Kolhoosi Elu 21. juuni 1958
Mõned märkused “Siiriuse” kontori kohta
“Siiruse” kolhoosi kontorit üles leida pole võõral sugugi kerge. Tuleb küsida, sest teetähist maanteel pole.
Juhatamise peale leiame hoone muidugi üles. Siis tekib aga kahtlus: kas ikka oleme õiges kohas? Silti asutuse nimega pole kusagil näha. Alles välisuksest sisenedes on kahtlused kadunud, siit loeme: “Siiriuse” kontor.
Vaatame kontori ruumis pisut ringi. Tähelepanu köidab “Autahvel”. Seal näeme lüpsja-karjatalitaja Aino Oja, seatalitaja Amanda Kiidroni, põllutöölise Elsa Tompi ja teiste nimesid. Imestust tekitab ainult see, et neil kõige tublimatel inimestel on välja töötatud liiga vähe normipäevi. Viga ei ole siiski mitte inimestes, vaid nendes, kes peavad hoolitsema autahvli andmete uuendamise eest. Seda tuleks teha sagedamini, mitte mitmekuuliste vahedega ning lisada juurde ka autahvlile kandmise kuupäev.
Samas on kolhoosnikude nimekiri ning arvud nende poolt väljatöötatud normipäevade kohta. Viimane sissekanne on tehtud aprillikuul. Miks seda ei tehta iga kuu?
Otstarbekohane oleks siin vanad ja töövõimetud, ning need, kes kolhoosi liikmed pole, vaid võimalust mööda kolhoosi abistavad, kanda tabelisse eraldi. Praegu võib tabelit vaadates lugeda kõiki tööjõulisteks kolhoosi liikmeteks.
Silm otsib ka seinalehte. Selline ongi olemas, nimega “Külvaja”. Väljaandmise kuupäeva ja väljaandjate nimesid hoitakse muidugi targu saladuses. Ainult loosung “Elagu 1. mai” reedab, mispuhul praegune number valmis. Kindlasti ligi kaks kuud tagasi. Artiklid räägivad õigeaegse külvi vajalikkusest ja agitaatorite ülesannetest. Aeg oleks neid juba uuendada, käsitleda heinakoristustöid.
E. JÕE
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment