Hm, Norman vist ei olnud lojaalne

Kolhoosi Elu 29. aprill 1951
Kui esimees salapäratseb
Kuldre külanõukogu Stalini-nimelisel kolhoosil on küllalt suur kaera- ja segaviljaseemne puudujääk. Võib arvata, et puuduoleva seemnevilja saamine on kolhoosi, aga eriti tema esimehe sm. Normani südameasjaks, kuid tegelikult on olukord teisiti. Kuni senini ei ole kolhoosil varutud puuduolevat seemet, kuigi selleks on kõik võimalused olemas. Naaberkolhoosil Edasil on seemnevilja ülejääke, mida ta on nõus andma vahetuskorras Stalini-nimelisele kolhoosile. Stalini-nimelise kolhoosi esimees sm. Norman aga vahetada ei taha. „Laenutuse korras küll,“ ütleb ta, „sügisel maksame tagasi 10 protsendilise lisaga.“ Ei ole arusaadav, miks sm. Norman sellega ei nõustu. Ometi on kolhoosil võimalus vahetada seemnevilja vastu oma möödunud aasta kaera, mis seemneks on alaväärtuslik, kuid kõlbab naaberkolhoosile loomasöödaks. Vahetamisega on nõus Edasi kolhoosi esimees sm. Kender. Ka kooperatiivi kaudu, linaseemne vastu, on võimalik saada seemet. Kuid kõige olulisem, millega sm. Norman ei arvesta on see, et külviaeg on käes, põllud ootavad külvi. Sm. Normanil on aeg jätta salapäratsemised, muretseda lülviseeme, et kolhoos saaks kiiresti lõpetada külvitööd.
Kuid see ei ole kolhoosis ainsaks puuduseks.
Puhtimisainet -granosaani ei ostnud kolhoos samuti välja, jälle esimehe sm. Normani salapäratsemistele ja ütlustele, et küll me ostame. Seeon põhjustanud aga omakorda, et kolhoosil on praegu puudu puhtimisainet. 2,5 kg kogus, mis saadi liitunud kolhoosilt Tulevikult ei rahulda vajadust.
Kolhoosil on külvatud 0,75 ha kaera puhtimata seemnega. Kui kolhoos aga sõlmis sotsialistliku võistluse lepingu Karl Marksi nimelise kolhoosiga, võeti sinna sisse tingimus – külvata kõrgel agrotehnilisel tasemel ja ainult puhitud seemnega. Seega ei ole kolhoos täitnud üht sotsialistliku võistluse väga tähtsat tingimust.
Kõigest eeltoodust selgub, et sm. Normani salapäratsemistel pole midagi tegemist tegeliku eluga. Sm. Normanil on vaja töötada nii nagu nõuavad seda meie riigi ja töötajate huvid.
H. ALLIKAS