8. detsember 1959
REPORTAAž
KULDRE KOLHOOSI ARGIPÄEV
Veel mitu tundi lükkavad tuisusel maanteel autode valgusvihud enda ees pimedust, kui Kuldre kolhoosi majade akendes süttivad esimesed tuled. Tänavu on mulluste suitsevate petrooleumilampide asemele tulnud elektrivalgus.
Talv tõi põldudele vaikuse, vili on aitades, kombainipõhk koos ja lagedal väljal võib nüüd tuul vabalt ringi uidata kuni kevadeni. Oleks nagu aeg hinge tõmmata, aga ühismajapidamise suured tööd täidavad ka talvise argipäeva askeldamisega.
Baromeetri osuti kolhoosi kontori seinal läheneb visalt, aga järjekindlalt muutliku ja sajuse ilma poole. Kui kolhoosi esimees hommikul kontorisse brigadiridele ja autojuhtidele tööd tuleb jagama, kaldub jutt kohe sellele. Enne suurt lund tuleb teha veel nii mõndagi: palgid tahavad laudadeks lõikamist, seemnevili väikestest aitadest keskusesse kokku vedada, et seal see korralikult külviks ette valmistada ja palju teisi töid ootab ees.
Päev algab…
2. põllundusbrigaadi brigadir-agronoomi Endla Maaritsat üles leida, eriti hommikul, on raske ülesanne. Kord on ta tööd korraldamas põhuvedajate, kord turbapurustajate juures. Kelle käest ka ei küsi, igaüks ütleb:
„Ta on meil tubli, jõuab igale poole. Ikka õppinud inimene, mullu lõpetas Antsla Põllumajandustehnikumi. Pole enam seda häda kui vana brigadiriga: see juhtus vahest pudeli poole vaatama, tööd juhatamata jättes. Kuid ega tema meil ainus õppinud inimene ole. Meil on kõik põllundusbrigadirid põllumajandusliku eriharidusega.”
Elu on edasi läinud. Polegi ammu, kui rajoonis olid ainult mõned agronoomid ja zootehnikud, kes sõitsid ringi, vaatasid ühele ja teisele poole, aga tarvilikud tarkused põlluni ei jõudnud.
Kohtame sm. Maaritsat linamurdjate juures. See on praegu üks peamistest töödest. Linaluud prõksuvad masinas, millel töötab Kristjan Taal. Naisperel, Amanda Andersool ja teistel on tegemist linade sirutamisega.
Palju läheb enne tööd, kui linad jõuavad vabrikuni. Realiseeritud on juba 35 protsenti saagist. Aga raha tuleb ja mida rohkem raha, seda paremini elatakse kolhoosiperedes.
Nii, töödes ja toimetustes, kalduvad kellaosutid üle lõunatunni.
Meistrimehed mõtlevad kevadele
Selleks on õige aeg. Mullu sai valmis kolhoosi remonditöökoda. Nüüd aetakse läbi peaaegu ilma remondi-tehnikajaama abita. Vaja teda polegi, sest remonditöökoda saab täienduseks veel keevitusagregaadi ja mõned muud vajalikud riistad, tehakse igasugune remont kolhoosis endas ära.
Praegu kostab töökojast mutrivõtmete kolksatusi. Kommunistliku noore Ülo Urbaniku DT-54 on peaaegu n.ö. „pulkadeks võetud”. Tema käte ja Tõnu Kiviranna abiga saab masin jälle hulga nooremaks. Järge ootavad teised traktorid. Kevad on praegu veel küll kaugel, aga ta ei tule väikeste nõuetega. Neid suudab täita ainult terve talve töövaevaga.
Õhtud lähevad huvitavamaks
Kolhoosi rahvamaja hakati ehitama paar aastat tagasi. Aluseks said kodanluse võimuaastail tegutsenud rahvamaja müüri jäänused. Siia, endise magasiaida sünge, maakividest 70 sentimeetri paksuste seintega hoone asemele kerkis uus, avarate akendega maja. Kõiki on siin arvestatud: isetegevuslasi ja poolpaikkino kaheksa seansiga nädalas, külaliskollektiive ja lõbusa jalakeerutuse vajadust.
Kolhoosi isetegevuslased ei leppinud, et vahepeal ehitus rahapuuduse pärast seisma jäi. Näitering ja rahvatantsijad harjutasid ka poolvalmis majas. Äsja lõppes tantsukursus. Uus aasta aga võetakse siin vastu kolhoosipeol, täiesti korras majas. Ehitusmehed Nikolai Tammoja, Jaan Kõiv, Artur Saag ja Väino Lindsaar teevad selleks kõik.
Õhtud lähevad huvitavamaks… Kolhoosiperedes loetakse ajalehti ja raamatuid, kuulatakse raadiot, käiakse rändkino etendustel. Kolhoosi argipäev ja –õhtu pole enam endine.
T. TALVAR
Friday, December 11, 2009
Monday, December 7, 2009
Kaardipõrgu Vaabinas
Võru Teataja 7. detsember 1929
21 Vaabinas
Vaabinas Utsali koorejaama lähedal asub Vaabina Monte-Karlo, kus tihtipeale ööd läbi kahtekümmend ühte lüüakse. Mängivad küla nooremehed, kelle ninaalust vel piimahabe ehib. Kui raha pole, lüüakse kompvekkide ja suitsute peale. Pea igal õhtul lüüakse mäng lahti ja see kastub üle poole öö.
21 Vaabinas
Vaabinas Utsali koorejaama lähedal asub Vaabina Monte-Karlo, kus tihtipeale ööd läbi kahtekümmend ühte lüüakse. Mängivad küla nooremehed, kelle ninaalust vel piimahabe ehib. Kui raha pole, lüüakse kompvekkide ja suitsute peale. Pea igal õhtul lüüakse mäng lahti ja see kastub üle poole öö.
Monday, November 30, 2009
Seda maskeraadi oleks tahtnud näha küll!
Võru Teataja 30. november 1929
Maskeraaditamine Urvastes
Üks preili haavas moraalitunnet
Hiljuti korraldas noorsoo liit „Siirius” Urvastes oma majas hooaja lõppmaskeraadi. Olgugi, et samal ajal ka lähidal kaks teist samasugust õhtut oli, oli rahvast rohkesti. Eriti rohkelt oli maskeerituid. Kuid siin juures peab aga kohe tähendama, et keegi preili oli väga kõlblusvastaliselt maskeeritud, mis iga pidulolija moraalitunnet riivas. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati „must kurat”, kuna teise sai „armupudel” ja kolmanda „karusell”. Sissetulek odavatele pääsetähtedele vaatamata 60 krooni ümber.
Maskeraaditamine Urvastes
Üks preili haavas moraalitunnet
Hiljuti korraldas noorsoo liit „Siirius” Urvastes oma majas hooaja lõppmaskeraadi. Olgugi, et samal ajal ka lähidal kaks teist samasugust õhtut oli, oli rahvast rohkesti. Eriti rohkelt oli maskeerituid. Kuid siin juures peab aga kohe tähendama, et keegi preili oli väga kõlblusvastaliselt maskeeritud, mis iga pidulolija moraalitunnet riivas. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati „must kurat”, kuna teise sai „armupudel” ja kolmanda „karusell”. Sissetulek odavatele pääsetähtedele vaatamata 60 krooni ümber.
Koolitund raadio teel!!!!
Võru Teataja 30. november 1929
Moodne tund Kuldre algkoolis
Koolitund ilma õpetajata, telefoni ja valjuhääldaja kaudu
Laupäeval, 23. novembril viibis Uue-Antsla Kuldre algkooli kolmas klass ekskursioonil Uue-Antsla kollektiivkeskjaamas, kus tutvuneti telefoni aparaadiga ja selle ümberkäimisega. Kuna ümbruses tihe telefonivõrk, siis oli õpilastel hää võimalus üksteisega rääkida traadi teel. Imetleti elektri imetegevat jõudu.
Õpilaste üllatusele pani aga krooni pähe järgmine esmaspäev, mil õpetaja klassi tulemata jäi. Selle asemel oli klassis lauale asetatud traatide rägastikus imelik aparaat, mille ligiduses kaks suurt toru.
Tunni alguses, kui õpilased parajasti õpetajat ootasid, kostsid äkki seinale kinnitatud torust valjud sõnad: „Hallo, hallo - siin räägib õpetaja Melts. Algab järgmine üldõpetuse tund ainel – telefon. Palun püsti tõusta. Kõigil, kõigil…” Õpilased tõusevad kui elektrist tõugatud. „Väga ilus. Istuda”.
Üllatusest toibudes, järgneb kohe elav vestlemine raadiost, telefonist, elektrist õpilaste ning seinal asuva toru vahel, milles õpilased oma õpetaja hääle selgesti tundsid. Isegi kaugele klassi nurka kostuvad valjult ja selgesti saladusliku toru vastused õpilaste küsimustele, mida viimased, igaüks oma kohalt, esitavad. Ei ühtki viga jäta parandamata kontroll lugemisel, ei üheski numbris lase eksida arvutamisel. Õpilased laulavad. Hääl seinalt laulab teist häält kaasa, annab neil õige tooni laulu alul. Haaratud iseäralisest salapärasest mõjutusest, lauldakse veel üksikul ja kogu klassiga omi paremaid laule. Tund möödub haruldase elavusega, kuid eeskujuliku distsipliini all õpetajata klassis.
Lõpuks küsivad lapsed: „Meie siin võime liikuda ja vabalt küsida ning kuulda igast toa nurgast. Kus viibite aga teie ja kas teie samuti võite teha?” Hääl vastu: „Istun omas korteris (õpet. M. korter asub vallamajas, mis koolimajast 75 meetrit eemal) mõnusalt laua ääres kohvitassi juures, mis hommikul ajapuudusel joomata jäi. Võin samuti vabalt liikuda ja rääkida, kust toa nurgast tahes, sest minu laual on samasugune aparaat ja torud (mikrofonid ja telefon) seinal nagu teil klassiski. Aha. Ma kuulen, et kell kõliseb vahetunnile. Tuleb lahkuda valjuhääldajast ja katkestada vool, et anda puhkust patareidele. Kuid veel. Me lahkumise laul, mida laulsime kevadel, lahkumise puhul.” Kaks õpilast laulavad „Aeg kaob kiirelt…” „Ja aeg kaob kiirelt,” jatkab hääl, „ja ligemale jõuab aeg, mil ka teie minu vanuseks saate ja siis praegustest sõpradest näete vaid kurba und, kuid siis on teadus kindlasti niikaugele jõudnud, et omate, võib-olla mitmedki omas kodus samasuguse aparaadi, milles me ainult ei kuule üksteist, vaid ka näeme; tuletagem aga neil mõnulemiste hetkedel meelde tänase päeva käesolevat tundi… Tund on lõppenud. Palun püsti tõusta.”
Kõlab õige vali pii-pi-piii, mis tungib nähtavasti läbi kolme toa seina õpetajate tuppa, sest kohe ilmub teine õpetaja, kes väikse naksuga katkestab klassi laual oleva aparaadi voolu ning äsja nii elav ja tundelik paberi toru seinal naela otsas vaikib – jääb tummaks. Õpilased liiguvad aukartuses mööda temast – särasilmil ja õhetavate nägudega.
Sarnast asja võib ainult praegusel ajal juhtuda ja on vist esimene katse koolis.
Moodne tund Kuldre algkoolis
Koolitund ilma õpetajata, telefoni ja valjuhääldaja kaudu
Laupäeval, 23. novembril viibis Uue-Antsla Kuldre algkooli kolmas klass ekskursioonil Uue-Antsla kollektiivkeskjaamas, kus tutvuneti telefoni aparaadiga ja selle ümberkäimisega. Kuna ümbruses tihe telefonivõrk, siis oli õpilastel hää võimalus üksteisega rääkida traadi teel. Imetleti elektri imetegevat jõudu.
Õpilaste üllatusele pani aga krooni pähe järgmine esmaspäev, mil õpetaja klassi tulemata jäi. Selle asemel oli klassis lauale asetatud traatide rägastikus imelik aparaat, mille ligiduses kaks suurt toru.
Tunni alguses, kui õpilased parajasti õpetajat ootasid, kostsid äkki seinale kinnitatud torust valjud sõnad: „Hallo, hallo - siin räägib õpetaja Melts. Algab järgmine üldõpetuse tund ainel – telefon. Palun püsti tõusta. Kõigil, kõigil…” Õpilased tõusevad kui elektrist tõugatud. „Väga ilus. Istuda”.
Üllatusest toibudes, järgneb kohe elav vestlemine raadiost, telefonist, elektrist õpilaste ning seinal asuva toru vahel, milles õpilased oma õpetaja hääle selgesti tundsid. Isegi kaugele klassi nurka kostuvad valjult ja selgesti saladusliku toru vastused õpilaste küsimustele, mida viimased, igaüks oma kohalt, esitavad. Ei ühtki viga jäta parandamata kontroll lugemisel, ei üheski numbris lase eksida arvutamisel. Õpilased laulavad. Hääl seinalt laulab teist häält kaasa, annab neil õige tooni laulu alul. Haaratud iseäralisest salapärasest mõjutusest, lauldakse veel üksikul ja kogu klassiga omi paremaid laule. Tund möödub haruldase elavusega, kuid eeskujuliku distsipliini all õpetajata klassis.
Lõpuks küsivad lapsed: „Meie siin võime liikuda ja vabalt küsida ning kuulda igast toa nurgast. Kus viibite aga teie ja kas teie samuti võite teha?” Hääl vastu: „Istun omas korteris (õpet. M. korter asub vallamajas, mis koolimajast 75 meetrit eemal) mõnusalt laua ääres kohvitassi juures, mis hommikul ajapuudusel joomata jäi. Võin samuti vabalt liikuda ja rääkida, kust toa nurgast tahes, sest minu laual on samasugune aparaat ja torud (mikrofonid ja telefon) seinal nagu teil klassiski. Aha. Ma kuulen, et kell kõliseb vahetunnile. Tuleb lahkuda valjuhääldajast ja katkestada vool, et anda puhkust patareidele. Kuid veel. Me lahkumise laul, mida laulsime kevadel, lahkumise puhul.” Kaks õpilast laulavad „Aeg kaob kiirelt…” „Ja aeg kaob kiirelt,” jatkab hääl, „ja ligemale jõuab aeg, mil ka teie minu vanuseks saate ja siis praegustest sõpradest näete vaid kurba und, kuid siis on teadus kindlasti niikaugele jõudnud, et omate, võib-olla mitmedki omas kodus samasuguse aparaadi, milles me ainult ei kuule üksteist, vaid ka näeme; tuletagem aga neil mõnulemiste hetkedel meelde tänase päeva käesolevat tundi… Tund on lõppenud. Palun püsti tõusta.”
Kõlab õige vali pii-pi-piii, mis tungib nähtavasti läbi kolme toa seina õpetajate tuppa, sest kohe ilmub teine õpetaja, kes väikse naksuga katkestab klassi laual oleva aparaadi voolu ning äsja nii elav ja tundelik paberi toru seinal naela otsas vaikib – jääb tummaks. Õpilased liiguvad aukartuses mööda temast – särasilmil ja õhetavate nägudega.
Sarnast asja võib ainult praegusel ajal juhtuda ja on vist esimene katse koolis.
Urvaste vallavalitsuses pole korda
Võru Teataja 30. november 1929
Urvastes olgu kord
Siseministeerium tegi maavalitsusele korralduse, et see järelevalve korras Urvaste vallavalitsusele kohustuseks teeks hiljemalt 15. detsembriks revideerimisel selgunud põhjendamata väljamaksud ära selgitada. Põhjendatud maksude kohta olgu tõendavad dokumendid kuna aluseta väljamaksud sissenõuda tulevad.
Urvastes olgu kord
Siseministeerium tegi maavalitsusele korralduse, et see järelevalve korras Urvaste vallavalitsusele kohustuseks teeks hiljemalt 15. detsembriks revideerimisel selgunud põhjendamata väljamaksud ära selgitada. Põhjendatud maksude kohta olgu tõendavad dokumendid kuna aluseta väljamaksud sissenõuda tulevad.
Uue-Antsla organiseerus
Võru Teataja 30. november 1929
Uue-Antsla organiseerus
Uue-Antsla vald otsustas astuda maaomavalitsuste liidu liikmeks.
Uue-Antsla organiseerus
Uue-Antsla vald otsustas astuda maaomavalitsuste liidu liikmeks.
Saturday, November 28, 2009
Naine - hobusevaras
Eesti Postimees 28. november 1879
Naesterahvad – hobuse vargad.
Muidu tegivad seda mehed, aga et ammet nii hõlbus on, katsuvad vahel sekka ka naesed. Mõne päeva eest püüdis siin üks mõisa sulase naine Võru maakonnast kaubahoovi juures hobust ja saani korraga ära müüa, ja et ruttu lahti saaks, oli hind väga odav; see’p see naest lõksu saatis. Sai politsei ette viidud ja tunnistas varst, et tall hobust odavalt ära müüa hõlbus olnud, sest ta olevat looma Urvastu kiriku juurest ilma hinnata ostnud, see on eesti keeli – varastanud.
Naesterahvad – hobuse vargad.
Muidu tegivad seda mehed, aga et ammet nii hõlbus on, katsuvad vahel sekka ka naesed. Mõne päeva eest püüdis siin üks mõisa sulase naine Võru maakonnast kaubahoovi juures hobust ja saani korraga ära müüa, ja et ruttu lahti saaks, oli hind väga odav; see’p see naest lõksu saatis. Sai politsei ette viidud ja tunnistas varst, et tall hobust odavalt ära müüa hõlbus olnud, sest ta olevat looma Urvastu kiriku juurest ilma hinnata ostnud, see on eesti keeli – varastanud.
Thursday, November 26, 2009
Postitalu Uue-Antslasse
Võru Teataja 26. november 1929
Postitalu Uue-Antslasse
Uue-Antsla vallavolikogu koosolekul otsustati Uue-Antsla meierei juurde postitalu asutada ja paluda, et posti-telegraafi-telefoni peavalitsus võimaldaks kohapeal ülesseada postikapp.
Postitalu Uue-Antslasse
Uue-Antsla vallavolikogu koosolekul otsustati Uue-Antsla meierei juurde postitalu asutada ja paluda, et posti-telegraafi-telefoni peavalitsus võimaldaks kohapeal ülesseada postikapp.
Koolimajade seis pidevalt halb:(
Võru Teataja 26. november 1929
Urvaste vaevatud koolimajad
Millal saavad Urvaste lapsed ajakohase koolimaja?
Urvaste valla Urvaste algkooli ja Koigo algkoolid ei vasta ajanõuetele. Üks kannatab valguse ja teine õhupuuduse all. Urvaste koolimaja on juba üle 50 aasta vana, selle aja jooksul on ta mitmeti osutunud mitte ajakohasena ja kõlbmatuks.
Kui mitmel pool teistes valdades, mis majanduslikult sugugi paremal järjel ei seisa kui Urvaste vald, on asutud teede leidmisele, kuidas korralikumaid koolimaju, ükskõik kas uute ehituste, või vanade ümberehitusega, siis pole Urvastes see veel liikvele läinud.
Aeg ja vaevatud koolimajad sunnivad seda siiski kiires korras tegema.
Kolmandal detsembril tulevat küsimus vallavolikogu koosolekul kõne alla, oleks küll enam kui tarvilik, et sääl vastavate sammude astumisele asutakse.
Ümberehituste teel saaks praegustest kõne all olevatest koolimajadest siiski asja, ehitused ei peaks liiga kalliks minema.
Urvaste vaevatud koolimajad
Millal saavad Urvaste lapsed ajakohase koolimaja?
Urvaste valla Urvaste algkooli ja Koigo algkoolid ei vasta ajanõuetele. Üks kannatab valguse ja teine õhupuuduse all. Urvaste koolimaja on juba üle 50 aasta vana, selle aja jooksul on ta mitmeti osutunud mitte ajakohasena ja kõlbmatuks.
Kui mitmel pool teistes valdades, mis majanduslikult sugugi paremal järjel ei seisa kui Urvaste vald, on asutud teede leidmisele, kuidas korralikumaid koolimaju, ükskõik kas uute ehituste, või vanade ümberehitusega, siis pole Urvastes see veel liikvele läinud.
Aeg ja vaevatud koolimajad sunnivad seda siiski kiires korras tegema.
Kolmandal detsembril tulevat küsimus vallavolikogu koosolekul kõne alla, oleks küll enam kui tarvilik, et sääl vastavate sammude astumisele asutakse.
Ümberehituste teel saaks praegustest kõne all olevatest koolimajadest siiski asja, ehitused ei peaks liiga kalliks minema.
Monday, November 23, 2009
Vargad käisid põranda kaudu
Võru Teataja 23. november 1929
Murdvargus Vaabinas
Läbi aidalae tungiti aita
Ööl vastu 20. nov. on vargad Vaabina vallas, Palu talus elutseva Tammemägi aita sisse tunginud ja ära viinud kaks seasinki, ühest seast saadud rasv, jahu, ube j.n.e.
Vargad on aita sissepääsemiseks põranda ära lõhkunud, kust siis kraam välja viidud.
Asjaolu selgitab energiliselt kohalik konstaabel.
Murdvargus Vaabinas
Läbi aidalae tungiti aita
Ööl vastu 20. nov. on vargad Vaabina vallas, Palu talus elutseva Tammemägi aita sisse tunginud ja ära viinud kaks seasinki, ühest seast saadud rasv, jahu, ube j.n.e.
Vargad on aita sissepääsemiseks põranda ära lõhkunud, kust siis kraam välja viidud.
Asjaolu selgitab energiliselt kohalik konstaabel.
Sunday, November 22, 2009
Oijah!
Elu 22. november 1939
Kahekordne roim armukadedusest
Urvastes surmas talusulane naisteenija ning enese.
Eile hommikul kella poole 7 ajal toimus Võrumaal Urvaste vallas kahekordne roim. Nimelt surmas ühes kohalikus talus sulasena teeniv Karl Saaron taluteenija Olga Parmu, mis järele mõistis kohut ka enese üle.
Täiendavalt kuuleme sündmuse kohta järgmist: Urvastes Mihkali talus teeniv tüdruk Olga Parm läks kohalikku meiereisse piima viima, sõites talust kella poole 7 paiku hommikul välja. Temaga seltsis naabruses teeniv talusulane Karl Saaron, kellega varem oli Olga Parm sõbrustanud. Viimasel ajal oli nende vahekord jahenenud ning tüdruk omale uue sõbra leidnud. Armukadedus nähtavasti tingiski järgneva roima.
Mihkla talust ½ km eemale jõutud, võttis K. Saaron revolvri ning tulistas neiut kolme lasuga. Pärastisel arstlikul ülevaatusel selgus, et üks kuul oli läbistanud pea, teine südame, kuna kolmas lask oli läinud mööda. Surm pidi olema silmapilkne. Seejärele läks pärast teo kordasaatmist noormees metsa, kus hukkas ka enda.
Olga Parm oli vana 24 ning mõrvar Karl Saaron 39 aastat, mõlemad kohalikud elanikud.
Kahekordne roim armukadedusest
Urvastes surmas talusulane naisteenija ning enese.
Eile hommikul kella poole 7 ajal toimus Võrumaal Urvaste vallas kahekordne roim. Nimelt surmas ühes kohalikus talus sulasena teeniv Karl Saaron taluteenija Olga Parmu, mis järele mõistis kohut ka enese üle.
Täiendavalt kuuleme sündmuse kohta järgmist: Urvastes Mihkali talus teeniv tüdruk Olga Parm läks kohalikku meiereisse piima viima, sõites talust kella poole 7 paiku hommikul välja. Temaga seltsis naabruses teeniv talusulane Karl Saaron, kellega varem oli Olga Parm sõbrustanud. Viimasel ajal oli nende vahekord jahenenud ning tüdruk omale uue sõbra leidnud. Armukadedus nähtavasti tingiski järgneva roima.
Mihkla talust ½ km eemale jõutud, võttis K. Saaron revolvri ning tulistas neiut kolme lasuga. Pärastisel arstlikul ülevaatusel selgus, et üks kuul oli läbistanud pea, teine südame, kuna kolmas lask oli läinud mööda. Surm pidi olema silmapilkne. Seejärele läks pärast teo kordasaatmist noormees metsa, kus hukkas ka enda.
Olga Parm oli vana 24 ning mõrvar Karl Saaron 39 aastat, mõlemad kohalikud elanikud.
Friday, November 20, 2009
Pidu ja näitemäng
Võru Teataja 21. november 1929
Mikumärditamine Antslas ja Restus
Urvaste maadleb Rummu-Jüriga
H. Raudsepa komöödia „Mikumärdi” on kõikjal üle öö kuulsaks saanud. Ka „Kannel” ja „Rändteater” on ta oma repertuaari võtnud. Ja mida Võru „Kannel” suudab, seda võivad ka Restu ja Uue-Antsla näitlejad. Mõlemates kohtades õpetatakse agaralt mikumärditamist ja etendus läheb lahti jõulu ajal.
Urvaste „Siirius” heitleb aga Rummu-Jüriga. Ka see näitem. peab ettekandmiskõlbuline jõuluks olema.
Võru Teataja 21. november 1929
Urvaste on maskides
Veerand peo sissetulekust ilusamale kadrisandile
Urvastes on maskepeod nii tihedateks muutunud, et alalised peol käijad kavatsevad ka pidude vaheajal maskisid edasi kanda. Sest vaevalt saab üks lõppeda, kui paari päeva pärast teine algab. „Siiriusel” ja kaitselidul veab oma maskeraaditsemisega, kuid haridusselts kukkus sisse.
24. skp. on jällegi „Siiriuse” maskeraad. Kuna viimane on ümbruskonna hooaja lõpumaskeraad (annaks seda taevane isa), siis on loota rohket osavõttu. Sellega on ka seltsi juhatus arvestanud ning on esimeseks auhinnaks määranud 25% peo sissetulekust, mis küllaltki kena summakese välja teeb arvestades seniste sissetulekutega.
Mikumärditamine Antslas ja Restus
Urvaste maadleb Rummu-Jüriga
H. Raudsepa komöödia „Mikumärdi” on kõikjal üle öö kuulsaks saanud. Ka „Kannel” ja „Rändteater” on ta oma repertuaari võtnud. Ja mida Võru „Kannel” suudab, seda võivad ka Restu ja Uue-Antsla näitlejad. Mõlemates kohtades õpetatakse agaralt mikumärditamist ja etendus läheb lahti jõulu ajal.
Urvaste „Siirius” heitleb aga Rummu-Jüriga. Ka see näitem. peab ettekandmiskõlbuline jõuluks olema.
Võru Teataja 21. november 1929
Urvaste on maskides
Veerand peo sissetulekust ilusamale kadrisandile
Urvastes on maskepeod nii tihedateks muutunud, et alalised peol käijad kavatsevad ka pidude vaheajal maskisid edasi kanda. Sest vaevalt saab üks lõppeda, kui paari päeva pärast teine algab. „Siiriusel” ja kaitselidul veab oma maskeraaditsemisega, kuid haridusselts kukkus sisse.
24. skp. on jällegi „Siiriuse” maskeraad. Kuna viimane on ümbruskonna hooaja lõpumaskeraad (annaks seda taevane isa), siis on loota rohket osavõttu. Sellega on ka seltsi juhatus arvestanud ning on esimeseks auhinnaks määranud 25% peo sissetulekust, mis küllaltki kena summakese välja teeb arvestades seniste sissetulekutega.
Tuesday, November 17, 2009
Postimees 17. november 1899
Kodumaalt.
Võrumaalt. 7. nov. s. a. pidas Vaabina põllumeeste selts Vaabina „Peebu“ koolimajas koosolekut, millest 61 liiget osa võtsivad. – Möödaläinud koosoleku protokoll võeti muutmatalt vastu. Herra G. von Samson kõneles rehepeksmisest, millele elav läbirääkimine järgnes. Arvati väikepõllupidajatele kõige sündsamaks hobusejõuu masinaga rehepeksmist. – Läbirääkimine heinamaa parandamisest sünnitas hästi elavust. – Kunstsõnnikut arvati 5 vagunit tellida. – Järgmine koosolek on 23. Januaril t. a. jällegi „Peebu“ koolimajas“. Siis kõneleb herra Veeber aiapidamisest ja ühendatud piimatallituse sisseseadmise toimkond paneb oma plaanid ette. K. T.
Kodumaalt.
Võrumaalt. 7. nov. s. a. pidas Vaabina põllumeeste selts Vaabina „Peebu“ koolimajas koosolekut, millest 61 liiget osa võtsivad. – Möödaläinud koosoleku protokoll võeti muutmatalt vastu. Herra G. von Samson kõneles rehepeksmisest, millele elav läbirääkimine järgnes. Arvati väikepõllupidajatele kõige sündsamaks hobusejõuu masinaga rehepeksmist. – Läbirääkimine heinamaa parandamisest sünnitas hästi elavust. – Kunstsõnnikut arvati 5 vagunit tellida. – Järgmine koosolek on 23. Januaril t. a. jällegi „Peebu“ koolimajas“. Siis kõneleb herra Veeber aiapidamisest ja ühendatud piimatallituse sisseseadmise toimkond paneb oma plaanid ette. K. T.
Monday, November 16, 2009
Kursus üle kivide ja kändude
Elu 16. november 1929
Kursuste hooaeg Vaabinas alanud
Esmaspäeval kivide ja kändude lõhkumine
11. ja 12. skp. oli korraldatud Hansi talus Aug. Pervi ruumes seakasvatuskursus. Kursustest osavõtt, vaatamata porise aja peale oli enneolemata elav ja rohkearvuline. Küll võib seda pidada hästiõnnestunud põllumajandusaasta arvele, mil põllupidajad nagu varjusurmast ärkamas.
Referendiks ja tegelikkude tööde juhatajaks oli palutud Seakasvatuse seltsi instr. A. Gerhardt, kes andis asjalikke seletusi ja näpunäiteid seakasvatuse alal. Tema poolt valmistatud ja konstrueeritud hekslimasin sai suure tähelepanu osaliseks.
18. skp. kell 9 hom. korraldatakse sama talu põllul tegelik kivide ja kändude lõhkumise kursus. Juhatajaks on palutud instr. J. Pillikse. Arvatavasti on siingi osavõtt suur, sest mainitud kursuse korraldamist on ammugi soovitud.
Kursuste hooaeg Vaabinas alanud
Esmaspäeval kivide ja kändude lõhkumine
11. ja 12. skp. oli korraldatud Hansi talus Aug. Pervi ruumes seakasvatuskursus. Kursustest osavõtt, vaatamata porise aja peale oli enneolemata elav ja rohkearvuline. Küll võib seda pidada hästiõnnestunud põllumajandusaasta arvele, mil põllupidajad nagu varjusurmast ärkamas.
Referendiks ja tegelikkude tööde juhatajaks oli palutud Seakasvatuse seltsi instr. A. Gerhardt, kes andis asjalikke seletusi ja näpunäiteid seakasvatuse alal. Tema poolt valmistatud ja konstrueeritud hekslimasin sai suure tähelepanu osaliseks.
18. skp. kell 9 hom. korraldatakse sama talu põllul tegelik kivide ja kändude lõhkumise kursus. Juhatajaks on palutud instr. J. Pillikse. Arvatavasti on siingi osavõtt suur, sest mainitud kursuse korraldamist on ammugi soovitud.
Saturday, November 14, 2009
Palju maskeid Uue-Antslas
Võru Teataja 14. november 1929
Hää sissetulekuga pidu U.-Antslas
9. novembril oli Uue-Antsla Haridusseltsi korraldusel kohalikus rahvamajas maskepidu. Rahvast oli rohkesti kokkutulnud. Ka maskeid oli rohkem ja paremini ettevalmistatud, kui eelmisel aastal, kes omasid väärilisi auhindu. Üldine sissetulek peale 10.600 sendi. Maskepeo korraldamisel oli kulusid vähe ja seega jääb seltsil hää summake puhast. Praegust higistab näitetrupp äsja ilmunud näidendi „Mikumärdi” ettevalmistamisega, mis kavatsetakse lavastada 2. jõulupühal.
Hää sissetulekuga pidu U.-Antslas
9. novembril oli Uue-Antsla Haridusseltsi korraldusel kohalikus rahvamajas maskepidu. Rahvast oli rohkesti kokkutulnud. Ka maskeid oli rohkem ja paremini ettevalmistatud, kui eelmisel aastal, kes omasid väärilisi auhindu. Üldine sissetulek peale 10.600 sendi. Maskepeo korraldamisel oli kulusid vähe ja seega jääb seltsil hää summake puhast. Praegust higistab näitetrupp äsja ilmunud näidendi „Mikumärdi” ettevalmistamisega, mis kavatsetakse lavastada 2. jõulupühal.
Kas S. varastas Kolga valge lamba?
Võru Teataja 14. november 1929
Lambavargus Urvastes
Ööl vastu 10. novembrit varastati Urvaste vallas Koigu-Anne asunduses elava Adolf Kolga lukustamata laudast ½ aastane Minna Kolga päralt olev valge lammas 20 krooni väärtuses. Varguses langeb kahtlus kellegi samas vallas elava S. peale. Asja selgitamiseks on juurdlus käimas.
Lambavargus Urvastes
Ööl vastu 10. novembrit varastati Urvaste vallas Koigu-Anne asunduses elava Adolf Kolga lukustamata laudast ½ aastane Minna Kolga päralt olev valge lammas 20 krooni väärtuses. Varguses langeb kahtlus kellegi samas vallas elava S. peale. Asja selgitamiseks on juurdlus käimas.
Revideeritavast sai revideerija
Võru Teataja 14. november 1929
Revideeritavast sai revideerija
Uue-Antsla valla asjaajamine hääs korras
Praegu on maakonnas maavalitsuse poolt vallavalitsuste revideerimine käimas. Vallasekretäridel pää aina vudiseb otsas ja higi tilgub, püüdes parandada ja klaarida asja, nii et kõik oleks eeskujulikus korras. 10. novembril jõudis hra Johan Reiss otsaga Uue-Antsla valda. Valla asjaajamist revideerides leidis ta kõige korras olevat. Vallavanema Joh. Lintseri ja sekretäri Osvald Kõivi tegevusega jäi revident kõigiti rahule ja soovitas võtta teistel seesugusest asjaajamisest eeskuju. Et hra Kõivil asjaajamine tip-top korras, palus revident endaga kaasa sõita ja revideerimisel abiks olla, missugune ettepanek vastu võeti ja hra Kõiv algas 10. nov. reisu ümber maakonna. Oleks maakonnas kõik sekretärid niisugused, kes revidendi usalduse ja kiituse osaliseks saaks, siis jõuaks hra Joh. Reiss peagi oma ringreisult Võrru terve sekretäride personaliga.
Veltjoobel
Revideeritavast sai revideerija
Uue-Antsla valla asjaajamine hääs korras
Praegu on maakonnas maavalitsuse poolt vallavalitsuste revideerimine käimas. Vallasekretäridel pää aina vudiseb otsas ja higi tilgub, püüdes parandada ja klaarida asja, nii et kõik oleks eeskujulikus korras. 10. novembril jõudis hra Johan Reiss otsaga Uue-Antsla valda. Valla asjaajamist revideerides leidis ta kõige korras olevat. Vallavanema Joh. Lintseri ja sekretäri Osvald Kõivi tegevusega jäi revident kõigiti rahule ja soovitas võtta teistel seesugusest asjaajamisest eeskuju. Et hra Kõivil asjaajamine tip-top korras, palus revident endaga kaasa sõita ja revideerimisel abiks olla, missugune ettepanek vastu võeti ja hra Kõiv algas 10. nov. reisu ümber maakonna. Oleks maakonnas kõik sekretärid niisugused, kes revidendi usalduse ja kiituse osaliseks saaks, siis jõuaks hra Joh. Reiss peagi oma ringreisult Võrru terve sekretäride personaliga.
Veltjoobel
Lühidalt. ammu.
Postimees 14. november 1889
Kodumaalt.
-. Urvastes on mitmed peremehed seadusevastase linaleotamise pärast 25 rbl. leo pealt trahvitud saanud. Olgu see noomituseks ja hoiatuseks ka mujal.
-. Urvaste ja Otepää pool olla koerte marutõbi hirmu ja kahju tegemas.
Kodumaalt.
-. Urvastes on mitmed peremehed seadusevastase linaleotamise pärast 25 rbl. leo pealt trahvitud saanud. Olgu see noomituseks ja hoiatuseks ka mujal.
-. Urvaste ja Otepää pool olla koerte marutõbi hirmu ja kahju tegemas.
Friday, November 13, 2009
Põllumajandus 1939. - muide baasidest rääkides olid lehed tollal väga vaoshoitud
Elu 13. november 1939
Põllumehe sügisülevaade Urvastes.
Tavaliselt novembris lokkas kõikjal ilus, roheline taliviljaoras, ent tänavu kerkivad silmapiirile mustad, hallikaskollased nurmed. Erakordselt kuiva ja külma sügise tõttu on oras vaevalt kolmes lehes varajastel külvidel, kuna hilised alles tärganud. Siinne põllumees ei mäleta, mil nii viletsad taliviljaorased oleks olnud kui tänavu ja põllumehe hinnang: on talvitusolud halvad – ikaldub rukkisaak; samuti võib äparduda ristikhein, sest ristikuoras onnharuldaselt hõre ja kidur ja kõrgeil liiva- ja kruusamail isegi kadunud.
Käesoleva aasta rukkisaak on mullusest kõrgem ja kvaliteedilt parem, kuna tali- ja suvinisu andis madalama saagi. Söödateraviljade ja heinasaak on tunduvalt madalam m.a. saagist, eriti ikaldus ristikhein, mida saadi vaid ¼ m.a. saagist ja seegi väärtuselt halvem … Nii on karjasöötadest väga terav puudus, eriti valgu osas. Piimatoodangu langus on paratamatu, sest vaevalt suudetakse katta nii suurt valgupuudust kalli ostujõusöödaga, kuna toorsöötade (juurvili ja kartul) puudumisel ei ole ka jõusööda söötmine tasuv.
Kartes kevadel söödapuudust, pole ka veiste arvu võimalik massiliselt vähendada – see suruks veiste hinnad turul äärmiselt madalale tasemele. Selle vastu muretsetakse rohkem aluspõhu turvast, et säästa rukkiõlgi ja nii loodetakse vältida söödapuudust tuleval kevadel.
Võrreldes möödunud aastaga – on meiereidesse toodav piimatoodang 50 prots. võrra langenud.
Praegu lõpetatakse sügiskündi ja et tänavu mullastruktuur haruldaselt kobe ja kuiva suve ning sügise tõttu väetisevarud säilinud hästi mullas, siis loodab põllumees tuleval aastal normaalse suve puhul head suvivilja saaki. A. R.
Põllumehe sügisülevaade Urvastes.
Tavaliselt novembris lokkas kõikjal ilus, roheline taliviljaoras, ent tänavu kerkivad silmapiirile mustad, hallikaskollased nurmed. Erakordselt kuiva ja külma sügise tõttu on oras vaevalt kolmes lehes varajastel külvidel, kuna hilised alles tärganud. Siinne põllumees ei mäleta, mil nii viletsad taliviljaorased oleks olnud kui tänavu ja põllumehe hinnang: on talvitusolud halvad – ikaldub rukkisaak; samuti võib äparduda ristikhein, sest ristikuoras onnharuldaselt hõre ja kidur ja kõrgeil liiva- ja kruusamail isegi kadunud.
Käesoleva aasta rukkisaak on mullusest kõrgem ja kvaliteedilt parem, kuna tali- ja suvinisu andis madalama saagi. Söödateraviljade ja heinasaak on tunduvalt madalam m.a. saagist, eriti ikaldus ristikhein, mida saadi vaid ¼ m.a. saagist ja seegi väärtuselt halvem … Nii on karjasöötadest väga terav puudus, eriti valgu osas. Piimatoodangu langus on paratamatu, sest vaevalt suudetakse katta nii suurt valgupuudust kalli ostujõusöödaga, kuna toorsöötade (juurvili ja kartul) puudumisel ei ole ka jõusööda söötmine tasuv.
Kartes kevadel söödapuudust, pole ka veiste arvu võimalik massiliselt vähendada – see suruks veiste hinnad turul äärmiselt madalale tasemele. Selle vastu muretsetakse rohkem aluspõhu turvast, et säästa rukkiõlgi ja nii loodetakse vältida söödapuudust tuleval kevadel.
Võrreldes möödunud aastaga – on meiereidesse toodav piimatoodang 50 prots. võrra langenud.
Praegu lõpetatakse sügiskündi ja et tänavu mullastruktuur haruldaselt kobe ja kuiva suve ning sügise tõttu väetisevarud säilinud hästi mullas, siis loodab põllumees tuleval aastal normaalse suve puhul head suvivilja saaki. A. R.
Thursday, November 12, 2009
KKK - külmast, kirikust ja klosetist
Võru Teataja 12. november 1929
Urvaste
külmast, kirikust ja klosetist
„Tühja juttude keskjaam” paneb paari ja lahutab. Viljasaak ületas keskmise saagi
Urvaste kirik oleks kõigiti kohane, kuid viga seisab selles, et on talvel külm. Kas ei võiks kirikusse ahi sisse teha, et köstri sõrmed mitte oreli klahvidele ära ei külmaks, ega õpetajal tarvis poleks sõidukasukas kantslisse ilmuda? See oleks väga tarvilik.
Kiriku juurde tehti kunagi väljakäigu koht, mis aga nüüd väga korratus olekus. Kas kogudusel pole nii palju võimalusi, et need puudused saaks kõrvaldatud, sest paistab äärmiselt inetu välja, kui kiriku ümbrus sarnane.
Kõige valusamaks okkaks on Urvaste noortele aga vanatüdrukud j a vanad naised. Need panevad paari, võtavad naisi ja sokutavad mehele, asjaosalistele teadmata. Nemad teavad kõik, missugused suhte kellegil kellegagi on, missugust puudrit see ehk teine preili tarvitab. Mainida võib ainult seda, et sarnase „tühjajutu keskjaama” moodustavad need, kellel elus väga räbalasti on läinud ja oma sappi teistele välja kallata tahavad, et pisutki südame lohutust saada: kui olen ise õnnetu ja porine, olgu teised ka…
Põllumehe meeleolu Urvastes on hää. Viljasaak ületas keskmise. Kartulaid sai ka küllalt, vaatamata sellele, et neid vähe pandud oli seemne puudusel. Aiaviljad andsid samuti hääd saaki ja no mis siis veel tahad, kui kõik salved täis on! Pole muud, kui pane käed kokku ja saada tänu ja kiitust loojale!
Urvaste
külmast, kirikust ja klosetist
„Tühja juttude keskjaam” paneb paari ja lahutab. Viljasaak ületas keskmise saagi
Urvaste kirik oleks kõigiti kohane, kuid viga seisab selles, et on talvel külm. Kas ei võiks kirikusse ahi sisse teha, et köstri sõrmed mitte oreli klahvidele ära ei külmaks, ega õpetajal tarvis poleks sõidukasukas kantslisse ilmuda? See oleks väga tarvilik.
Kiriku juurde tehti kunagi väljakäigu koht, mis aga nüüd väga korratus olekus. Kas kogudusel pole nii palju võimalusi, et need puudused saaks kõrvaldatud, sest paistab äärmiselt inetu välja, kui kiriku ümbrus sarnane.
Kõige valusamaks okkaks on Urvaste noortele aga vanatüdrukud j a vanad naised. Need panevad paari, võtavad naisi ja sokutavad mehele, asjaosalistele teadmata. Nemad teavad kõik, missugused suhte kellegil kellegagi on, missugust puudrit see ehk teine preili tarvitab. Mainida võib ainult seda, et sarnase „tühjajutu keskjaama” moodustavad need, kellel elus väga räbalasti on läinud ja oma sappi teistele välja kallata tahavad, et pisutki südame lohutust saada: kui olen ise õnnetu ja porine, olgu teised ka…
Põllumehe meeleolu Urvastes on hää. Viljasaak ületas keskmise. Kartulaid sai ka küllalt, vaatamata sellele, et neid vähe pandud oli seemne puudusel. Aiaviljad andsid samuti hääd saaki ja no mis siis veel tahad, kui kõik salved täis on! Pole muud, kui pane käed kokku ja saada tänu ja kiitust loojale!
Subscribe to:
Posts (Atom)
