Sõda!

Võru Teataja 8. oktoober 1929
Antsla ja Vaabina vahel löödi lahinguid
Antsla malevkonna taktiline õppus õnnestus täiesti
Naised suppi keetmas. Orkester lõuna-lauas. Pääle lahingu tants.
Pühapäeval peeti Antsla malevkonna taktikalisi õppusi, mis olid esimesed selletaolised tänavu sügisel. Vaatamata laupäevasele sajule ja pühapäeva hommikusele halvale ilmale, oli osavõtjaid üle 200 mehe, malevkonnas üldse on üle 450 mehe.
Enne lahingute algust
Juba hommikul enne kl. 10. hakkasid malevlased koguma. Valge pool, mis moodustus Antsla alevi, Vana- ja Uue-Antsla kompaniidest, kogus meierei juurde; sinine pool aga, Linnamäe, Vaabina, Urvaste, Kärgula, Sõmerpalu ja Tsooru komp. kogusid Vaabina vallamajja. Esimeste juhiks oli reserv lipnk Räägo, teiste juhiks reserv lipnik Must.
Sinine pool oli võtnud oma julgustus-positsiooni Anderi ja Laksi talude ning raudtee joonele, nende päävastupanu positsioon oli aga Vaabina koolimaja, raudtee ja Hango talu joonel.
Vastaspoole poolt valitud julgestus- ja pää vastupanu positsioon oli valitud täiesti õnnestunult, nii et neid täieliku sõja olukorra juures ilma suurtükiväe tuleta oleks olnud võimatu võita.
Lahingud algamas
Kella 12-ks jõudsid valgete eelosad siniste julgest. positsiooni ette, kus toimus esimene vihane heitlus. Siniste hästi valitud positsiooni juures oli selle läbiviimine õige raske.
Pooletunnilise lahingu järele oli mõlematel pooltel suuri kaotusi – nii arvasid vahekohtunikud. Selle tõttu olid sinised sunnitud oma eelposits. maha jätma ja taganema päävastupanu positsioonile.
Lahingu-möll, kus mõlemad pooled tugevad
Pää vastupanu positsiooni juures oli uuesti äge tulevahetus. Valitsevate kõrgustikkude ja hää maastiku tõttu ei olnud valgetel võimalik siniseid päävastupanu positsioonilt välja lüüa ning lahingutegevus lõpetatakse.
Üks paremaid õppusi
Maleva päälik, kpt. Heljuste õppuste üle kokkuvõtet tehes, võis tähendada, et üldjoontes oli see hää. Õppuse läbiviimine õnnestus täielikult, oli näha, et kaitseliitlased on tõsist tähelepanu pööranud taktikalisele õppusele, mistõttu on ka unustatud endine vene taktika. Tegutsemine sünnib täiesti meie oma määrustikkude põhjal.
Üldiselt oli käesolev õppus üks paremaid mis Võrumaa malevas peetud.
Hääs meeleolus peale lahingtegevust
koguti Vaabina vallamajja, kus naiskodukaitse poolt oli kaetud laud söökidega. Väsinud meestele maitses kuum kapsa-tangu-liha supp üpris hää. Arutati tegevust. Igal mehel oli midagi rääkida. Jageletakse, üks ütleb: „No mes sa mu maha lasksid, ma tahtse sind maha lasta”, teine jällegi: „Su ma juba lassi surnuks, mis sa kurivõrk siis veel jooksma pistsid,” jne.
Orkester lõuna-lauas
Vana-Antsla komp. orkester lipn. Musta juhatusel hoolitses hää tuju eest. Orkester on oma hää kokkumänguga juba varemgi tähelepanu köitnud, mida sel korralgi tuleb alla kriipsutada.
Ringkonna esinaine pr. Budkovsky
viibis isiklikult lahingväljal ja supiköögis. Alul ei teadnud ja ei tunnud kohalikud kodukaitsjad teda ja imestasid, kes see võõras naisterahvas siin külla askeldab. Hiljem, kui teatavaks sai, et pr. Budkovsky nende pealik ongi, hargnes vahekord sõbralikuks, mistõttu võibki tähendada, et kodukaitsjate tegevus Võrumaal hakkab veelgi elulisemaks muutuma. Pr. B on püüdnud säärastelt kokkupuutumistelt mitte puududa, mis tööle aina kasuks.
Lahing lõppes peoga
Pääle koosviibimist algas õhtul Vaabina komp. pidu-õhtu, millest hulgal arvul osa võeti. Suurem osa malevlasi, kes õppustel ennast küllalt väsitasid, läksid peale kl. 4 koju.