Võru Teataja 11. märts 1930
Vanatüdruk sai mõne tunni jooksul mehele.
Aga noorte meeste süda on kui lumi kevadel.
Hiljuti levines kulutulena jutt laiali, et Vaabinasse Kurenurme ümbrusse olla ilmunud keegi noormees kosjamõtetega. Mees rääkinud asja „kilupeo“ juures naistele. Naised kogusid oma mõistuse natukese, asudes jõu ja nõuga sissesõitnud kosilasele abiks. – Varsti leitigi vastav mõrsja Kurenurme jaama külje alt, umbes 35. a. preili S. S.
Kaubad sobisid imekiiresti. Pakiti ja valmistati, et aga kolid kokku saada ja õhtuse rongiga ära sõita, sest kosilasel polla palju aega mesinädalaid pidada, kuna võõrad teenijad võida talu töö kodus lohakile jätta.
Saabuski õhtu. Jaamas ootab õnnelik noorpaar rongi pakkide keskel. Rahvast oli kaunis koguke rutanud jaama „õnnelapsi“ päältvaatama. Oodati kohaliku puhkpillide orkestrit saatma. Ähkides tormas rong jaama ette, ilmumata jäi vaid orkester. Õnnest õhetaval näol anti lahkujaile sooje õnnesoove kaasa, et viimaks ometi sel hääl „tütarlapsel“ õnn osaks saanud.
Kus kosilase kodu, ei teadnud keegi õieti, küll niipalju, et rongiga ikka Valga, Tartu või Tallinna suunas sõitsid.
Möödus päeva 4-5, kui nähti õnnelikku mõrsjat isakodus tagasi. Pärimisele, et kuidas nüüd nii järsku tagasi, vastanud eelnimetatud, et peigmiis ess miildü.“ Kuivõrt äraviidud pakkidest tagasi toodi, ei teata.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment