"Siiriuse" rahvamaja sai valmis!

Võru Teataja 6. aprill 1929
Urvaste noored avasid uue kultuurihoone
Esimesel kevadpühal avati Urvastes suure pidulikkusega rahvamaja.
Hoone ehitati ümbruskonna inimeste poolt armastusest kodumaa vastu
Esimesel kevadpühal oli Urvastes uue rahvamaja pidulik avamine ja õnnistamine. Hoone ehitust alti juba mõne aasta eest, kuid majanduslikkudel põhjustel ei saadud teda ettenähtud tähtajaks lõpule viia. Suurte pingutustega, millele kaasa aitasid nii noored kui ka vanad, jõuti tänavu kevadeks ehitustöödega siiski nii kaugele, et hoone võidi avada. Avamistalitusest võttis suur hulk ümbruskonnainimesi osa. Õnnesoove ja tervitusi oli tulnud ka kaugemailt seltsidelt.
Pääle Urvaste “Kõla” kriisi, kus mõlemad Urvaste organisatsioonid – Eesti Noorsooliit “Siirius” ja Hariduse selts lahku lõid, hakkas Urvaste “Siirius” energiliselt teotsema. Tema edukate juhtide Ernst Kelleri, Vold. Tetleri, Aug. Alopi j. t. eestvõttel pandi Urvaste rahvamajale möödunud, 1928. a. kevadel alus. Põllutöö ajal kogusid nimet. isikud Urvaste Järvesoo talumaast renditud ühevakamaalisele maaribale kokku ja algas nurgakivi panek. Lihtne, argipäevne – põllutöölt tulles, pastalad jalas, seisid noored seltskonnategelased ehituskohal ja panid potiga mõne tokumendi ja paar eesti metallraha mulda, kus pidi algama maja ehitus. Lauldi “palju aastaid”, hümni, ja rahvamaja nurgakivi oli pandud, ning peatselt algas uue hoone ülesehitus. Talvel ostetud Uue-Antslas magasiaida seintest klopiti uus, nägus kahekordne hoone ülesse – ehitusmeistri Joh. Veske juhatusel, esimees E. Kelleri kavandi järele.
Noored tulid hobustega pühapäevadel seltsile appi. Tuli koorem korma järele ehitusmaterjali maja juurde. Veeti Uue-Antslast kive, palke; valda mööda korjasid ehituskomisjoni esimees Osv. Ilp, esimees E. Keller, abi V. Tetler peremeestelt palke, talasid, kive ja taluomanikud polnud kitsid, vaid palk palgi kõrvale ja kivi kivile tekkis seltsimaja juure ning maja kerkis – auks oma valla noortele, rahvale...
Suvel aitasid noored pühapäevil vabul hetkeil ikka midagi klopsida, maja juures üht aj teist toimida ja vanemad inimesed tundes kaasa ehitusele, tulid ikkagi vaatama oma rahvamaja, vaatama hoone kerkimist.
Esimesel ülestõusmise pühal avati Urvastes uus hoone. – Urvaste rahvamaja. See päev kujunes Urvaste noortele tõsiseks pidupäevaks – Urvaste noored võisid tagasu´i vaadata oma haruldase edu pääle, uhked olla oma nägusa rahvamaja pääle.
Pidupäeval õnnistas maja õpet. J. Valk, millele järgnes hulk tevitusi paljudelt organisatsioonidelt ja isikuilt.
Pühitsemisele järgnes suur avapidu, mis kokku tõmbas hulk publikut. Üldse on Urvaste “Siiriuse” ümber koondunud kõik edukamad ja haritumad noored. “Siirius” on nagu lõõmavaks tõrvikuks keset valda, kes valgustab rahva kultuuri teed, olles noortele tõsiseks teenäitajaks.
Uuues kodus võib “Siirius” veel edukamalt teotseda, veel helgemalt hekida ja olla urvaslastele hääks aksulikuks koonduseks, kus noored ühiselt oma ülessäetud kõrgeid aateid teostada võivad
T.


Elu 6. aprill 1929
Seltsimaja pühitsemine Urvastes
Esimesel kevadpühal pühitses Urvaste noorsooliit “Siirius” oma uut seltsimaja, mida ümbruskonnas “teaatri-hoone” nimega reklaamiti.
Vaimulikku talitust peol toimis pastor Valk, millele järgnesid tervitused ümbruskonna organisatsioonide esitajate poolt ja kõned seltsi liigetelt. Pühitsemisele järgnes avapidu, millest mainimist väärib Ernst Bachi 3 vaatusline naljamäng “Pruut”. Rahvast peol rohkesti.