Keerulised lood kooliga

Postimees 31. mai 1919
Kodumaalt.
Urvastest. Kihelkonnakool on viimasel ajal mõnesuguseid päevi näinud. Okkupatsiooni ajal muudeti kooliruumid õp. A. Steini poolt Saksa soldatite kasarmuteks. Kooli inventar pilluti välja lahtise taeva alla, kus vanad hallpää-pingid tublisti pori ja vihma käes liguneda said. Mis aga soldatite poolt vähem armu leidis, see käis ahju. Kool oli oma pikal elueal isandatele küllalt päävalu valmistanud, nüüd oli ometi tund tulnud temast lahti saada. Rahvakoolide inspektorile parun Engelhardtile tehti selgeks, et kool Urvastesse sugugi ei sobi, sellepärast tuleb ta kinni panna ja kümne versta taha „Mittelschule“ asutada. Nõnda ka läks. Et aidanud laste vanemate palved kooli lahti jätta. – Ajad muutusid. Kuumaks olid läinud sakslaste jala kannad, neid ei sallinud enam Eesti pind. Herra pastoril tuli kange igatsus oma silmaga järele vaadata, kas tõesti vääratud peaks olema „Die Wacht am Rhein“, keda Saksa soldatid kirikumõisas kohvilaual nõnda ülistanud. Kool sai Urvastes uuesti avatud pooleaastase seisaku järele, mitte küll endistes ärarüüstatud kooli ruumides, vaid õpetajalt mahajäetud kirikumõisas. Koolile anti kohalise vallakontrollkomisjoni poolt viljapuuaed ja tükike aiamaad, mis enne õpetaja käes tarvitada oli ja nüüd temalt maha jäetud. Rahul ei ole sellega köster. Nüüd tahetaks kihelkonnakooli senisest asukohast lahkuma sundida. Karjane ei ilmu ikka veel oma tallekese juure. Kus viibib ta? Kas teda ikka veel, võib olla, Manteuselid ja Sieversid kinni peavad?