Vot süsteemid! - sada aastat tagasi

Maleva 1. oktoober 1909
Kodumaalt
Antslast. Arusaamata heldus. Uue-Antsla volikogu on ammu juba otsuseks teinud, nagu „Rahva Pvl.“ teatab, kaheklassilist vallakooli avada. Selleks otstarbeks tahetakse vallamaja lähedale kahekordset kivimaja ehitada, kus peale klassitubade ja kooliõpetajate eluruumide laste magamiseruumid jne. sisse saavad seatud.
Kooliõpetajate palgaküsimus pole mitte harutusel olnud, aga nagu kuulda, olla mõte umbes niisamasuguse palgaga läbi ajada, nagu seniajani siin kooliõpetajatele on makstud. Kui 28. juulil ehitusetööde väljapakkumine oli, jäi asi pooleli, sest ehitusemeistrid nõudnud 13-14.000 rubla materjali ja töö eest, kuna aga volikogu 10-11,000 rubla pakkunud. Praegu ei ole asjast midagi kuulda, kuigi niisugune küsimus kõiki peaks huvitama nii rikast kui vaest, sest igaüks tahab oma lastele haridust anda. Endiste vallakoolidega võrreldes, oleks muidugi niisugune ettevõte hea samm edu poole, aga kui meie kõiki võimalusi silmas piame, siis näeme, et Uue-Antsla volikogu oma plaanidest pisut eksiteele on sattunud.
Nagu kuulda, pannud koolivalitsus ette ministeriumi kooli asutada, kuid volikogu on selle ettepaneku tagasi lükanud, oma arvamist sellepeale põhjendades, et vallavolikogul ministeriumikoolide peale kooliõpetajate valimiseõigust ei ole, ega koolitua peale mingisugust mõju ei või avaldada. Need on muidugi vanad tuttavad mõtted, mis „Postimees“ oma veergudel alalõpmata korutab, mis nähtavasti ka siin mõnedele mõjuavaldavatele isikutele raudnaeltena peaaju sisse on taotud, ilma et nad isegi lähemalt järele kaaluks, mis seal tõsi on ja mis mitte. Kui „Postimees“ mõjust räägib, siis piame ainult köstrite ja pastorite mõju selle all mõistma, kellel luba on koolides usuõpetust revideerida, kuna aga volikogul mingit võimalust ei ole koolitöö järele valvata, ega selle peale ühel ehk teisel viisil mõjuda, sest seda teeb rahvakoolide inspektor. Et „Postimehe“ ümber just suuremalt jaolt mõõduandjatena õpetajad, köstrid ja nende mõtte seltsilised asuvad, siis ei seisa tema soovid mitte rahva kasude alusel. Kes vähegi kohalist elu tunneb, teab väga hästi, et ülevalmainitud vaimulikud isikud, iseäranis siin ümbruses, just tagsikiskuvat, nii siis- rahva kasudele kahjulikku mõju võivad avaldada.
Mis aga valimistesse puutub, siis on väga kahtlane, kas vallavolikogu asjatundmatuse põhjusel igakord headest kandidatidest parema välja valib. Tegelik elu näitab, et siin mitmesugustel põhjustel, kus praegune puuduline valimisõigus peaosa mängib, niisuuri vigasi tehtakse, mis tihti kohalise alghariduse olemataks teevad.
Ütleme, et vald määrab kooliõpetajate palgaks kummalegi 200-250 rubla, aga selle palga eest ei tule täielise eelharidusega, ammugi veel vilunud ja tubli koolimees ametisse. Aga ometi on kooliõpetaja isikul õpetuse peale väga suur mõju: peale selle võib haritud tööjõud seltsi elus palju ära teha, mis siin just tööjõudude puudusel nii kängus seisab, et häbi nimetada on.
Siis veel. Uue-Antsla vallavolikogu näib koguni ära unustavat, et ka tema oma õladel suure hulga maksusid kannab, millest üks osa rahva hariduse peale saab tarvitatud. Sellest rahast on muidugi õigus üht osa kohaliste elanikkude hariduse tõstmiseks tagasi nõuda, mis ministeriumikooli asutamise läbi võimalik oleks. Aga ei. Uue-Antsla vallavolikogu on rikas heldusest: ta lükkab suuremeeleliselt selle rahasumma tagasi, millega kuskil kaugel Venemaa nurgas koolisid asutatakse ja nülib kohalise rahva seljast veel teise naha vallakooli asutamiseks, mis oma puudulise sisseseade, hoolekande ja puudulise haridusega õpejõudude läbi mitte otstarbet ei suuda täita.
Ministeriumikoolide eest kannab koolivalitsus alati suuremat hoolt, kui teiste koolide eest, asutab raamatukogud, muretseb kõik tarvilised õpeabinõud ja paneb asjatundjad kooliõpetajad ametisse, kes viljarikkamalt võivad töötada. Peale selle on ministeriumi kooli ehitamine ja ülevalpidamine igatahes odavam, kui plaanitsetud vallakooli ehitamine ja ülevalpidamine. See seisab muidugi selles, kuidas vallavolikogu koolivalitsusega kokku lepib. Näituseks ehitas Iisakus, Rakvere kreisis, kroonu koolimajad ja kannab kõik kulud koolide ülevalpidamiseks, kuna vald kaheklassilise koolile 300 r. ja üheklassilisele 150 rubl. igaastast abi annab.
Nii siis tuleb vallale kahe ministeriumikooli ülevalpidamine kõigest 450 rubla maksma. Ka viletsam kui vilets vallakool tarvitab rohkem. Kui ka niisugustel tingimustel asutada ei saa, kui ka poole rohkem kulusi läheb, ei ole siin valimine mitte raske. Tahab vald tõsiselt rahvaharidust tõsta, aga mitte muud politikat taga ei aja, siis ei ole selle küsimuse otsustamine mitte keeruline. Et kool otstarbekohane saaks ja kõigile vallaliikmetele korralist maksuta algharidust võiks anda, seda piab iga valla liige volikogult nõudma.