1951, kolhoosid hädas loodrite ja joodikutega

Stahhaanovlik töö 19. august 1951

Selgusmäe „kuningas“
Karl Ruuder on üksiktalupidaja. Tema Selgusmäe talu asub Kuldre külanõukogu Stalini-nimelise kolhoosi keskuse lähedal. Temale on tehtud kolhoosnikute poolt mitmel korral ettepanek astuda kolhoosi liikmeks, kuid Karl Ruuder on alati keeldunud.
On ju lihtsam elada nii, et pole tarvis mittemidagi teha. Kuidagi on ta osanud saada Uue-Antsla võitööstuse turbatööliseks. Kuidas ta selleks sai, on selguseta, sest päevagi ta turbarabas tööl ei ole olnud. Ta ise kiitleb:
„Pole ma kunagi tööd teinud, ei hakka ka tegema. Töö on lollide ajaviide.“
Ja nii ta elabki oma Selgusmäe talus. See „tark“, kes arvab, et töö on ainult lollide jaoks, on jätnud oma talu maad sööti. Siiski sissetulekuid ta kusagilt hangib, egas ta muidu ei saaks Selgusmäel korraldada tihti tantsuõhtuid ja viinavõtmisi, kuhu ta meelitab kolhoosi noori. Neil viinavõtmistel lauldakse kodanluseaegseid rahvavaenulikke laule.
Üheks selliseks kolhoosnikuks, kes on sattunud eratalupidaja sõiduvette, kes pidevalt külastab tema „tantsuõhtuid“, on Stalini-nimelise kolhoosi karjatalitaja Puusepp. Peale tema võtab Ruuderi korraldatud olengutest osa veel teisigi kolhoosinoori.
Stalini-nimelise kolhoosi juhatusel ja kolhoosnikutel on vaja teha otsustav lõpp sellisele kolhoositöö kahjustavale tegevusele, mida ajab üksiktalupidaja K. Ruuder.
L. Pallai

Agronoom Püvi „abi“ kolhoosidele
Teisipäeval, 14. augustil kihutas Marxi-nimelise kolhoosi kontori juurde metsik mootorrattur. Kontori juures olevad kolhoosnikud pika omavahelise arutelu järgi tundsid selles mootorratturis ära rajooni põllumajandusosakonna agronoomi H. Püve.
Kolhoosi kontori ametnikud ja brigadiirid muutusid kõik rõõmsaks, et agronoom asub nüüd kogu oma jõu ja nõuga appi kolhoosile rukkikoristamise kiiremaks läbiviimiseks. Suur oli aga kolhoosnikute ehmatus kui agronoom, selle asemel et tulla vastu kolhoosnikute soovidele, hakkas kolhoosi kantseleis „märatsema“. Nagu nüüd selgus, oli agronoom täiesti joobnud olekus.
H. Püvi oma „märjas“ meeleolus jõudis nii kaugele, et kiskus puruks kolhoosikantselei laual lebava seltsimees Stalinile antud lubaduste teostamise kalenderplaani ja ühe kolhoosniku tööraamatu.
Viibinud pool tundi Marxi-nimelise kolhoosi kontoris, sõitis H. Püvi edasi kindla eesmärgiga pakkuda ka teistele kolhoosidele oma „abistavat“ kätt.
H. Püvi! Viinastunud olekus ei saa abistada kolhoose nende organiseerimisel koristustööde kiiremaks läbiviimiseks. Säärase abiga, kus te lõhute kolhoosi kantseleis olevaid dokumente ja ajate segast juttu, ei soodusta te koristustööde käigu kiirendamist kolhoosis, vaid halvate seda.
A. Essolts

Kolhoosi Elu 19. august 1951
Terava sulega
Lõpp looderdamisele
Stalini-nimelises kolhoosis on rida loodreid, kelledest on kuulsaim Emilie Kallion.
Looder Emilie Kallion: „Küll on aga lämmi! Ei tea, kuidas nad, hullikesed, sellise põuaga tööl käivad? Näe, mind tahab palavus isegi tares tappa.“
Emilie Kallion ei ole kolhoositööle veel kättki külge pannud, püstitades ülerajoonilise looderdamise rekordi – 7 ja poole kuuga mitte ühtegi normipäeva (!)
Kui Emilie Kallion ja temataolised loodrid ennast ei paranda, soovitan anda neile hundipass ning nad kolhoosist minema kihutada.
„Terava sule“ onu