Miinus ja pluss Siiriuse kolhoosis

Kolhoosi Elu 25. november 1958
Meile kirjutatakse
Kadunud zootehnik
„Siiriuse” kolhoosis töötab zootehnikuna Elviira Nappo. Tal on zootehniku kutse, ka teadmised on tal küllaldased.
Puudu jääb aga kohusetundest. Väga tugevalt nurisevad zootehniku üle seatalitajad. Sigalat külastab ta väga harva. Sageli juhtub, et 10 päevaks ettenähtud toit on otsas, uut aga pole kohal. Söödaratsioone ei uuendata, korralikult neist kinni ei peeta. Seatalitajad ei tea ka, kui palju neil iga kuu on normipäevi välja töötatud, kuna zootehnik ei esita vastavaid andmeid.
Kolhoosi juhatus on zootehniku tööd arutanud ja lootnud, et asi paraneb. Seni on edu aga visa tulema.
Oktoobripühadeks sõitis zootehnik kolhoosist ära juhatusele teatamata ning pikemaks äraolekuks luba küsimata. Võtmed andis ta siiski „igaks juhuks” talitajate kätte, justkui oleks ette teadnud, et reis pikemaks venib. Seni pole zootehnikut kolhoosis nähtud. Esimees V. Konksi leiab, et ilma temata on loomakasvatuses sama hästi toime tuldud kui temaga. Vähemalt mitte halvemini. See, kui zootehniku puudumist kolhoosis ei tunta, on kahtlemata halb hinnang tema tööle.
Kui E. Nappo tagasi jõuab, tuleb tal oma senist tööd tõsiselt kaaluda ning otsustada, kas hakata korralikult tööle või jäädagi kadunuks.
E. JÕE

Kolhoosi Elu 25. november 1958
Jõukus kasvab
Johannes Tomp on „Siiruse” kolhoosis tublide töömeeste kirjas. Suvel näeb teda viljaniitjal, talvel parandab ta kolhoosile hoburakmeid, parandab rõuguredeleid ja teeb muudki vajalikku. Ta ei jää ka väärilise tasuta. Kolhoosis makstakse väljatöötatud normipäevade eest regulaarselt avanssi. Hiljuti tõi J. Tomp kättesaadud avansiraha eest koju väärtusliku eseme – jalgratta abimootori. Suvel on selle abil kerge liigelda.
E. JÕESAAR