Kolhoosi Elu 29. mai 1958
Orased haljendavad
“Siiriuse” kolhoosi I brigaadis on nisuoras juba päris pikk ja ka II brigaadi vikinurm muutub iga päevaga üha rohelisemaks. Varsti saab sellest kolhoosi karjale haljassööta.
I. AAR
“Siirius” ehitab
Saekaater töötab
Möödunud nädala lõpupäevadel alustas tööd “Siiriuse” kolhoosi saekaater, kus tehakse mitmesuguseid töid: lõigatakse laudu, prusse, lüüakse laaste, lõigatakse kreissaega aialippe.
Raamijuhina töötab ehitusbrigaadi brigadir I. Soo ja katlakütjana Kalju Käis
J. JÕE
Uus sepikoda
Igal aastal on “Siiriuse” kolhoosil olnud raskusi põllutööriistade remontimisega. Nüüd ehitatakse uut sepikoda, mis saab varsti valmis. Teha on vaja veel ääs ja muretseda vajalikud tööriistad.
I. EERI
Wednesday, May 28, 2008
Vaabina kool 50 aastat tagasi
Kolhoosi Elu 29. mai 1958
Aeg on mõelda uuele õppeaastale
Vaabina 7-kl. Kooli kollektiivil keriks üleskutset arutades üles rida kavatsusi. Nende edukas elluviimine oleneb suurel määral “Pioneeri” kolhoosi suhtumisest kooli vajadustesse, kus kolhoosnikute lapsed õpivad.
Kavas on kool uueks õppeaastaks elektrifitseerida, hakata rajama spordilinnakest. Selleks tuleb tingimata paluda kolhoosi abi. Kahtlemata ei keeldu kolhoosi ehitusbrigaad ka hädavajalikust kõrvalhoonete remondist. Ekskursioonideks on vaja transporti – ka selles osas peab kolhoos abistama. Uuel õppeaastal tahetakse paremini organiseerida õpilaste toitlustamist, tehes seda kolhoosi kulul suures osas tasuta. Väärtuslik on ettepanek arutada aeg-ajalt kasvatusküsimusi ka kolhoosi juhatuse koosolekutel.
L. KASK
Aeg on mõelda uuele õppeaastale
Vaabina 7-kl. Kooli kollektiivil keriks üleskutset arutades üles rida kavatsusi. Nende edukas elluviimine oleneb suurel määral “Pioneeri” kolhoosi suhtumisest kooli vajadustesse, kus kolhoosnikute lapsed õpivad.
Kavas on kool uueks õppeaastaks elektrifitseerida, hakata rajama spordilinnakest. Selleks tuleb tingimata paluda kolhoosi abi. Kahtlemata ei keeldu kolhoosi ehitusbrigaad ka hädavajalikust kõrvalhoonete remondist. Ekskursioonideks on vaja transporti – ka selles osas peab kolhoos abistama. Uuel õppeaastal tahetakse paremini organiseerida õpilaste toitlustamist, tehes seda kolhoosi kulul suures osas tasuta. Väärtuslik on ettepanek arutada aeg-ajalt kasvatusküsimusi ka kolhoosi juhatuse koosolekutel.
L. KASK
Tuesday, May 27, 2008
jama ikka sel vene ajal
Kolhoosi elu 27. mai 1958
MIKS...
Uus neljarealine sigala anti “Siiriuse” kolhoosis ekspluatatsiooni 1957. a. kevadel. Aasta on möödas. Hoone on uus, aga siiski on nii mõndagi, mis silmale on valus vaadata.
Isevärvuv veepaak
1956. a. toodi Võru jaekauplusest veepaak, et uude sigalasse vesivarustus sisse seada. Hiljem selgus, et veepaak on liiga suur. Väljas lageda taeva all on tuhandeid maksnud veepaak elanud üle kaks talve. Endise helesinaka värvi peale on hakanud ilmuma punakas-pruun värvitoon. Juhatus peaks kiiresti otsustama, mida paagiga ette võtta.
Tööd saaks kergendada
Möödunud sügisel seati sigalasse vesivarustus torustiku kaudu pumba abil 100 m kaugusel asuvast lättest. Veepumpamiseks osteti elektrimootor. See lebab praegu kasutamatult aidas. Miks? See vajab väikest kohendamist spetsialisti-meistrimehe poolt. Seda ei ole suudetud teha.
Seatalitajad Amanda Kiidron ja Hilda Kuld näevad iga päev mitu korda päevas suurt vaeva vee pumpamisega sigalasse. See tuleb teha käsitsi ja on väga väsitav.
Kuhu panna puud?
Välisilme on sigalal korratu, siin leidub rauatükke, vana aurukatla rattaid ja igasugust muud prahti. Sigala juurde on kütteks veetud puud laiali lageda taeva all vihma käes. Ehitusbrigaad võiks teha puude panipaiga. See ei nõua sugugi suurt töövaeva ega kulutusi.
I. EERI
MIKS...
Uus neljarealine sigala anti “Siiriuse” kolhoosis ekspluatatsiooni 1957. a. kevadel. Aasta on möödas. Hoone on uus, aga siiski on nii mõndagi, mis silmale on valus vaadata.
Isevärvuv veepaak
1956. a. toodi Võru jaekauplusest veepaak, et uude sigalasse vesivarustus sisse seada. Hiljem selgus, et veepaak on liiga suur. Väljas lageda taeva all on tuhandeid maksnud veepaak elanud üle kaks talve. Endise helesinaka värvi peale on hakanud ilmuma punakas-pruun värvitoon. Juhatus peaks kiiresti otsustama, mida paagiga ette võtta.
Tööd saaks kergendada
Möödunud sügisel seati sigalasse vesivarustus torustiku kaudu pumba abil 100 m kaugusel asuvast lättest. Veepumpamiseks osteti elektrimootor. See lebab praegu kasutamatult aidas. Miks? See vajab väikest kohendamist spetsialisti-meistrimehe poolt. Seda ei ole suudetud teha.
Seatalitajad Amanda Kiidron ja Hilda Kuld näevad iga päev mitu korda päevas suurt vaeva vee pumpamisega sigalasse. See tuleb teha käsitsi ja on väga väsitav.
Kuhu panna puud?
Välisilme on sigalal korratu, siin leidub rauatükke, vana aurukatla rattaid ja igasugust muud prahti. Sigala juurde on kütteks veetud puud laiali lageda taeva all vihma käes. Ehitusbrigaad võiks teha puude panipaiga. See ei nõua sugugi suurt töövaeva ega kulutusi.
I. EERI
Monday, May 26, 2008
Anomaaliad Vaabinas
Elu 26. mai 1928
Nõidus Vaabinas
Nõidused, tulihännad, nägemised – need on Vaabina ümbruskonnas ja kaugemal pea igapäevased asjad. Nii kaebab keegi H. oma häda, et tal ei lastavat öösi magada. Niipea, kui ta magama jäävat, ilmuvat sängi ette valges rüüs olevus ja äratavat teda üles. Kuigi magama suutvat jääda, olevat ta kohe luupainaja võimuses. Et nüüd niisuguseid “tarkasid” pole nagu vanasti oli, ei mõista mees kuidagi pääle hakata, muudkui “kanna umma risti õnnõ, mis om sullõ Jumalõst luudu ja mida kurivaim tegemä käü.” Nii kõneleb H. Aga seda ta ei usu, et siin oma organismi verejooksuga tegemist on.
Keegi R. räägib: “Löüdse uma kana pesä kõrvalt muna, mis erinäs tõistõst uma suuruse, karva ja vällänägemise poolõst. Sain kohe aru, et siin nõidusõga tegemist on, võtsõ muna pipastõ vahele ja vei kaugõmalõ, tei tulõ üles ja visksi muna tulle. Oh sa taivanõ essäkõnõ, kui ta tulõn hüpsõ, rüüksõ ja vingsõ! Nii tei ma nõialõ nahka pettõn,” rõõmustas R. “ta tahtsõ sellegä mullõ õnnõtust majja tuvva, kuid põlõtamisõl pidi ta piimmess jäämä – ja tõeste – mu piiriperemiis üle aia om piimmes jäämisõl, ei inäp näe ta raamatutki lukkõ.
Mutsi
Elu 26. mai 1928
Imelikud lisandid Vaabina postkastides
Vaabina postkontori postkastides leidub tihti lisaks igapäevasele postile veel hulk teisi asju, mida postkasti üürijale päälekauba kaasa antakse. Avad kastiukse ja imestad: kirjadel ja ajalehtedel lamavad tühjad tikutoosid, paberossiotsad, paberossikarbid (muidugi ka tühjad), põlenud tikud ja palju muud kraami. Keegi A. leidis oma kastis koguni piibunosu, kuna leidja aga sugugi tubakatarvitaja ei olnud, siis ei teadnud ta, mis leiuga pääle hakata.
Oleks huvitav teada saada, kust sarnased “lisandid” lukustatud postkastidesse satuvad? Ehk on siin jällegi “Vaabina nõidusega” tegemist.
-Mutsi-
Nõidus Vaabinas
Nõidused, tulihännad, nägemised – need on Vaabina ümbruskonnas ja kaugemal pea igapäevased asjad. Nii kaebab keegi H. oma häda, et tal ei lastavat öösi magada. Niipea, kui ta magama jäävat, ilmuvat sängi ette valges rüüs olevus ja äratavat teda üles. Kuigi magama suutvat jääda, olevat ta kohe luupainaja võimuses. Et nüüd niisuguseid “tarkasid” pole nagu vanasti oli, ei mõista mees kuidagi pääle hakata, muudkui “kanna umma risti õnnõ, mis om sullõ Jumalõst luudu ja mida kurivaim tegemä käü.” Nii kõneleb H. Aga seda ta ei usu, et siin oma organismi verejooksuga tegemist on.
Keegi R. räägib: “Löüdse uma kana pesä kõrvalt muna, mis erinäs tõistõst uma suuruse, karva ja vällänägemise poolõst. Sain kohe aru, et siin nõidusõga tegemist on, võtsõ muna pipastõ vahele ja vei kaugõmalõ, tei tulõ üles ja visksi muna tulle. Oh sa taivanõ essäkõnõ, kui ta tulõn hüpsõ, rüüksõ ja vingsõ! Nii tei ma nõialõ nahka pettõn,” rõõmustas R. “ta tahtsõ sellegä mullõ õnnõtust majja tuvva, kuid põlõtamisõl pidi ta piimmess jäämä – ja tõeste – mu piiriperemiis üle aia om piimmes jäämisõl, ei inäp näe ta raamatutki lukkõ.
Mutsi
Elu 26. mai 1928
Imelikud lisandid Vaabina postkastides
Vaabina postkontori postkastides leidub tihti lisaks igapäevasele postile veel hulk teisi asju, mida postkasti üürijale päälekauba kaasa antakse. Avad kastiukse ja imestad: kirjadel ja ajalehtedel lamavad tühjad tikutoosid, paberossiotsad, paberossikarbid (muidugi ka tühjad), põlenud tikud ja palju muud kraami. Keegi A. leidis oma kastis koguni piibunosu, kuna leidja aga sugugi tubakatarvitaja ei olnud, siis ei teadnud ta, mis leiuga pääle hakata.
Oleks huvitav teada saada, kust sarnased “lisandid” lukustatud postkastidesse satuvad? Ehk on siin jällegi “Vaabina nõidusega” tegemist.
-Mutsi-
Märul postiringil
Võru Teataja 26. mai 1928
Kallaletungimine Urvaste postile
23. skp umbes kell 16 tungisid Urvaste posti viijale L.A.-le neli tundmata meest kallale.
Kui postimees meesteni jõudis, viskas üks kallalekippujaist jalgratta teele ette, mille peale post oli sunnitud peatuma. Kasutades seda momenti tungisid ülejäänud mehed A.L. –le kallale, tahes jalgratast ühes postiga ära kiskuda. A.L-l läks korda Pallitse poodi põgeneda. Tundmatud sõitsid edasi, kuid jäid järgmise mäekünka taha ootama. Postimehel läks korda ootamatult ootajaist mööda sõita. Algas posti tagaajamine ja A.L oli sunnitud libeda tee tõttu ligidalolevasse tallu põgenema, kuna tundmatud posti ag. sihis edasi sõitsid.
Tagasi sõites Antslasse tungisid uuesti samad tundmatud mehed postile kallale. A.L aavs revolvris tule, mille peale tundmatud mehed põgenesid. Postil läks korda uuesti teele pääseda ja edasi sõita.
Nagu hiljem kohalikkude elanikkude kaudu selgus, olid postile kallaletungijad pärit Rebase asundusest.
Kallaletungimine Urvaste postile
23. skp umbes kell 16 tungisid Urvaste posti viijale L.A.-le neli tundmata meest kallale.
Kui postimees meesteni jõudis, viskas üks kallalekippujaist jalgratta teele ette, mille peale post oli sunnitud peatuma. Kasutades seda momenti tungisid ülejäänud mehed A.L. –le kallale, tahes jalgratast ühes postiga ära kiskuda. A.L-l läks korda Pallitse poodi põgeneda. Tundmatud sõitsid edasi, kuid jäid järgmise mäekünka taha ootama. Postimehel läks korda ootamatult ootajaist mööda sõita. Algas posti tagaajamine ja A.L oli sunnitud libeda tee tõttu ligidalolevasse tallu põgenema, kuna tundmatud posti ag. sihis edasi sõitsid.
Tagasi sõites Antslasse tungisid uuesti samad tundmatud mehed postile kallale. A.L aavs revolvris tule, mille peale tundmatud mehed põgenesid. Postil läks korda uuesti teele pääseda ja edasi sõita.
Nagu hiljem kohalikkude elanikkude kaudu selgus, olid postile kallaletungijad pärit Rebase asundusest.
Wednesday, May 21, 2008
19. mai uudised
Võru Teataja 19. mai 1928
Vargus Uue-Antslas
Ööl vastu 16. maid varastati Uue-Antsla vallas Koljatu talu peremehe Jukk Saarmanni savipõrandaga aidast seina alt sissekaevamise teel 3 puuda suitsetatud sealiha, 4 puuda searasva ja 5 naela muste villu. Varguses peremees kedagi kahtlustada ei tea. Vargad ja kraam on seni kätte leidmata.
Võru Teataja 19. mai 1928
Urvastlased ei saa maja
Urvaste rahvahariduse selts esitas vallavolikogule uuesti palve, et valla magasiait ühes 1 vakamaa maaga seltsile ära müüdaks. seltsimajaks ümberehitamiseks. Vallavolikogu jättis aga ka seekord palve rahuldamata.
Vargus Uue-Antslas
Ööl vastu 16. maid varastati Uue-Antsla vallas Koljatu talu peremehe Jukk Saarmanni savipõrandaga aidast seina alt sissekaevamise teel 3 puuda suitsetatud sealiha, 4 puuda searasva ja 5 naela muste villu. Varguses peremees kedagi kahtlustada ei tea. Vargad ja kraam on seni kätte leidmata.
Võru Teataja 19. mai 1928
Urvastlased ei saa maja
Urvaste rahvahariduse selts esitas vallavolikogule uuesti palve, et valla magasiait ühes 1 vakamaa maaga seltsile ära müüdaks. seltsimajaks ümberehitamiseks. Vallavolikogu jättis aga ka seekord palve rahuldamata.
Saturday, May 17, 2008
Kevadtööd "Siiriuse" kolhoosis
Kolhoosi Elu 17. mai 1958
“Siiriuse” põldudelt
Kolmapäeva hommikul sõitis A. Jakobson traktoril DT-54 “Siiriuse” kolhoosi II brigaadi kartulimaale vagusid sisse ajama.
Järgmisel päeval langesid virkade naiste kätest esimesed kartulimugulad vagudesse. Mehed hoolitsesid selle eest, et kartuliseeme oleks õigel ajal kohal.
Väetiseks anti kartulimaale kaalisoola segatuna superfosfaadiga.
***
Nädala lõpul hakati “Siiriuse” kolhoosis hobusetga kündma traktori poolt kündmata jäänud põlluääri. A. Uibopuu, H. Siiman jt. ületavad tunduvalt oma päevaülesandeid.
I. EERI
“Siiriuse” põldudelt
Kolmapäeva hommikul sõitis A. Jakobson traktoril DT-54 “Siiriuse” kolhoosi II brigaadi kartulimaale vagusid sisse ajama.
Järgmisel päeval langesid virkade naiste kätest esimesed kartulimugulad vagudesse. Mehed hoolitsesid selle eest, et kartuliseeme oleks õigel ajal kohal.
Väetiseks anti kartulimaale kaalisoola segatuna superfosfaadiga.
***
Nädala lõpul hakati “Siiriuse” kolhoosis hobusetga kündma traktori poolt kündmata jäänud põlluääri. A. Uibopuu, H. Siiman jt. ületavad tunduvalt oma päevaülesandeid.
I. EERI
Urvastlased sulidega kimpus
Võru Teataja 17. mai 1928
Urvaste mehe seiklused mustlasega
Läinud nädalald peeti Otepää alevis laata, kuhu ka Urvaste valla “Veski” talu omanik hobust müüma läks. Et hobusest paremat hinda saada, palkas Jaan Jürgenson vahetalitajaks tundmata mustlase. Peagi leiti ostja ja kaup sobis. Rahamaksmise juurde poetas enese ka abimees-mustlane. Jürgenson raha läbi lugedes andis omakord raha ka mustlase kätte lugeda ja pistis alles siis oma taskusse. Jõudes oma vankrini, märkas Jürgenson, et 50 krooni puudub, mille arvatavasti mustlane “kogemata” oma taskusse lasknud libiseda. Asjast politseile teatades, ei leitud enam mustlast ega hobuseostjat. Olid kadunud just kui maaalla.
Võru Teataja 17. mai 1928
Ahviteooria laieneb
Inimesest tehakse ahv
Loodusteaduses räägitakse, et inimene on ahvist arenenud. Viimasel ajal seletasid mõned Ameerika teadusmehed, et ahv on koguni inimesest arenenud. Selle väite teebki tõeks ümber uus “teadus”. Nimelt liigub viimasel ajal maal palju igasuguseid agente ümber. Urvastes on nendest otse uputus. Üksteise võidu käivad päevapildi suurenduse agendid ümber ja meelitavad usklikke maainimesi oma poole. Lubatakse teha korralikku pilti, kuid tõeliselt tehakse ainult must “hernehirmutis” papile.
Keegi vanaeit Urvastes, kes oma kadunud mehega mitukümmend aastat õnnelikku abielu elanud oli, laskis ühel niisugusel agendil valmistada oma kadunust suurendatud pildi. Ent kui sai pildi kätte, ei tundnud ta oma meest mitte. Tõelikult polnudki mingi inimese pilt, vaid vaadates pilti jõllitas sealt eht gorilla nägu vastu. Vanal inimesel polnud midagi teha. Agendi pealekäimisel pidi raha ikkagi ära maksma ning sai selle eest “ehtsa ahvi portree.
-er
Urvaste mehe seiklused mustlasega
Läinud nädalald peeti Otepää alevis laata, kuhu ka Urvaste valla “Veski” talu omanik hobust müüma läks. Et hobusest paremat hinda saada, palkas Jaan Jürgenson vahetalitajaks tundmata mustlase. Peagi leiti ostja ja kaup sobis. Rahamaksmise juurde poetas enese ka abimees-mustlane. Jürgenson raha läbi lugedes andis omakord raha ka mustlase kätte lugeda ja pistis alles siis oma taskusse. Jõudes oma vankrini, märkas Jürgenson, et 50 krooni puudub, mille arvatavasti mustlane “kogemata” oma taskusse lasknud libiseda. Asjast politseile teatades, ei leitud enam mustlast ega hobuseostjat. Olid kadunud just kui maaalla.
Võru Teataja 17. mai 1928
Ahviteooria laieneb
Inimesest tehakse ahv
Loodusteaduses räägitakse, et inimene on ahvist arenenud. Viimasel ajal seletasid mõned Ameerika teadusmehed, et ahv on koguni inimesest arenenud. Selle väite teebki tõeks ümber uus “teadus”. Nimelt liigub viimasel ajal maal palju igasuguseid agente ümber. Urvastes on nendest otse uputus. Üksteise võidu käivad päevapildi suurenduse agendid ümber ja meelitavad usklikke maainimesi oma poole. Lubatakse teha korralikku pilti, kuid tõeliselt tehakse ainult must “hernehirmutis” papile.
Keegi vanaeit Urvastes, kes oma kadunud mehega mitukümmend aastat õnnelikku abielu elanud oli, laskis ühel niisugusel agendil valmistada oma kadunust suurendatud pildi. Ent kui sai pildi kätte, ei tundnud ta oma meest mitte. Tõelikult polnudki mingi inimese pilt, vaid vaadates pilti jõllitas sealt eht gorilla nägu vastu. Vanal inimesel polnud midagi teha. Agendi pealekäimisel pidi raha ikkagi ära maksma ning sai selle eest “ehtsa ahvi portree.
-er
Friday, May 16, 2008
tore jutt ju
Kolhoosi Elu 15. mai 1958
EESRINDLASTE TRIBÜÜN
Aastad ei loe
K. Marxi nimelises kolhoosis elab põllutööline August Salumägi. Tal on vaid neli aastat seitsmekümnest puudu. Ent jälgides tema tööd, on seda raske uskuda. Pole ühtki asja, mis talle osutuks ülejõu käivaks või ebameeldivaks.
Heinategu – see lööb ka tugevate meeste särgid higist märjaks, eriti veel siis, kui tuleb mõnest niidulahmakast käsivikatiga üle käia. August Salumägi on igal aastal olnud oma brigaadis esimesi vikati pihkuvõtjaid. Vahel juhtub, et niitjate seas on üksikuid naisi, kellele vikatiteritamine on otse armeenia mõistatus: ei saa ega saa selle näiliselt tühja ja kerge tööga hakkama. Mis siis ikka – töökaaslast peab aitama. “Inimene ei tohi ainult endale mõelda, asjad peab nii seadma, et kõik saavad ühtmoodi hästi töötada!” seletab ta ise.
Salumägi saadeti hiljuti raielanki risust puhastama. Seal, kust tema üle käis, muutus raismik puhtamaks kui mõne mehe õu. Lohakat tööd pole see mees kogu eluaja sallinud ega salli nüüdki.
Heina- või põhukoormat valmistades silub ta seda nii, et ükski kõrs ei tohi teekonnal maha variseda. Olgu künd, äestamine, kartulivao ajamine – kõike on vaja nii hästi teha, et ka kõige valvsam ja nõudlikum silm ei leia seal laitmiseks ühtki viga.
Aastate poolest võiks August Salumägi juba vana ea häid päevi pidada. Ent mida ütleb ta ise? “Aastad ei loe. Need ei ole alati inimese vanaduse määrajad! Inimese iga tuleb arvestada töö järgi!”
E. MITT
EESRINDLASTE TRIBÜÜN
Aastad ei loe
K. Marxi nimelises kolhoosis elab põllutööline August Salumägi. Tal on vaid neli aastat seitsmekümnest puudu. Ent jälgides tema tööd, on seda raske uskuda. Pole ühtki asja, mis talle osutuks ülejõu käivaks või ebameeldivaks.
Heinategu – see lööb ka tugevate meeste särgid higist märjaks, eriti veel siis, kui tuleb mõnest niidulahmakast käsivikatiga üle käia. August Salumägi on igal aastal olnud oma brigaadis esimesi vikati pihkuvõtjaid. Vahel juhtub, et niitjate seas on üksikuid naisi, kellele vikatiteritamine on otse armeenia mõistatus: ei saa ega saa selle näiliselt tühja ja kerge tööga hakkama. Mis siis ikka – töökaaslast peab aitama. “Inimene ei tohi ainult endale mõelda, asjad peab nii seadma, et kõik saavad ühtmoodi hästi töötada!” seletab ta ise.
Salumägi saadeti hiljuti raielanki risust puhastama. Seal, kust tema üle käis, muutus raismik puhtamaks kui mõne mehe õu. Lohakat tööd pole see mees kogu eluaja sallinud ega salli nüüdki.
Heina- või põhukoormat valmistades silub ta seda nii, et ükski kõrs ei tohi teekonnal maha variseda. Olgu künd, äestamine, kartulivao ajamine – kõike on vaja nii hästi teha, et ka kõige valvsam ja nõudlikum silm ei leia seal laitmiseks ühtki viga.
Aastate poolest võiks August Salumägi juba vana ea häid päevi pidada. Ent mida ütleb ta ise? “Aastad ei loe. Need ei ole alati inimese vanaduse määrajad! Inimese iga tuleb arvestada töö järgi!”
E. MITT
Monday, May 12, 2008
kevad 50 aastat tagasi
Kolhoosi Elu 13. mai 1958
Kevadises “Siiriuses”
Põldudel
Juba mitmendat päeva käib kibe sõnnikuvedu loomakasvatushoonetest viki- ja kartulimaale. Esile võib tõsta teise brigaadi inimesi Helju Kasepalu, Ella Raudsikut, Armilda Rõõmu, Elsa Tompi jt.
Nädalalõpul jõuti lõpule lämmastikväetiste andmisega põldudele. Väetati 100 ha rukist.
Samaks ajaks jõudsid kolhoosnikud A. Uibopuu jt. lõpetada timutikülvi rukki alla.
Vaja oleks haakijat
Hiline kevad nõuab traktoristidelt suuri pingutusi. Aksel Kerge ja Heldur Kasepalu ongi iga päev hoolsalt ametis. Millegipärast aga pole kolhoosi juhatus seni kindlustanud traktoritele haakijaid. Maad on siin kandis mägised, kive täis ja pehmed. Ilma haakijata on võimatu tulla toime. Tuleks ka teha mitte nii nagu möödunud aastal, mil haakijad vahetusid, vaid selliselt, et haakijad oleksid ühed ja samad inimesed.
Uus sepp
7. mail kolis “Siiriuse” kolhoosi elama Otepäärajoonist Elmar Vainula koos perekonnaga. Ta võeti kolhoosi liikmeks ning hakkab siin tööle sepana. Sellest ametimehest tunti seni suurt puudust. Juhatus otsustas kohandada sepikojaks vana karjalauda.
I. EERI
Kevadises “Siiriuses”
Põldudel
Juba mitmendat päeva käib kibe sõnnikuvedu loomakasvatushoonetest viki- ja kartulimaale. Esile võib tõsta teise brigaadi inimesi Helju Kasepalu, Ella Raudsikut, Armilda Rõõmu, Elsa Tompi jt.
Nädalalõpul jõuti lõpule lämmastikväetiste andmisega põldudele. Väetati 100 ha rukist.
Samaks ajaks jõudsid kolhoosnikud A. Uibopuu jt. lõpetada timutikülvi rukki alla.
Vaja oleks haakijat
Hiline kevad nõuab traktoristidelt suuri pingutusi. Aksel Kerge ja Heldur Kasepalu ongi iga päev hoolsalt ametis. Millegipärast aga pole kolhoosi juhatus seni kindlustanud traktoritele haakijaid. Maad on siin kandis mägised, kive täis ja pehmed. Ilma haakijata on võimatu tulla toime. Tuleks ka teha mitte nii nagu möödunud aastal, mil haakijad vahetusid, vaid selliselt, et haakijad oleksid ühed ja samad inimesed.
Uus sepp
7. mail kolis “Siiriuse” kolhoosi elama Otepäärajoonist Elmar Vainula koos perekonnaga. Ta võeti kolhoosi liikmeks ning hakkab siin tööle sepana. Sellest ametimehest tunti seni suurt puudust. Juhatus otsustas kohandada sepikojaks vana karjalauda.
I. EERI
80 aasta eest päris palju juttu
Võru Teataja 12. mai 1928
Suurem murdvargus Urvastes
Ära viidi kõik seemnevili, liha ning riiete- tagavara
(Traaditeel oma kirjasaatjalt)
Urvastest, 11. mail. Täna öösel on vargad sisse murdnud Urvaste vallas Pikamäe talu Joh. Neumanni aita ja ära viinud pea kogu aidas seisva kraami. Vargad on sisse murdnud aida lae kaudu. Ära on viidud kõik seemnevili, lihatagavara ja taliriided, mis olid aita hoiule pandud.
Vargad on olnud mitme hobusega, mis teele on ootama jäetud, kuna kraam seljaga pääle tassiti.
Aineline kahju on selgumata, kuid ulatub mitmetesse sadadesse kroonidesse. Politsei on alustanud energilist juurdlust varastele jälile jõudmiseks.
Võru Teataja 12. mai 1928
Kõnelus Võrumaa Edissoniga
A. Keele tähtsad leidused piimatööstuse alal
Leiduril mõttes veel terve rida uusi leidusi
Võrumaalane A. Keel on konstrueerinud täiesti algupärase piima pastörisaatori, mis oma otstarbekohasuse ja lihtsuse tõttu kõik seni tarvitusel olevad pastörisaatorid kolikambri heidab. Leidus on eriteadlaste komisjoni poolt järele proovitud ning katsetel on uus pastörisaator annud kõigeparemaid tagajärgi.
Uute pastörisaatorite valmistamise õigus on läinud Tallinnas asuva “Laverna” firma kätte, mis aparaatide valmistamisele on asunud. Leidus on äratanud suurt tähelepanu ka välismaal, kust on tulnud hulk järelpärimisi ja tellimisi.
Peale selle on A. Keel ülesleidnud uue piimakaalu, mis automaatselt täispiima järele külmapiima toojale välja mõõdab, ilma, et selleks inimese tööjõudu tarvis oleks, nagu senini.
A. Keele leiduste hulka kuulub ka uue konstruktsiooniga vee- ehk piimapump.
Viimasel ajal on Võrumaa Edisson kõvasti ametis ühe uue leiduse konstrueerimise kallal, mis üllatada võib laialdasi ringkondi. Leidusest on praegu veel varajane rääkida.
Pääle selle on leiduril mõttes terve rida leidusi, mille konstrueerimisele asub hiljem.
Harilikult oleme harjunud leidureid ette kujutama vaiksete ja tasaste inimestena ,kinniste iseloomudega, sõnaahtratena, kelle suust raske on sõnu välja kiskuda, rääkimata lõbusast vestlusest.
A. Keel on täielik vastand niisuguste leidurite tüübile. Ta on lõbus, jutukas, kellega satud juba esimesel kokkusaamisel elavasse jutuajamisse. Ainult oma leidustest kõneleb vähe. Kogu aja tuleb juttu sellele tüürida. Kui jutu oleme viinud pastörisaatori peale, siis läheb siin juba libedamini.
- Kuidas tulite sellele leidusele?
Ei tea isegi, vastab ta. Piimatööstuses töötades, seletab leidur edasi, panin tähele, et tarvitusel olevad pastörisaatorid on liig keerulise ehitusega ja oma kalliduse tõttu paljudele piimatalitustele kättesaamatud.
Äkki vilksatas minus mõte pastörisaatorit valmistada uuel põhimõttel. Arvasin, et miks ei või pastörisaatori juures tarvitusel oleva auru aset täita keev vesi. Algas konstrueerimine, mille tulemusena on uus pastörisaator.
Uneta ööd
Valminud uuetüübilise pastörisaatori valmimine võttis mitu aastat. Algasin töödega kaks või kolm aastat tagasi. Algul valmistasin mingisuguse värdja, mida näitasin ühele masinatöösturile. Minu aparaati püüti järele teha, aga ei õnnestunud. Lõin mõneks ajaks asja pääle käega, kuid mõttes valmistasin uut plaani, et algatust teeostada.
Siis algasin uue jõuga. Oli suuri raskusi, eriti konstrueerimisel. Selle juures andis minu puudulik haridus ennast tunda. Mul tuli algusest pääle hakata. Püüdsin raamatute kaudu tutvuneda vajalikkude teadmistega. Alles siis algasin tööd.
Kogu tarvisminev materjal tuli kokku kanda, valmistada mudeleid, mis tihti ei õnnestunud, materjali tuli muretseda enamalt jaolt Tallinnast ja Tartust. Üksi sõitusid tuli Tallinna ette võtta keskmiselt kaks korda kuus.
Kodus püüdsin ise valmistada, mis koduste abinõudega võimalik. Pühendasin kõik vaba aja leidusele. Päevast ei jatkunud, tuli ööd appi võtta.
Ega niisugune alaline kopsimine just perekonnale ei meeldinud, naeratab hra Keel. Naine oli tihtigi tusane.
A. Keele pastörisaatoril on terve rida omadusi, mis seni tarvitusel olevatel aparaatidel puuduvad. Hinnalt on uus aparaat kõigile piimatalitustele kättesaadav. Esialgse arvestuse järele tuleb uus pastörisaator maksma 700-800 krooni. Selel juures on torustik kui ka piima vastuvõtte nõud vasest. Üldse on aparadil torustikku vähe, samuti tarvitab aparaadi ülessäädmine vähe ruumi. Sama töövõimega väljamaa sisseseade tuleb mitmekordselt kallim. Soojuse vaheldaja aj pastörisaator tuleb üksi maksma 150 tuhande sendi ümber. Kui siis juure arvata veel jõuallikas, aurukatel, siis tõuseb kogu sissesääde ligi poole miljoni sendini. Kütteks minev kulu tuleb küll A. Keele pastörisaatoril juure, kuid see on miinimumini vähendatud.
A. Keel jätab oma esimese algaparaadi töösse Vana-Antsla, Alke piimatalitusse, kus leidur ise meieriks. Algaparaat on 600-liitrise läbilaskevõimega tunnis.
Piimaasjanduses omab A. Keele teine leidus automaat piimakaal kahtlemata samuti tähtsuse. Leiduse abil on võimalik piimaühisuse tööjõudu vähendada ühe inimese võrra.Täispiim kaalub automaatselt piimatoojale läbiaetud piima tagasi.
A. Keel on veel võrdlemisi noor mees, 37 aastat vana, sündinud V-Antslas sepa pojana. Juba poisikesena avaldus tema juures leiduri kalduvusi. Ta püüdis kõiki asju teisiti teha. Kui isa sepikojast lahkus, siis oli tagasitulles ikka mõni üllatus ees. Hiljem hakkas A. Keel piimaasjanduse alal tööle. Vahepääl võttis ilmasõjast osa ja teenis Arhangelskis laevatehases ettejoonistajana.
Laevatehasesse teenistusse saamine sündis huvitaval kombel samuti tema leidlikkuse läbi, kunas muidu oleks tulnud kaitsekraavides külmetada. Hra Keel seletab selle kohta järgmist: roodu komandöril oli läinud sõiduk rikki ja ta pööranud sõdurite poole, et keegi vea ära parandaks. Kuna läheduses mingisuguseid paranduse abinõusid polnud, siis ei läinud see teistel korda. Terve viga peitunud ainult ühe vedru puudumisel. Juhuslikult on hra Keel märganud seinal kella, võtnud sealt vedru ja sõiduk oli korras. Niisugune leidlikkus oli komanderile meeldinud ja hra Keel saadeti tuleliinilt kaugele Arhangelskisse.
Vee- ehk piimapumba leidus on sündinud samuti juhuslikult. Ta on viibinud ühes tehases. Sääl on käsil olnud mingisugune pumba sisseseadmine. Ükski pole sobinud.
Koju sõitnud, valmistas ta kohe traadikeste ja torustiku abil pumba, kolbe käimapanemiseks tarvitades täiesti uut põhimõtet.
Võru Teataja 12. mai 1928
Elu-olu Urvastes
“Siiriuse” maja ehitus edeneb.
Nagu mujal, nõnda ka Urvastes, on sedakorda kevade kätte jõudnud, sest sahad ja äkked liiguvad juba igalpool nurmedel ja kartuli panemisega on ka mõnigi algust teinud. Karjatoidu puudus oli siin mõnelgi käes, kuid mitte nii teraval kujul nagu möödunud kevadel. Nüüd aga on inimesed sellest enamvähem pääsnud, sest mõni on juba oma loomad välja lasknud ja häda enam ei ole. Seemenevilja suhtes on küll mitmed põllupidajad abi pidanud otsima, kuna külvivilja tagavaradest kõigil mitte ei jätku, kuigi ka suur hulk omal jõul siin asjast üle saavad.
Liit “Siirius” on oma maja ehitamise kallal kõvasti ametis. Kuna meister juba kolmandat nädalat töö juures, siis on nõndakaugele jõutud, et puumaterjal juba suuremalt osalt ära on löödud ja praegu vundamendi tegemise kallal ametis ollakse. Kui töö sarnaselt edeneb, siis jõuab ehitus varsti katusealla. Kuna niisugune ehitus liidule muidugist väga raske on ja palju kulusid nõuab ,siis on ka liidu juhatusel siin palju jõupingutusi töö edasiviimisel.
Olgugi, et liidu esimees, Keller oma talvevildid jalast ära on visanud ja nüüd temal palju kergem liidu maja ehitamise tööde ja teisi jookse jooksta, peaks teised juhatuse ja komisjoni liikmed ehk rohkem asjaga ühes käima.
Keskmisel suviste pühal on liidu pidu Koigu koolimajas, mille puhas ülejääk ehituse kulude katteks läheb.
Selles ttuleb üks miljon sent tasuda otsekohe sularahas.
Esitatud tingimuste kohta võtab lauljate liit seisukoha, milleks on kokku kutsutud lauljate liidu nõukogu.
Elu 12. mai 1928
Vannutatud advokaadi abi
Rudolf Keller
Vastuvõtmine Antslas, igal kolmapäeval, apteegi majas
Muil päevil Tartus, Raekoja 14
Suurem murdvargus Urvastes
Ära viidi kõik seemnevili, liha ning riiete- tagavara
(Traaditeel oma kirjasaatjalt)
Urvastest, 11. mail. Täna öösel on vargad sisse murdnud Urvaste vallas Pikamäe talu Joh. Neumanni aita ja ära viinud pea kogu aidas seisva kraami. Vargad on sisse murdnud aida lae kaudu. Ära on viidud kõik seemnevili, lihatagavara ja taliriided, mis olid aita hoiule pandud.
Vargad on olnud mitme hobusega, mis teele on ootama jäetud, kuna kraam seljaga pääle tassiti.
Aineline kahju on selgumata, kuid ulatub mitmetesse sadadesse kroonidesse. Politsei on alustanud energilist juurdlust varastele jälile jõudmiseks.
Võru Teataja 12. mai 1928
Kõnelus Võrumaa Edissoniga
A. Keele tähtsad leidused piimatööstuse alal
Leiduril mõttes veel terve rida uusi leidusi
Võrumaalane A. Keel on konstrueerinud täiesti algupärase piima pastörisaatori, mis oma otstarbekohasuse ja lihtsuse tõttu kõik seni tarvitusel olevad pastörisaatorid kolikambri heidab. Leidus on eriteadlaste komisjoni poolt järele proovitud ning katsetel on uus pastörisaator annud kõigeparemaid tagajärgi.
Uute pastörisaatorite valmistamise õigus on läinud Tallinnas asuva “Laverna” firma kätte, mis aparaatide valmistamisele on asunud. Leidus on äratanud suurt tähelepanu ka välismaal, kust on tulnud hulk järelpärimisi ja tellimisi.
Peale selle on A. Keel ülesleidnud uue piimakaalu, mis automaatselt täispiima järele külmapiima toojale välja mõõdab, ilma, et selleks inimese tööjõudu tarvis oleks, nagu senini.
A. Keele leiduste hulka kuulub ka uue konstruktsiooniga vee- ehk piimapump.
Viimasel ajal on Võrumaa Edisson kõvasti ametis ühe uue leiduse konstrueerimise kallal, mis üllatada võib laialdasi ringkondi. Leidusest on praegu veel varajane rääkida.
Pääle selle on leiduril mõttes terve rida leidusi, mille konstrueerimisele asub hiljem.
Harilikult oleme harjunud leidureid ette kujutama vaiksete ja tasaste inimestena ,kinniste iseloomudega, sõnaahtratena, kelle suust raske on sõnu välja kiskuda, rääkimata lõbusast vestlusest.
A. Keel on täielik vastand niisuguste leidurite tüübile. Ta on lõbus, jutukas, kellega satud juba esimesel kokkusaamisel elavasse jutuajamisse. Ainult oma leidustest kõneleb vähe. Kogu aja tuleb juttu sellele tüürida. Kui jutu oleme viinud pastörisaatori peale, siis läheb siin juba libedamini.
- Kuidas tulite sellele leidusele?
Ei tea isegi, vastab ta. Piimatööstuses töötades, seletab leidur edasi, panin tähele, et tarvitusel olevad pastörisaatorid on liig keerulise ehitusega ja oma kalliduse tõttu paljudele piimatalitustele kättesaamatud.
Äkki vilksatas minus mõte pastörisaatorit valmistada uuel põhimõttel. Arvasin, et miks ei või pastörisaatori juures tarvitusel oleva auru aset täita keev vesi. Algas konstrueerimine, mille tulemusena on uus pastörisaator.
Uneta ööd
Valminud uuetüübilise pastörisaatori valmimine võttis mitu aastat. Algasin töödega kaks või kolm aastat tagasi. Algul valmistasin mingisuguse värdja, mida näitasin ühele masinatöösturile. Minu aparaati püüti järele teha, aga ei õnnestunud. Lõin mõneks ajaks asja pääle käega, kuid mõttes valmistasin uut plaani, et algatust teeostada.
Siis algasin uue jõuga. Oli suuri raskusi, eriti konstrueerimisel. Selle juures andis minu puudulik haridus ennast tunda. Mul tuli algusest pääle hakata. Püüdsin raamatute kaudu tutvuneda vajalikkude teadmistega. Alles siis algasin tööd.
Kogu tarvisminev materjal tuli kokku kanda, valmistada mudeleid, mis tihti ei õnnestunud, materjali tuli muretseda enamalt jaolt Tallinnast ja Tartust. Üksi sõitusid tuli Tallinna ette võtta keskmiselt kaks korda kuus.
Kodus püüdsin ise valmistada, mis koduste abinõudega võimalik. Pühendasin kõik vaba aja leidusele. Päevast ei jatkunud, tuli ööd appi võtta.
Ega niisugune alaline kopsimine just perekonnale ei meeldinud, naeratab hra Keel. Naine oli tihtigi tusane.
A. Keele pastörisaatoril on terve rida omadusi, mis seni tarvitusel olevatel aparaatidel puuduvad. Hinnalt on uus aparaat kõigile piimatalitustele kättesaadav. Esialgse arvestuse järele tuleb uus pastörisaator maksma 700-800 krooni. Selel juures on torustik kui ka piima vastuvõtte nõud vasest. Üldse on aparadil torustikku vähe, samuti tarvitab aparaadi ülessäädmine vähe ruumi. Sama töövõimega väljamaa sisseseade tuleb mitmekordselt kallim. Soojuse vaheldaja aj pastörisaator tuleb üksi maksma 150 tuhande sendi ümber. Kui siis juure arvata veel jõuallikas, aurukatel, siis tõuseb kogu sissesääde ligi poole miljoni sendini. Kütteks minev kulu tuleb küll A. Keele pastörisaatoril juure, kuid see on miinimumini vähendatud.
A. Keel jätab oma esimese algaparaadi töösse Vana-Antsla, Alke piimatalitusse, kus leidur ise meieriks. Algaparaat on 600-liitrise läbilaskevõimega tunnis.
Piimaasjanduses omab A. Keele teine leidus automaat piimakaal kahtlemata samuti tähtsuse. Leiduse abil on võimalik piimaühisuse tööjõudu vähendada ühe inimese võrra.Täispiim kaalub automaatselt piimatoojale läbiaetud piima tagasi.
A. Keel on veel võrdlemisi noor mees, 37 aastat vana, sündinud V-Antslas sepa pojana. Juba poisikesena avaldus tema juures leiduri kalduvusi. Ta püüdis kõiki asju teisiti teha. Kui isa sepikojast lahkus, siis oli tagasitulles ikka mõni üllatus ees. Hiljem hakkas A. Keel piimaasjanduse alal tööle. Vahepääl võttis ilmasõjast osa ja teenis Arhangelskis laevatehases ettejoonistajana.
Laevatehasesse teenistusse saamine sündis huvitaval kombel samuti tema leidlikkuse läbi, kunas muidu oleks tulnud kaitsekraavides külmetada. Hra Keel seletab selle kohta järgmist: roodu komandöril oli läinud sõiduk rikki ja ta pööranud sõdurite poole, et keegi vea ära parandaks. Kuna läheduses mingisuguseid paranduse abinõusid polnud, siis ei läinud see teistel korda. Terve viga peitunud ainult ühe vedru puudumisel. Juhuslikult on hra Keel märganud seinal kella, võtnud sealt vedru ja sõiduk oli korras. Niisugune leidlikkus oli komanderile meeldinud ja hra Keel saadeti tuleliinilt kaugele Arhangelskisse.
Vee- ehk piimapumba leidus on sündinud samuti juhuslikult. Ta on viibinud ühes tehases. Sääl on käsil olnud mingisugune pumba sisseseadmine. Ükski pole sobinud.
Koju sõitnud, valmistas ta kohe traadikeste ja torustiku abil pumba, kolbe käimapanemiseks tarvitades täiesti uut põhimõtet.
Võru Teataja 12. mai 1928
Elu-olu Urvastes
“Siiriuse” maja ehitus edeneb.
Nagu mujal, nõnda ka Urvastes, on sedakorda kevade kätte jõudnud, sest sahad ja äkked liiguvad juba igalpool nurmedel ja kartuli panemisega on ka mõnigi algust teinud. Karjatoidu puudus oli siin mõnelgi käes, kuid mitte nii teraval kujul nagu möödunud kevadel. Nüüd aga on inimesed sellest enamvähem pääsnud, sest mõni on juba oma loomad välja lasknud ja häda enam ei ole. Seemenevilja suhtes on küll mitmed põllupidajad abi pidanud otsima, kuna külvivilja tagavaradest kõigil mitte ei jätku, kuigi ka suur hulk omal jõul siin asjast üle saavad.
Liit “Siirius” on oma maja ehitamise kallal kõvasti ametis. Kuna meister juba kolmandat nädalat töö juures, siis on nõndakaugele jõutud, et puumaterjal juba suuremalt osalt ära on löödud ja praegu vundamendi tegemise kallal ametis ollakse. Kui töö sarnaselt edeneb, siis jõuab ehitus varsti katusealla. Kuna niisugune ehitus liidule muidugist väga raske on ja palju kulusid nõuab ,siis on ka liidu juhatusel siin palju jõupingutusi töö edasiviimisel.
Olgugi, et liidu esimees, Keller oma talvevildid jalast ära on visanud ja nüüd temal palju kergem liidu maja ehitamise tööde ja teisi jookse jooksta, peaks teised juhatuse ja komisjoni liikmed ehk rohkem asjaga ühes käima.
Keskmisel suviste pühal on liidu pidu Koigu koolimajas, mille puhas ülejääk ehituse kulude katteks läheb.
Selles ttuleb üks miljon sent tasuda otsekohe sularahas.
Esitatud tingimuste kohta võtab lauljate liit seisukoha, milleks on kokku kutsutud lauljate liidu nõukogu.
Elu 12. mai 1928
Vannutatud advokaadi abi
Rudolf Keller
Vastuvõtmine Antslas, igal kolmapäeval, apteegi majas
Muil päevil Tartus, Raekoja 14
Friday, May 9, 2008
no täitsa hull värk, mida lehes arutati 50 aastat tagasi
Kolhoosi Elu 10. mai 1958
Märkmeid parteiharidustööst
Urvaste külanõukogu kolhoosides
Möödunud suveperioodil arutasid Urvaste külanõukogu kolhooside parteiorganisatsioonid põhjalikult parteiharidusvõrgu tööd. Põhiküsimusteks oli uute õpiringide komplekteerimine ja propagandistide valik. Kõigi nende ülesannetega tuldi mõnel pool hästi toime. Nii moodustati Stalini-nimelisse ja Võidulipu kolhoosi poliitkool, K. Marxi nimelisse jooksva poliitika õpiring jne. Kinnitati ka propagandistid. Kohe pärast esimesi õppusi paistis, et Stalini-nimelises ja K. Marxi nimelises kolhoosis tulevad propagandistid sm-d Nurme ja Jalas oma ülesannetega toime. Õppused hakkasid seal toimuma kindla plaani alusel ja propagandistid olid õppusteks alati ette valmistunud.
Hoppis teisiti käis aga “Edasi” kolhoosi jooksva poliitika õpiringi (propagandist sm. Järvpõld) käsi. Propagandist ise polnud õppusteks põhjalikult ette valmistunud ja suutis õppeaasta jooksul läbi viia ainult 2 õppust (!). Juba esimesest õppusest polnud rida kuulajaid teadlikud. Ka hiljem “unustas” sm. Järvpõld osale kuulajaist õppuse aja teatamata. Nüüd, kus mujal toimuvad kokkuvõtlikud vestlused, seisab “Edasi” kolhoosi parteiorganisatsioon kurva fakti ees – õppeaasta on jooksnud tühja. Parteiorganisatsioon juhtis õigeaegselt propagandisti tähelepanu õppetöö organiseerimisele, ka rajoonikomitee büroo kuulas pärast esimest õppust ära tema informatsiooni õppetöö olukorrast ning hoiatas teda õppetöösse hooletu suhtumise eest. Kommunist sm. Järvpõllul endal puudus vastutustunne.
Selleks, et järgmise õppeaasta ettevalmistamisel ei esineks analoogilisi asju, oleks vajalik, et kolhoosi parteiorganisatsioon ning ka rajoonikomitee instruktor suhtuksid tõsisemalt propagandisti valikusse ja soovitaksid sellele tööle igati sobiva inimese.
Analüüsides parteiharidustööd, torkab teravalt silma nõrk distsipliin mitmes ringis, aga samuti ka parteioragnisatsioonide vähene huvi õppedistsipliini kindlustamise vastu. Nii olid Stalini-nimelise kolhoosi poliitkoolis peamised õppustest eemalejääjad kommunistid sm-d Mürk, Laidma ja Lukka. Parteiorganisatsioon aga ei ole nende küsimust kordagi oma koosolekukl arutanud. Analoogiline olukord on ka K. Marxi nimelise kolhoosi jooksva poliitika õpperingis. Sagedasteks puudujateks olid kommunistid sm-d Ojavere ja Saidla. Kuid ka selles partei alg-organisatsioonis ei arutatud kommunistide osavõttu õppustest.
Võib eksimatult öelda, et ainult “Võidulipu” kolhoosi parteoorganisatsioon suutis tagada kommunistide täieliku osavõtu õppustest. Nagu hiljuti toimunud kokkuvõtlik õppus näitas, olid kõik kuulajad omandanud läbitöötatud materjali, seejuures eriti põhjalikult aga kommunistid Aleksander Armulik, Armilde Sibul ning parteitud seltsimehed Leho Laanoja ja Rudolf Russ. Distsipliiniküsimusega ei tegelenud põhjalikult ka rajoonikomitee instruktor, ja kui ta mõnevõrra tegeleski, siis ei suutnud ta suunata parteiorganisatsioone õppedistsipliini kindlustamisele.
Kui vaadelda õpiringide kuulajate nimekirju, tekib mõte -miks nii vähe kommunistlikke noori võttis kuulajatena osa poliitkoolide ja õpiringide tööst? Marxi-nimelises koolis võttis õppetööst sisuliselt osa ainult algorganisatsiooni sekretär. Väga palju kommunistlikke noori jäi kõrvale poliitilisest enesetäiendamisest ka “Võidulipu” kolhoosis ja mujal.
Oleks vajalik, et komsomoli rajoonikomitee sellegas tõsiselt arvestaks ning teeks oma järeldused järgmise õppeaasta ettevalmistamisel. Pole sugugi õige, et paljud kommunistlikud noored, kes pole suutelised raamatuga töötama iseseisvalt, jäetakse poliitharidusvõrgu komplekteerimisel kas siis kahesilma vahele või “suunatakse” iseseisvalt õppima.
K. PALU
Märkmeid parteiharidustööst
Urvaste külanõukogu kolhoosides
Möödunud suveperioodil arutasid Urvaste külanõukogu kolhooside parteiorganisatsioonid põhjalikult parteiharidusvõrgu tööd. Põhiküsimusteks oli uute õpiringide komplekteerimine ja propagandistide valik. Kõigi nende ülesannetega tuldi mõnel pool hästi toime. Nii moodustati Stalini-nimelisse ja Võidulipu kolhoosi poliitkool, K. Marxi nimelisse jooksva poliitika õpiring jne. Kinnitati ka propagandistid. Kohe pärast esimesi õppusi paistis, et Stalini-nimelises ja K. Marxi nimelises kolhoosis tulevad propagandistid sm-d Nurme ja Jalas oma ülesannetega toime. Õppused hakkasid seal toimuma kindla plaani alusel ja propagandistid olid õppusteks alati ette valmistunud.
Hoppis teisiti käis aga “Edasi” kolhoosi jooksva poliitika õpiringi (propagandist sm. Järvpõld) käsi. Propagandist ise polnud õppusteks põhjalikult ette valmistunud ja suutis õppeaasta jooksul läbi viia ainult 2 õppust (!). Juba esimesest õppusest polnud rida kuulajaid teadlikud. Ka hiljem “unustas” sm. Järvpõld osale kuulajaist õppuse aja teatamata. Nüüd, kus mujal toimuvad kokkuvõtlikud vestlused, seisab “Edasi” kolhoosi parteiorganisatsioon kurva fakti ees – õppeaasta on jooksnud tühja. Parteiorganisatsioon juhtis õigeaegselt propagandisti tähelepanu õppetöö organiseerimisele, ka rajoonikomitee büroo kuulas pärast esimest õppust ära tema informatsiooni õppetöö olukorrast ning hoiatas teda õppetöösse hooletu suhtumise eest. Kommunist sm. Järvpõllul endal puudus vastutustunne.
Selleks, et järgmise õppeaasta ettevalmistamisel ei esineks analoogilisi asju, oleks vajalik, et kolhoosi parteiorganisatsioon ning ka rajoonikomitee instruktor suhtuksid tõsisemalt propagandisti valikusse ja soovitaksid sellele tööle igati sobiva inimese.
Analüüsides parteiharidustööd, torkab teravalt silma nõrk distsipliin mitmes ringis, aga samuti ka parteioragnisatsioonide vähene huvi õppedistsipliini kindlustamise vastu. Nii olid Stalini-nimelise kolhoosi poliitkoolis peamised õppustest eemalejääjad kommunistid sm-d Mürk, Laidma ja Lukka. Parteiorganisatsioon aga ei ole nende küsimust kordagi oma koosolekukl arutanud. Analoogiline olukord on ka K. Marxi nimelise kolhoosi jooksva poliitika õpperingis. Sagedasteks puudujateks olid kommunistid sm-d Ojavere ja Saidla. Kuid ka selles partei alg-organisatsioonis ei arutatud kommunistide osavõttu õppustest.
Võib eksimatult öelda, et ainult “Võidulipu” kolhoosi parteoorganisatsioon suutis tagada kommunistide täieliku osavõtu õppustest. Nagu hiljuti toimunud kokkuvõtlik õppus näitas, olid kõik kuulajad omandanud läbitöötatud materjali, seejuures eriti põhjalikult aga kommunistid Aleksander Armulik, Armilde Sibul ning parteitud seltsimehed Leho Laanoja ja Rudolf Russ. Distsipliiniküsimusega ei tegelenud põhjalikult ka rajoonikomitee instruktor, ja kui ta mõnevõrra tegeleski, siis ei suutnud ta suunata parteiorganisatsioone õppedistsipliini kindlustamisele.
Kui vaadelda õpiringide kuulajate nimekirju, tekib mõte -miks nii vähe kommunistlikke noori võttis kuulajatena osa poliitkoolide ja õpiringide tööst? Marxi-nimelises koolis võttis õppetööst sisuliselt osa ainult algorganisatsiooni sekretär. Väga palju kommunistlikke noori jäi kõrvale poliitilisest enesetäiendamisest ka “Võidulipu” kolhoosis ja mujal.
Oleks vajalik, et komsomoli rajoonikomitee sellegas tõsiselt arvestaks ning teeks oma järeldused järgmise õppeaasta ettevalmistamisel. Pole sugugi õige, et paljud kommunistlikud noored, kes pole suutelised raamatuga töötama iseseisvalt, jäetakse poliitharidusvõrgu komplekteerimisel kas siis kahesilma vahele või “suunatakse” iseseisvalt õppima.
K. PALU
Wednesday, May 7, 2008
50 aasta eest
Kolhoosi Elu 8. mai 1958
Kauged sõbrad
Hiljuti sai Urvaste 7-kl. Kool kirja ja mälestusesemete paki ühelt Tšehhoslovakkia koolilt. Olime kõik väga rõõmsalt üllatatud. Nüüd valmistavad Punase Risti seltsi liikmed kingitusi oma sõpradele.
E. KÕIV
Urvaste 7-kl. Kooli õpetaja
Kolhoosi Elu 8. mai 1958
Rajooni põldudelt
Neil päevil toodi “Edasi” kolhoosi järjekordne kogus põldheina eliitseemet Jõgeva teraviljasalvest. Sissetoodud seemnega rajatakse uuskülvi teel üle 5 ha hariliku ja punase aruheina, keraheina, aasnurmika ja raiheina seemnepõlde. Tänavu pannakse kolhoosis uuesti alus ka lupiini kasvatamisele, mida vastavalt vajadusele kasutatakse haljassöödaks, sileeritakse või küntakse sisse haljasväetisena.
Kauged sõbrad
Hiljuti sai Urvaste 7-kl. Kool kirja ja mälestusesemete paki ühelt Tšehhoslovakkia koolilt. Olime kõik väga rõõmsalt üllatatud. Nüüd valmistavad Punase Risti seltsi liikmed kingitusi oma sõpradele.
E. KÕIV
Urvaste 7-kl. Kooli õpetaja
Kolhoosi Elu 8. mai 1958
Rajooni põldudelt
Neil päevil toodi “Edasi” kolhoosi järjekordne kogus põldheina eliitseemet Jõgeva teraviljasalvest. Sissetoodud seemnega rajatakse uuskülvi teel üle 5 ha hariliku ja punase aruheina, keraheina, aasnurmika ja raiheina seemnepõlde. Tänavu pannakse kolhoosis uuesti alus ka lupiini kasvatamisele, mida vastavalt vajadusele kasutatakse haljassöödaks, sileeritakse või küntakse sisse haljasväetisena.
Monday, May 5, 2008
Vaabina Kool saab sel aastal 130!
6.mai 1978
Kool ja Kodu
Lehekülje koostasid Vaabina 8-kl kooli õpetajad
100 AASTAT VAABINA KOOLI
ENE väidab, et Peebu külakool asutati 1878. aastal. See on meie kooli eelkäija. Seega täitub käesoleval aastal terve sajand kooli asutamisest Vaabinas. Aja jooksul on kool vahetanud nime – kunagisest Peebu algkoolist sai 1962. a. Vaabina 8-kl. Kool. Käesoleva kirjutise raamidesse ei mahu kaugeltki kogu sajandivanuse kooli ajalugu. Võib aga julgesti öelda, et kohaliku kooliga on nii või teisiti olnud seotud 4-5 inimpõlve. Kool oli majakas, mis saatis teele, plinkis sõbralikult kodukohta saabumisel.
Akadeemik H. Liimets on kirjutanud, et kooli tuleb vaadata ühiskonna kui süsteemi ühe allsüsteemina, mis teiste süsteemide kõrval tagab ühiskonna funktsioneerimise ja arengu. Pahatihti aga unustatakse fakt, et iga inimese seisund, tema edu või ebaedu, tema koht sotsiaalses süsteemis on nii või teisiti seotud kooliga. See paneb koolidele suure vastutuse, ent nõuab ka kõikidelt teistelt süsteemidelt täit tähelepanu. Uus NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrus rõhutab, et nüüdisaegne, eriti aga tulevikukool peab olema kogu ühiskonna tähelepanu objektiks. Määrus rõhutab kommunismiehitajatele omaste veendumuste ja töökasvatuse tõhustamist. Kool peab eelkõige andma valmiduse kutse omandamiseks ja tööks. Tuleb murda jää inimeste teadvuses selles osas, et nüüdisaegne keskharidus on orienteeritud ainult kõrgkoolile.
Eeltoodust lähtudes lubatagugi heita pilk sellele, mida Vaabina kool on oma ümbruskonnale suutnud anda. Mõistagi on see raske ülesanne. Kohalik lugeja ehk tahaks jutus allpool näha ka oma nime… Ta leiabki selle, kui elustab mälestused möödunud koolipäevadest ja seostab need tänase tööga, oma kohaga praeguses elus.
1962. a. muutus Vaabina kool kaheksaklassiliseks. Praeguseni on kooli lõpetanud 141 inimest. Meie andmetel töötab neist põllumajanduses 44, tööstuses 34, õpetajakutse on omandanud 6 kasvandikku. Tehes natuke statistikat lähemate erialade kohta, selgub, et ehitajaks on kahjuks hakanud ainult kaks kunagist 8. klassi lõpetajat. Ülejäänud lõpetajad töötavad rahvamajanduse paljudes teistes harudes või jätkavad õppimist. Heameel on märkida, et meie väga väike maakool on suutnud pidevalt anda õpilasi tugevale erialakoolile, Nõo Keskkoolile. Praegu õpivad seal edukalt V. Reinert, A. Käis ja J. Käis.
Heameel on märkida sedagi, et paljud maalapsed on jäänud truuks kodupaigale, neist on saanud tublid põllumehed. U. Allas on Antsla Sovhoostehnikumi peaagronoom, M. Saamen Põlva rajooni Kanepi kolhoosi peazootehnik. Paljud endised Vaabina kooli kasvandikud töötavad Kuldre kolhoosi põldudel ja farmides. Hea mainega on tublid mehhanisaatorid V. Kurss, Tõnu ja Kalev Liibert, Olev Ugur, Mart Puusepp ja paljud teised. Palju ja suuresõnaliselt on kirjutatud koolirõõmudest, õpetaja töörõõmust. Arvan, et killuke kõige õigemat koolirõõmu, mida sa teinekord asjata otsid koolielu argipäevas, astub õpetaja juurde just tubli töömehe näol, kes on leidnud koha elus.
Vaabina 8. kl Kooli 100. aastapäeva eel kasutan meeldivat juhust anda üle praeguse koolipere head soovid kõikidele endistele lõpetajatele ja õpetajatele.
OLEV AROP
kooli direktor
MAA VAJAB HÄID PEREMEHI
Kodu on lapsele valgus ja soojus. Kodu on ema hellus ja hool ning isa tugevus ja töökus. Laps on meie rõõm, elu loomulik jätkumine.
Laps läheb kooli tarkust nõutama. Kodul ja koolil peavad olema ühised eesmärgid. Abi on vastastikune. Kodus me last ju spetsiaalselt ei kasvata, see ei ole tüki- ega tunnitöö. Me kasvatame teda lakkamatult, iga oma teo ja sõnaga, kogu oma olemusega.
Vaabina koolipiirkonnas on enamik lapsevanemaid mõistnud koolipüüdlusi ühendada koduste nõudmistega. Kasvamas on tubli vahetus oma vanematele, kasvamas on inimesed, kelle kordaminekutest elus tunnevad rõõmu ka nende kunagised õpetjad. Toredaid ja töökaid inimesi on meie ühiskonnale vaja. Maa vajab selliseid peremehi, kellel oleks põues ka midagi hellemat peale kõige tähtsama – töö. Et seal oleks südamesoojust ja kaasinimeste mõistmist, armastust looduse vastu, oleks õiglust… Mida rohkem töökaid noori ilmub töökollektiividesse, seda vähem jääb ruumi joomaritele ja loodritele. Tööd armastama õpitakse tegevuses, töös endas. Kui töö pakub rahuldust vanematele, siis saab sellest loomulikult osa ka laps. Töörõõm on kõige õilsam rõõm, õnne alus. Kui jälgida laste suhtumist täiesti tavalisse füüsilisse töösse, siis on selge, kus on kodu olnud eeskujuks, kus mitte.
Meil ei ole lapsi, kes teisele lausa löömahimust kallal kargaksid. Küll aga leidub lapsi, kes oma õigluse jaluleseadmiseks astuvad vahele väiksema ja nõrgema kaitseks. Nii on neid kasvatanud head eeskujud.
Hea on vaadata, kuidas suur vend väikese õega, häbenemata plikatirtsu aidata, läheb vahetunnilgi nõu pidama, käitub temaga usaldavalt ja omainimeselikult. Kodusoojus kandub üle koolirõõmudesse. Neid tundeid peab oskama hoida, selleks on ametisse pandud ja setud tark inimene – õpetaja.
Hästi hoolitseb oma laste eest ja on kooli muredestki osa võtmas perekond Kannimäe. Tublid ja töökad lapsed on neil kasvamas. Igas töös ja igas ürituses on Kannimäed nõu ja jõuga abiks. Nende peres on neli last. Juba varem meie kooli lõpetanud tütar õpib Tartu Pedagoogilises Koolis. Õpetajatel on järelkasvust eriline rõõm. Vanem poeg, kes sel aastal lõpetab Vaabina 8-kl. Kooli, on kindlalt otsustanud käia oma isa, eeskujuliku mehhanisaatori jälgedes. Selle pere liikmete tööarmastus, abivalmidus ja ühtekuuluvus on eeskuju väärivad.
Tublid ja head on Lillmade neli last. Alati on nad viisakad, tagasihoidlikud, heatahtlikud ja abivalmid.
Ei saa nimetamata jätta selliseid tublisid lapsevanemaid nagu Vein, Simberg, Männiste, Kirsimäe. Kunagi ei ole olnud lahkarvamusi nende perede ja kooli vahel. Tore on õpetada selliste vanemate lapsi, kes õpetajat ja kooli austavad ja arvestavad.
Enamikus peredes on ema, kes armastusega oma lapsi kooli saadab. Imetlust väärib Heino Kärssini hoolitsus oma poja eest. Iga emagi ei suuda olla nii hell ja hoolas lapse kasvataja kui tema.
Tublisid õppureid on sirgunud Reinertite ja Saagi perest. Nende lapsed on eeskujuks igal pool, küll pioneeri- ja komsomolitöös, küll isetegevuses, küll osavõtus olümpiaadidest, küll igasuguses muus ettevõtmises. Kõigil on neist ainult rõõmu.
MADELAINE TOKKO
õpetaja
(foto Vennad ANTS JA KALEV KANNIMÄE on suured tehnikahuvilised)
ÜHE KETI LÜLID
On inimesi, kelle kohta öeldakse: „Ta peab oma sõna!” See tähendab, et niisugusele inimesele võib loota – ta täidab oma lubaduse meeldetuletusetagi.
Te lubasite oma sõbrale helistada, aga ei helistanud, sest unustasite. Te hilinesite või ei läinudki üldse, vabandate end välja põdura tervise või mõne muu põhjusega.
Niisuguseid väikesi „reetmisi” tuleb tihtipeale ette. Me ei pööra neile suuremat tähelepanu, andestame. Niisugune hooletus on paljudele lausa harjumuseks saanud. Oleme ise samasugused…
Üks läheb kiirustades tööle, trügib tõugeldes esimesena bussiuksest sisse. Teine jääb siingi delikaatseks. Ometi pole see ainult töölemineku tee. See on osa elust, eluteest. Viisakus, see on käitumismaneer. Kuidas suheldakse teiste inimestega, aga ka kaitsetute loomadega, kuidas suhtutakse loodusesse, selle järgi hinnatakse inimest ennastki. Hästikasvatatud inimene ei tee midagi niisama või juhuslikult, talle on teisi arvestav käitumine omane, loomulik, osa temast endast.
Kuidas saada niisuguseks inimeseks? See sõltub palju enesekasvatusest. Lapsepõlvst peale tuleb end õppima sundima tegema mitte ainult seda, mida tahetakse, vaid ka seda, mida on vaja. Ei tohi lükata homsele seda, mida võib täna, otsemaid ära teha. Õigeaegselt tagastatud raamat, kiri, mis pole vastuseta jäänud, täpselt täidetud ülesanne, lubadused, mis pole tuulde pillutud – need on kõik ühe keti lülid, pidev enesedistsipliini ja vastutustunde kasvatamine.
Kuid kõik algab lapsepõlvest. Iseloom on muudetav, seda võib ümber kasvatada. Aga küll oleks hea inimest kohe, ümber kasvatamata lihtsalt hästi kasvatada.
Suuremalt jaolt kasvavadki meie lapsed ausateks ja julgeteks, sõbralikeks ja lahketeks. Siiski esineb veel olukordi, kus üks ei taha õppida, teine huligaanitseb, kolmas toorutseb ja valetab igal sammul, neljas tabati varguselt…
Kasvatada meie lapsi, tulevikuinimesi – see tähendab ehitada homset. Kommunistliku ühiskonna inimese kasvatamine ei tähenda mitte üksi mõistuse arendamist. See eeldab ka igakülgset tunnete arendamist. Tihtipeale jääbki tunnete kultuur unarusse. Elus sõltub aga palju sellest, kui meeldiv on meiega suhelda ja kas me ise tunneme teistega suhtlemisest rõõmu.
Lapsele on algul elusihid teadmata, elureeglid tundmata. Tema käitumises puudub julgus. Laskem lapsel päevast päeva kaitsta ka oma õigusi ja soove. Selles võitluses kujunebki iseloom, mida tal läheb vaja, et ellu astuda. Võideldes omandab laps mehisust ja iseseisvust. Täiskasvanu võib olla väga range ja väga leebe, ta võib karistada ja andestada, kuid igal juhul peab ta last mõistma. Mõistmine on laste ja vanemate hea suhtlemise pant, millest tuleneb hingeline lähedus. Hingelised sidemed, mõistmine, headus – see on vajalik ka meile, ennekõike aga lastele.
Kodust oleneb, milliste harjumuste ja tahteomadustega läheb laps kooli, ellu. Üheks peamiseks tunnete kujundamise vahendiks ongi kodune mikrokliima.
Kodu on tunnete kool. Mis sealt saadud, jääb kogu eluks. Hoidke oma kodus rõõmu ja rhu! Kodu – see on isa ja ema, hool ja hellus, armastus ja õnnelik lapsepõlv. Kõige suuremgi mure muutub kodus väikeseks, sest ema ja isa oskavad hästi laste muresid kahandada. Rõõm aga muutub kodus kolmekordseks. Mida varem ärkab hinges armastus oma linna, kodumaja, kodukoha vastu, seda tugevam on inimene hingelt.
Säiliks ikka see rikkus, et inimestel oleks soe ja julgustav kodu, et kõigil rännakutel ja matkadel oleks lõpuks siiski sihiks kodu, mängu- ja lapsepõlvemaa.
LOVIISE TAREND
Vaabina 8. kl. Kooli õpetaja.
Foto: LOVIISE TAREND on üks Vaabina kooli lugupeetavamaid pedagooge, töötanud koolipõllul üle 30 aasta.
Kool ja Kodu
Lehekülje koostasid Vaabina 8-kl kooli õpetajad
100 AASTAT VAABINA KOOLI
ENE väidab, et Peebu külakool asutati 1878. aastal. See on meie kooli eelkäija. Seega täitub käesoleval aastal terve sajand kooli asutamisest Vaabinas. Aja jooksul on kool vahetanud nime – kunagisest Peebu algkoolist sai 1962. a. Vaabina 8-kl. Kool. Käesoleva kirjutise raamidesse ei mahu kaugeltki kogu sajandivanuse kooli ajalugu. Võib aga julgesti öelda, et kohaliku kooliga on nii või teisiti olnud seotud 4-5 inimpõlve. Kool oli majakas, mis saatis teele, plinkis sõbralikult kodukohta saabumisel.
Akadeemik H. Liimets on kirjutanud, et kooli tuleb vaadata ühiskonna kui süsteemi ühe allsüsteemina, mis teiste süsteemide kõrval tagab ühiskonna funktsioneerimise ja arengu. Pahatihti aga unustatakse fakt, et iga inimese seisund, tema edu või ebaedu, tema koht sotsiaalses süsteemis on nii või teisiti seotud kooliga. See paneb koolidele suure vastutuse, ent nõuab ka kõikidelt teistelt süsteemidelt täit tähelepanu. Uus NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrus rõhutab, et nüüdisaegne, eriti aga tulevikukool peab olema kogu ühiskonna tähelepanu objektiks. Määrus rõhutab kommunismiehitajatele omaste veendumuste ja töökasvatuse tõhustamist. Kool peab eelkõige andma valmiduse kutse omandamiseks ja tööks. Tuleb murda jää inimeste teadvuses selles osas, et nüüdisaegne keskharidus on orienteeritud ainult kõrgkoolile.
Eeltoodust lähtudes lubatagugi heita pilk sellele, mida Vaabina kool on oma ümbruskonnale suutnud anda. Mõistagi on see raske ülesanne. Kohalik lugeja ehk tahaks jutus allpool näha ka oma nime… Ta leiabki selle, kui elustab mälestused möödunud koolipäevadest ja seostab need tänase tööga, oma kohaga praeguses elus.
1962. a. muutus Vaabina kool kaheksaklassiliseks. Praeguseni on kooli lõpetanud 141 inimest. Meie andmetel töötab neist põllumajanduses 44, tööstuses 34, õpetajakutse on omandanud 6 kasvandikku. Tehes natuke statistikat lähemate erialade kohta, selgub, et ehitajaks on kahjuks hakanud ainult kaks kunagist 8. klassi lõpetajat. Ülejäänud lõpetajad töötavad rahvamajanduse paljudes teistes harudes või jätkavad õppimist. Heameel on märkida, et meie väga väike maakool on suutnud pidevalt anda õpilasi tugevale erialakoolile, Nõo Keskkoolile. Praegu õpivad seal edukalt V. Reinert, A. Käis ja J. Käis.
Heameel on märkida sedagi, et paljud maalapsed on jäänud truuks kodupaigale, neist on saanud tublid põllumehed. U. Allas on Antsla Sovhoostehnikumi peaagronoom, M. Saamen Põlva rajooni Kanepi kolhoosi peazootehnik. Paljud endised Vaabina kooli kasvandikud töötavad Kuldre kolhoosi põldudel ja farmides. Hea mainega on tublid mehhanisaatorid V. Kurss, Tõnu ja Kalev Liibert, Olev Ugur, Mart Puusepp ja paljud teised. Palju ja suuresõnaliselt on kirjutatud koolirõõmudest, õpetaja töörõõmust. Arvan, et killuke kõige õigemat koolirõõmu, mida sa teinekord asjata otsid koolielu argipäevas, astub õpetaja juurde just tubli töömehe näol, kes on leidnud koha elus.
Vaabina 8. kl Kooli 100. aastapäeva eel kasutan meeldivat juhust anda üle praeguse koolipere head soovid kõikidele endistele lõpetajatele ja õpetajatele.
OLEV AROP
kooli direktor
MAA VAJAB HÄID PEREMEHI
Kodu on lapsele valgus ja soojus. Kodu on ema hellus ja hool ning isa tugevus ja töökus. Laps on meie rõõm, elu loomulik jätkumine.
Laps läheb kooli tarkust nõutama. Kodul ja koolil peavad olema ühised eesmärgid. Abi on vastastikune. Kodus me last ju spetsiaalselt ei kasvata, see ei ole tüki- ega tunnitöö. Me kasvatame teda lakkamatult, iga oma teo ja sõnaga, kogu oma olemusega.
Vaabina koolipiirkonnas on enamik lapsevanemaid mõistnud koolipüüdlusi ühendada koduste nõudmistega. Kasvamas on tubli vahetus oma vanematele, kasvamas on inimesed, kelle kordaminekutest elus tunnevad rõõmu ka nende kunagised õpetjad. Toredaid ja töökaid inimesi on meie ühiskonnale vaja. Maa vajab selliseid peremehi, kellel oleks põues ka midagi hellemat peale kõige tähtsama – töö. Et seal oleks südamesoojust ja kaasinimeste mõistmist, armastust looduse vastu, oleks õiglust… Mida rohkem töökaid noori ilmub töökollektiividesse, seda vähem jääb ruumi joomaritele ja loodritele. Tööd armastama õpitakse tegevuses, töös endas. Kui töö pakub rahuldust vanematele, siis saab sellest loomulikult osa ka laps. Töörõõm on kõige õilsam rõõm, õnne alus. Kui jälgida laste suhtumist täiesti tavalisse füüsilisse töösse, siis on selge, kus on kodu olnud eeskujuks, kus mitte.
Meil ei ole lapsi, kes teisele lausa löömahimust kallal kargaksid. Küll aga leidub lapsi, kes oma õigluse jaluleseadmiseks astuvad vahele väiksema ja nõrgema kaitseks. Nii on neid kasvatanud head eeskujud.
Hea on vaadata, kuidas suur vend väikese õega, häbenemata plikatirtsu aidata, läheb vahetunnilgi nõu pidama, käitub temaga usaldavalt ja omainimeselikult. Kodusoojus kandub üle koolirõõmudesse. Neid tundeid peab oskama hoida, selleks on ametisse pandud ja setud tark inimene – õpetaja.
Hästi hoolitseb oma laste eest ja on kooli muredestki osa võtmas perekond Kannimäe. Tublid ja töökad lapsed on neil kasvamas. Igas töös ja igas ürituses on Kannimäed nõu ja jõuga abiks. Nende peres on neli last. Juba varem meie kooli lõpetanud tütar õpib Tartu Pedagoogilises Koolis. Õpetajatel on järelkasvust eriline rõõm. Vanem poeg, kes sel aastal lõpetab Vaabina 8-kl. Kooli, on kindlalt otsustanud käia oma isa, eeskujuliku mehhanisaatori jälgedes. Selle pere liikmete tööarmastus, abivalmidus ja ühtekuuluvus on eeskuju väärivad.
Tublid ja head on Lillmade neli last. Alati on nad viisakad, tagasihoidlikud, heatahtlikud ja abivalmid.
Ei saa nimetamata jätta selliseid tublisid lapsevanemaid nagu Vein, Simberg, Männiste, Kirsimäe. Kunagi ei ole olnud lahkarvamusi nende perede ja kooli vahel. Tore on õpetada selliste vanemate lapsi, kes õpetajat ja kooli austavad ja arvestavad.
Enamikus peredes on ema, kes armastusega oma lapsi kooli saadab. Imetlust väärib Heino Kärssini hoolitsus oma poja eest. Iga emagi ei suuda olla nii hell ja hoolas lapse kasvataja kui tema.
Tublisid õppureid on sirgunud Reinertite ja Saagi perest. Nende lapsed on eeskujuks igal pool, küll pioneeri- ja komsomolitöös, küll isetegevuses, küll osavõtus olümpiaadidest, küll igasuguses muus ettevõtmises. Kõigil on neist ainult rõõmu.
MADELAINE TOKKO
õpetaja
(foto Vennad ANTS JA KALEV KANNIMÄE on suured tehnikahuvilised)
ÜHE KETI LÜLID
On inimesi, kelle kohta öeldakse: „Ta peab oma sõna!” See tähendab, et niisugusele inimesele võib loota – ta täidab oma lubaduse meeldetuletusetagi.
Te lubasite oma sõbrale helistada, aga ei helistanud, sest unustasite. Te hilinesite või ei läinudki üldse, vabandate end välja põdura tervise või mõne muu põhjusega.
Niisuguseid väikesi „reetmisi” tuleb tihtipeale ette. Me ei pööra neile suuremat tähelepanu, andestame. Niisugune hooletus on paljudele lausa harjumuseks saanud. Oleme ise samasugused…
Üks läheb kiirustades tööle, trügib tõugeldes esimesena bussiuksest sisse. Teine jääb siingi delikaatseks. Ometi pole see ainult töölemineku tee. See on osa elust, eluteest. Viisakus, see on käitumismaneer. Kuidas suheldakse teiste inimestega, aga ka kaitsetute loomadega, kuidas suhtutakse loodusesse, selle järgi hinnatakse inimest ennastki. Hästikasvatatud inimene ei tee midagi niisama või juhuslikult, talle on teisi arvestav käitumine omane, loomulik, osa temast endast.
Kuidas saada niisuguseks inimeseks? See sõltub palju enesekasvatusest. Lapsepõlvst peale tuleb end õppima sundima tegema mitte ainult seda, mida tahetakse, vaid ka seda, mida on vaja. Ei tohi lükata homsele seda, mida võib täna, otsemaid ära teha. Õigeaegselt tagastatud raamat, kiri, mis pole vastuseta jäänud, täpselt täidetud ülesanne, lubadused, mis pole tuulde pillutud – need on kõik ühe keti lülid, pidev enesedistsipliini ja vastutustunde kasvatamine.
Kuid kõik algab lapsepõlvest. Iseloom on muudetav, seda võib ümber kasvatada. Aga küll oleks hea inimest kohe, ümber kasvatamata lihtsalt hästi kasvatada.
Suuremalt jaolt kasvavadki meie lapsed ausateks ja julgeteks, sõbralikeks ja lahketeks. Siiski esineb veel olukordi, kus üks ei taha õppida, teine huligaanitseb, kolmas toorutseb ja valetab igal sammul, neljas tabati varguselt…
Kasvatada meie lapsi, tulevikuinimesi – see tähendab ehitada homset. Kommunistliku ühiskonna inimese kasvatamine ei tähenda mitte üksi mõistuse arendamist. See eeldab ka igakülgset tunnete arendamist. Tihtipeale jääbki tunnete kultuur unarusse. Elus sõltub aga palju sellest, kui meeldiv on meiega suhelda ja kas me ise tunneme teistega suhtlemisest rõõmu.
Lapsele on algul elusihid teadmata, elureeglid tundmata. Tema käitumises puudub julgus. Laskem lapsel päevast päeva kaitsta ka oma õigusi ja soove. Selles võitluses kujunebki iseloom, mida tal läheb vaja, et ellu astuda. Võideldes omandab laps mehisust ja iseseisvust. Täiskasvanu võib olla väga range ja väga leebe, ta võib karistada ja andestada, kuid igal juhul peab ta last mõistma. Mõistmine on laste ja vanemate hea suhtlemise pant, millest tuleneb hingeline lähedus. Hingelised sidemed, mõistmine, headus – see on vajalik ka meile, ennekõike aga lastele.
Kodust oleneb, milliste harjumuste ja tahteomadustega läheb laps kooli, ellu. Üheks peamiseks tunnete kujundamise vahendiks ongi kodune mikrokliima.
Kodu on tunnete kool. Mis sealt saadud, jääb kogu eluks. Hoidke oma kodus rõõmu ja rhu! Kodu – see on isa ja ema, hool ja hellus, armastus ja õnnelik lapsepõlv. Kõige suuremgi mure muutub kodus väikeseks, sest ema ja isa oskavad hästi laste muresid kahandada. Rõõm aga muutub kodus kolmekordseks. Mida varem ärkab hinges armastus oma linna, kodumaja, kodukoha vastu, seda tugevam on inimene hingelt.
Säiliks ikka see rikkus, et inimestel oleks soe ja julgustav kodu, et kõigil rännakutel ja matkadel oleks lõpuks siiski sihiks kodu, mängu- ja lapsepõlvemaa.
LOVIISE TAREND
Vaabina 8. kl. Kooli õpetaja.
Foto: LOVIISE TAREND on üks Vaabina kooli lugupeetavamaid pedagooge, töötanud koolipõllul üle 30 aasta.
Friday, May 2, 2008
väga kriminaalne lugu
3. mai 1928
Urvaste vargabande paljastatud
Terve rida vargusi avalikuks tehtud
Juhiks oli mahalastud röövmõrtsuka Jalajase asemel Raag
Urvaste ja Kärgula ümbruskonnas said vargusjuhused õige sagedaseks nähtuseks. Veel käesoleval aastal tuli mitmes kohas sissemurdmist ette, kus ära viidi mitmete kümnete tuhandete eest kraami, kuid vargad jäid siiski tabamata.
Viimastel päevadel on suudetud varastele jälile saada.
Tähelepanu hakati pöörama Urvaste asunduses elutseva Raagi pääle. On selgusele jõutud, et Raagi vargaseltskonna poolt on käesoleva aasta jooksul toime pandud viis murdvargust. Viimse murdvarguse on nad toime pannud Urvaste Lõhtsu talus. Siin on Raagil abiks olnud Urvaste as. elutsev Vaga ja Kassi asunduses elutsev A. Kalla. Viimane on esimest korda murdvargusest osa võtnud ja sugulussidemete tõttu vargaseltskonda sattunud. Ta võttis hiljuti Raagi sugulase omale naiseks ja selletõttu sai nende seltskonda.
Kõik varem Urvastes ja Kärgulas toimepandud vargused on Raagi vargaseltskonna töö, mille kohta kindlad andmed olemas. Raag on juba vana varas. Tema juurest leiti paari aasta eest tagaotsitav röövmõrtsukas Jalajas, kes maha lasti. Jalajas oli selle vargasalga juht. Hiljem jäi juhiks Raag.
Ümbruskonna inimesed ei julgenud aga Raagi avalikult kahtlustada, sest kõiki hoidis hirmul selle vargabande jultunud tegevus.
Omal ajal, kui Jalajas elas, püüti teda mitmel korral tabada, kusjuures vastastikusel tulevahetusel mitmed haavata said. Kuuldavasti on Raagi vargustesse segatud paljud tema sugulased.
Urvaste vargabande paljastatud
Terve rida vargusi avalikuks tehtud
Juhiks oli mahalastud röövmõrtsuka Jalajase asemel Raag
Urvaste ja Kärgula ümbruskonnas said vargusjuhused õige sagedaseks nähtuseks. Veel käesoleval aastal tuli mitmes kohas sissemurdmist ette, kus ära viidi mitmete kümnete tuhandete eest kraami, kuid vargad jäid siiski tabamata.
Viimastel päevadel on suudetud varastele jälile saada.
Tähelepanu hakati pöörama Urvaste asunduses elutseva Raagi pääle. On selgusele jõutud, et Raagi vargaseltskonna poolt on käesoleva aasta jooksul toime pandud viis murdvargust. Viimse murdvarguse on nad toime pannud Urvaste Lõhtsu talus. Siin on Raagil abiks olnud Urvaste as. elutsev Vaga ja Kassi asunduses elutsev A. Kalla. Viimane on esimest korda murdvargusest osa võtnud ja sugulussidemete tõttu vargaseltskonda sattunud. Ta võttis hiljuti Raagi sugulase omale naiseks ja selletõttu sai nende seltskonda.
Kõik varem Urvastes ja Kärgulas toimepandud vargused on Raagi vargaseltskonna töö, mille kohta kindlad andmed olemas. Raag on juba vana varas. Tema juurest leiti paari aasta eest tagaotsitav röövmõrtsukas Jalajas, kes maha lasti. Jalajas oli selle vargasalga juht. Hiljem jäi juhiks Raag.
Ümbruskonna inimesed ei julgenud aga Raagi avalikult kahtlustada, sest kõiki hoidis hirmul selle vargabande jultunud tegevus.
Omal ajal, kui Jalajas elas, püüti teda mitmel korral tabada, kusjuures vastastikusel tulevahetusel mitmed haavata said. Kuuldavasti on Raagi vargustesse segatud paljud tema sugulased.
Kirikuõpetaja ei tahtnud perekonnaseisuametnik olla
Võru Teataja 1. mai 1928
Õpetajad ja perekonnaseisuamet
Urvaste õpetaja kaebus Riigikohtus
Möödunud reedel olid riigikohtus arutusel õpetajate J. Treumanni ja J. Valki kaebused, kes kumbki ennast perekonnaseisu ametniku kohustest paluvad vabastada.
Õpetaja Treumanile oli siseminister vastanud, et palve rahuldamisest seaduslik alus puudub.
Siseministri otsuse peale kaebas J. Treumanni volinik kohtusse. Asja arutamisel seletas volinik, et käesoleval juhusel tuleb käia hariliku riigiteenistuse seaduse järele, mis ametnikul lubab ametist lahkuda omal vabal soovil.
Siseministri volinik, ministeeriumi pääsekretär E. Maddisson puudutas küsimust kõige pealt vormilisest küljest.
Kas võib koguduse õpetaja kaevata.
Tema arvates peaks vastus eitav olema. Vaimulikud registreeriti perekonnaseisu ametnikuks luteri-usu keskühingu, konsistooriumi kaudu. Ka vallandamine peaks sama teed konsistooriumi kaudu käima. ja kaevata oleks võinud kas konsistoorium ehk äärmisel juhtumisel kogudus. Neil kaalutlustel palus hra Maddison kaebust läbivaatamiselt kõrvaldada.
Advokaat Sumberg tähendas, et ei ole õige see, nagu peaks konsistoorium kaebama.
Ka ei saa kuigi tõenäoliseks pidada seda, et perekonnaseisu ametniku kohustused igale vaimulikule sunduslikud. Meil on ainult üks sunduslik teenistus, see on kaitseväe teenistus. Ei või olla, et vaimulikel veel teine sunduslik teenistus
on. Tegelikult oleks see ka läbiviimatu.
Urvaste õpetaja J. Valk oli oma ametivabastamise palve esitanud teisiti, nimelt konsistooriumi kaudu ja ministeeriumi vastus on talle ka konsistooriumi kaudu tulnud. Vabastamise palve on õp. J. Valk esitanud vastavalt koguduse nõukogu soovile. Nimelt on nõukogu leidnud, et perekonnaseisu muudatuste registreerimine nõuab suuri kulusid ja ühel häälel otsustatus siis soovi avaldada, et õpetaja loobuks perekonnaseisu ametniku kohustustest. Riigikohus määras otsuse kuulutamise edasi lükata 15. maile.
Õpetajad ja perekonnaseisuamet
Urvaste õpetaja kaebus Riigikohtus
Möödunud reedel olid riigikohtus arutusel õpetajate J. Treumanni ja J. Valki kaebused, kes kumbki ennast perekonnaseisu ametniku kohustest paluvad vabastada.
Õpetaja Treumanile oli siseminister vastanud, et palve rahuldamisest seaduslik alus puudub.
Siseministri otsuse peale kaebas J. Treumanni volinik kohtusse. Asja arutamisel seletas volinik, et käesoleval juhusel tuleb käia hariliku riigiteenistuse seaduse järele, mis ametnikul lubab ametist lahkuda omal vabal soovil.
Siseministri volinik, ministeeriumi pääsekretär E. Maddisson puudutas küsimust kõige pealt vormilisest küljest.
Kas võib koguduse õpetaja kaevata.
Tema arvates peaks vastus eitav olema. Vaimulikud registreeriti perekonnaseisu ametnikuks luteri-usu keskühingu, konsistooriumi kaudu. Ka vallandamine peaks sama teed konsistooriumi kaudu käima. ja kaevata oleks võinud kas konsistoorium ehk äärmisel juhtumisel kogudus. Neil kaalutlustel palus hra Maddison kaebust läbivaatamiselt kõrvaldada.
Advokaat Sumberg tähendas, et ei ole õige see, nagu peaks konsistoorium kaebama.
Ka ei saa kuigi tõenäoliseks pidada seda, et perekonnaseisu ametniku kohustused igale vaimulikule sunduslikud. Meil on ainult üks sunduslik teenistus, see on kaitseväe teenistus. Ei või olla, et vaimulikel veel teine sunduslik teenistus
on. Tegelikult oleks see ka läbiviimatu.
Urvaste õpetaja J. Valk oli oma ametivabastamise palve esitanud teisiti, nimelt konsistooriumi kaudu ja ministeeriumi vastus on talle ka konsistooriumi kaudu tulnud. Vabastamise palve on õp. J. Valk esitanud vastavalt koguduse nõukogu soovile. Nimelt on nõukogu leidnud, et perekonnaseisu muudatuste registreerimine nõuab suuri kulusid ja ühel häälel otsustatus siis soovi avaldada, et õpetaja loobuks perekonnaseisu ametniku kohustustest. Riigikohus määras otsuse kuulutamise edasi lükata 15. maile.
Subscribe to:
Posts (Atom)
