse silmast jatkuski kõikjale, vili koristati õigeaegselt, talivilja külv tehti mõne päeva jooksul ja lõpetati samuti õigeaegselt, külvati mõned hektaarid üle plaanigi. Riiklikud normikohustused tasuti esimesest viljast.
Üldkoosolekul valitud lülivanemad Jaan Saar, Herta Aalop ja Lembit Pajumägi tunnevad suurt vastutust neile pandud kohustuste täitmisel. Igal hommikul on nad esimesed sammumas veel kolhoosi maid lahutavail põllupeenrail, korrastamas aitades või masinatekuuris. Selleks ajaks kui kolhoosnikud tööle ilmuvad on tööjaotus juba tehtud, igale antakse kohe tema ülesanne, ühtegi minutit kallist tööaega ei raisata asjatult. Sellest esimesest koristustööst ja selle kordaminekust oleneb suurel määral kolhoosi edaspidine arenemine.
Noore kolhoosi põldudel müriseb juba ka künnitraktor. Kohe kui koristati põldudelt vili, asus Pikajärve masina-traktorijaama traktor kõrrekünnile. 10 hektaari kündi ongi juba tehtud. Seda pole siin külas enne juhtunud, et nii varakult juba asutakse sügiskünnile. Künd tehti enne ikka oktoobri-novembrikuus, siis kui kõik muud tööd tehtud. Sageli aga tuli enne lumi ja jättis osa kündi tegemata. Traktorimürina sekka kostab heledaid kolksatusi. Kord aeglaselt, siis aga tihedasti kilks-kõlks, kilks-kõlks. See on kolhoosi sepp Otto Niilus, kes korrastab kartulivõtmise masinaid, täna homme algab kolhoosis kartulivõtmine.
Nii ta on, üks töö ajab teist taga. Kolhoosil seisab veel ees peale koristustööde suur töö. Üldkoosolek võttis vastu otsuse 1. oktoobriks moodustada neli loomafarmi. Ühistamisele kuuluvaid veiseid on 23, nendest saab aluse veisefarmile. Väiksemate loomadega on aga raskem, neid ühistamisega ei saa ühtegi. Üldkoosolekul lubas aga iga kolhoosipere anda hakatuseks ühe sea, ühe lamba ja kaks kana. Neist loomadest on küll vähesevõitu farmide loomiseks, kuid algus on siiski olemas. Küllap farmid järgmiseks kevadeks suurenevad kui kolhoos ühisloomakasvatuse oma tähtsamaks ülesandeks seab.
Kõigi kolhoosnikute ühiseks mureks on nüüd kiire ja ausa tööga teha tasa see mahajäämus teistest kolhoosidest, kes asusid ühistööle juba kevadel. Ka Emilie Heidmaa nägi, et kolhoosis hakkas kõik minema hästi, et ainult kolhoosis ühiselt teistega võib saavutada põllumajanduses kõige paremaid tagajärgi. Temagi astus kolhoosi liikmeks. Talle järgnes veel maatamees Markov ja mitu talupidajat, kes seni olid jäänud pealtvaatajateks.
A. Eelma
UUES KOLHOOSIS
Sajandite jooksul peteti eesti talupoegi igasuguste uute seaduste ja maakorraldustega, mis aga alati osutusid talupoegadele kahjulikuks. Tõotasid ja lubasid palju, kuid tegelikult tõid kaela uusi raskusi, olid kasulikud ainult mõisahärrale.
Need aina kasvatasid meie talupojas umbusku. Sellest ajast on pärit ka Kiriku küla talupoegade umbusk iga uue ja tundmatu vastu. Kuigi nad olid näinud nõukogude korra paremusi, olid veendunud, et parunite võim on nüüd igaveseks hävitatud, siiski ei lahkunud umbusk nende südamest, igas uues otsisid nad mõnd konksu, millega püütakse talupoega „nahutada“. Kui ümbruskonnas hakkasid liikuma kolhoosijutud, kui teised Urvaste valla talupojad arutasid möödunud kevadel asjalikult kolhoosi asutamise küsimusi, siis tõmbusid Kiriku küla talupojad enesesse, eelistasid jääda esialgu pealtvaatajateks, arvates, et ega talupojal sellest midagi head loota ei ole. Kui mõni julgem ja edumeelsem olekski küsimusele hoogsalt kaasa löönud siis vanemate mõjukamate meeste suu jäi suletuks ja nii juhtuski, et kui suurem enamus Võru maakonna talupoegi tegi möödunud kevadel oma põldudele külvid ühistöö korras, vilju hooldati ühiselt, ühiselt asuti ka produktiivkarja arendamisele, Kiriku küla mehed astusid aga igaüks oma adra taga, ajasid lühikesi künnivagusid oma väikestel põllulappidel.
Naaberkülas asutati kevadel Tamme kolhoos, kolhoosipõldudelt kostis sageli laulu ja hõiskeid, siin tehti tööd rõõmuga ja viligi kasvas kolhoosi ühispõldudel tunduvalt parem kui Kiriku külas. Juba hakkas kolhoosist kuulduma peksumasina mürinat, kuldse vilja kotte kanti kolhoosi aita, rikkalik saak tõotas muretut talve kõigile kolhoosnikutele.
Tulid kokku ka Kiriku küla mehed, tulid ja arutasid. „Kolhoosid ise on juba näidanud, et kolhoositee on siiski ainuõige tee, mida mööda peab sammuma eesti talupoeg,“ ütles keskmiktalunik August Roon. See oli mõte millele oli juba ammugi mõelnud ka keskmik Paluteder. „Oleme niigi oma kõhklusega teistest terve aasta võrra maha jäänud, on tarvis rutata,“ toetas ta Roone juttu. Siit-sealt kuuldus heakskiitvaid märkusi, teised noogutasid vaikides nõusoleku märgiks. Kuid oli ka neid, kes ikka veel polnud oma kahtlustes lõpule jõudnud. Emilie Heidmaa sai nõukogude võimult maad, esimest korda sai ta oma maa peremeheks – „kuidas sa annad kohe selle maa nii kergemeelselt käest ära. Kes ilma minuta ikka kolhoosi asutab,“ arvas ta, kui teised hakkasid kirjutama kolhoosi astumise avaldusi.
Kolhoos aga asutati. 16 talumajapidamist asusid juba ühiselt valminud rukkipõldude koristamisele. Ühiselt läks töö palju jõudsamini, varsti veeresid esimesed terad Siiriuse kolhoosi aitadesse.
Õhtuti istus koos kolhoosi vastvalitud juhatus August Roon, Paluteder, Herta Aalop ja Ella Hilp. Nende vastutus oli suur. Kolhoos asutati keset kõige kiiremat koristusaega. Oli tarvis jatkata kiiresti koristustöid, teha samaaegselt esimest taliviljakülvi, organisatsioonilised ja töö korraldamise küsimused neelasid aga lõviosa juhatuse ajast.
Töö organiseeriti nii, et iga juhatuse liige vastutab ühe ala eest, esimees August Rooni silm peab aga ulatuma igale poole. Ja juhatuse silmast jatkuski kõikjale, vili koristati õigeaegselt, talivilja külv tehti mõne päeva jooksul ja lõpetati samuti õigeaegselt, külvati mõned hektaarid üle plaanigi. Riiklikud normikohustused tasuti esimesest viljast.
Üldkoosolekul valitud lülivanemad Jaan Saar, Herta Aalop ja Lembit Pajumägi tunnevad suurt vastutust neile pandud kohustuste täitmisel. Igal hommikul on nad esimesed sammumas veel kolhoosi maid lahutavail põllupeenrail, korrastamas aitades või masinatekuuris. Selleks ajaks kui kolhoosnikud tööle ilmuvad on tööjaotus juba tehtud, igale antakse kohe tema ülesanne, ühtegi minutit kallist tööaega ei raisata asjatult. Sellest esimesest koristustööst ja selle kordaminekust oleneb suurel määral kolhoosi edaspidine arenemine.
Noore kolhoosi põldudel müriseb juba ka künnitraktor. Kohe kui koristati põldudelt vili, asus Pikajärve masina-traktorijaama traktor kõrrekünnile. 10 hektaari kündi ongi juba tehtud. Seda pole siin külas enne juhtunud, et nii varakult juba asutakse sügiskünnile. Künd tehti enne ikka oktoobri-novembrikuus, siis kui kõik muud tööd tehtud. Sageli aga tuli enne lumi ja jättis osa kündi tegemata. Traktorimürina sekka kostab heledaid kolksatusi. Kord aeglaselt, siis aga tihedasti kilks-kõlks, kilks-kõlks. See on kolhoosi sepp Otto Niilus, kes korrastab kartulivõtmise masinaid, täna homme algab kolhoosis kartulivõtmine.
Nii ta on, üks töö ajab teist taga. Kolhoosil seisab veel ees peale koristustööde suur töö. Üldkoosolek võttis vastu otsuse 1. oktoobriks moodustada neli loomafarmi. Ühistamisele kuuluvaid veiseid on 23, nendest saab aluse veisefarmile. Väiksemate loomadega on aga raskem, neid ühistamisega ei saa ühtegi. Üldkoosolekul lubas aga iga kolhoosipere anda hakatuseks ühe sea, ühe lamba ja kaks kana. Neist loomadest on küll vähesevõitu farmide loomiseks, kuid algus on siiski olemas. Küllap farmid järgmiseks kevadeks suurenevad kui kolhoos ühisloomakasvatuse oma tähtsamaks ülesandeks seab.
Kõigi kolhoosnikute ühiseks mureks on nüüd kiire ja ausa tööga teha tasa see mahajäämus teistest kolhoosidest, kes asusid ühistööle juba kevadel. Ka Emilie Heidmaa nägi, et kolhoosis hakkas kõik minema hästi, et ainult kolhoosis ühiselt teistega võib saavutada põllumajanduses kõige paremaid tagajärgi. Temagi astus kolhoosi liikmeks. Talle järgnes veel maatamees Markov ja mitu talupidajat, kes seni olid jäänud pealtvaatajateks.
A. Eelma
Hämmastav valimisaktiivsus ja üksmeel
Töörahva Elu 20. september 1979
Teadaanne
Pühapäeval, 16. septembril olid Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu täiendavad valimised Urvaste valimisringkonnas nr. 90.
Hääletamisest võttis osa 100% valijate nimekirja kantud valijaid.
Kommunistide ja parteitute bloki kandidaadi poolt hääletas 100% hääletamisest osavõtnud valijate üldarvust.
Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Urvaste valimisringkonda nr. 90 valiti saadikuks JÜRI Karla p. RIST
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee.
Teadaanne
Pühapäeval, 16. septembril olid Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu täiendavad valimised Urvaste valimisringkonnas nr. 90.
Hääletamisest võttis osa 100% valijate nimekirja kantud valijaid.
Kommunistide ja parteitute bloki kandidaadi poolt hääletas 100% hääletamisest osavõtnud valijate üldarvust.
Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Urvaste valimisringkonda nr. 90 valiti saadikuks JÜRI Karla p. RIST
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee.
Friday, September 18, 2009
Kirikut suurendati?
Olevik 18. september 1889
Sõnumid isamaalt.
Kodu. Kool. Kirik.
Teisipäeval 5. septembril pühendati Urvaste suurendatud kirikut. Ehk küll tööpäev, siiski oli inimesi nii palju kokku tulnud, et rohkem pooled kirikust, välja pidivad jääma. Hulk õpetajaid oli pühitsusest osa võtma tulnud, nende keskel ka Lut. usu vaimulik ülem, kes vägeval sõnal kiriku uksed avas ja kiriku koguduse hooleks andis. Urvaste õpetaja ise kõneles kiriku ajaloost. Ta tähendas ka seda, et Urvaste kiriku esimest ehitust teada ei olla. Kiriku suurendamise kulud olla paari kümne tuhanda ümber, mida selgeste veel ei teatavat. Vastse-Antsla parun olla kirikule uue altaripildi kinkinud.
Sõnumid isamaalt.
Kodu. Kool. Kirik.
Teisipäeval 5. septembril pühendati Urvaste suurendatud kirikut. Ehk küll tööpäev, siiski oli inimesi nii palju kokku tulnud, et rohkem pooled kirikust, välja pidivad jääma. Hulk õpetajaid oli pühitsusest osa võtma tulnud, nende keskel ka Lut. usu vaimulik ülem, kes vägeval sõnal kiriku uksed avas ja kiriku koguduse hooleks andis. Urvaste õpetaja ise kõneles kiriku ajaloost. Ta tähendas ka seda, et Urvaste kiriku esimest ehitust teada ei olla. Kiriku suurendamise kulud olla paari kümne tuhanda ümber, mida selgeste veel ei teatavat. Vastse-Antsla parun olla kirikule uue altaripildi kinkinud.
Thursday, September 17, 2009
Kooliõpilaste abi kolhoosile
Töörahva Elu 17. september 1949
Kooliõpilaste abi kolhoosile
Möödunud pühapäeva pühendas Antsla Keskkooli vanemate klasside õpilaspere kolhooside abistamisele viljakoristustöös. Hoogtööpäevaku heakskordaminekuks tegid juba varem tublit selgitustööd õpetajad ja kooli direktor.
Õpilased siirdusid kolme kolhoosi, Antsla valla Vabaduse ja Uue Raja ning Urvaste valla Tuleviku kolhoosi. Viimase kolhoosi abistamine huvitas peamiselt Urvaste vallast pärinevaid noori. Üle 30 noore töötas Tuleviku kolhoosis, kus oli maha niidetud üle 5 hektaari segavilja ja otra.
Viljakoristamine läks kiiresti, kuna organiseeriti sotsialistlikku võistlust kokkuvedamise ja rõukupaneku alal. Eriti hoolsalt töötasid kommunistlikud noored A. Murutar ja R. Pärksalu ning organiseerimata noored A. Urb, H. Jeret, S. Raudsik jt. Pealelõunaks oli vili koristatud, tehti kokkuvõtteid sotsialistlikust võistlusest. Parimaks lüliks tunnistati 10. kl. õpilase A. Noorvälja juhtimisel töötanud lüli.
„Päris tore oli nii töötada,“ ütles 11. kl. õpilane Heino Jeret, „kindlasti tuleme kolhoosi ka kartuleid võtma.“
A. Noor
Kooliõpilaste abi kolhoosile
Möödunud pühapäeva pühendas Antsla Keskkooli vanemate klasside õpilaspere kolhooside abistamisele viljakoristustöös. Hoogtööpäevaku heakskordaminekuks tegid juba varem tublit selgitustööd õpetajad ja kooli direktor.
Õpilased siirdusid kolme kolhoosi, Antsla valla Vabaduse ja Uue Raja ning Urvaste valla Tuleviku kolhoosi. Viimase kolhoosi abistamine huvitas peamiselt Urvaste vallast pärinevaid noori. Üle 30 noore töötas Tuleviku kolhoosis, kus oli maha niidetud üle 5 hektaari segavilja ja otra.
Viljakoristamine läks kiiresti, kuna organiseeriti sotsialistlikku võistlust kokkuvedamise ja rõukupaneku alal. Eriti hoolsalt töötasid kommunistlikud noored A. Murutar ja R. Pärksalu ning organiseerimata noored A. Urb, H. Jeret, S. Raudsik jt. Pealelõunaks oli vili koristatud, tehti kokkuvõtteid sotsialistlikust võistlusest. Parimaks lüliks tunnistati 10. kl. õpilase A. Noorvälja juhtimisel töötanud lüli.
„Päris tore oli nii töötada,“ ütles 11. kl. õpilane Heino Jeret, „kindlasti tuleme kolhoosi ka kartuleid võtma.“
A. Noor
Monday, September 14, 2009
Täiendavad valimised - ei tea miks?
Töörahva Elu 15. september 1979
Teadaanne
Pühapäeval, 16. septembril 1979. a. algusega kell 6 hommikul toimuvad täiendavad valimised Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu
URVASTE VALIMISRINGKONNAS NR. 90
Hääletamine toimub Kuldre kolhoosi Urvaste osakonna töökoja kontoris, Urvaste kn.
Valimisringkonda kuuluvad Urvaste, Ruhingu ja Lümatu küla.
Erinevalt tavalistest valimistest võib täiendavatel valimistel häälte andmine kuulutada lõpetatuks enne kella 10 õhtul, kui selleks ajaks on kõik valimiste nimekirja kantud valijad ilmunud valimistele.
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee
Teadaanne
Pühapäeval, 16. septembril 1979. a. algusega kell 6 hommikul toimuvad täiendavad valimised Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu
URVASTE VALIMISRINGKONNAS NR. 90
Hääletamine toimub Kuldre kolhoosi Urvaste osakonna töökoja kontoris, Urvaste kn.
Valimisringkonda kuuluvad Urvaste, Ruhingu ja Lümatu küla.
Erinevalt tavalistest valimistest võib täiendavatel valimistel häälte andmine kuulutada lõpetatuks enne kella 10 õhtul, kui selleks ajaks on kõik valimiste nimekirja kantud valijad ilmunud valimistele.
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee
Thursday, September 10, 2009
Köha. Lühidalt.
Postimees 10. september 1899
Kodumaalt.
Urvaste pool on paiguti kange lämmatav köha laste seas liikumas. –es.
Kodumaalt.
Urvaste pool on paiguti kange lämmatav köha laste seas liikumas. –es.
Tuesday, September 8, 2009
Kellele need numbrid midagi ütlevad ...
Töörahva Elu 8. september 1979
JUHIB KULDRE NOORTEBRIGAAD
3. septembril tehti komsomoli rajoonikomitees kokkuvõte noortevõistlusest saagikoristusel.
Juhib Kuldre kolhoosi kombainerite komsomoli- ja noortebrigaad (Tõnu Ingver, Mart Teder, Aivar Sloog), kokku on neil välja töötatud 76 vahetusnormi, 13419 arvestustsentnerit, koristatud 469,4 ha põldu /---/
JUHIB KULDRE NOORTEBRIGAAD
3. septembril tehti komsomoli rajoonikomitees kokkuvõte noortevõistlusest saagikoristusel.
Juhib Kuldre kolhoosi kombainerite komsomoli- ja noortebrigaad (Tõnu Ingver, Mart Teder, Aivar Sloog), kokku on neil välja töötatud 76 vahetusnormi, 13419 arvestustsentnerit, koristatud 469,4 ha põldu /---/
Sunday, September 6, 2009
Siirius: kolhoosi loomine
Töörahva Elu 6. september 1949
Uusi kolhoose maakonnas
/---/
Urvaste vallas ühinesid 22. augustil 16 Kirikuküla majapidamist Siiriuse kolhoosiks. Kolhoosnikud koristavad juba ühiselt vilja. Pekstud vili on paigutatud ühisaita. Nädalavahetusel ühistati kolhoosi hobused, arvult 21 ja moodustati loomafarm 15 lehmast. Ülejäänud farmide asutamise küsimus on järgmise üldkoosoleku päevakorras. Kolhoosi üldsuurus on 280 hektaari, millest 139,7 hektaari põldu. Kolhoosi esimehe August Rooni lubaduse järele viiakse sügiskülv lõpule täna õhtuks.
/---/
Uusi kolhoose maakonnas
/---/
Urvaste vallas ühinesid 22. augustil 16 Kirikuküla majapidamist Siiriuse kolhoosiks. Kolhoosnikud koristavad juba ühiselt vilja. Pekstud vili on paigutatud ühisaita. Nädalavahetusel ühistati kolhoosi hobused, arvult 21 ja moodustati loomafarm 15 lehmast. Ülejäänud farmide asutamise küsimus on järgmise üldkoosoleku päevakorras. Kolhoosi üldsuurus on 280 hektaari, millest 139,7 hektaari põldu. Kolhoosi esimehe August Rooni lubaduse järele viiakse sügiskülv lõpule täna õhtuks.
/---/
Kriitikat "Pioneeri" suunas
Töörahva Elu 5. september 1959
NIITMATA SEISAB ÜKS PÕLD AGA VEEL…
„Pioneeri” kolhoos on töödega jalgu jäänud.
Eelmises ajalehenumbris avaldatud sügistööde kokkuvõttes seisis „Pioneeri” kolhoos viimasel kohal. Enamik rajooni majanditest on viljakoristamisega lõppjärgus, mitmed on juba lõpetanud. Mida näeme sel ajal „Pioneeris?”
Siin „valmib” ikka veel rukis rohkem kui 30 hektaril. Pooled rukkipead on tuul maa ligi painutanud ja needki, mis püsti, on teradest pooleldi tühjad või sisaldavad riknenud vilja.
Kolhoosi agronoom Kalju Kõiv ja 2. põllundusbrigaadi brigadir August Kirsimäe arvavad, et saaki peaks ikka saama. Kahjuks on and unustanud, kas hektarisaaki tuleb arvestada tonni ja enama või mõne tsentneriga. Rohkem kõlbab see vili õlleks kui leivaviljaks.
Käesoleva ajani pole koristajaid näinud 70 ha otra ja nisu. Hilinemise põhjuseks toob agronoom kombainide nõrga töö.
Koristamist alustasid korraga kaks kombaini. Nendest teine langes aga peatselt rivist välja. Paari nädala jooksul suutis kombainer Albert Liba koristada kõigest kaks ja pool (!) hektarit. Milles oli siis viga? Kolhoosnikud räägivad, et kombain oli vana ja halvasti remonditud. Sellel oleks pidanud töötama kogemustega mees, kes oleks jõudnud vigu ennestada. Kolhoosi juhatus aga pani sellele otse koolist tulnud nooruki. Temast ei olnud niisugusel kombainil töötajat ja nüüd kasutatakse seda tagavaraosade laoks.
„Sügiskülviga on aega küll” – sellisel seisukohal on kolhoosi agronoom Kalju Kõiv. Eks sellest tulegi, et käesoleva ajani pole külvatud ühtegi kilogrammi seemet.
…Grupp kolhoosnikuid peavad ülespandud seemneristiku rõugu juures suitsutundi. Siin istub ka agronoom. Jutt läheb sügiskülvile. Agronoom väidab, et ega meie külviga veel hiljaks pole jäänud. Ta julgeb loota, et 10. septembriks külv lõpetatakse. Ja kui halvemal juhul peakski hilinema, ei ole see mingi pahandus.
Praegune olukord külviks ettevalmistumisel aga ei lase agronoomi sõnadel täituda. 215 hektarist, mis lähevad taliviljade alla, on tänaseni 15 ha kündmata. Osal maast kasvavad alles kartulid. 180 ha sellest vajab aga kultiveerimist ja ligemale pool külvimaast väetist. Kõik see nõuab aega ja tööjõudu.
„Jah, nii seda tööd meie kolhoosis tehakse,” alustab murelikult üks kolhoosnikutest. Teistes kolhoosides, kus külv juba on lõppjärgus, tuntaks muret isegi viimaste külvamata hektarite pärast. Meie agronoomil ja esimehel on aga aega küll. Iga päev variseb kümneid tsentnereid vilja maha, kuid kolhoosijuhtide arvates on selle üle närvitsemine asjata. Öeldud sõnad peaks jäägitult hävitama „aega küll” meeleolud kolhoosi juhtivate töötajate mõtetes ja tegudes.
L. HANKOV
NIITMATA SEISAB ÜKS PÕLD AGA VEEL…
„Pioneeri” kolhoos on töödega jalgu jäänud.
Eelmises ajalehenumbris avaldatud sügistööde kokkuvõttes seisis „Pioneeri” kolhoos viimasel kohal. Enamik rajooni majanditest on viljakoristamisega lõppjärgus, mitmed on juba lõpetanud. Mida näeme sel ajal „Pioneeris?”
Siin „valmib” ikka veel rukis rohkem kui 30 hektaril. Pooled rukkipead on tuul maa ligi painutanud ja needki, mis püsti, on teradest pooleldi tühjad või sisaldavad riknenud vilja.
Kolhoosi agronoom Kalju Kõiv ja 2. põllundusbrigaadi brigadir August Kirsimäe arvavad, et saaki peaks ikka saama. Kahjuks on and unustanud, kas hektarisaaki tuleb arvestada tonni ja enama või mõne tsentneriga. Rohkem kõlbab see vili õlleks kui leivaviljaks.
Käesoleva ajani pole koristajaid näinud 70 ha otra ja nisu. Hilinemise põhjuseks toob agronoom kombainide nõrga töö.
Koristamist alustasid korraga kaks kombaini. Nendest teine langes aga peatselt rivist välja. Paari nädala jooksul suutis kombainer Albert Liba koristada kõigest kaks ja pool (!) hektarit. Milles oli siis viga? Kolhoosnikud räägivad, et kombain oli vana ja halvasti remonditud. Sellel oleks pidanud töötama kogemustega mees, kes oleks jõudnud vigu ennestada. Kolhoosi juhatus aga pani sellele otse koolist tulnud nooruki. Temast ei olnud niisugusel kombainil töötajat ja nüüd kasutatakse seda tagavaraosade laoks.
„Sügiskülviga on aega küll” – sellisel seisukohal on kolhoosi agronoom Kalju Kõiv. Eks sellest tulegi, et käesoleva ajani pole külvatud ühtegi kilogrammi seemet.
…Grupp kolhoosnikuid peavad ülespandud seemneristiku rõugu juures suitsutundi. Siin istub ka agronoom. Jutt läheb sügiskülvile. Agronoom väidab, et ega meie külviga veel hiljaks pole jäänud. Ta julgeb loota, et 10. septembriks külv lõpetatakse. Ja kui halvemal juhul peakski hilinema, ei ole see mingi pahandus.
Praegune olukord külviks ettevalmistumisel aga ei lase agronoomi sõnadel täituda. 215 hektarist, mis lähevad taliviljade alla, on tänaseni 15 ha kündmata. Osal maast kasvavad alles kartulid. 180 ha sellest vajab aga kultiveerimist ja ligemale pool külvimaast väetist. Kõik see nõuab aega ja tööjõudu.
„Jah, nii seda tööd meie kolhoosis tehakse,” alustab murelikult üks kolhoosnikutest. Teistes kolhoosides, kus külv juba on lõppjärgus, tuntaks muret isegi viimaste külvamata hektarite pärast. Meie agronoomil ja esimehel on aga aega küll. Iga päev variseb kümneid tsentnereid vilja maha, kuid kolhoosijuhtide arvates on selle üle närvitsemine asjata. Öeldud sõnad peaks jäägitult hävitama „aega küll” meeleolud kolhoosi juhtivate töötajate mõtetes ja tegudes.
L. HANKOV
Tuesday, September 1, 2009
Sekretäri elu 40 aastat tagasi
Töörahva Elu 2. september 1969
Ühe sekretäri mõtted
Juba neljandat õhtut kihutas komsomoli rajoonikomitee auto Antsla suunas. K. Marxi nimelise kolhoosi aruande- ja valimiskoosolek oli planeeritud 29. augustile. Äsjasest sajust elustunud loodus ei näita veel sügise märke, valitsevad rohelised toonid. Ainult tähelepanelikumal vaatlemisel paistab kaselehtede seas ka kollaseid. Põllumees kogub sügisel saaki.
Leili Kornel oli kummardunud kaustade kohale, kui me kolhoosi kontorisse sisse astusime. Koosoleku alguseni oli veel veerand tundi aega. Sekretär mõtles.
Kubija-Peetri paisjärve taastamise olid nad võtnud oma algorganisatsiooni tööobjektiks. Sügisel tuleb alustada. Kui iga kommunistlik noor töötab seal 10 tundi, nagu kohustuses märgitud…
Kui… Mitmeid „kui”-sid vilksab sekretäril läbi pea. Kui tuli välja anda seinalehe erinumber, tuli temal endal see Ene abiga ära teha. Ülesanne aga oli tehtud Karlale… Kui Andres Ojasoo rääkis rahvusvahelisest olukorrast, tulid kokku ainult üksikud noored. Kui otsustati tööle panna poliitring, pandi nimed kirja… ja sinna asi jäigi. Kas tõesti ei huvita? Kas tõesti ollakse kõigega kursis? Vaevalt.
Ja mida teha Ruthiga. Ruth Vein õppis kaugõppe teel Väimelas zootehnikat, aga selle õppimisega on asjad praegu korrast ära. Kõike saaks parandada, aga Ruth joob. Ei tee tööd ja ei näita kodus päevade kaupa nägugi. Arvatavasti ei tule ka koosolekule. Juba teist nädalat ei teata temast kodus midagi.
Tarmo Rüga on autojuht, aga pidas ka pudeliga sõprust. Karistati noomitusega. Kas aitas? Kultuurimaja ei ole, kunstilist juhti ei ole. Jääb üle kasutada Kuldre kolhoosi klubi nagu eelmiselgi aastal.
Kas sekretäril on peas ainult mustad mõtted?
Kõik õnnestunu tundub iseenesestmõistetav. Seda ei oska apteegikaalule panna ja sellest kõva häälega hõisata. Südamele jääb kripeldama see, mis on halvasti, mis vajaks muutmist.
Pärgade viimine Urvaste kangelaskalmistule oktoobripühade ajal, võidupühal ja Urvaste k/n. vabastamise 25. aastapäeval oli pidulik ja tekitas sügava elamuse. Ekskursioon Saaremaale oli huvitav ja osavõturohke, läbiviidud tantsukursustest on ka hea mälestus. Kolhoosisisene spordipäev viidi küll läbi kehvades tingimustes, kuid võistlusi peeti paljudel aladel ja lõpuks keedeti vägev uhhaagi.
Sekretär ei ole rahul. Noorte suhtumine komsomoliülesannetesse ja –distsipliini jätab kõvasti soovida. Tehti juttu K. Marxi nimelise kolhoosi esimese kommunistliku noore Enn Uibopuuga ja küsiti, kuidas sel ajal oli pärast filmi tants, kuidas tehti näidendiproove… jne.
„Taheti ja tehti,” oli vastus.
Kas meie ei taha? Meie tahame ka tantsida, aga meile on akordionist vähe, meile peavad mängima kitarristid, meil peab tingimata olema alkohol ja teadmine, et me oleme kõigest vabad. See tekitabki tühjuse ja tüdimuse.
Kas pole suur tõde sõnades, mida sekretär ütles oma aruande lõpus: „Võib-olla on see selllest, et meil on palju, mida esimestel kommunistlikel noortel ei olnud, meil on kõik ja me ei tea isegi, mida me tahame.”
Päris pimedas saime koosolekuga lõpule. Sekretäri näkku tuli lõbusamaid jooni. Koosolek andis talle soovituse NLKP liikmekandidaadiks astumiseks.
H. LAINELO
Ühe sekretäri mõtted
Juba neljandat õhtut kihutas komsomoli rajoonikomitee auto Antsla suunas. K. Marxi nimelise kolhoosi aruande- ja valimiskoosolek oli planeeritud 29. augustile. Äsjasest sajust elustunud loodus ei näita veel sügise märke, valitsevad rohelised toonid. Ainult tähelepanelikumal vaatlemisel paistab kaselehtede seas ka kollaseid. Põllumees kogub sügisel saaki.
Leili Kornel oli kummardunud kaustade kohale, kui me kolhoosi kontorisse sisse astusime. Koosoleku alguseni oli veel veerand tundi aega. Sekretär mõtles.
Kubija-Peetri paisjärve taastamise olid nad võtnud oma algorganisatsiooni tööobjektiks. Sügisel tuleb alustada. Kui iga kommunistlik noor töötab seal 10 tundi, nagu kohustuses märgitud…
Kui… Mitmeid „kui”-sid vilksab sekretäril läbi pea. Kui tuli välja anda seinalehe erinumber, tuli temal endal see Ene abiga ära teha. Ülesanne aga oli tehtud Karlale… Kui Andres Ojasoo rääkis rahvusvahelisest olukorrast, tulid kokku ainult üksikud noored. Kui otsustati tööle panna poliitring, pandi nimed kirja… ja sinna asi jäigi. Kas tõesti ei huvita? Kas tõesti ollakse kõigega kursis? Vaevalt.
Ja mida teha Ruthiga. Ruth Vein õppis kaugõppe teel Väimelas zootehnikat, aga selle õppimisega on asjad praegu korrast ära. Kõike saaks parandada, aga Ruth joob. Ei tee tööd ja ei näita kodus päevade kaupa nägugi. Arvatavasti ei tule ka koosolekule. Juba teist nädalat ei teata temast kodus midagi.
Tarmo Rüga on autojuht, aga pidas ka pudeliga sõprust. Karistati noomitusega. Kas aitas? Kultuurimaja ei ole, kunstilist juhti ei ole. Jääb üle kasutada Kuldre kolhoosi klubi nagu eelmiselgi aastal.
Kas sekretäril on peas ainult mustad mõtted?
Kõik õnnestunu tundub iseenesestmõistetav. Seda ei oska apteegikaalule panna ja sellest kõva häälega hõisata. Südamele jääb kripeldama see, mis on halvasti, mis vajaks muutmist.
Pärgade viimine Urvaste kangelaskalmistule oktoobripühade ajal, võidupühal ja Urvaste k/n. vabastamise 25. aastapäeval oli pidulik ja tekitas sügava elamuse. Ekskursioon Saaremaale oli huvitav ja osavõturohke, läbiviidud tantsukursustest on ka hea mälestus. Kolhoosisisene spordipäev viidi küll läbi kehvades tingimustes, kuid võistlusi peeti paljudel aladel ja lõpuks keedeti vägev uhhaagi.
Sekretär ei ole rahul. Noorte suhtumine komsomoliülesannetesse ja –distsipliini jätab kõvasti soovida. Tehti juttu K. Marxi nimelise kolhoosi esimese kommunistliku noore Enn Uibopuuga ja küsiti, kuidas sel ajal oli pärast filmi tants, kuidas tehti näidendiproove… jne.
„Taheti ja tehti,” oli vastus.
Kas meie ei taha? Meie tahame ka tantsida, aga meile on akordionist vähe, meile peavad mängima kitarristid, meil peab tingimata olema alkohol ja teadmine, et me oleme kõigest vabad. See tekitabki tühjuse ja tüdimuse.
Kas pole suur tõde sõnades, mida sekretär ütles oma aruande lõpus: „Võib-olla on see selllest, et meil on palju, mida esimestel kommunistlikel noortel ei olnud, meil on kõik ja me ei tea isegi, mida me tahame.”
Päris pimedas saime koosolekuga lõpule. Sekretäri näkku tuli lõbusamaid jooni. Koosolek andis talle soovituse NLKP liikmekandidaadiks astumiseks.
H. LAINELO
Subscribe to:
Posts (Atom)
