Töörahva Elu 22. september 1979
KIRJANDUSLIK LEHEKÜLG
URVASTES, TAMME-LAURI TAMME ALL
On möödunud aastad
nagu uppunud maailmad:
me aimame vaid,
kuidas Lauri kündis,
maad murendas küll peos,
küll adra all,
kuis tõusis päikseratas,
kuidas keegi nuttis,
tulles ilma,
tamm kui oli väike,
kuis keegi tihkus,
kukkudes või näljas,
või ägas aastaid musta mure
nüri noa all.
Vaid aimame, kuis Liiso
kallistas ja suudles
ja parkund kämblast
rebis lahti hetkeks,
helges naerus keerutas ja jooksis,
hõljus valges udus
üle niiske välu,
hallikarva silmis
inimkonna märkamatu mälu,
soonis vilkuv rõõm
ja tulevane valu.
Võib-olla polnud üldse seda tamme,
ei olnud linalakka silitamas tüve,
ei härga nukrat polnud adra ees?
Võib-olla ööbikute esiema ööbik
öö otsa laksutas, et maailm algab
algab?..
Suur tamm on siin,
jalg läinud aastais,
võra tulevikus.
ILMAR VANANURM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment