Esimene kord helistati Saksamaalt Urvastesse

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Saksamaalt räägiti telefoniga Urvastesse.
25. jaan. kõneles Saksamaalt Berliinist, telefoniga Urvaste mõisasse insener von Schmidt. Kõne toimus inseneri ja ta noore 19-aastase abikaasa vahel. Kõnelemine on olnud väga selgelt kuulda ja see on vist küll esmakordne juhus, kui Urvaste nii kauge maaga sõnalises ühenduses oli.
Vaabinas varastati
Ööl vastu 27. jaanuari varastati Vaabina asunduses elutsevalt Peet Puussaarelt hobuseriistu 50 kr. 50 s. väärtuses.

Häbematu vargus

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Surnuaialt varastatud tammest.
tehti rattarumme ja vankri kodaraid.
Neil päevil on Urvaste vallas omapärase ja häbemata vargusega hakkama saadud. Urvaste mõisa arusurnuaialt on E. von Lingeni matusepaigalt ära varastatud suur tamm. Tamm on lastud maha barunite ristide kohale, kuid ristid on suure puu kukkumisel siiski terveks jäänud. Ära viidud tamme alumine osa on kolme meetri pikkune. Kahtlusalusena on teada üks kohalik elanik, ja ametivõimud on asunud asja selgitamisele. Kuuldavasti varastati vana tamm surnuaialt selleks, et valmistada ratta rumme ja vankri kodaraid.
Vargus leidis aset 24. jaanuari ööl vastu 25. jaanuari.

Urvaste boikoteerib teist seltsi?

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Urvaste boikoteerib, Urvaste ei boikoteeri.
24. jaan. pidas Urvaste kaitseliidu kompanii pidu Urvaste Siiriuse seltsimajas. Rahvast oli äärmiselt vähe, sissetulekust ei saanud katta kulusid. Mängiti „Kosjasõit“, mis Urvaste kohta läks ladusasti. Urvaste rahvas pidutseb ainult siis, kui mängib oma „Siiriuse“ selts, muidu boikoteerib kõiki, ja ei tule oma uksest välja keegi.

Vald raudvarasääduse vastu

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Vaabina vallavalitsus raudvarasääduse vastu.
Palutakse luba hoolekande alal üle minna natuuras maksmisele.
Vaabina vallavalitsus esitas maavalitsusele kaks ettepanekut praegusest kitsikust olukorrast ülepääsemiseks. Nimelt leiab Vaabina vallavalitsus, et praeguse raske majandusliku seisukorra juures on võimatu valla eelarvet tasakaalu viia, iseäranis siis kus maksev on raudvarasäädus, mis maksude laekumisele tuntavaid raskusi teeb. Vallavalitsus leiab, et selleks, et omavalitsused töötada saaksid, on tarvilik piirata väljaminekuid, maksud eraldada raudvarasääduse mõju piirkonnast. Suurema kokkuhoiu võimaldaks hoolekande ala, kui sääl natuuras maksmisele üle minna.
Seda arvesse võttes tegi vallavalitsus maavalitsusele järgmised ettepanekud:
1. Omavalitsustele maksude sissenõudmisel ei tohiks kohaldada raudvarasäädust. Maavalitsusel tuleks tarvitusele võtta kõik abinõud, et see säädus muudetud saaks.
2. Lubada valdadel hoolealustel toetust anda natuuras ja sellega ka maapidajail võimaldada selle maksuosa tasumist natuuras. Seda olevat Vaabinas ka juba varemalt tehtud ning häid tagajärgi saavutatud.

Sama jutt ka Postimees 31. jaanuar 1932

Kes kellega käib?

Ugala 26. jaanuar 1932 (lk 1)
Uue-Antsla näitsikud sõuavad „Sadamasse“.
Nii igapäine kui ka see Restu-Antsla on – kuid et paljud teavad, et käesolevate ridade kirjutaja mõned read mitmes lehes teeb, siis tuleb igapäev häid sõpru, kes paluvad, et pane lehte, et ühel poissmehest mesinikul on „kärbsed pähe läinud“ ja et tol poisil on ühe neiuga intiimne vahekord, et üks neist suur „kogumees“ ja teine suur „kogunaine“. Kuid kaebajad ise on sageli „kärbsesööjad“ – üks on kade ja teine muidu vihane, kuid kõik tahavad teist avalikult pahandada.
Uue-Antsla Naiskodukaitse sõuab „Sadamasse“ 31. jaan. Kõigile Uue-Antsla, Urvaste ja Restu poissmeestele on kutsed saadetud, et nad tuleksid ka osa saama „Sadamasse“ jõudmisest. Ka mulle on kutse saadetud ja ma olen väga meelitatud, ning meeleldi sõuaksin mõne Uue-Antsla näitsikuga „sadamasse“ .
Vana-Antsla kodumajanduskoolis keeb jälle kibe töö – on jälle perenaise diplomi üritamas 1½ tosinat noori tütarlapsi. Sealt on juba mitu lendu „tudeeritud“ perenaisi välja lastud, kuid ühestki pole veel tegelikku perenaist tehtud. Ainult kolm „popsinaist“ ja kaupmehe prouat on neist saanud. Kuid praegusel lennul on lootusi, see on kaunimate tütarlaste lend, ning paljudel neist särab juba eemal perenaise igatsetud „troon“.
Üks on kindlam kui kindel – mitu Uue-Antsla poissmeest tahab abiellu purjetada Restu haritud preilitega, mõelge, ütlevad nad, Restus on ju rikkused! Jah, eks ta ole nii – suur ja kallis piimaühing, ainult liikmed vist küll „tsipake“ põrunud: tahavad endist hoonet mahalõhkumiseks ära müüa, kuna see ometi elamiskõlbulik. selle eest saaks head üüri.

Parunile parimad metsad

Võru Teataja 26. jaanuar 1922
Uue-Antslast.
Ehitusemetsad hävinevad. Siin on antud endise mõisa omanikule osa metsa, mis temal kasutamata olla jäänud ja riigi seaduse põhjal saada on. Kuid kohalikkude elanikkude keskel on mitmed kahtlustused selle metsa kätte andmise üle, sest väga teravalt torkab silma, miks just 80 vakamaad (arv umbkaudne) metsa on antud kõige paremast ja vanemast Piirivariku metsast, kus ainult ehitusemets on ja igast puust kolm palki võib saada.
On ju Uue-Antslas ka teisi metsi, nagu Avisoo, Kassi mõisa ja Kriibi mets, mis suuremalt osalt võsastik ja põletispuu metsa kujutavad, aga nende metsade hulgast ei võetud paruni jaoks metsa välja. Olen praegu paruni metsa laastamise juures palgivedaja ja oma silm näeb, missugune kallis ehituse mets on antud.
Kas on ehk seaduses ette nähtud, et parunile võib ainult ehituse metsa anda, mitte võsastiku või soorada, nagu meie Antsla metsad on. Uue-Antslas, rahvarikkas kohas on ehitusmetsadest suur puudus, seda enam et praegu asunikud omake ehituseks hulga metsa nõuavad, kuna ehitus metsa vähe on ja nüüd nii suur metsa laastamine! Kas ei oleks võinud Sõmmerpalu piirkonna metsavalitsus, kelle käes asi otsustada, paruni metsa välja andmise jaoks ka rahva huvisid silmas pidada?
Palgivedaja-

Hiromandile ikka raha leiab:)

Ugala 23. jaanuar 1932
Hiromandil Vaabinas hea teenistus
Mõni aeg tagasi ilmus Vaabinasse hiromant. Rahvast hakkas tema poole voolama murruna. Olgugi, et nüüd on suur rahapuudus, siiski hiromandile näib jätkuvat.

Selts hiilis maksust kõrvale

Võru Teataja 23. jaanuar 1932
60% lõbustusmaksu määrati Vaabina seltsi kukile.
Vaabina rahvaraamatukogu selts korraldas möödunud aasta kestel 3 pidu, mis aga olid jäetud registreerimata kas meelega, või ka teadmatusest. Nendest pidudest oli seltsil üldist sissetulekut umbes 330 krooni.
Kuna pidud seaduses nõutud korra järele registreerimata olid, ei maksnud selts ka maavalitsusele ettenähtud lõbustusmaksu, mille suurus teatavasti 10 % üldsissetulekust.
Möödunud aastal aga toimisid maavalitsuse ametn. vallavalitsuse revideerimist ja asi tuli avalikuks. Maavalitsus otsustas seltsilt sisse nõuda lõbustusmaksu nüüd juba 60% suuruses, nagu see seaduses ette nähtud, sest tegemist arvati olevat pidude meelega registreerimata jätmisega. Sellega tuleks Vaabina rahvaraamatukoguseltsil maavalitsusele tasuda lõbustusmaksu kogusummas 198 krooni.
Seltsi kassa aga on praegu tühi, sisaldades vaid mõne krooni. Pääle puhkpillide seltsil muud varandust ei ole. Seltsi tegelased lubavadki nüüd puhkpille saata maavalitsusele, kes seltsile määras soolase trahvi.

Leebe karvustus Uue-Antsla näitetrupile

Ugala 21. jaanuar 1932
Uue-antslalaste edu Antslas
Uue-antslalased on tuntud oma näitetrupiga õige laialt. Seal on ka tõesti väga tüsedaid jõude nagu Melts, pr. Kõiv, noor lubav jõud prl. Kreevald jne. Nende esinemised on leidnud alati suure vaatajaskonna. Nii oli ka möödunud pühapäeval Antslas, kus nad mängisid operetti „Armunud onu“. Saal oli puupüsti rahvast täis. Operett iseenesest libises muidu ladusalt, ainult laululine külg jättis soovida, kui asja juure asuda kunstiliselt seisukohalt, mis oleks aga ülekohtune asjaarmastajate mängu juures.

Kirikuelust korraga Võru Teatajast ja Ugalast

Võru Teataja 21. jaanuar 1932
Juhatus selgitab Urvaste kirikuelu.
Lühike ülevaade asjade tõelisest käigust.
Urvaste koguduse nõukogu palub meid järgnevat avaldada: korduvalt on ajalehis, eriti „Elu’s“ ilmunud artikleid, mis on täis kiriku ja õpetajavastast vaenu ja sihilikkust. Asi sai alguse sellest, et end. nõukogu esimees hra O. Kõiv tahtis organisti kohale, maksku mis maksab ametisse panna oma naisevenda O. Kripsoni. See asi aga ei meeldinud suurele hulgale koguduse liigetele, sest isiklikud huvid olid käegakatsutavad ja täiskogu koosolekud 12. juulil ja 9. augustil mõistsid sarnase teguviisi rõhuva häälteenamusega täielikult hukka. Et ka õpetaja julges hra Kripsoni organistiks valimisele vastu seista – milleks temal omad põhjused, - mobiliseeriti nüüd juba kõik jõud õpetaja vastu ja esimehe mõjutusel oli nõukogu oma koosolekul 24. aug. m.a. täiskogu päevakorda ülesvõtnud õpetaja vallandamise küsimuse. Täiskogu koosolekul 27. sept saigi õpetaja vastane rühm kuue häälelise enamuse ja otsustas õpetaja vallandada, mis teostus ainult selletõttu, et paljud kog. liikmed olid koosolekult, mis liiga pikale venis, lahkunud. Selle otsuse tühistas aga hiljem konsistoorium, kui mitte kirikuseadustega kooskõlas oleva. Kallaletungid õpetajale võtsid aga koguni sihiliku ja viisakuseta tooni ja leidus ütlusi õpetaja aadressil, mille kohta tahtmatult pidi pääd vangutama. Isegi niikaugele oli mindud, ja kirjutati „Elus“, et õp. olla öelnud koosolekul „meie riigikord on mäda“ ja õpetaja ei tunnista maksvat riigikorda, mille kohta kõige kategoorilisemalt kinnitame, et sarnaseid sõnu õp. ühelgi koosolekul öelnud ei ole.
Lõpuks, mis puutub ajalehtede kirjutiste sellese osasse, et oleks nii mõndagi kiriku juures teha, siis ei ole see kellegi saladuseks. Tõesti oleks musikaalse külje tõstmiseks tarvis uut orelit ning vajaks ka kirik remonti, kuid kõiges selles ei maksaks süüdistada ainult õpetajat, vaid see on enam nõukogu asi ja oleneb rahalisest seisukorrast.
Juhatus

Lammas varastati
Urvastes Rebasepalus ööl vastu 19. jaanuari. Kahju 10 krooni.


Ugala 21. jaanuar 1932
Urvastes uus koguduse juhatus.
Täiskogu koosoleku vastu protesteeritud.
Paistab, et Urvaste kirikutülid ei lõpe veel uue juhatuse valimisega. Uues juhatuses on R. Rinken, Ernst Keller, Aug. alop, P. Albrecht, Arn. Palits ja J. Jürgenson. Viimase täiskogu koosoleku vastu on protesti avaldanud Osv. Kõiv ja P. Albrecht. Protest näib olevat küll kõikuval jalal, kuid kes teab, võib-olla kannab tagajärgi, kuna kiriku asjus võib ju vahel ka imet sündida.

Mõtiskelu seltkonnaelust

Võru Teataja 21. jaanuar 1922
Urvastest.
Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril korraldas Urvaste põllumeeste kogu oma aastapäeva puhul kohalise vallakoolimaja ruumides piduõhtu, mille puhas sissetulek põllumajanduslise kursuse toimepanemiseks oli määratud. Ettekanded läksid rahuloldavalt ja ka aineliselt oli sissetulek mullusest parem.
Et põllumajanduslised kursused ainult talupidamist parandada püüavad ja ühegi erakondlise poliitikaga seotud ei ole, siis oleks pidanud kohalised põllumehed piduõhtut osavõtmisega toetama. Kuid asjaolud kujunesid teisiti, mõisa asunikud kes majandusliselt mitmekordselt kehvemad, olid pidu peaosavõtjatena ja mõned ka tegelastena, kuna uude noorte maapidajate keskel ainult mõned põlised talupojad olid, kes nagu eksikombel võõrasse seltskonda olid sattunud.
Üleüldse valitseb Urvaste seltskonna elus arusaamatu õhkkond, mis ennast seltside omavaheliste vahekordade näol väljendab. Nii ei salli noorsoo liit ja hariduse selts vastastikku üksteise olemasolu ja omavahelise näägutamisega raisatakse ainult aega, kuna seltsi töö mingisuguseid reaalseid tagajärgi ei anna.
Vist küll igal eestlasel peaks seda valus näha olema kui Urvaste nooredmehed pidude ajal joobnud olekuga ja ulakusega uhkeldavad ja niisuguste kangelaste hale etendus muu pidu-eeskava kõrval on juba traditsiooniks saanud, nii et sellega juba rahulikult lepitakse. Ulakust ja viinajoomist ei saa küll kõigi noorte arvele kirjutada, kuid kahjuks on asunikud siin teisi kaugelt üle trumbanud. Kas tõesti ei leia Urvaste noored sellest pahest väljapeaseteed. –X-

Tarkpeade turniir Kuldres 1972

Töörahva Elu 20. jaanuar 1972
Koos naabritega
15. jaanuaril kohtusid Kuldre ja „Edasi“ kolhoosi noored. Õhtul koguneti Kuldre kultuurimajja, kus viidi läbi viktoriiniõhtu „Tarkpeade turniir“. Osa võttis kaks kuueliikmelist võistkonda. Suures ringis said kaasa lüüa ka pealtvaatajad. Kuigi publikut oli napivõitu, oskas kultuurimaja juhataja E. Jakobi muuta õhtu sisukaks. Pärast kahetunnilist rebimist jäi vahekord viigiliseks. Võistkondi autasustati mälestusesemetega.
Õhtu lõppes lõbusa jalakeerutusega.

Sõna saab komsomolikonverentsi delegaat

Töörahva Elu 19. jaanuar 1982
KOMSOMOLIKONVERENTSI DELEGAAT
KUI SULLE ANTAKSE KONVERENTSIL SÕNA, MILLEST RÄÄGIKSID?
HELVE NUTT – Kuldre kolhoosi ökonomist.
Räägiksin noorte sotsialistlikust võistlusest Kuldre kolhoosis, kuna vähe on veel rajoonis neid majandeid, kus peale sotsialistliku võistluse üldarvestuse peetakse eraldi arvestust ka noorte osas. Kuldres on seda aastaid tehtud ja praegu on väljatöötamisel uus juhend.
Kuna kolhoosis muudel elualadel noori on vaid üksikuid, võistlevad omavahel traktoristid ja autojuhid. Seni on tulemuste arvutamisel võetud aluseks normvahetused. Tänavu tahetakse seda süsteemi täiustada. Norm sõltub väga paljudest asjadest, seetõttu pole õige pidada normvahetust põhinäitajaks. Edaspidi arvestatakse ka kütuse kokkuhoidu ja masina hooldamist. Loomulikult on sotsialistliku võistluse arvestuses olulisel kohal ka noore töödistsipliin ja ühiskondlik aktiivsus.
Lõpptulemuste tegemiseks on välja töötatud punktide süsteem.
Et võitjate nimed ei jääks ainult kausta vahele ja et igaüks võiks nendega tutvuda, selleks on osakondades teadetetahvlid, kuhu ka sotsialistliku võistluse tulemused iga kvartali lõpus välja pannakse. Võitluse võitjaile on antud materiaalse ergutuse fondist rahalised preemiad: esikohale 20, teisele 10 ja kolmandale viis rubla palgalisa.
Et kokkuvõtete tegemine hõlpsam oleks, selleks on plaanis iga noore kohta eraldi perfokaardid sisse seada. Rohkesti kogemusi ses osas on kuldrelased saanud Viljandi rajooni Tarvastu kolhoosilt. Üldiselt tasuks meie rajooni sotsialistliku võistluse juhtimise komisjonidel enamat tähelepanu ka noorte võistlustele pöörata. Selleks on vajalikke kogemusi vabariigi näidete põhjal olemas.
Kuldre noored on üldiselt tublid olnud. Majandis tervikuna pole nad oma staažikamatele ametivendadele alla jäänud.
Traktoristidest on esikohta hoidnud Kalev Liibert. Autojuhtidest oli pikka aega parim Tõnu Liibeet, kes nüüd juba komsomolieast väljas. Praegu juhib Mart Abel.
Sotsialistliku võistluse organiseerimine eraldi noorte arvestuses ei ole keeruline, kui on välja töötatud alused. Aga ta on vajalik ja seda ei tohiks alahinnata.
MARI MAREN

Vaabina mees, kes tuli masuga toime

Ugala 19. jaanuar 1932
Vaabina kingsepa „krihukamid“
Nagu igaüks teab, on ajad kehvad ja tööpuudus igal pool. Aga kellel „nupp“ töötab, saab siiski ära elada. Nii on lugu ka meie kingsepaga. Temal on ikka tööd. Kui ei ole saapaid lappida, siis on jälle sigu tappa. Et ta küll selle seatapmise eest midagi ei saa, aga kõhutäie värsket liha ikka saab. Kui on kuskil mingisugune jooming ehk pühade õlut tehtud, seal on ta oma uudistega esimene. Et tal see va „libe“ keeleke on, siis ongi ta igal pool hinnatud.

"Armunud" onu Antslas

Võru Teataja 19. jaanuar 1932
Kuldrelaste „Armunud onu“ Antslas.
Pühapäeval 17. skp. oli antslakestel võimalus nautida Uue-Antsla Haridusseltsi näitetrupi ettekandel operetti „Armunud onu“.
Päris hääd näitlejad on olnud Uue-Antsla rahvas alati, kuid pühapäevane etendus käis neil üle jõu. Oli operett – ja ei olnud ka. Paistis ennem naljamänguna.
Kes oma osaga rahuldavalt hakkama sai, oli armunud onu osa mängija Melts, isegi oma laulupartii täitis ta vastuvõetavalt. Ka teistes oli märgata püüdu ja tahet, kuid nad jäid kuidagi kohmakaks.
Rahva osavõtt oli rohke.

Uus juhatus, kuid ikka protestid

Võru Teataja 19. jaanuar 1932
Urvaste koguduse uus juhatus ametisse asunud.
1.maiks s. a. seatakse sisse alaline organisti amet.
Nagu teada, valiti enne jõule Urvaste koguduse nõukogusse ⅓ uusi nõukogu liikmeid lahkunud vanade asemele, kes vanaduse järele põhikirja kohaselt välja langesid.
Nüüd on praegune kirikunõukogu oma esimese koosoleku pidanud ning uus koguduse juhatus valitud. Nüüdsesse koguduse juhatusse kuuluvad: Ernst Keller, esimees; Rein Rinken, abi-esim.; Aug. Alop, kirjatoimet.; P. Albrecht, abikirjat.; Arn. Pallits, kassap. ja J. Jürgentson, abikassap.
Koguduse nõukogu otsustas tekkinud koguduse kriisist ajalehtedele informatsiooni saata, kuna muidu tõele mittevastavaid kirjutusi avaldatakse.
Ka on koguduse nõukogu tarvilikuks tunnistatud alaline organisti amet koguduse juures sisse seada, kusjuures organist elama asub õpetajamajasse. Organist otsustati 1. maiks s.a ametisse panna. Kuni siiaajani, pääle köster J. Vassila surma, on seda kohust täitnud vaheldumisi mitmed asetäitjad, kuna käesoleval korral organisti kohusetäitjana ametis on J. Kolk, Urvaste-Koigu kooliõpetaja.
Et vastu tulla kodanikkude soovi videle on koguduse nõukogu otsustanud surnuaeda igasugusest rämpsust vabastada, ning soodsamate matmispaikade saamiseks on raiumisele määratud kabeli Uhtjärve poolsel kaldal olevad võsastikud ja puud, mis enampakkumise teel 24. jaanuaril 8 üksiku osana müügile määratud. Saadud summad võetakse eelarvesse tarviliste paranduste summadeks hoonete juures, mis remonti vajavad.

Protest Urvaste täiskogu koosoleku vastu.
Protesteerivad Osv. Kõiv ja P. Albrecht.
Urvaste koguduse juhatus on saanud konsistooriumilt Osv. Kõivu ja P. Albrechti protestikirja. Nagu sellest näha, protesteerivad eelnimetatud kog. liikmed nähtuses, et koguduse täiskogu koosolekust 20. dets olla osa võtnud koguduse liige Emma Urb, kellel aga sellekohast õigust ei olevat, kuna tema ei olla aastat aega koguduse liige olnud, nagu seda põhikiri ette näeb.
Sellega nähtavasti tahavad protesteerijad viimase täiskogu tühistamist kätte saada.
Nagu selgunud, on kog. liige Urb kogu aeg Urvaste koguduse hingekirjas seisnud. Põhikiri aga nõuabki, et liige „vähemalt üks aasta“ hingekirjas peab olnud olema, ning liikmemaksud on Urb korralikult ära tasunud.
Nähtavasti ei ole asjaosalised § 24. mitte terasemalt silmanud ning siit välja lugenud, et peab „koguduse liige“ olema, kuna aga tegelikult „1 aasta hingekirjas“ on“.

Püüdke selle kollase uudise filosoofiale pihta saada

Ugala 16. jaanuar 1932
Ega mii’ midägi es tii’
Uue-Antsla Kassikolgas on „metsavõim“ ja sulane väga heas vahekorras, kuna mõlematel on ühin pruut. Ainult peremehel on rohkem armatsemise võimalusi. Kuid nagu kiuste on sulane ööselgi õigel ajal jaol ja asjaosalistel ei jää muud midagi kui öelda, kui: „Ega mii’ midagi ei tii’!“

Linakasvatus ei tasu enam

Ugala 16. jaanuar 1932
Urvaste ja Sangaste mehed ei küli enam lina.
Linahinnad on praegu nii alla läinud, et Urvaste ja Sangaste pool vähesed vaid veel ropsivad läinudaastaseid linu. Kubjapeetri ja Kaosse ropsimise seibid seisavad: lina ei tasu enam tööd. Enamus põllupidajaist ei mõtle enam üldse lina külida, ka oma jaoks mitte.

Sahker-mahker?

Võru Teataja 16. jaanuar 1932
Tüli Vaabina naiste aparaadiga.
Juhatus ei taha täita pääkoosoleku otsust.
Möödunud aasta detsembrikuu algul pidas Vaabina piimaühing erakorralise pääkoosoleku, ku muuhulgas tuli arutusele juhatuse poolt ühe hiljuti muretsetud aparaadi ostmine. Selgus, et aparaat on vana, kuna maksti tema eest uue aparaadi hind. Veel rohkem pani imestama liikmeid asjaolu, et üldse puudus vajadus aparaadi ostmiseks, kuna meiereis tarvilikud ja korralikud masinad olemas, pääle koorekeetja, milline nõudis vähemat remonti. Koosolek, silmaspidades praegust madalat võihinda ja, et Vaabina piimaühingul ikka mõttetu ja ülejõukäiv oleks üksi piimatööstuse riistade „muuseumi“ asutamine, mõistis juhatuse teguviisi aparaadi ostmise asjus 64 häälega 16 vastuseismisel hukka.
oodati juhatuse ametist tagasi astumist, kuid see ei mõtelnudki selle pääle, oli põllumeeste kogust enamuses koosnev juhatus. Selle asemel, et täita pääkoosoleku otsust, kihutavat üks juhtiv jõud mööda talusid, et korjata allkirju „tõendusele“, et ostetud aparaat on hää, otstarbekohane ja tarvilik.
Nii siis, juhatus hakkab protsessima pääkoosolekuga ja selle tagajärg on hulk kulusid ja vähene tasu või kilogrammist.

Uue-Antsla etendus Antslas

Võru Teataja 16. jaanuar 1932
Küla-operett Antslas.
Uue-Antsla haridusselts annab külaskäiguetenduse Antsla alevis, tuletõrje saalis, pühapäeval, 17. skp. kell pool 8 õhtul. Ettekandele tuleb operett „Armunud onu“, mis oma kodukohas suure menu osaliseks sai.

Aleksander Kornelli sünnipäev

Ugala 14. jaanuar 1932
Aleksander Kornell 40 aastat vana
Tüseda töömehe juubel.
Aleksander Kornell’i nimi rahvaesindajana Riigikogus ja Võru vallavolikogus on hästi tuntud igale võrumaalasele. Seda muidugi oma asjaliku töö ja tegevusega, mis sihitud meie põllupidajate pere raske seisukorra parandamiseks. Kahjuks on temal üksinda raske midagi korda saata, kuna teised rahvasaadikud Võrumaalt kas huvipuudumise, isikliku heaolu või ilmavaatelise lahkumineku tõttu maakonna põllupidajate hädadest ja raskustest suurt muret pole tundnud. Toome ühe näite. Vanast ajast peale on Võrumaa põllumehe suurimaks tulualaks olnud linakasvatamine. Aleksander Kornell oma kaasmõttelistega põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate rühmast on esinenud nõudega allaläinud linahindade kindlustamiseks midagi ette võtta. Samuti on nõutud preemiamaksmist eksportvõi tootjaile, meie naaberriikide eeskujul. Kõik see on jäänud „hüüdjaks hääleks kõrbes“, vaatamata rohkearvulisele „põllumeeste“ nimel tegutsevale rahvasaadikute arvule – ka Võrumaalt.
Aleksander Kornell on põline võrumaalane. Ta on sündinud 15. jaan 1892 a. Võrumaal Uue-Antsla vallas, Uue-Antsla mõisas mõisateenija pojana. Õppis ja lõpetas Tartu õpetajate seminari 1912. a. Nüüd oli ta kaks aastat õpetajaks-juhatajaks Tartumaal Igevere algkoolis. Ilmasõja lahtipuhkemisel ta mobiliseeriti. 1. mail 1916. a lõpetas ta Vladimiri sõjakooli lipnikuna. 1917. a siirdus ta Austria rindelt kodumaale ja astus formeeritavasse Eesti väeossa. Vahepeal sai ta Valgjärve end. ministeeriumi kooli juhatajaks, kuid peatselt kutsus tema lahtipuhkenud Vabadussõda jällegi rindele. Suurema osa lahingutest tegi ta kaasa Kalevi malevas, olles alguses nooremaks ohvitseriks, kuid hiljem sai ta väeosa ülema kohusetäitjaks. Ta oli pikemat aega ka rügemendi kohtu- ja ohvitseridekogu esimeheks.
Mõniste lahingus sai ta haavata 1919. a. Lahinguis ülesnäidatud vahvuse eest omandas ta tasuta maasaamise õiguse. 1921. a lahkus ta reservi kapteni auastmes. Sama aasta kevadel sai ta oma sünnikohast Uue-Antsla as. normaalasundustalu „Vabaduse“, mille kogusuurus 18 ha.
1924. a mässukatse puhul määrati ta kaitseliidu Antsla malevkonna pealikuks, kust ta lahkus 1926. a. novembri kuul. Siis sai ta kutse osa võtta 3. Riigikogu tegevusest. Sellest ajast peale kuulub ta kaitseliidu Antsla malevkonda malevkonna pealiku abina. 1929. a. valiti ta Riigikokku tagasi, kus püsib ka tänaseni põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate koonduse esindajana. Ümbruskonnas on ta tuntud agara omavalitsuse- ja seltskonnategelasena.
Aleksander Kornell on abielus ja 4 lapse isa. Tema hinges põleb tuline isamaa-armastus. See leidis kord väljendust raskes heitluses Vabadussõjas. Haavadest nõrgus verd … vaba kodumaa pinnale.
Mõisateenija, pedagoog, ilma- ja vabadussõjalane, põllumees, kaitseliitlane – pikk rida aalasid, kus aastakümnete jooksul aktiivselt tegutsetud, jõudu ja energiat kulutatud, vähe enese, enam ühiskonna heaks.
See töö on tunnustatud ka rahvaesindajana, millisel kohal Aleksander Kornell püsib kuuendat aastat – mitte kohasoojendajana ja käetõstjana, vaid tõsise töömehena, kellele kallid riigi huvid ja rahva heakäekäik.
Võru maavolikogu liikmena on A. Kornell saanud üldise tähelepanu osaliseks asjaliku arvustuse ja ettepanekutega, milledest enamikus leidnud vastuvõtmist, vaatamata volikogu koosseisu plitilisele kirevusele ja vastasrindsusele.
Põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate Võrumaa järjest kasvav ja tugevnev pere soovib nende ridadega A. Kornell’ile perekonnaga tema 40-a hällipäeva puhul tervist ja jõudu tööks Võrumaa ja Eesti eduks ja õnneks!

Olevik 1892 - karskus kuum teema

Olevik 13. jaanuar 1892
Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumed.
):( Urvaste karskuse seltsi „Koit“ poolt peeti kirjandusline õhtu segakoori lauludega. See oli Koidu seltsi poolt teine niisugune õhtu sügisest saadik sääl pidada. Tähendatud päeval oli ka rahvast õige rohkeste kokku kogunud. Koidu seltsi poolt pakuti mitmed kõned, mida elavusega vastu võeti. Selsamal õhtul tõusis elav soov rahva sekka, et ka siia karskuse selts sünniks. 30 inime’t andsivad ennast üles, igaüks valmis üht rublat andma, et aga selts asuks. Lootuse järgi saab see ka sündima. Tublidest eesvõtjatest ei saa siin ka puudu olema.
):( Urvaste surnuaial maeti enne pühi 92 ½ aastat vana, Kaspre Koller maha. Matuse kõnes tähendas õpetaja, et nii vana inimest praegu Urvaste kihelkonnas enam ei ela.
):( Urvastes K. vallas peeti perekas pulm 28. ja 29. dets. täitsa ilma joovastavate jookideta ära, sest mõrsja ja peig ise olivad mõlemad karskuse seltside liikmed, üks Koidu, teine Edasi seltsist. Oli näha, et ilma viinata inimesed veel rõõmsamad võivad olla, kui seda juues väsinud peadega. Palju järele tegijaid!

Haridusseltsidel täpselt 10 aastat vahet

Võru Teataja 12. jaanuar 1922
Urvastest
1.jaanuaril s.a. pidas Urvaste rahvahariduse selts oma avamise koosolekut, Urvaste valla algkooli ruumides. Rahvast oli haruldaselt palju, ruumikas koolimaja oli inimesi tungil täis. Rõõmustavaks nähtuseks tuleb lugeda, et ka vanemaid inimesi ja taluperemehi rohkel arvul koosolekule oli ilmunud.
Koosoleku juhatajaks valiti üliõp. Joh. Kerge, kes kõnega esines, meeldetuletades seltsi otstarvet ja tähtsust. Selle järele tõi kapten Soo lühikese ja kujuka ülevaate Eesti rahva minevikust, iseäranis tähelepannes vaimlise töö arenemist ja selle tähtsust edaspidises rahvaarenemise käigus. Koosolijaid põhikirjaga tutvustas hra Sõrmus. Liikmeks astus üle saja isiku, mis elavust tõi ja huvist seltsi vastu tunnistust andis. Juhatuse valimine sündis kinnisel hääletamisel ja valiti: üliõp. Joh. Kerge, vallakirj. Vold. Sõrmus, talupidaja Julius Prisko ja asunik Hussar. Eesti noorsoo liidu „Siiriuse“ nimel soovis seltsile õnne ja jõudu hra Keller. Kord koosolekul oli kaunis eeskujulik ja vagane, kuigi ka seal omad „Joonased“ ja „Vanjad“ ei puudunud, kes alguses seda iga moodi kõiksuguste väiklaste nõudmiste, ettepanekute ja protestidega, mis isiklist laadi, rikkuda püüdsid. Korraldajatele tohiks küll ette heita seda, et ruum kütmata, külm ja pool pime oli, mis koosolijatele selle poolest õudse tundmuse jättis. Loodame, et uus selts väiklastest omavahelistest tülidest kõrgemal seisab, mis siinsetes seltsides harilikuks nähtuseks on. Selleks õnne, jõudu ja püsivust! Agricola.

Võru Teataja 12. jaanuar 1922
Uue-Antslast.
1.jaan pidas Antsla haridusselts oma kümne aasta juubeli pidu. Pidu eeskava oli mitmekesine: kanti ette meeste- ning naiskoori laulud ja tubli näitemäng. Pidusöögist, mis maitserikkalt korraldatud, võtsid osa peale seltsiliikmete paljud kutsutud võõrad esitajad teiste naaber valla seltside poolt. Pidulauas peeti rohkesti kõnesid ja sooviti õnne ja jõudu, et selts edaspidi veel paremate tagajärgedega töötaks kui tänini. Selts on kümne aasta jooksul, olgugi et osa seda aega sõja kestvusel mööda saatis, millal tegevus harilikult seisma jääb, üsna jõudsasti töötanud: pidusid ja kõneõhtuid toime pannud, raamatukogu avanud ja seda aeg-ajalt täiendanud.
Piduline a-e.

Tuleõnnetus

Meie Aastasada 11. jaanuar 1912
Kodumaalt
Urvastest. Au. 4. skp. põles Urvaste õpetaja maja maha. Tuli alganud lagunenud korstnast. Kirikuraamatud ja majakraam suudeti ära päästa, aga muidu langes kõik tuleroaks.

Urvastesse kaks rahvamaja?

Postimees 9. jaanuar 1932
Urvastesse kaks rahvamaja? Urvastes on kaks haridussihilist organisatsiooni. Noorsooliit "Siirius" ja Urvaste haridusselts. Noorsooliit "Siirius" on juba omale üles ehitanud Koiku rahvamaja. Et aga vallamaja juure on ehitatud suur ajakohane uus koolimaja, mis valmib kevadeks, siis võimaldub haridusseltsil tegutsema hakata uues ajakohases koolimajas, kus olemas ruumid korralikule rahvamajale peale kooliruumide. Esialgsete kalkulatsioonide järele arvestataksegi Urvaste 2 rahvamaja: "Siiriuse" rahvamaja Koigus ja Urvaste koolimaja teise rahvamajana, mis oleks ka päris otstarbekohane, sest nendel on vahe, mis nõutud rahvamajade seaduse järele.

Töökuulutus

Võrumaa Teataja 8. jaanuar 1942
Urvate vallavalitsus vajab saksa keelt valdajat
vallasekretäri abi
Koha saamiseks avaldised ühes dokumentidega esitada vallavalitsusele hiljemalt 12. jaanuariks 1942. a.
Vallavalitsus.

Jõulupidu

Võru Teataja 5. jaanuar 1922
Vaabinast
Teisel jõulupühal, s.o. 26. dets 1921. a. korraldas Vaabina rahvaraamatukogu selts sama valla Peebu koolimajas perekonna-õhtu. Eeskavas olid: segakoori laulud, naljaettekanded, tants, post ja muusika.
Osavõtmine oli kaunis elav, sissetulek õige ilus. Silmatorkav oli see, et nimetatud pidusaalis mitte ühtegi istet peale seinaäärsete pinkide ei olnud.
Laulud kanti mittekokkukõlavate häältega ette. Naljaettekannetega oli nähtavasti kogu publikum rahul. Keelpillide muusikakoor, mis tantsu ajal mängis, oli ka niivõrd organiseerimata, et kokkukõla puudus ja üks mängija teistest ette jõuda püüdis.
Mis puutub pidu korrasse, siis puutus purjus isikuid ja käratsejaid siin ja seal silma, ka saalis tolgendasid nad tantsijate jalus, enamasti poisikese ohtu isikud.
A. Kahre

Ühte koma teist aastast 1912

Olevik 4. jaanuar 1912
Kodumaa.
an. Antslast. Vastse-Antsla koolimajas peeti jõulu viimasel pühal näitemüüki ja pärast näitemüüki kanti kooliõp. P. Treumuthi juhatusel mõned laulud ette. Näitemüük pandi Urvaste kihelkonna kooli, aga näitemäng „Tiiger“ Urvaste Hariduse seltsi heaks toime. Näitemängust tuli sisse 146 r. 7 kop., välja läks 42 r. 95 kop., ülejääk 103 r. 12 kop. Näitemängust tuli sisse 101 r. 18 kop. , välja läks 23 r. 3 kop., üle jäi sellega 78 r. 15 kop. Pidust osavõtmine oli nii rohke, et piletitest kui ka ruumist puudus tuli. (üldiselt sama jutt ka Meie Aastasada 4. jaanuar 1912)
G(?).V. Urvastest. Meie kihelkonnas on kaheksa valda, kokku peale 11 tuhanda hingega. Viinapoodisid on kolm, millede hulgast kõige suurem lõikus Antsla aleviku omal on. Tema aastane läbimüük on peale 30 tuhanda rubla. Õllepoodisid on viis, milledest jälle kõige tublim Antsla aleviku trahter on. Antsla alev on urvastlaste tähtis kogumise paik. Seal on palju poodisid, seltsisid ja postkontor. Joomisega minnakse liig kaugele. Kõrtside vastu võitlemiseks vallavalitsus misgisuguseid sammusid ei astu. Näituseks hakkas Uue-Antslas olev „Ala“ kõrts mitmeaastase puhkuse peale jälle käima, kuid vallamehed vaatavad vaikides pealt, olgugi et tõkkeid oleks võinud teha. Ennemine valitses siin kaunis rahu, s.o. kui kõrts puhkusel oli, kuna nüüd sagedaste suuri kakelusi ette on tulnud. Urvastes on ka karskuse selts olemas, mis harva oma elumärkisid näitab. Ja mis suudab ka paarikümne liikmeline seltsike ära teha?
-Kooli olud. Urvastes töötavad 16 kooli, nendest üks Lutheri- ja teine Õige-usu kaheklassiline kihelkonna kool. Vallakoolid on kõik üheklassilised ja ühe kooliõpetajaga peale Uue-Antsla, Kergula ja Vaabina. Urvaste kihelkonnakool on oma ruumide poolest liig vilets. Ainult Uue-Antsla kaheklassilisel vallakoolil Urvaste kiheleonnas on maja, mida ajakohaseks võib nimetada. Maja maksab 13 tuhat rubla ja on kahekordne kivi ehitus. Valla poolt on majahoidja ametis. Õpeabinõusid on koolil rohkeste. Tuleval aastal mõtleb vald kolmandat kooliõpetajat veel juurde võtta, nii et õpetust kolmes koolitoas korraga antakse. Muidugi mõista on vallal kaunis raske ehituse kulusid kanda ja praegu on veel rohkeste võlga maksta. Oleks vald ministeeriumi kooli avanud, nagu paljude edumeelsemat soov oli, siis oleks kuludega kergemine toime saadud.
Kooliõpetajate palgad on meie kihelkonnas ikka nagu igal pool viletsad. Nooresoo hariduse eest kantakse kaunis kenaste hoolt. Kellel kuidagi jõudu jatkub, koolitab oma lapsi linnas.

Meie Aastasada 14. jaanuar 1912
Kodumaalt.
Vastse-Antslast. A-n. Hõlpsama lastekoolitamise pärast hakati meil Vastse-Antslas juba ammu kaheklassilist kooli soovima; ühed olivad kaheklassilise ministeeriumi, teised kaheklassilise vallakooli poolt. Peeti suuri sõdasid, mis isegi ajalehtede veergudele ulatusivad. Viimaks jäi vallakooli asi võitjaks ja 1910. a. sügisel avati kaheklassiline vallakool, kus kaks õpetajat töötavad. Kooliõpetajad hakkasivad agarasti juba alguses 4 jaoskonnaga töötama, ilma et neid selleks valla ehk inspektori poolt oleks kohustatud. Nendel kui noortel meestel on nähtavasti rahva kulturaline edenemine südame pääl, sest muidu ei oleks nad, ilma et nendele selle eest midagi maksetaks, neljandat jaoskonda avanud. Kuid inimene ei ela üksi aadetest, tarvis on ka kõhule midagi saada. Ja kooliõpetajad lootsivad ka, et vald, kelle lapsed nende juures koolis käivad, nende tööd hinnata oskab, ning ilmusivad 17. novembril mineval aastal volikogu ette ja palusid kumbgi oma palka 50 rbl. võrra kõrgendada. Asi lükati uue aasta pääle edasi. 4. skp. tuli asi volikogus arutuse alla. Otsustati kooliõpetajatele palga lisa mitte anda. Leidus isegi niisuguseid mõtteavaldajaid, kes tõendada julgesivad, et palgatõstmine kahjulik olla, sest siis antavat kooliõpetajatele võimalus edasi õppida ja ennast edasi harida. Niisugused minna aga kohtadelt pea ära.

Ühinemine

-Võru kreisis on Karola ja Igaste vallad üheks vallaks ühendatud, niisama Urvaste, Koigu ja Truuta mõisa vallad.