Vot kus ühe päevaga Urvastest lugusid.

Võru Teataja 25. august 1928
Heintevargused Urvastes
Viimasel ajal on Urvastes Truuta ja Koigo ümbruskonnas ristikheinte vargus laialt hoogu võtnud. Töötatakse külmavereliselt ja tehakse päris puhas töö. Viiakse terved rõugud ära, jättes ainult tühjad haigutavad kärbikud püsti.
Nii märkas ühel ilusal hommikul Koigo asunik K. Riha, et tal ühe ööga tervelt kaks rõuku ristikheinu ära on “auranud”. Samuti aurasid järgmisel ööl Truuta asunik P. Kikkas’el nurmelt ristikheinad.
Ka naabrivallas Ilmjärves on sama “taud” laiali lagunenud.
Arvatakse, et siin jälle mõne “bandega” tegemist on. Kahtlustatakse mitut isikut. Nii kolab siin ringi keegi tuntud “suurus” ja räägib päris püha näoga, et ta ostvat igapäev laialt ristikheinu, hinnaga 90 senti puud. Tõeliselt oli keegi veel nii odavasti ristikheinu müünud. Kuuldvasti “ostvat” ta öösel päris ilma rahata.

Võru Teataja 25. august 1928
Urvaste “pitsballide” tähe all.
Urvaste seltsielu on soigus. Kuigi siin kaks seltsi – Urvaste rahvahariduse selts ja Eesti noorsooliit “Siirius”, on nad pea mõlemad “suveunes”. Ainult “Siirius”, oma energilise juhi hra Kelleriga eesotsas, liigutab natuke: korraldab mõne külaskäigupeo ja ehitab seltsimaja. Ehitus on katuse all, kuid kapitali puuduse tõttu on seesmised tööd tegemata. Loodetakse siiski sügisel avamispidu pidada.
Mis aga eriti teravalt ja valusalt silma torkab, on asjaolu, et puuduvad noortel igasugused koosviibimis- ja meelelahutuskohad. Ei ühtegi spordiplatsi ega spordiriista. Noorsugu elab “pitspallide” tähe all. Saavad Artur Elmariga - ehk ümberpöördult – külavahel kokku, kohe küsimine lahti:
“Noh, kohe’s sa’ puulba õdagu ka “viskad”?”
“Ei tiiä, kohe’s saa, puulba olevat jällegi mitu balli, vai näüs, vast saa viil “külapääle” mintüs.”
“Mina mõtli küll balli pääle minnä, tõsõ lubasiva ka tulla, sääl saa rohkemb nalla. Läämi kohegi kokku – kaemi üte “liitri” kah ja sõs om hää üten kampan minnä. Tulõ sa kah!”
“Tettü!”
Nagu juba tähendasin, on noored – sündsa meelelahutuse koha puuduse tõttu – kirglised “pitsballide” harrastajad. Tantsuõhtuid korraldatakse pea igal laupäeva ja pühapäeva õhtul – ükskord siin, teinekord sääl. Ühte, mida rohkesti tarvitatakse, on alkohol ja millest tingitud ka alalised sekeldused ja vahejuhtumised.
Nõnda siis elab see Urvaste.
Ah, so – pidin unustama, et Urvastes ka suuri “naljahambaid” leidub. Praegu on neid kaks tükki Võru vangimajas “suvitamas”. Kord Antslas olid nad jällegi “nalja” teinud, mõnele vankrimääre tünni pähe pistnud ja mõnel mantli puruks rebinud. Ütelnuvad küll veel politseile, “kas sa tola nalla ei tunnõ?”, kuid politsei ei tundnud “nalja”, tegi protokolli ja saatis “naljamehed” Võrru kuuajalisele suvepuhkusele.

Võru Teataja 25. august 1928
Urvastes rukkisaak rahuldav
Nagu igalpool, nii ka Urvastes, on mõned rukkilõikusega juba algust teinud. Põllud on enam-vähem rahuldavad, ainult madalamatel kohtadel on vesi natuke liiga teinud. Kartulid ja lina on kehvavõitu, kuna ristikhein ja rukis sellevastu väga hää näib olevat. Nagu igalpool, nii ka siin, kipub vilja valminemine hilinema. Eriti terav küsimus tekib rukiseemega. Et rukkikülv ligidal ja vana seeme külviks puudub, kuna uudseni veel tükk aega kulub – on põllumehed päris mures. Ehk saadakse kuidagi üle? Hooaja tulekuga hakkavad rehepeksumasina ühingud end hoolega kohendama. Remonteeritakse vanu ja tellitakse uusi masinaid juurde. Neil päevil jõudis kohale Truuta masinatarvitajate ühingu uus isesõitja-mootorpeksumasinaga, mis umbes 5000 kr maksma läks.

Elu 25. august 1928
Urvaste valla Koigu algkooli õpetajaks valiti endine Kaagvere algkooli õpetaja Juhan Kolk.