Patriootiline hetk 70 aastat tagasi

Päevaleht 10. juuli 1939
„Eesti pole sündinud pliiatsitõmbega“
Siseminister R. Veermaa Urvaste rahvuspäeval
Pühapäeval peeti Urvastes kihelkondlik rahvuspäev, millest võttis aukülalisena osa siseminister R. Veermaa. Siseminister saabus Urvastesse kell ½ 3. Ministri pidulik vastuvõtt toimus kiriku ees, kuhu oli kogunenud rahvast ligidalt ja kaugelt väga suurel arvul. Ministrile esitati kohalikke tegelasi, misjärel väikene kodutütar ulatas ministrile kimbu lilli.
Rahvuspäev algas piduliku jumalateenistusega kirikus, kus teenisid kohalik õpetaja Pähn ja õpetaja H. Karm Tallinnast. Kontsertosa koosnes instrumentaal- ja vokaalosa ettekannetest.
Peale jumalateenistust siirduti kauni Uhti järve kaldale, kus toimus rahvuspäeva aktus.
Aktuse sissejuhatavaid sõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru, mispeale astus suurte kiiduavalduste saatel rahvusvärvidega ja rohelisega kaunistatud kõnetooli siseminister R. Veermaa, kes oma aktusekõnes ütles kokkuvõttes järgmist:
„Meie elame praegu ärevatel aegadel. Rahvusvaheline õhkkond on niivõrd täis elektrit, et piisab ainult ühest sädemest ja kohutav tulekahi võib puhkeda. Seda silmas pidades tekib tahtmatult küsimus, kuidas kujuneb meie rahva ja maa saatus. Vastuse otsimisel peame meenutama fakti, et Eesti pole sündinud mõne pliiatsijoone tõmbamisega maakaardil, meie vaba ja sõltumatu rahvusriik on kangelasliku võitluse vili. Eelöeldust järgneb, et see riik, mille loomisel on kantud niipalju ohvreid, ei kao ka ainsa pliiatsitõmbamisega ükskõik ka kelle poolt.
Mis meile kuulub, see jääb ka meile! Eestlane pigemini murdub, kuid ei paindu! Väär on see arvamus, et väikerahvas on alati kaotaja pool. Ajalugu on korduvalt näidanud, et rahvas, kes on vaimselt tugev, tuleb rasketest heitlustest välja kui mitte just võitjana, siis igatahes ilma tagajärgedeta, mis seaks ka sõltumatuse küsimusmärgi alla.
Oluline pole kvantiteet, vaid sisemine jõud, mis rahvaid kannab. Mitte relvade hulgas ei seisa küsimuse raskuspunkt, vaid selles vaimus, mis relvade tegevust suunab. Relvi saab osta raha eest, vaimu mitte, seda peame kasvatama!
Ainult kange rahvas on võimeline tegema ajalugu. Eestlased on teinud ajalugu. Meie Vabadussõda ja vabariiklikud aastad kõnelevad sellest selget keelt. Mesilaste kombel oleme usinusega korjanud ja kogunud ning mesilaste üksmeele ja visadusega kaitseme ka oma ühist kodu ükski kelle vastu, kes seda tahab lõhkuda.
Me võime rahus töötada teadmises, et meie maad ja rahvast juhivad meie endi keskelt võrsunud mehed. Vabariigi valitsus võtab osa igast rahva rõõmust ja murest. Ent kui peaksid saabuma rasked ajad, siis seisku ka rahvas oma valitsuse seljataga kindlalt ja vankumatult kui üks mees. Tervikuna elame ja töötame, tervikuna võitleme ja tervikuna ka langeme ja sureme, kui saatus peaks seda nõudma.“
Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused.
Aktusel kõnelesid veel rkvl. A. Karineel ja lõppsõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru. Sõnalised ettekanded vaheldusid ühislaulu ja orkestri-paladega. Siseminister R. Veermaa lahkus Urvastest õhtul.