Turbamullast oli kasu

Kolhoosi Elu 25. detsember 1958
TURBAMULLAST OLI KASU
„Võidulipu” kolhoosi põllud ei ole kunagi olnud eriti helded. Hoopis väikeseks jäi viljasaak mõned aastad tagasi, mil maa sai vähe orgaanilisi väetisi. Nii oli 1955. a. teravilja keskmine hektarisaak kõigest 5,6 ts. Madal oli ka kartulisaak – 1956. a. ainult 37 ts hektarilt.
Kuna meie kolhoosis oli karja arvulise vähesuse tõttu raske suurendada sõnnikuhulka, otsustasime kolm aastat tagasi hakata vedama põldudele turbamulda. Seda leidub Arusoos ja Kunstisoos külluses. Rakendasime veole 3 traktorit. Iga traktori jaoks valmistasime kolm järelveokelku. Ühele kelgule laadisid kolhoosnikud soos turbamulda, teist vedas traktor põllule ja kolmandalt laaditi põllul turbamulda maha. Nii kulges vedu seisakuteta ja küllalt kiiresti.
Põhiliselt vedaime turbamulda kartuli ja rukki alla minevatele maadele. Väetisturvas asetati koos sõnnikuga patareidesse, kuhu segati juurde ka superfosfaati, kaalisoola ja fosforiidijahu. Kevadel aeti segunenud väetis laiali.
1956. a veeti välja 420 t turbamulda, järgmisel aastal 2115 t. Käesoleval aastal on soost põllule veetud 700 t väetisturvast.
Turbamullast oli tõesti suur kasu. Saagid on näidanud iga aastaga tõusu. Kui 1955. a. oli rukki keskmiseks hektarisaagiks ainult 6,3 ts, siis tänavu ulatus see 12,7 ts-ni. Teravilja keskmine hektarisaak kasvas järgmiselt: 1956. a – 7,4 ts, 1957.a. – 8,0 ts, tänavu ligi 11 ts. Kolme aasta jooksul kahekordistus kartulisaak. See oli tänavu aga siiski liiga madal, sest me kasvatasime sorditut kartulit. Tuleval aastal paneme maha sordikartuli.
Käesoleval aastal jätkame turbamulla segamist laudaväetisega. Kolhoosi hiljutisel üldkoosolekul otsustati vedada aasta jooksul iga künnimaa hektari kohta 8 t orgaanilisi väetisi. Selle otsuse tahame kindlasti ellu viia. Siis võime loota, et tulevikus tõuseb põlluviljakus veelgi.
A. SIBUL, „Võidulipu” kolhoosi esimees