100 aastat tagasi - põllumajandusel kehv aasta, Põllumeeste selts peab pidu

Peterburi Teataja 15. juuli 1909
Maamajandus. Urvaste kih. majanduslikud teated. Mai kuu algusest kuni Jaanipäevani ei sadanud siinpool õiget vihma, ainult paar korda tuli kaste võrd, mis midagi ei tähendanud; ilmad olid liig kuivad ja tulised, selle pikalise põua järele on heina- ja põllukasvamine hoopis längus. Harilikult oli jaanipäev kesk-heinategemise aeg, aga nüüd ei saa heina enne Jakobipäeva teha, s.o. kuu aega hiljem. Niiduheina saak on tänavu suvel pool vähem läinud aastate saagist, kuna ristikheinast midagi loota ei ole; need nurmed on kuivadel kohtadel päris paljad, ainult niiskemates kohtades on ta sõrme pikkune. Rukkid on ka kõhnad, kuna harva mõnel keskmine on. Suiviljad olivad mägise ja savimaade peal hoopis idanemata, aga pehmemates kohtades küll haljendas, kuid kiduralt – nii on juba ette näha, et suiviljade pead küll enne augusti kuu lõppu välja ei tule ja palju enne Mihklipäeva valmis ei saa, sellega on viljakasv põua pärast enam kui kuu aega teistest aastatest hiljemaks jäänud. Ka juurviljad on kõhnad. Õunapuude ja marjapõesaste peal on palju ussisi. Niisugust põllumajanduslist vaadet pakub kogu Võrumaakond. Üleüldse on juba ette ära näha, et selle aastane heina- ja põllusaaks siin maakonnas õige vaene tõotab olla.

Peterburi Teataja 15. juuli 1909
Seltsielu.
Lex. Vaabina põllumeeste-selts 5. juulil s.a. endises „Liiva“ koolimajas 10 aastast juubelipidu. Ta on Võrumaal kõigevanem põllum.-selts ja pani ka esimese põllutöönäituse Võrus toime. Vaabina põllum.-selts on maalolevatest põllum.-seltsidest vist üks tegevusrikkamatest. Ta on kümne aasta jooksul 55 tuhande rubla eest selle mõisasse piima viinud, peale 10 tuhande rubla eest kunstsõnnikut tellinud, 6 põllutöönäitust ja 4 näitemüüki toimepannud, näitustel 1200 rubla auhindadeks andnud, kuldsõrmused, prossid, käerõngad, uurid, mis naisterahva käsitöö eest anti, on peale selle; näitustel saadud kõige suurem puhaskasu oli 270 rubla ja kahju 52 rub., 88 kiitusekirja näitustel välja jaganud, peale 40 auraha (kuld, hõbe, brongs) annetanud; seltsi kõige suurem kassa seis oli 1000 rubla. Pidu toimepanemiseks anti seltsikassast 50 rub. ja kes pidust osa võttis, mkasis veel juurde – meesterahvas 1 rub., naisterahvas – 50 kop. Pidust võtsivad ainult seltsiliikmed osa. Seltsi kümneaastase pidu mälestuseks oli paljude, endiste, kaugel elavate, seltsiliikmete, kui ka eraisikute poolt hulga õnnesoovisi saadetud, mis esimees pidul ette luges; auvõerana oli naabri põllum.-seltsi poolt igast ühest üks kutsutud. Pidukorral lõbustas kohalik muusika ja laulukoor pidulisi. Pidul peeti palju kõnesi ja kord oli kõigipidi eeskujulik.