Aruandekoosolek 1979

Töörahva Elu 6. november 1979
Aruanded ja valimised
MILLEST KÕNELESID SÕNAVÕTJAD
*parteielu

Eelmisel teisipäeval peeti aruandekoosolek Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsioonis. Kolhoosi parteibüroo sekretär Aksel Kosman rääkis algorganisatsiooni siseorganisatsioonilisest tööst. Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsioon – 122 liiget – on majandite suurim. Rääkis sellest, et loomakasvatuses on kommunistide osatähtsus väike, siin töötab vaid 8 kommunisti. Ka viimastel aastatel on just loomakasvatajaid vähe vastu võetud NLKP liikmeks; ülemöödunud aastal kaks, möödunud aastal ja tänavu üks. Seevastu mehhanisaatoreid on NLKP liikmeid 25. Kolhoosi juhatuse liikmetest on kolmeteistkümnest neli parteitut.
Peamiselt on NLKP liikmeks võetud noori, komsomoli soovitusega.
Parteisekretär rääkis sellestki, et koosolekud on toimunud regulaarselt, pooltest arutusel olnud küsimustest on käsitletud majandusküsimusi ja kõrgemalseisvate organite otsuste arutelud on seostatud majandi probleemidega.
Niipalju ettekandest.
Aruandekoosolekul on ka teine pool, ehk huvitavamgi esimesest – sõnavõtud. Ja siinkohal tahaksin üsna põhjalikult peatuda sellel, millest kommunistid rääkisid, silmas pidades aastast aruandeperioodi.
Üks, mis pea iga sõnavõttu läbis – kvaliteet töös. Teine – esineb liigjoomist, aga miks?
Urvaste osakonna juhataja Eduard Tee: „Kevadel oli karta raskusi, sest 200 hektarit maad tuli künda kevadel. aga külvi tegime õigel ajal. Sügisel jättis kombainerite töö soovida. Sügisesel kündmisel raskusi ei olnud, meil oli künda 710 ha, künda veel 20 ha.
Mis aga muret teeb, on liigjoomine. Rajoonis on küllalt häid lektoreid, et mõni neist ka hommikul osakonda tuleks ja liigjoomise kahjudest räägiks.”
Vaabina osakonna juhataja H. Jürgenson: „ Hädad tulevad sellest, et kui mingi osa katki läheb, siis tagavaraosa annab kaua oodata. Milleks kulutab mehhanisaator oma ooteaja? Tihtilugu poe juures käimiseks.”
Ärgu Vaabina osakonna mehhanisaatorid pahandagu, sest küllap mehed ise teavad, kelle kohta osakonnajuhataja viide käis. Ei saa aga poe juures käia mehed, kes rajoonis esikohal ja keda osakonnajuhataja esile tõstis: I alagrupi esimene teraviljakoristuse mehhaniseeritud grupp, kus kombaineriteks Volli Kurss, Tõnu Ingver, Mart Teder ja Kalju Timmi.
Kolhoosi peainsener T. Maask: „MTZ-tüüpi traktoreid on majandis 46. Kakskümmend neist vanemad kui 10 aastat. Igal aastal saame juurde 1-2 „Belarussi”, vaja oleks aastas 4-5. Et nii vana pargiga head tööd teha, peaks meeste suhtumine masinasse olema hoolitsev. Vana kooli mehi jääb vähemaks, vanade suhtumine ei nakata noori, on halbu ja on häid traktoriste. Paljud mehhanisaatorid kuritarvitavad alkoholi. Need ei ole noored, on keskealised ja vanemad mehed. Ja annavad noortele halba eeskuju.”
Seemnekasvatuse agronoom, majandi rahvakontrolligrupi esimees M. Birnbaum: „Kartul oleks meil võinud anda üle 200 ts hektarilt, kuid kartul oli hõredalt pandud, väetamine ja harimine olid korras. Teravilja saagikus ei olnud – aastat arvestades – halb. Kontrollisime teraviljakadusid. Pärast seda asi paranes. Kuid kombainid kaotasid aega, sest 8 kombaini kohta oli 1-2 autot ja need ei jõudnud vilja ära vedada.
Uue tehnika hoidmine Uue-Antsla töökoja õues jätab soovida. Palju masinaid ja seadmeid on töökoja õues segamini ja peavad igasuguse ilma ära kannatama.”
Igatahes on Uue-Antsla töökoda nüüd rahvakontrolöride silma all.
Kolhoosi komsomolialgorganisatsiooni sekretär M. Reiljan: „Majandis on 51 kommunistlikku noort ja 100 noort. Komsomoli noortebrigaad koristusel – Tõnu Ingver, Aivar Sloog ja Mart Teder - oli rajoonis koguaeg esikohal ja sai ELKNÜ Keskkomitee rändvimpli.”
Kolhoosi juhatuse esimees E. Kontse: „Teraviljakoristusel oli liigset kiirustamist ja see tõi kaasa küllalt suured kaod, Vaabinas ehk kõige suuremad. Hektari kohta võib mitu tsentnerit arvestada. Tervikuna jõudsime aga teravilja enne kartulivõtu algust ära koristada ja seda oli vaja, sest töökäte nappus on suur.
Mitu aastat oleme sotsialistlikus võistluses Valga rajooni Sangaste ja Valka rajooni „Uzvara” kolhoosiga. Võistlus on olnud pidev, seni saime kokku kaks korda aastas – talvel ja suvel - , et teha kokkuvõte tootmisest ja pidada maha spordivõistlused. Nüüd, tundub, tuleb suvistest võistlustest loobuda, sest suvel ei ole vaba nädalavahetust, mida selleks kulutada.
Tänavu sai Kuldre kolmest kõige parema teravilja- ja kartulisaagi (22,7 ts/ha ja 172 ts/ha), Sangaste 21,8 ts/ha ja 130 ts/ha ja „Uzvara” 17 ts/ha ja 170 ts/ha. Ka piimatoodangus peaksime võitma.”
Urvaste külanõukogu täitevkomitee esimees O. Arop: „Ideoloogiatööst räägime tihtilugu rohkem, kui selle kasuks teeme. Oluline inimese kasvatuses on olmekorraldus, teenindussfääri töö, aga ka suhtlemiskultuur. Suhtumine inimesse, töökaaslastesse. Eelkõige puudutab see keskastme juhte, kes peaksid arvestama, et heatahtliku ja arvestava suhtlemisega mõjutab tööinimest sootuks rohkem kui käsu-keeluga. Sest – inimene töötab selleks, et elada.”
Viimasel EKP Võru rajoonikomitee bürool oli arutusel Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsiooni komitee töö. Seal võeti vastu otsus ja kavandati ürituste plaan, mis näeb ette rida üritusi, tagamaks ideoloogilise kasvatustöö, kaadriga tehtava töö jne. paranemist.
Nimetatud otsust ja aruandekoosolekul tehtud kriitilisi märkusi arvestades võttis koosolek vastu otsuse.
NAIMA NAVI