"Edasi" kolhoos - õiges suunas? - 50 aastat tagasi

Kolhoosi Elu 31. jaanuar 1959
Õiges suunas
„Edasi” kolhoosi mullused sissetulekud ulatusid 1 404 000 rublani. Veisekasvatus andis 501 000 rbl., seakasvatus 342 000 rbl. ja heinaseemnest saadi 220 000 rbl. Teisipäeval peetud kolhoosi aruande- ja valimiskoosolekul jäigi kõlama mõte: majandi areng kulgeb õiges suunas.
Varematel aastatel jäi „Edasis” nõrgaks karja suvine söödabaas. Möödunud aastal moodustas suvine väljalüps aga 57% aastalüpsist, seega 10 protsenti enam kui paar aastat tagasi. See saavutati eelkõige karjakoplite rajamisega põllule. Kolhoosi karjakoplite pindala on 65 ha. Lähemail aastail see kahekordistub, nii et iga lehma kohta tuleks 0,6 ha kopleid. Koplite pinna suurendamine võimaldas alandada piima omahinda ja saada kõrgemat toodangut.
Rõõmustava asjaoluna võib märkida, et kolhoosis kasvab ka põllukultuuride saagikus. Kuigi teravilja pindala vähenes, saadi mullu 100 t vilja rohkem kui 1957. a. Hektarisaak kasvas enam kui 3 ts võrra ja moodustas 17 ts. Saagikuse tõus võimaldas eraldada rohkesti teravilja söödafondi ja maksta normipäeva kohta 2,5 kg vilja. Ainult Elva rajooni Valguta kolhoosis ületab normipäeva kohta antava vilja hulk #Edasi” oma – seega on viimane vabariigis töötasu ühe komponendi osas 2. kohal. Rahaline normipäevatasu on „Edasis” 8 rbl.
Uued varumishinnad võimaldasid saada hea sissetuleku linakasvatusest. Iga linapõllu hektar andis 6,5 ts kiudu ja 5 ts seemet.
Heinaseemne keskmiseks hektarisaagiks tuli 4, 6 ts. Selle majandusharuga jäädi rahule.
Üldkoosolekul rõhutati, et ka käesoleval aastal on vaja pidada kinni õigest suunast: toota kõvasti piima ja veisekasvatuse baasil arendada seakasvatust. Tänavu otsustati rajada 20 ha kultuurkopleid põllule, teha Avisoos 70 ha looduslikku heinamaad kultuurniiduks, viia põldheina protsent külvipinnas 35-ni. Kasvatatakse söödakapsast 5-6 hektaril ja valmistatakse iga lehma kohta vähemalt 6 t silo. Hea eduga on kasutatud silomaterjalina põldheina, millest valmistatud silo on kõige odavam. Ka lehmade arv kasvab pidevalt.
Teravalt tõsteti koosolekul üles töödistsipliini küsimus. 36 kolhoosi liiget ei töötanud välja normipäevade miinimumi. Seetõttu tuli kasutada šeffide abi, millega kasvas saaduste väljaminek.
Kolhoosis hakatakse tänavu ehitama viljakuivatit, mille läbilaskevõime on 15 t ööpäevas. Ilmtingimata tuleb leida võimalusi ka peoruumide saamiseks, kas või vande hoonete ümberehitamisega.
J. ELLEN

Koigus oodatakse maailma lõppu

Elu 26. jaanuar 1929

Käesoleva kuu algul ilmus ühes Tallinna ajalehes teade, et märtsi kuul tuleb katastroof, mille tagajärjel Põhja-Ameerika ja Kagu-Euroopa hukkuvad. Koigu meestest on mõni seda teadet tõena võtnud ja kavatseb ära Aasiasse rännata

Kuldre kooli edukad matemaatikud

Töörahva Elu 25. jaanuar 1969
Täppisteaduste olümpiaadilt
/---/ Nii oli VIII kl. matemaatikas Kuldre kooli õpilase TÕNIS PLEKSEPA (õpetaja VAIKE VAIDRE) esinemine kindel ja võit veenev (see on Kuldre õpilaste teine olümpiaadi võit – 1967. aastal võitis REIN REBANE)

Tüüpiline 1949. a artikkel

Töörahva Elu 25. jaanuar 1949
Rahvakohtuniku kandidaat oma valijate keskel
Urvaste rahvamajas toimus Antsla jaoskonna rahvakohtuniku kandidaadi sm. Elga Värva kohtumiskoosolek oma valijatega. Rahvamajja oli kogunenud üle saja kohaliku elaniku, et kuulata kandidaadi elulugu ja ülevaadet tema senisest tegevusest Antsla jaoskonna rahvakohtuniku töökohal. Kandidaadi ja kohtumiskoosolekust osavõtjate valijate vahel saavutati tihe kontakt, mida tõendasid ka sm. E. Värva esinemisele järgnenud arvukad küsimused, millised käsitlesid peamiselt rahvakohtute valimisi ja kohtupidamise korda. Koosolijad avaldasid rahuldust kulaklike elementide vastu rakendatud mõjuvate karistusabinõude üle.
I.Alanen

Seebikas vallavaese pärandusega

Võru Teataja 24. jaanuar 1929

Kui suri rikas vallavaene Urvastes
-siis kahtlustati teisi vaeseid tema raha võtmises.

Detsembri kuul läinud aastal suri Urvastes vallavaene H. N., kes oli tuntud äärmiselt ihne vanapoisina. Niisuguse kokkuhoiu juures pidi H.N inimeste teadmist mööda kogunud olema tagavaraks 300 krooni raha ja pääle selle veel kuldraha Vene ajast. Kui H.N suri, jooksid tema lähemad sugulased kõik tormi vaestemaja juurde, mitte selleks, et vaatama minna surnut, keda nemad tema elupäevadel näha ega kuulda ei tahtnud, vaid, et kätte saada tema järelejäänud varandust.
Toodi ära mis kätte saadi. Rahalist kapitali said “õnneotsijad” kätte ainult 10 kr. Eesti ja üks 5 rubl. Vene kuldraha. Niisuguse tagajärjega ei jäänud H.N “seaduslikud pärijad” muidugi rahule ja andsid “kassatsiooni kaebuse” politseile sisse, süüdistades teisi vallavaeseid tolle 30.000 omandamises. Politsei kuulas asja seaduslikus korras üle, kus vallavaesed hirmunult seletasid, et nemad on sellest patust puhtad.
Nõnda ei annud kogu varade tagaotsimine rahalisest küljest mingit tagajärge selles ulatuses nagu asjaosalised olid arvanud.
Kuna nimetatud varanduse otsijad valla kodanike keskel isesuguste inimestena tuntud on, siis räägitakse korduvalt käesolevast sündmusest. Olgu kuidas on, kuid kui ei tahtnud H.N. lähemad sugulased kadunud H.N tema elupäevadel näha, siis ei oleks ka tema varasid tarvis olnud taga “nuhkima” minna pääle surma.

Võru Teataja 22. jaanuar 1929
Urvaste “Siirius” esines Valgamaal
20. jaanuaril s.a. esines liit “Siirius” Valgamaal Sangaste-Restu piimaühisuse saalis. Pidust oli osavõtt elav, nõnda et saal rahvast täis oli. Mis puutub eeskavasse, siis olgu nimetatud, et koorilaulud hr. J. Kolki juhatusel kõlasid niivõrt meeldivalt, et publikumi tungival nõudmisel tuli laule korrata. Pääle seda peab kinnitama, et näidend “Vooruslik elumees” nii koosmängult kui üksikmängult põhjalikult kätte oli õpitud, nõnda, et see hoogsalt üle näitelava libises, millest näha, et näitejuht Martisial sellel alal hääd võimed on. Pidu sissetulek oli ümmarguselt 120 kr.

Oodatakse Urvaste koguduse täiskogu kokkukutsumist

Võru Teataja 22. jaanuar 1929

Viimane Urvaste täiskogu koosolek tegi muuseas otsuse, et kui kirikunõukogul korda ei lähe perekonnaseisuametit jaanuarikuuks s.a. sisse seada, siis kohe pääkoosolek kokku tuleb kutsuda.
Kuna kiriku täiskogu koosolekust veel midagi kuulda ei ole, siis on liikmed ootvale seisukohale jäänud, kas seda viimaks tuleb ehk mitte.

Tõsine probleem jätkub

Elu 19. jaanuar 1929

Õp. J. Valk Linnamäel

*Pidas jutluse enesekaitseks

Nagu paljudel teada, on Urvaste koguduses õpetaja Valk’i perekonnaseisu registreerimise ametist äraastumisega õige keerulised lood. Õp. Valk ütles enese registreerimisametist ära, mis asi isegi riigikohtusse ulatas, kus õpetaja Valk võiduga välja tuli. Koguduse täiskogu aga äraastumisega nõus ei ole ja tahab veel käesoleval aastal registreerimist kiriku juure sisse sääda. Ähvardatakse isegi õpetaja Valk’i palga arvel registreerimise ametnikku palgata. See teeb juba õpetaja Valk’ile hirmu, mille pärast tema on hakanud koolimajades jutlusi korraldama, mis mõeldud enesekaitseks.
Pühapäeval 13. skp. oli õp. Valk Linnamäel. Alguses oli jumalateenistus kiriklise korra järele ja siis esines ta avaliku seletusega. Õp. Valk leidis perek. seisu ametniku ameti mahapanemise põhjust ainult kantselei kuludest, mis registreerimisega ühenduses on. Kiriku sissetulek olla 350,000 senti aastas, aga sellest ei jatkuvat kogudusel võimalust registreerimiskulusid kanda. Põhjus on iseenesest väiklane. Kiriku sissetulekust jatkuks küll registreerimise kuludeks, aga mitte õpetajale eriliseks tasuks selle töö eest. Nii tõendas õpetaja seda isegi, et 3 tundi iga päev, mis ära kulub registreerimise toimingu juures, ei saavat ükski inimene ilma palgata teha.
Kui nüüd kiriku täiskogu õpetaja palga arvel peaks registreerimise ametniku palkama, siis pole küll ime ütelus: “Ei tule mägi Muhamedi manu, vaid Muhamed mäe manu”.

Samal teemal meeldetuletuseks
http://minevikuurvaste.blogspot.com/2008/05/kirikupetaja-ei-tahtnud.html
http://minevikuurvaste.blogspot.com/2008/10/kirikupurelemised-jtkuvad.html
http://minevikuurvaste.blogspot.com/2009/01/huvitav-probleem-kirikupetajaga.html

Seebiooper - ilmselt Urvastes

Võru Teataja 19. jaanuar 1929
Noore naise eksimus paljastati õlekuhja juures

* Käis U. vallas lauluharjutusel “serva tegemas”.
* Lihtne asjake – kuid võib siiski abielulahutamise tuua

Möödunud suvel abiellusid U.vallas E.S ja K.V. Kuni tänavuseni elasid nad koos päris õnnelikult. Ja asi oleks ka vist samuti edasi kestnud, kui mitte U. valda uus laulukoor poleks asutatud. Naine – kui kirgline lauluharrastaja – hakkas samuti laulmas käima. Ja või siis mehel selle vastu midagi oli. Kuid siiski hakkasid külas jutud ringi käima, et – muidu nii truu abikaasa – laulmas käies poistega “serva teeb”. Jutud ulatusid mehe kõrvu. Viimane hakkakski hoolega järelvaatama, et kas ka nimetatud jutul alust on.
Ilusal neljapäeva õhtul läks ka mees lauluharjutusele. Muidugi peitis ta end hoolega õlekuhja taha, et oma silmaga asja uurida.
Ei läinudgi kaua, kui tuli naine – keegi noorhärra “noch unter Arm” – nagu mees ise tähendas, sama kuhja juurde, kus ta meeski varjul viibis. Ja siis...
Noh nüüd läks veel mürgel lahti, sest oli ju taband naisukese õige ränga eksimuse päält. Sõnalausumata hakkas – muidu nii hää meheke – mõlemaid materdama. Tekkis paanika. Kisa ja kära pääle jooksid ka teised koduminejad kohale, kes halenaljaka loo päältnägijaks olid.
Vihast puhasena jooksis mees kodu ja ei lasknud enam naist tuppagi, hoolimata viimase ärdast palvest. Nutuga läks naine vanemate poole, sest kus ta ikka mujale läheb.
Kuuldavasti kavatseb mees õige karmi abinõu tarvitusele võtta ja abielu lahutada. Kuis lõpeb – ei tea.
-Päältnägija-

Kui võtta kõrvale see uudis http://minevikuurvaste.blogspot.com/2009/01/uhuh-nii-ilus-ja-positiivne-uudis.html, siis ei jää vist kahtlustki, mis vald on "salapärane" U.

12.01 - 80 astata tagasi: Restu meierei edeneb / Urvastes müüakse metsa

Elu 12. jaanuar 1929
Restu piimaühing laiendab tegevust
Möödusid alles mõned nädalad, kui pühitseti uut meierei hoonet. Seega avanes juba 30-aastasele ühingule avaram tegevusväli. Nüüd on ka see end tunda andnud. Renditi Kurevere piimaühingult tulevaks aastaks koor, mis seni Laatre piimaühingule anti. Samuti on asutamisel uus koorejaam Restu asunduses, mis ka juba 1. veebruariks loodetakse käima panna. Kevadel on kavatsus avada veel üks koorejaam Urvaste mõisa juurde, kust seni piima veeti päämeiereisse. Sellega suureneks ühingu tegevus pea kolmandiku võrra.

Elu 12 jaanuar 1929
Metsatööd Urvastes
Käesoleval talvel on siinsed taluomanikud suuremal arvul metsa müünud rahapuuduse sunnil. Ostjateks on üks kohalik metsakaupmees ja mõni Tartu ettevõte. Seetõttu on Urvastes tänavu tööpuuduse all kannatajatel ka pisut tööd leida.

10 .jaanuar 80 aastat tagasi

Võru Teataja 10. jaanuar 1929
Koer lõhkus käe
Pühapäeval hammustas Vaabina Jaagomäe talus koer käest Salme Z., kui viimane tuli läbi talu õue. Salme Z. tuli Selli tallu, kus haav kinni seoti: koer oli õige tubliste kätt lõhkunud.
Vaabina on tunnistatud marutaudi kahtlaseks ja koerte ning kasside karantiin välja kuulutatud, kuid sellest hoolitakse vähe.

Võru Teataja 10. jaanuar 1929
“Siirius” esineb Valgamaal
Pühapäeval, 20. jaanuaril esineb E. N. L. “Siirius” pidu-õhtuga Valgamaal Restu piimühisuse uues meierei saalis, missugune meiereihoone hiljuti avati ja kõigiti suurejooneline ehitus on.
Pidu kavas on: koorilaulud, suurem 3-vaatusline näidend “Vooruslik elumees” ja pääle seda muidugi tants.
Möödaminnes olgu ka nimetud, et endine Liidu näitejuht P. Veidenberg isiklikel põhjustel end kohustustest lahti on palunud ja tema asemele on liidu eestseisuse poolt valitud ajutiselt O. Märtin, kes ka “Vooruslikku elumeest” 20. jaan Restus lavastab.

Võru Teataja 10. jaanuar 1929
Hobusevargus linnas
Vaabina mees jäi hobusest ilma.
Möödunud laadapäeval varastati turuplatsilt Vaabina valla elanik Ado Metsil hobune.
Ado Mets on sidunud hobuse turuplatsil puu külge ja läinud ise poodi. Tagasitulles leidis, et hobust ei ole. Otsimine ei annud mingit tagajärge, hobust ei ole ega ole. Omanik hindab kahju 138 krooni pääle. Vargus oli teostunud kella 17-18 vahel.

Huvitav probleem kirikuõpetajaga

Võru Teataja 10. jaanuar 1929
Keerdsõlm Urvaste koguduse elus

Õp. J. Valk’i ei kinnitatud. Kuidas asja lahendada.
Nagu ajakirjanduse kaudu juba paljudele teada, ütles Urvaste koguduse õpetaja J. Valk endise kirikunõukogu hääkskiitmist mööda end koguduse perekonnaseisu registreerimise ametist lahti, missugune asjaolu isegi riigikohtuni ulatus ja viimaks J. Valk’i võiduga lõppes, nõnda et tema sellest ametist lahti sai. Niisuguse asjaolu järelduseks oli, et kõik tähtsamad koguduse arhivaalid siseministeeriumi ettekirjutuse järele politsei võimuga ära viidi, nõnda et Urvaste kogudus enam ühtegi tunnistust jne. välja ei saa anda ja kogudus ainult jutluse toimimist ning matmise talitust praegu toimetab.
Kiriku täiskogu aga sellega rahule ei jäänud ja tegi omal viimasel koosolekul kiriku nõukogule ülesandeks perekonnaseisu registreerimist koguduse juures hiljemalt jaanuarist 1929. a uuesti sisse seada. Praegune kiriku nõukogu on asjast hoolega kinni pidanud, mille tulemuseks oli see, et konsistooriumi kaudu õp. Valki uuesti siseministeeriumile Urvaste koguduse perekonnaseisu ametniku kohustustesse paluti kinnitada.
Nüüd on ministeerium selle palve tagasi lükanud ja õp. Valki perekonnaseisu ametisse kinnitamata jätnud.
Et aga Urvaste koguduse täiskogu vastuvaidlemata tahtmine on, koguduse juure registreerimise ametit sisse seada, siis tekib nüüd küsimus, kuidas asjast siin üle saadakse? Vist tuleb siin õp. J. Valk’i palga arvel teine abiõpetaja juure palgata, kes siis ka perekonnaseisu ametnikuks hakkaks.

Esperanto keel oli 80 aastat tagasi üsna oluline

Võru Teataja 8. jaanuar 1929
Kuldres ja Navil õpitakse esperanto keelt.
Pääle läinud suvel õpetajaile korraldatud esperanto keel kursuse, mille korraldajaks oli Tartumaa koolivalitsus, on õpetajaskonnas huvi esperanto keele vastu kasvanud. Õpetajad õpivad esperanto keelt, mitmed õpetavad seda ka õpilastele.
Ka Navi koolis on hulk õpilasi, kes ühes õpetajaga igal laupäeval ühiselt esperanto keelt õpivad.
Kuldre koolis õpitakse esperanto keelt juba sügisest pääle ühes keelevaldaja õpet. prl. Kõraga

kuulutus Võru Teataja 8. jaanuar 1929

uhuh - nii ilus ja positiivne uudis!

Võru Teataja 5. jaanuar 1929
Hää koorilaul Urvastes
“Siiriuse” koorid tegutsevad.
Urvastes, “Siiriuse” juures kutsuti ellu ja tegutsevad praegu kaks laulukoori. Üks neist asub Koigus hra Kolki juhatusel ja teine Urvaste-Kirikumäel hra Vassili juhatusel. Viimane on ühtlasi ka Urvaste kiriku-kooriks. Koor esines esimest korda 1. jaanuar s.a. Urvaste kirikus, ilustades jumalateenistust ilusa lauluga.
Koigus asuv koor esines esmakordselt “Siiriuse” kontsert-ballil Urvaste-Koigu algkoolis. Koor sai kuulajaskonna poolt sooja poolehoiu osaliseks.
üldse võib ütelda, et koorides on huvi asja vastu nii juhtidel kui ka kooriliigetel ja mõlemate kooride esinemised on jätnud kuulajatesse väga hää mulje.
Koos esinevad mõlemad koorid laiaulatuslisema eeskavaga “Siiriuse” avapeol.

Uue aasta esimene pidu - 80 aastat tagasi

3. jaanuar 1929
”Börse palavik” Urvastes
Uuel aastal 1. jaan. korraldas Urvaste hariduse selts kohalikus algkoolimajas peo. Eeskava koosnes ainult kolmevaatuslisest näidendist ”Börse palavikust” ja tantsust. Osavõtjaid oli vähevõitu.
-V.