Urvaste endised ajad

Esimene kord helistati Saksamaalt Urvastesse

2012-01-30T07:35:00.001+02:00

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Saksamaalt räägiti telefoniga Urvastesse.
25. jaan. kõneles Saksamaalt Berliinist, telefoniga Urvaste mõisasse insener von Schmidt. Kõne toimus inseneri ja ta noore 19-aastase abikaasa vahel. Kõnelemine on olnud väga selgelt kuulda ja see on vist küll esmakordne juhus, kui Urvaste nii kauge maaga sõnalises ühenduses oli.
Vaabinas varastati
Ööl vastu 27. jaanuari varastati Vaabina asunduses elutsevalt Peet Puussaarelt hobuseriistu 50 kr. 50 s. väärtuses.

Häbematu vargus

2012-01-30T07:32:00.001+02:00

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Surnuaialt varastatud tammest.
tehti rattarumme ja vankri kodaraid.
Neil päevil on Urvaste vallas omapärase ja häbemata vargusega hakkama saadud. Urvaste mõisa arusurnuaialt on E. von Lingeni matusepaigalt ära varastatud suur tamm. Tamm on lastud maha barunite ristide kohale, kuid ristid on suure puu kukkumisel siiski terveks jäänud. Ära viidud tamme alumine osa on kolme meetri pikkune. Kahtlusalusena on teada üks kohalik elanik, ja ametivõimud on asunud asja selgitamisele. Kuuldavasti varastati vana tamm surnuaialt selleks, et valmistada ratta rumme ja vankri kodaraid.
Vargus leidis aset 24. jaanuari ööl vastu 25. jaanuari.

Urvaste boikoteerib teist seltsi?

2012-01-30T07:31:00.001+02:00

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Urvaste boikoteerib, Urvaste ei boikoteeri.
24. jaan. pidas Urvaste kaitseliidu kompanii pidu Urvaste Siiriuse seltsimajas. Rahvast oli äärmiselt vähe, sissetulekust ei saanud katta kulusid. Mängiti „Kosjasõit“, mis Urvaste kohta läks ladusasti. Urvaste rahvas pidutseb ainult siis, kui mängib oma „Siiriuse“ selts, muidu boikoteerib kõiki, ja ei tule oma uksest välja keegi.

Vald raudvarasääduse vastu

2012-01-30T07:25:00.001+02:00

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Vaabina vallavalitsus raudvarasääduse vastu.
Palutakse luba hoolekande alal üle minna natuuras maksmisele.
Vaabina vallavalitsus esitas maavalitsusele kaks ettepanekut praegusest kitsikust olukorrast ülepääsemiseks. Nimelt leiab Vaabina vallavalitsus, et praeguse raske majandusliku seisukorra juures on võimatu valla eelarvet tasakaalu viia, iseäranis siis kus maksev on raudvarasäädus, mis maksude laekumisele tuntavaid raskusi teeb. Vallavalitsus leiab, et selleks, et omavalitsused töötada saaksid, on tarvilik piirata väljaminekuid, maksud eraldada raudvarasääduse mõju piirkonnast. Suurema kokkuhoiu võimaldaks hoolekande ala, kui sääl natuuras maksmisele üle minna.
Seda arvesse võttes tegi vallavalitsus maavalitsusele järgmised ettepanekud:
1. Omavalitsustele maksude sissenõudmisel ei tohiks kohaldada raudvarasäädust. Maavalitsusel tuleks tarvitusele võtta kõik abinõud, et see säädus muudetud saaks.
2. Lubada valdadel hoolealustel toetust anda natuuras ja sellega ka maapidajail võimaldada selle maksuosa tasumist natuuras. Seda olevat Vaabinas ka juba varemalt tehtud ning häid tagajärgi saavutatud.

Sama jutt ka Postimees 31. jaanuar 1932

Kes kellega käib?

2012-01-26T10:08:00.000+02:00

Ugala 26. jaanuar 1932 (lk 1)
Uue-Antsla näitsikud sõuavad „Sadamasse“.
Nii igapäine kui ka see Restu-Antsla on – kuid et paljud teavad, et käesolevate ridade kirjutaja mõned read mitmes lehes teeb, siis tuleb igapäev häid sõpru, kes paluvad, et pane lehte, et ühel poissmehest mesinikul on „kärbsed pähe läinud“ ja et tol poisil on ühe neiuga intiimne vahekord, et üks neist suur „kogumees“ ja teine suur „kogunaine“. Kuid kaebajad ise on sageli „kärbsesööjad“ – üks on kade ja teine muidu vihane, kuid kõik tahavad teist avalikult pahandada.
Uue-Antsla Naiskodukaitse sõuab „Sadamasse“ 31. jaan. Kõigile Uue-Antsla, Urvaste ja Restu poissmeestele on kutsed saadetud, et nad tuleksid ka osa saama „Sadamasse“ jõudmisest. Ka mulle on kutse saadetud ja ma olen väga meelitatud, ning meeleldi sõuaksin mõne Uue-Antsla näitsikuga „sadamasse“ .
Vana-Antsla kodumajanduskoolis keeb jälle kibe töö – on jälle perenaise diplomi üritamas 1½ tosinat noori tütarlapsi. Sealt on juba mitu lendu „tudeeritud“ perenaisi välja lastud, kuid ühestki pole veel tegelikku perenaist tehtud. Ainult kolm „popsinaist“ ja kaupmehe prouat on neist saanud. Kuid praegusel lennul on lootusi, see on kaunimate tütarlaste lend, ning paljudel neist särab juba eemal perenaise igatsetud „troon“.
Üks on kindlam kui kindel – mitu Uue-Antsla poissmeest tahab abiellu purjetada Restu haritud preilitega, mõelge, ütlevad nad, Restus on ju rikkused! Jah, eks ta ole nii – suur ja kallis piimaühing, ainult liikmed vist küll „tsipake“ põrunud: tahavad endist hoonet mahalõhkumiseks ära müüa, kuna see ometi elamiskõlbulik. selle eest saaks head üüri.

Parunile parimad metsad

2012-01-26T10:06:00.000+02:00

Võru Teataja 26. jaanuar 1922
Uue-Antslast.
Ehitusemetsad hävinevad. Siin on antud endise mõisa omanikule osa metsa, mis temal kasutamata olla jäänud ja riigi seaduse põhjal saada on. Kuid kohalikkude elanikkude keskel on mitmed kahtlustused selle metsa kätte andmise üle, sest väga teravalt torkab silma, miks just 80 vakamaad (arv umbkaudne) metsa on antud kõige paremast ja vanemast Piirivariku metsast, kus ainult ehitusemets on ja igast puust kolm palki võib saada.
On ju Uue-Antslas ka teisi metsi, nagu Avisoo, Kassi mõisa ja Kriibi mets, mis suuremalt osalt võsastik ja põletispuu metsa kujutavad, aga nende metsade hulgast ei võetud paruni jaoks metsa välja. Olen praegu paruni metsa laastamise juures palgivedaja ja oma silm näeb, missugune kallis ehituse mets on antud.
Kas on ehk seaduses ette nähtud, et parunile võib ainult ehituse metsa anda, mitte võsastiku või soorada, nagu meie Antsla metsad on. Uue-Antslas, rahvarikkas kohas on ehitusmetsadest suur puudus, seda enam et praegu asunikud omake ehituseks hulga metsa nõuavad, kuna ehitus metsa vähe on ja nüüd nii suur metsa laastamine! Kas ei oleks võinud Sõmmerpalu piirkonna metsavalitsus, kelle käes asi otsustada, paruni metsa välja andmise jaoks ka rahva huvisid silmas pidada?
Palgivedaja-

Hiromandile ikka raha leiab:)

2012-01-23T07:37:00.004+02:00

Ugala 23. jaanuar 1932
Hiromandil Vaabinas hea teenistus
Mõni aeg tagasi ilmus Vaabinasse hiromant. Rahvast hakkas tema poole voolama murruna. Olgugi, et nüüd on suur rahapuudus, siiski hiromandile näib jätkuvat.

Selts hiilis maksust kõrvale

2012-01-23T07:37:00.002+02:00

Võru Teataja 23. jaanuar 1932
60% lõbustusmaksu määrati Vaabina seltsi kukile.
Vaabina rahvaraamatukogu selts korraldas möödunud aasta kestel 3 pidu, mis aga olid jäetud registreerimata kas meelega, või ka teadmatusest. Nendest pidudest oli seltsil üldist sissetulekut umbes 330 krooni.
Kuna pidud seaduses nõutud korra järele registreerimata olid, ei maksnud selts ka maavalitsusele ettenähtud lõbustusmaksu, mille suurus teatavasti 10 % üldsissetulekust.
Möödunud aastal aga toimisid maavalitsuse ametn. vallavalitsuse revideerimist ja asi tuli avalikuks. Maavalitsus otsustas seltsilt sisse nõuda lõbustusmaksu nüüd juba 60% suuruses, nagu see seaduses ette nähtud, sest tegemist arvati olevat pidude meelega registreerimata jätmisega. Sellega tuleks Vaabina rahvaraamatukoguseltsil maavalitsusele tasuda lõbustusmaksu kogusummas 198 krooni.
Seltsi kassa aga on praegu tühi, sisaldades vaid mõne krooni. Pääle puhkpillide seltsil muud varandust ei ole. Seltsi tegelased lubavadki nüüd puhkpille saata maavalitsusele, kes seltsile määras soolase trahvi.

Leebe karvustus Uue-Antsla näitetrupile

2012-01-21T07:53:00.000+02:00

Ugala 21. jaanuar 1932
Uue-antslalaste edu Antslas
Uue-antslalased on tuntud oma näitetrupiga õige laialt. Seal on ka tõesti väga tüsedaid jõude nagu Melts, pr. Kõiv, noor lubav jõud prl. Kreevald jne. Nende esinemised on leidnud alati suure vaatajaskonna. Nii oli ka möödunud pühapäeval Antslas, kus nad mängisid operetti „Armunud onu“. Saal oli puupüsti rahvast täis. Operett iseenesest libises muidu ladusalt, ainult laululine külg jättis soovida, kui asja juure asuda kunstiliselt seisukohalt, mis oleks aga ülekohtune asjaarmastajate mängu juures.

Kirikuelust korraga Võru Teatajast ja Ugalast

2012-01-21T07:50:00.002+02:00

Võru Teataja 21. jaanuar 1932
Juhatus selgitab Urvaste kirikuelu.
Lühike ülevaade asjade tõelisest käigust.
Urvaste koguduse nõukogu palub meid järgnevat avaldada: korduvalt on ajalehis, eriti „Elu’s“ ilmunud artikleid, mis on täis kiriku ja õpetajavastast vaenu ja sihilikkust. Asi sai alguse sellest, et end. nõukogu esimees hra O. Kõiv tahtis organisti kohale, maksku mis maksab ametisse panna oma naisevenda O. Kripsoni. See asi aga ei meeldinud suurele hulgale koguduse liigetele, sest isiklikud huvid olid käegakatsutavad ja täiskogu koosolekud 12. juulil ja 9. augustil mõistsid sarnase teguviisi rõhuva häälteenamusega täielikult hukka. Et ka õpetaja julges hra Kripsoni organistiks valimisele vastu seista – milleks temal omad põhjused, - mobiliseeriti nüüd juba kõik jõud õpetaja vastu ja esimehe mõjutusel oli nõukogu oma koosolekul 24. aug. m.a. täiskogu päevakorda ülesvõtnud õpetaja vallandamise küsimuse. Täiskogu koosolekul 27. sept saigi õpetaja vastane rühm kuue häälelise enamuse ja otsustas õpetaja vallandada, mis teostus ainult selletõttu, et paljud kog. liikmed olid koosolekult, mis liiga pikale venis, lahkunud. Selle otsuse tühistas aga hiljem konsistoorium, kui mitte kirikuseadustega kooskõlas oleva. Kallaletungid õpetajale võtsid aga koguni sihiliku ja viisakuseta tooni ja leidus ütlusi õpetaja aadressil, mille kohta tahtmatult pidi pääd vangutama. Isegi niikaugele oli mindud, ja kirjutati „Elus“, et õp. olla öelnud koosolekul „meie riigikord on mäda“ ja õpetaja ei tunnista maksvat riigikorda, mille kohta kõige kategoorilisemalt kinnitame, et sarnaseid sõnu õp. ühelgi koosolekul öelnud ei ole.
Lõpuks, mis puutub ajalehtede kirjutiste sellese osasse, et oleks nii mõndagi kiriku juures teha, siis ei ole see kellegi saladuseks. Tõesti oleks musikaalse külje tõstmiseks tarvis uut orelit ning vajaks ka kirik remonti, kuid kõiges selles ei maksaks süüdistada ainult õpetajat, vaid see on enam nõukogu asi ja oleneb rahalisest seisukorrast.
Juhatus

Lammas varastati
Urvastes Rebasepalus ööl vastu 19. jaanuari. Kahju 10 krooni.

Ugala 21. jaanuar 1932
Urvastes uus koguduse juhatus.
Täiskogu koosoleku vastu protesteeritud.
Paistab, et Urvaste kirikutülid ei lõpe veel uue juhatuse valimisega. Uues juhatuses on R. Rinken, Ernst Keller, Aug. alop, P. Albrecht, Arn. Palits ja J. Jürgenson. Viimase täiskogu koosoleku vastu on protesti avaldanud Osv. Kõiv ja P. Albrecht. Protest näib olevat küll kõikuval jalal, kuid kes teab, võib-olla kannab tagajärgi, kuna kiriku asjus võib ju vahel ka imet sündida.

Mõtiskelu seltkonnaelust

2012-01-21T07:40:00.002+02:00

Võru Teataja 21. jaanuar 1922
Urvastest.
Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril korraldas Urvaste põllumeeste kogu oma aastapäeva puhul kohalise vallakoolimaja ruumides piduõhtu, mille puhas sissetulek põllumajanduslise kursuse toimepanemiseks oli määratud. Ettekanded läksid rahuloldavalt ja ka aineliselt oli sissetulek mullusest parem.
Et põllumajanduslised kursused ainult talupidamist parandada püüavad ja ühegi erakondlise poliitikaga seotud ei ole, siis oleks pidanud kohalised põllumehed piduõhtut osavõtmisega toetama. Kuid asjaolud kujunesid teisiti, mõisa asunikud kes majandusliselt mitmekordselt kehvemad, olid pidu peaosavõtjatena ja mõned ka tegelastena, kuna uude noorte maapidajate keskel ainult mõned põlised talupojad olid, kes nagu eksikombel võõrasse seltskonda olid sattunud.
Üleüldse valitseb Urvaste seltskonna elus arusaamatu õhkkond, mis ennast seltside omavaheliste vahekordade näol väljendab. Nii ei salli noorsoo liit ja hariduse selts vastastikku üksteise olemasolu ja omavahelise näägutamisega raisatakse ainult aega, kuna seltsi töö mingisuguseid reaalseid tagajärgi ei anna.
Vist küll igal eestlasel peaks seda valus näha olema kui Urvaste nooredmehed pidude ajal joobnud olekuga ja ulakusega uhkeldavad ja niisuguste kangelaste hale etendus muu pidu-eeskava kõrval on juba traditsiooniks saanud, nii et sellega juba rahulikult lepitakse. Ulakust ja viinajoomist ei saa küll kõigi noorte arvele kirjutada, kuid kahjuks on asunikud siin teisi kaugelt üle trumbanud. Kas tõesti ei leia Urvaste noored sellest pahest väljapeaseteed. –X-

Tarkpeade turniir Kuldres 1972

2012-01-20T10:18:00.000+02:00

Töörahva Elu 20. jaanuar 1972
Koos naabritega
15. jaanuaril kohtusid Kuldre ja „Edasi“ kolhoosi noored. Õhtul koguneti Kuldre kultuurimajja, kus viidi läbi viktoriiniõhtu „Tarkpeade turniir“. Osa võttis kaks kuueliikmelist võistkonda. Suures ringis said kaasa lüüa ka pealtvaatajad. Kuigi publikut oli napivõitu, oskas kultuurimaja juhataja E. Jakobi muuta õhtu sisukaks. Pärast kahetunnilist rebimist jäi vahekord viigiliseks. Võistkondi autasustati mälestusesemetega.
Õhtu lõppes lõbusa jalakeerutusega.

Sõna saab komsomolikonverentsi delegaat

2012-01-19T04:42:00.000+02:00

Töörahva Elu 19. jaanuar 1982
KOMSOMOLIKONVERENTSI DELEGAAT
KUI SULLE ANTAKSE KONVERENTSIL SÕNA, MILLEST RÄÄGIKSID?
HELVE NUTT – Kuldre kolhoosi ökonomist.
Räägiksin noorte sotsialistlikust võistlusest Kuldre kolhoosis, kuna vähe on veel rajoonis neid majandeid, kus peale sotsialistliku võistluse üldarvestuse peetakse eraldi arvestust ka noorte osas. Kuldres on seda aastaid tehtud ja praegu on väljatöötamisel uus juhend.
Kuna kolhoosis muudel elualadel noori on vaid üksikuid, võistlevad omavahel traktoristid ja autojuhid. Seni on tulemuste arvutamisel võetud aluseks normvahetused. Tänavu tahetakse seda süsteemi täiustada. Norm sõltub väga paljudest asjadest, seetõttu pole õige pidada normvahetust põhinäitajaks. Edaspidi arvestatakse ka kütuse kokkuhoidu ja masina hooldamist. Loomulikult on sotsialistliku võistluse arvestuses olulisel kohal ka noore töödistsipliin ja ühiskondlik aktiivsus.
Lõpptulemuste tegemiseks on välja töötatud punktide süsteem.
Et võitjate nimed ei jääks ainult kausta vahele ja et igaüks võiks nendega tutvuda, selleks on osakondades teadetetahvlid, kuhu ka sotsialistliku võistluse tulemused iga kvartali lõpus välja pannakse. Võitluse võitjaile on antud materiaalse ergutuse fondist rahalised preemiad: esikohale 20, teisele 10 ja kolmandale viis rubla palgalisa.
Et kokkuvõtete tegemine hõlpsam oleks, selleks on plaanis iga noore kohta eraldi perfokaardid sisse seada. Rohkesti kogemusi ses osas on kuldrelased saanud Viljandi rajooni Tarvastu kolhoosilt. Üldiselt tasuks meie rajooni sotsialistliku võistluse juhtimise komisjonidel enamat tähelepanu ka noorte võistlustele pöörata. Selleks on vajalikke kogemusi vabariigi näidete põhjal olemas.
Kuldre noored on üldiselt tublid olnud. Majandis tervikuna pole nad oma staažikamatele ametivendadele alla jäänud.
Traktoristidest on esikohta hoidnud Kalev Liibert. Autojuhtidest oli pikka aega parim Tõnu Liibeet, kes nüüd juba komsomolieast väljas. Praegu juhib Mart Abel.
Sotsialistliku võistluse organiseerimine eraldi noorte arvestuses ei ole keeruline, kui on välja töötatud alused. Aga ta on vajalik ja seda ei tohiks alahinnata.
MARI MAREN

Vaabina mees, kes tuli masuga toime

2012-01-19T04:40:00.001+02:00

Ugala 19. jaanuar 1932
Vaabina kingsepa „krihukamid“
Nagu igaüks teab, on ajad kehvad ja tööpuudus igal pool. Aga kellel „nupp“ töötab, saab siiski ära elada. Nii on lugu ka meie kingsepaga. Temal on ikka tööd. Kui ei ole saapaid lappida, siis on jälle sigu tappa. Et ta küll selle seatapmise eest midagi ei saa, aga kõhutäie värsket liha ikka saab. Kui on kuskil mingisugune jooming ehk pühade õlut tehtud, seal on ta oma uudistega esimene. Et tal see va „libe“ keeleke on, siis ongi ta igal pool hinnatud.

"Armunud" onu Antslas

2012-01-19T04:30:00.001+02:00

Võru Teataja 19. jaanuar 1932
Kuldrelaste „Armunud onu“ Antslas.
Pühapäeval 17. skp. oli antslakestel võimalus nautida Uue-Antsla Haridusseltsi näitetrupi ettekandel operetti „Armunud onu“.
Päris hääd näitlejad on olnud Uue-Antsla rahvas alati, kuid pühapäevane etendus käis neil üle jõu. Oli operett – ja ei olnud ka. Paistis ennem naljamänguna.
Kes oma osaga rahuldavalt hakkama sai, oli armunud onu osa mängija Melts, isegi oma laulupartii täitis ta vastuvõetavalt. Ka teistes oli märgata püüdu ja tahet, kuid nad jäid kuidagi kohmakaks.
Rahva osavõtt oli rohke.

Uus juhatus, kuid ikka protestid

2012-01-19T04:19:00.000+02:00

Võru Teataja 19. jaanuar 1932
Urvaste koguduse uus juhatus ametisse asunud.
1.maiks s. a. seatakse sisse alaline organisti amet.
Nagu teada, valiti enne jõule Urvaste koguduse nõukogusse ⅓ uusi nõukogu liikmeid lahkunud vanade asemele, kes vanaduse järele põhikirja kohaselt välja langesid.
Nüüd on praegune kirikunõukogu oma esimese koosoleku pidanud ning uus koguduse juhatus valitud. Nüüdsesse koguduse juhatusse kuuluvad: Ernst Keller, esimees; Rein Rinken, abi-esim.; Aug. Alop, kirjatoimet.; P. Albrecht, abikirjat.; Arn. Pallits, kassap. ja J. Jürgentson, abikassap.
Koguduse nõukogu otsustas tekkinud koguduse kriisist ajalehtedele informatsiooni saata, kuna muidu tõele mittevastavaid kirjutusi avaldatakse.
Ka on koguduse nõukogu tarvilikuks tunnistatud alaline organisti amet koguduse juures sisse seada, kusjuures organist elama asub õpetajamajasse. Organist otsustati 1. maiks s.a ametisse panna. Kuni siiaajani, pääle köster J. Vassila surma, on seda kohust täitnud vaheldumisi mitmed asetäitjad, kuna käesoleval korral organisti kohusetäitjana ametis on J. Kolk, Urvaste-Koigu kooliõpetaja.
Et vastu tulla kodanikkude soovi videle on koguduse nõukogu otsustanud surnuaeda igasugusest rämpsust vabastada, ning soodsamate matmispaikade saamiseks on raiumisele määratud kabeli Uhtjärve poolsel kaldal olevad võsastikud ja puud, mis enampakkumise teel 24. jaanuaril 8 üksiku osana müügile määratud. Saadud summad võetakse eelarvesse tarviliste paranduste summadeks hoonete juures, mis remonti vajavad.

Protest Urvaste täiskogu koosoleku vastu.
Protesteerivad Osv. Kõiv ja P. Albrecht.
Urvaste koguduse juhatus on saanud konsistooriumilt Osv. Kõivu ja P. Albrechti protestikirja. Nagu sellest näha, protesteerivad eelnimetatud kog. liikmed nähtuses, et koguduse täiskogu koosolekust 20. dets olla osa võtnud koguduse liige Emma Urb, kellel aga sellekohast õigust ei olevat, kuna tema ei olla aastat aega koguduse liige olnud, nagu seda põhikiri ette näeb.
Sellega nähtavasti tahavad protesteerijad viimase täiskogu tühistamist kätte saada.
Nagu selgunud, on kog. liige Urb kogu aeg Urvaste koguduse hingekirjas seisnud. Põhikiri aga nõuabki, et liige „vähemalt üks aasta“ hingekirjas peab olnud olema, ning liikmemaksud on Urb korralikult ära tasunud.
Nähtavasti ei ole asjaosalised § 24. mitte terasemalt silmanud ning siit välja lugenud, et peab „koguduse liige“ olema, kuna aga tegelikult „1 aasta hingekirjas“ on“.

Püüdke selle kollase uudise filosoofiale pihta saada

2012-01-16T09:38:00.002+02:00

Ugala 16. jaanuar 1932
Ega mii’ midägi es tii’
Uue-Antsla Kassikolgas on „metsavõim“ ja sulane väga heas vahekorras, kuna mõlematel on ühin pruut. Ainult peremehel on rohkem armatsemise võimalusi. Kuid nagu kiuste on sulane ööselgi õigel ajal jaol ja asjaosalistel ei jää muud midagi kui öelda, kui: „Ega mii’ midagi ei tii’!“

Linakasvatus ei tasu enam

2012-01-16T09:31:00.000+02:00

Ugala 16. jaanuar 1932
Urvaste ja Sangaste mehed ei küli enam lina.
Linahinnad on praegu nii alla läinud, et Urvaste ja Sangaste pool vähesed vaid veel ropsivad läinudaastaseid linu. Kubjapeetri ja Kaosse ropsimise seibid seisavad: lina ei tasu enam tööd. Enamus põllupidajaist ei mõtle enam üldse lina külida, ka oma jaoks mitte.

Sahker-mahker?

2012-01-16T09:24:00.000+02:00

Võru Teataja 16. jaanuar 1932
Tüli Vaabina naiste aparaadiga.
Juhatus ei taha täita pääkoosoleku otsust.
Möödunud aasta detsembrikuu algul pidas Vaabina piimaühing erakorralise pääkoosoleku, ku muuhulgas tuli arutusele juhatuse poolt ühe hiljuti muretsetud aparaadi ostmine. Selgus, et aparaat on vana, kuna maksti tema eest uue aparaadi hind. Veel rohkem pani imestama liikmeid asjaolu, et üldse puudus vajadus aparaadi ostmiseks, kuna meiereis tarvilikud ja korralikud masinad olemas, pääle koorekeetja, milline nõudis vähemat remonti. Koosolek, silmaspidades praegust madalat võihinda ja, et Vaabina piimaühingul ikka mõttetu ja ülejõukäiv oleks üksi piimatööstuse riistade „muuseumi“ asutamine, mõistis juhatuse teguviisi aparaadi ostmise asjus 64 häälega 16 vastuseismisel hukka.
oodati juhatuse ametist tagasi astumist, kuid see ei mõtelnudki selle pääle, oli põllumeeste kogust enamuses koosnev juhatus. Selle asemel, et täita pääkoosoleku otsust, kihutavat üks juhtiv jõud mööda talusid, et korjata allkirju „tõendusele“, et ostetud aparaat on hää, otstarbekohane ja tarvilik.
Nii siis, juhatus hakkab protsessima pääkoosolekuga ja selle tagajärg on hulk kulusid ja vähene tasu või kilogrammist.

Uue-Antsla etendus Antslas

2012-01-16T06:03:00.000+02:00

Võru Teataja 16. jaanuar 1932
Küla-operett Antslas.
Uue-Antsla haridusselts annab külaskäiguetenduse Antsla alevis, tuletõrje saalis, pühapäeval, 17. skp. kell pool 8 õhtul. Ettekandele tuleb operett „Armunud onu“, mis oma kodukohas suure menu osaliseks sai.

Aleksander Kornelli sünnipäev

2012-01-14T09:49:00.002+02:00

Ugala 14. jaanuar 1932
Aleksander Kornell 40 aastat vana
Tüseda töömehe juubel.
Aleksander Kornell’i nimi rahvaesindajana Riigikogus ja Võru vallavolikogus on hästi tuntud igale võrumaalasele. Seda muidugi oma asjaliku töö ja tegevusega, mis sihitud meie põllupidajate pere raske seisukorra parandamiseks. Kahjuks on temal üksinda raske midagi korda saata, kuna teised rahvasaadikud Võrumaalt kas huvipuudumise, isikliku heaolu või ilmavaatelise lahkumineku tõttu maakonna põllupidajate hädadest ja raskustest suurt muret pole tundnud. Toome ühe näite. Vanast ajast peale on Võrumaa põllumehe suurimaks tulualaks olnud linakasvatamine. Aleksander Kornell oma kaasmõttelistega põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate rühmast on esinenud nõudega allaläinud linahindade kindlustamiseks midagi ette võtta. Samuti on nõutud preemiamaksmist eksportvõi tootjaile, meie naaberriikide eeskujul. Kõik see on jäänud „hüüdjaks hääleks kõrbes“, vaatamata rohkearvulisele „põllumeeste“ nimel tegutsevale rahvasaadikute arvule – ka Võrumaalt.
Aleksander Kornell on põline võrumaalane. Ta on sündinud 15. jaan 1892 a. Võrumaal Uue-Antsla vallas, Uue-Antsla mõisas mõisateenija pojana. Õppis ja lõpetas Tartu õpetajate seminari 1912. a. Nüüd oli ta kaks aastat õpetajaks-juhatajaks Tartumaal Igevere algkoolis. Ilmasõja lahtipuhkemisel ta mobiliseeriti. 1. mail 1916. a lõpetas ta Vladimiri sõjakooli lipnikuna. 1917. a siirdus ta Austria rindelt kodumaale ja astus formeeritavasse Eesti väeossa. Vahepeal sai ta Valgjärve end. ministeeriumi kooli juhatajaks, kuid peatselt kutsus tema lahtipuhkenud Vabadussõda jällegi rindele. Suurema osa lahingutest tegi ta kaasa Kalevi malevas, olles alguses nooremaks ohvitseriks, kuid hiljem sai ta väeosa ülema kohusetäitjaks. Ta oli pikemat aega ka rügemendi kohtu- ja ohvitseridekogu esimeheks.
Mõniste lahingus sai ta haavata 1919. a. Lahinguis ülesnäidatud vahvuse eest omandas ta tasuta maasaamise õiguse. 1921. a lahkus ta reservi kapteni auastmes. Sama aasta kevadel sai ta oma sünnikohast Uue-Antsla as. normaalasundustalu „Vabaduse“, mille kogusuurus 18 ha.
1924. a mässukatse puhul määrati ta kaitseliidu Antsla malevkonna pealikuks, kust ta lahkus 1926. a. novembri kuul. Siis sai ta kutse osa võtta 3. Riigikogu tegevusest. Sellest ajast peale kuulub ta kaitseliidu Antsla malevkonda malevkonna pealiku abina. 1929. a. valiti ta Riigikokku tagasi, kus püsib ka tänaseni põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate koonduse esindajana. Ümbruskonnas on ta tuntud agara omavalitsuse- ja seltskonnategelasena.
Aleksander Kornell on abielus ja 4 lapse isa. Tema hinges põleb tuline isamaa-armastus. See leidis kord väljendust raskes heitluses Vabadussõjas. Haavadest nõrgus verd … vaba kodumaa pinnale.
Mõisateenija, pedagoog, ilma- ja vabadussõjalane, põllumees, kaitseliitlane – pikk rida aalasid, kus aastakümnete jooksul aktiivselt tegutsetud, jõudu ja energiat kulutatud, vähe enese, enam ühiskonna heaks.
See töö on tunnustatud ka rahvaesindajana, millisel kohal Aleksander Kornell püsib kuuendat aastat – mitte kohasoojendajana ja käetõstjana, vaid tõsise töömehena, kellele kallid riigi huvid ja rahva heakäekäik.
Võru maavolikogu liikmena on A. Kornell saanud üldise tähelepanu osaliseks asjaliku arvustuse ja ettepanekutega, milledest enamikus leidnud vastuvõtmist, vaatamata volikogu koosseisu plitilisele kirevusele ja vastasrindsusele.
Põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate Võrumaa järjest kasvav ja tugevnev pere soovib nende ridadega A. Kornell’ile perekonnaga tema 40-a hällipäeva puhul tervist ja jõudu tööks Võrumaa ja Eesti eduks ja õnneks!

Olevik 1892 - karskus kuum teema

2012-01-13T00:12:00.002+02:00

Olevik 13. jaanuar 1892
Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumed.
):( Urvaste karskuse seltsi „Koit“ poolt peeti kirjandusline õhtu segakoori lauludega. See oli Koidu seltsi poolt teine niisugune õhtu sügisest saadik sääl pidada. Tähendatud päeval oli ka rahvast õige rohkeste kokku kogunud. Koidu seltsi poolt pakuti mitmed kõned, mida elavusega vastu võeti. Selsamal õhtul tõusis elav soov rahva sekka, et ka siia karskuse selts sünniks. 30 inime’t andsivad ennast üles, igaüks valmis üht rublat andma, et aga selts asuks. Lootuse järgi saab see ka sündima. Tublidest eesvõtjatest ei saa siin ka puudu olema.
):( Urvaste surnuaial maeti enne pühi 92 ½ aastat vana, Kaspre Koller maha. Matuse kõnes tähendas õpetaja, et nii vana inimest praegu Urvaste kihelkonnas enam ei ela.
):( Urvastes K. vallas peeti perekas pulm 28. ja 29. dets. täitsa ilma joovastavate jookideta ära, sest mõrsja ja peig ise olivad mõlemad karskuse seltside liikmed, üks Koidu, teine Edasi seltsist. Oli näha, et ilma viinata inimesed veel rõõmsamad võivad olla, kui seda juues väsinud peadega. Palju järele tegijaid!

Haridusseltsidel täpselt 10 aastat vahet

2012-01-12T14:58:00.003+02:00

Võru Teataja 12. jaanuar 1922
Urvastest
1.jaanuaril s.a. pidas Urvaste rahvahariduse selts oma avamise koosolekut, Urvaste valla algkooli ruumides. Rahvast oli haruldaselt palju, ruumikas koolimaja oli inimesi tungil täis. Rõõmustavaks nähtuseks tuleb lugeda, et ka vanemaid inimesi ja taluperemehi rohkel arvul koosolekule oli ilmunud.
Koosoleku juhatajaks valiti üliõp. Joh. Kerge, kes kõnega esines, meeldetuletades seltsi otstarvet ja tähtsust. Selle järele tõi kapten Soo lühikese ja kujuka ülevaate Eesti rahva minevikust, iseäranis tähelepannes vaimlise töö arenemist ja selle tähtsust edaspidises rahvaarenemise käigus. Koosolijaid põhikirjaga tutvustas hra Sõrmus. Liikmeks astus üle saja isiku, mis elavust tõi ja huvist seltsi vastu tunnistust andis. Juhatuse valimine sündis kinnisel hääletamisel ja valiti: üliõp. Joh. Kerge, vallakirj. Vold. Sõrmus, talupidaja Julius Prisko ja asunik Hussar. Eesti noorsoo liidu „Siiriuse“ nimel soovis seltsile õnne ja jõudu hra Keller. Kord koosolekul oli kaunis eeskujulik ja vagane, kuigi ka seal omad „Joonased“ ja „Vanjad“ ei puudunud, kes alguses seda iga moodi kõiksuguste väiklaste nõudmiste, ettepanekute ja protestidega, mis isiklist laadi, rikkuda püüdsid. Korraldajatele tohiks küll ette heita seda, et ruum kütmata, külm ja pool pime oli, mis koosolijatele selle poolest õudse tundmuse jättis. Loodame, et uus selts väiklastest omavahelistest tülidest kõrgemal seisab, mis siinsetes seltsides harilikuks nähtuseks on. Selleks õnne, jõudu ja püsivust! Agricola.

Võru Teataja 12. jaanuar 1922
Uue-Antslast.
1.jaan pidas Antsla haridusselts oma kümne aasta juubeli pidu. Pidu eeskava oli mitmekesine: kanti ette meeste- ning naiskoori laulud ja tubli näitemäng. Pidusöögist, mis maitserikkalt korraldatud, võtsid osa peale seltsiliikmete paljud kutsutud võõrad esitajad teiste naaber valla seltside poolt. Pidulauas peeti rohkesti kõnesid ja sooviti õnne ja jõudu, et selts edaspidi veel paremate tagajärgedega töötaks kui tänini. Selts on kümne aasta jooksul, olgugi et osa seda aega sõja kestvusel mööda saatis, millal tegevus harilikult seisma jääb, üsna jõudsasti töötanud: pidusid ja kõneõhtuid toime pannud, raamatukogu avanud ja seda aeg-ajalt täiendanud.
Piduline a-e.

Tuleõnnetus

2012-01-11T07:31:00.001+02:00

Meie Aastasada 11. jaanuar 1912
Kodumaalt
Urvastest. Au. 4. skp. põles Urvaste õpetaja maja maha. Tuli alganud lagunenud korstnast. Kirikuraamatud ja majakraam suudeti ära päästa, aga muidu langes kõik tuleroaks.

Urvastesse kaks rahvamaja?

2012-01-09T07:17:00.001+02:00

Postimees 9. jaanuar 1932
Urvastesse kaks rahvamaja? Urvastes on kaks haridussihilist organisatsiooni. Noorsooliit "Siirius" ja Urvaste haridusselts. Noorsooliit "Siirius" on juba omale üles ehitanud Koiku rahvamaja. Et aga vallamaja juure on ehitatud suur ajakohane uus koolimaja, mis valmib kevadeks, siis võimaldub haridusseltsil tegutsema hakata uues ajakohases koolimajas, kus olemas ruumid korralikule rahvamajale peale kooliruumide. Esialgsete kalkulatsioonide järele arvestataksegi Urvaste 2 rahvamaja: "Siiriuse" rahvamaja Koigus ja Urvaste koolimaja teise rahvamajana, mis oleks ka päris otstarbekohane, sest nendel on vahe, mis nõutud rahvamajade seaduse järele.

Töökuulutus

2012-01-08T09:06:00.000+02:00

Võrumaa Teataja 8. jaanuar 1942
Urvate vallavalitsus vajab saksa keelt valdajat
vallasekretäri abi
Koha saamiseks avaldised ühes dokumentidega esitada vallavalitsusele hiljemalt 12. jaanuariks 1942. a.
Vallavalitsus.

Jõulupidu

2012-01-05T08:14:00.001+02:00

Võru Teataja 5. jaanuar 1922
Vaabinast
Teisel jõulupühal, s.o. 26. dets 1921. a. korraldas Vaabina rahvaraamatukogu selts sama valla Peebu koolimajas perekonna-õhtu. Eeskavas olid: segakoori laulud, naljaettekanded, tants, post ja muusika.
Osavõtmine oli kaunis elav, sissetulek õige ilus. Silmatorkav oli see, et nimetatud pidusaalis mitte ühtegi istet peale seinaäärsete pinkide ei olnud.
Laulud kanti mittekokkukõlavate häältega ette. Naljaettekannetega oli nähtavasti kogu publikum rahul. Keelpillide muusikakoor, mis tantsu ajal mängis, oli ka niivõrd organiseerimata, et kokkukõla puudus ja üks mängija teistest ette jõuda püüdis.
Mis puutub pidu korrasse, siis puutus purjus isikuid ja käratsejaid siin ja seal silma, ka saalis tolgendasid nad tantsijate jalus, enamasti poisikese ohtu isikud.
A. Kahre

Ühte koma teist aastast 1912

2012-01-04T09:12:00.002+02:00

Olevik 4. jaanuar 1912
Kodumaa.
an. Antslast. Vastse-Antsla koolimajas peeti jõulu viimasel pühal näitemüüki ja pärast näitemüüki kanti kooliõp. P. Treumuthi juhatusel mõned laulud ette. Näitemüük pandi Urvaste kihelkonna kooli, aga näitemäng „Tiiger“ Urvaste Hariduse seltsi heaks toime. Näitemängust tuli sisse 146 r. 7 kop., välja läks 42 r. 95 kop., ülejääk 103 r. 12 kop. Näitemängust tuli sisse 101 r. 18 kop. , välja läks 23 r. 3 kop., üle jäi sellega 78 r. 15 kop. Pidust osavõtmine oli nii rohke, et piletitest kui ka ruumist puudus tuli. (üldiselt sama jutt ka Meie Aastasada 4. jaanuar 1912)
G(?).V. Urvastest. Meie kihelkonnas on kaheksa valda, kokku peale 11 tuhanda hingega. Viinapoodisid on kolm, millede hulgast kõige suurem lõikus Antsla aleviku omal on. Tema aastane läbimüük on peale 30 tuhanda rubla. Õllepoodisid on viis, milledest jälle kõige tublim Antsla aleviku trahter on. Antsla alev on urvastlaste tähtis kogumise paik. Seal on palju poodisid, seltsisid ja postkontor. Joomisega minnakse liig kaugele. Kõrtside vastu võitlemiseks vallavalitsus misgisuguseid sammusid ei astu. Näituseks hakkas Uue-Antslas olev „Ala“ kõrts mitmeaastase puhkuse peale jälle käima, kuid vallamehed vaatavad vaikides pealt, olgugi et tõkkeid oleks võinud teha. Ennemine valitses siin kaunis rahu, s.o. kui kõrts puhkusel oli, kuna nüüd sagedaste suuri kakelusi ette on tulnud. Urvastes on ka karskuse selts olemas, mis harva oma elumärkisid näitab. Ja mis suudab ka paarikümne liikmeline seltsike ära teha?
-Kooli olud. Urvastes töötavad 16 kooli, nendest üks Lutheri- ja teine Õige-usu kaheklassiline kihelkonna kool. Vallakoolid on kõik üheklassilised ja ühe kooliõpetajaga peale Uue-Antsla, Kergula ja Vaabina. Urvaste kihelkonnakool on oma ruumide poolest liig vilets. Ainult Uue-Antsla kaheklassilisel vallakoolil Urvaste kiheleonnas on maja, mida ajakohaseks võib nimetada. Maja maksab 13 tuhat rubla ja on kahekordne kivi ehitus. Valla poolt on majahoidja ametis. Õpeabinõusid on koolil rohkeste. Tuleval aastal mõtleb vald kolmandat kooliõpetajat veel juurde võtta, nii et õpetust kolmes koolitoas korraga antakse. Muidugi mõista on vallal kaunis raske ehituse kulusid kanda ja praegu on veel rohkeste võlga maksta. Oleks vald ministeeriumi kooli avanud, nagu paljude edumeelsemat soov oli, siis oleks kuludega kergemine toime saadud.
Kooliõpetajate palgad on meie kihelkonnas ikka nagu igal pool viletsad. Nooresoo hariduse eest kantakse kaunis kenaste hoolt. Kellel kuidagi jõudu jatkub, koolitab oma lapsi linnas.

Meie Aastasada 14. jaanuar 1912
Kodumaalt.
Vastse-Antslast. A-n. Hõlpsama lastekoolitamise pärast hakati meil Vastse-Antslas juba ammu kaheklassilist kooli soovima; ühed olivad kaheklassilise ministeeriumi, teised kaheklassilise vallakooli poolt. Peeti suuri sõdasid, mis isegi ajalehtede veergudele ulatusivad. Viimaks jäi vallakooli asi võitjaks ja 1910. a. sügisel avati kaheklassiline vallakool, kus kaks õpetajat töötavad. Kooliõpetajad hakkasivad agarasti juba alguses 4 jaoskonnaga töötama, ilma et neid selleks valla ehk inspektori poolt oleks kohustatud. Nendel kui noortel meestel on nähtavasti rahva kulturaline edenemine südame pääl, sest muidu ei oleks nad, ilma et nendele selle eest midagi maksetaks, neljandat jaoskonda avanud. Kuid inimene ei ela üksi aadetest, tarvis on ka kõhule midagi saada. Ja kooliõpetajad lootsivad ka, et vald, kelle lapsed nende juures koolis käivad, nende tööd hinnata oskab, ning ilmusivad 17. novembril mineval aastal volikogu ette ja palusid kumbgi oma palka 50 rbl. võrra kõrgendada. Asi lükati uue aasta pääle edasi. 4. skp. tuli asi volikogus arutuse alla. Otsustati kooliõpetajatele palga lisa mitte anda. Leidus isegi niisuguseid mõtteavaldajaid, kes tõendada julgesivad, et palgatõstmine kahjulik olla, sest siis antavat kooliõpetajatele võimalus edasi õppida ja ennast edasi harida. Niisugused minna aga kohtadelt pea ära.

Ühinemine

2012-01-03T00:06:00.002+02:00

-Võru kreisis on Karola ja Igaste vallad üheks vallaks ühendatud, niisama Urvaste, Koigu ja Truuta mõisa vallad.

Nukker uudis aasta viimasel päeval

2011-12-31T04:37:00.002+02:00

Võru Teataja 31. detsember 1931
Uue-Antsla härrastemaja viimane kosilane läks.
Hoone on pühendatud parandamata surmale.
Uue-Antsla mõisa härrastemaja ostis Uue-Antsla vald omale koolimaja otstarbeks juba hää hulk aega tagasi. Nüüd aga on vallavolikogu jõudnud äranägemisele, et härrastemaja kooli jaoks üldse kõlbulik pole. Kõigepäält on hoone vana ning kõdunenud ja nõuab liiga suurt remonti, mida vald kanda ei jõua. Päälegi asub härrastemaja kooli jaoks liiga valla ühel äärel.
Kõike seda arvesse võttes otsustas vallavolikogu nüüd ostust loobuda ja sellest ka põllutööministeeriumile teatada.
Sellega on Uue-Antsla härrastemaja nähtavasti ka viimase „kosilase“ kaotanud ning hoone on paratamatult surmale pühendatud.

Isikumaksud

2011-12-31T04:36:00.000+02:00

Võru Teataja 31. detsember 1931
Antslas määrati makse.
Uue-Antsla vallavolikogu jõudis vist esimesena kogu maakonnas kindlaksmäärata maksud tulevase eelarveaasta jaoks. Isikumaksuks määrati meestele 6 krooni ja naistele 3 krooni.

Kolm uudist üksteise järel - peaaegu nagu vallaleht

2011-12-31T04:19:00.003+02:00

Võru Teataja 31. detsember 1931
Urvaste kõrtsimees jäljetult kadunud.
Kaupluse uksed pühadest saadik kinni.
Urvaste kiriku ligidal Alakõrtsis pidas kauplust ühes õllemüügi õigusega keegi Osvald Kivi. Juba mitu aega liikusid kuuldused, et mees olla maksuraskustes. Enne pühi ühel ööl aga oli mees kõige oma kraaminatukesega poest kadunud. Kui pärast pühi ikka veel kauplust lahti ei tehtud, läks asi rahva silmis kahtlaseks ja nii selguski poepidaja kadumine. Praegu on kaupluse uksed kinni ja keegi ei tea, kuhu kaupmees kadus.

Võru Teataja 31. detsember 1931
Uue-Antsla rahvamajast ei saa asja.
Plaanid lükati paremaid aegu ootama.
Uue-Antsla vallavolikogul tekkis juba varakult kavatsus ehitada vallale kohane rahvamaja. Asuti isegi kavade valmistamisele ning maavalitsuse tehnika-osakonna juhataja poolt valmistati kolm rahvamaja plaani. Vallavalitsus esitas need plaanid hiljuti vallavolikogule väljavalimiseks ja kinnitamiseks.
Vallavolikogu asus aga nüüd eriseisukohale. Nimelt leiti, et praegusel kitsal ajal on raske ette võtta rahvamaja ehitamist, mispärast kogu kavatsus tuleb jätta paremaid aegu ootama. Sellekujulist ettepanekut pooldas vallavolikogu täies oma koosseisus.

Võru Teataja 31. detsember 1931
Tubli operett Uue-Antsla oludes.
Peosaal ei suutnud kõiki pidulisi mahutada.
Pühade ajal kanti ette Uue-Antsla haridusseltsi näitetrupi poolt P. Milo ja H. Frey operett „Armunud onu“, mis suurte kiiduavaldustega publiku poolt vastu võeti. Tuleb märkida, et lavastaja oli teinud selles operetis suurt tööd. Tõsine kompliment hra R. Meltsile kui lavastajale selle raske vaeva eest.
Ka üksikutest näitlejatest jäi seekord hää mulje. Peaosa hra Meltsi käes oli meisterlik, nii et publiku aplaus tema arvel oli täiesti õigustatud. Olgu siin veel mainitud prl. M. Krevald näitlejanna Dolly Mirabelly osas, hra K. Taal end. vene kindrali Šumašetsevina, A. Sollmann kunstniku Pintselpotina, J. Kõiv armunud onu tütrena. Üldiselt olid kõik näitlejad hoos ja koosmäng hää.
Rahvast peole oli ilmunud nii rohkesti, et Uue-Antsla rahvamaja ruumikas saal ei suutnud kõiki ära mahutada ja paljud olid sunnitud kodu tagasi pöörama. Sissetulek peost ligi 300 krooni.

Vot kus üks selts majandas

2011-12-29T00:58:00.000+02:00

Võru Teataja 29. detsember 1931
Selts 2000-kroonise kassaläbikäiguga.
Urvaste „Siirius“ tegutseb hoolikalt.
Tänavu sügisel tegi Urvaste „Siirius“ oma avaliku rahvamaja kallal suurema remondi, mis võimalikuks sai selleläbi, et laulupäevast kaunike summa ülejääki jäi.
Rahvamaja sai välise voodri ja ka värvi, nõnda et nüüd maja kõigiti kaunim välja näeb. Et kassas seisvat raha enam ei ole, siis kestab elav tegevus pidude näol juba sügisesest hooajast.
Esimesel jõulupühal oli „Siiriuse“ rahvamajas suurem pidu. Kanti ette operett „Kosjasõit“.
Tänavune liidu kassa läbikäik ulatub võib olla ligi 2.000 krooni.

Uue-Antsla etenduse arvustus

2011-12-29T00:57:00.002+02:00

Ugala 29. detsember 1931
„Helifilm“ Uue-Antslas.
Eeskujulikumaid kohti pidu alal on Võrumaal Uue-Antsla. Siin võib juba näha tõsise püüdmise kõrval ka oskust näidendeid lavastada ja näitlejaid juhtida. Pühadeaegne pidu andis sellest jällegi tunnistust. Mängiti operetti „Armunud onu“. Sisustik võimaldab pöörast nalja. Meie ei saa mängu ja lavastuse juure asuda hariliku mõõdupuuga, kuna siin puht asjaarmastajatega tegemist, kusjuures valik väga piiratud. Seda tõendas ka kujukalt koor, mida püüti sulatada lavastusse, kuid mis sinna siiski hästi ei passinud. Naispeaosis proua Kõiv on laitmatu, tal on lavalist vilumust ja julgust – vististi isegi häältki, sest nähtavasti neelab lava akustika vähemalt poole häälejõust. Prl. Kreevald oli liigagi vahva ja oskas nähtavasti hästi kepiga ümber käia, ainult oma häälest ei saanud ta veel hästi jagu. Arvatavasti ei ole ka selle võitmine tal võimata, kui ainult head tahtmist oleks. Nüüd aga kõlas kõik nagu helifilm läbi halva aparaadi. Meesosades Melts rahuldas liigagi, Taalid muidugi ja ka Sollmanniga võis rahul olla. Sumashedsevi munder oli küll tsipake võõrastav ja liialdus, millest oleks pidanud hoiduma. Üldse kippus riietus mõneski kohas asja juba liig melodramaatiliseks tegema.
Publikut oli rohkem, kui oleks tohtinud sisse lasta. Rahvamaja endaga võib väga rahul olla meie oludes, kuid ühe pisiasja on ehitajad ära unustanud, nimelt väljakäigukoha. Ilma selleta ei ole hästi mõeldav ükski rahvamaja.

Siirius tegi operetti

2011-12-29T00:56:00.002+02:00

Ugala 29. detsember 1931
„Siirius“ tegi ka operetti.
Uue-Antsla eeskujul hakkavad ka naaberseltsid operette lavastama. Esimesel jõulupühal proovis sellega ka Kivaste „Siirius“ oma rahvamajas. Loorbere taheti lõigata „Kosjasõiduga“. Kahjuks tuli asi nigelalt välja. Uue-Antsla tasapinda siin siiski veel nii pea ei saavutata. Kui mänguga veel kuidagi võis rahul olla, siis küll mitte lavastuse ja lauluga. Laulmiseks ei kõlba iga poiss ja tüdruk. Seda tõsiasja ei tohiks ka „Siiriuse“ mehed unustada.
Publikut oli laialt, kuid kuulajad oli nende seas vähe – ei suutnud lava nii palju kaasa tõmmata.

Uusi kruusaauke

2011-12-29T00:55:00.000+02:00

Võru Teataja 29. detsember 1931
Uusi kruusaauke.
Maavalitsus otsustas uusi kruusaauke võõrandada Uue-Antsla vallas Pedaja talu maal ja Linnamäel Proosu talu maal.

No kas on ikka kriis läbi või?

2011-12-29T00:49:00.000+02:00

Võru Teataja 29. detsember 1931
Urvaste koguduse kriis lõpulikult lahendatud.
Pääkoosolekul enne pühi moodustati osaliselt uus nõukogu.
Urvaste koguduses on kriis kestnud suvest saadik. Millest asi alguse sai, teab vist iga koguduse liige. Uue-Antsla ringkonnad, eesotsas end. nõukogu esimehega ja Uue-Antsla soovidega tulid mõttele, et tarvilik on Urvaste koguduse organistina ametisse panna A. Kripsoni, ilma et arvesse oleks võetud, kas nimetatud isik selleks ka küllalt kohane on. Pandigi kirikunõukogu poolt Kripson ametisse. Kuid tuli kokku koguduse pääkoosolek ja leidis, et siin on sihilikult ja sugulaste toetusel A. Kripson ametisse kutsutud.
Kirikunõukogu oli koguni hääks arvanud uuele muusikamehele kahekordselt suuremat palka määrata eelarve korras, kui seda sai endine organisti k.t. J. Kolk. Seekordne pääkoosolek kinnitas endise organisti k. t. J. Kolki uuesti ametisse, kuna aga nõukogule Kripsoni valimise pärast umbusaldust avaldati.
Siit algas lööming. Uue-Antsla ringkonnad Kripsoni pooldajatena kutsusid teise pääkoosoleku kokku, sest leiti, et J. Kolki ametisse kinnitamine on sündinud liialt väikse pääkoosoleku ees.
Järgmine pääkoosolek paisuski suureks, kuna mõlemailt poolt kokkutulemiseks tööd tehti. Ka teine pääkoosolek, millest osa võttis 152 kog. liiget, mõistis Kripsoni valimised hukka ning kinnitas ametisse esimese pääkoosoleku eeskujul J.Kolki.
Arvatavasti selletõttu, et õpetaja J. Valk Kripsoni isikut organisti kohale ei toetanud, arvati hääks Uue-Antsla ringkondade poolt nüüd juba õpetajale kallale tungida vallandamise sihiga. Algasid suured reklaamartiklid ajakirjanduses, kus vahetpidamata J.Valki vallandamisest jne. räägiti. Jällegi määrati pääkoosolek, mis nüüd enne pühi ära peeti ja mille päevakorras õpeta J. Valki vallandamine seisis.
Nüüd valmistasid mõned tasakaalukamad koguduse liikmete soovil eri kandidaatide nimekirja kirikunõukogu 1/3 osa liikmete valimiseks, kuna kirikunõukogu poolt loomulikult oma nimekiri oli esitatutud.
Pääle valimisi selgus, et koguduse liikmete erinimekiri on kõik oma kandidaadid läbi viinud, kuna nõukogu poolt esitatud nimekiri ainustki kandidaati nõukogusse ei suutnud saata.
Nüüd on siis Urvaste kirikunõukogu sihilikule tegevusele piir pandud, kuna uute nõukogu liikmete juurdetulemisega Uue-Antsla ringkonnad enam mõjule ei pääse. Loodetavasti teeb uus nõukogu asjalikult koguduse kasuks tööd.

Rahu majas? Eks me näe!

2011-12-24T12:15:00.000+02:00

Elu 24. detsember 1931
Pühadeks Urvastes rahu majas
Koguduse pääkoosolekul valiti uusi nõukogu liikmeid ja lükati eelarve tagasi.
Urvaste koguduse erakorraline pääkoosolek peeti pühapäeval, 20. dets. õpetaja majas. Koosolekule oli ilmunud koguduse liikmeid õige rohkelt. Koosoleku eelpäevadel tehti kõvasti Vaabina ja Urvaste valdades kihutustööd ning koosolekule ilmus õige suur arv õpetaja Valki frondimehi. Koosolek oli võrdlemisi vaikne, saadi läbi vaiksema sõimuga. Esimese päevakorra punktina seisis 1/3 nõukogu liikmete valimine. Antsla meeste poolt esitatud nimekiri tühistati mõningate puuduste tõttu ning uuteks nõukogu liigeteks pääsesid eranditult kõik Urvaste ja Restu mehed – Valki poolehoidjad. Kuna Valki poolehoidjad koosolekul rõhuvas enamuses seisid, siis lükati ka koguduse eelarve tagasi, milles oli kärbitud tublisti õpetaja palka. Koosolekul otsustati koguduse teenistusse palgata uus organist. Näib, et pühadekski Urvaste koguduses rahu majja saab.

Sahkermahker aastal 1921

2011-12-24T12:14:00.001+02:00

Eesti Politseileht 24. detsember 1921
Riigimõisa valitseja süüpingil.
1919. aasta lõpul riigistatud Vana- ja Uue-Antsla mõisate revideerimise-käigul leidis sellekohane kommisjon, et mõisa hoolekande-valitseja Jaan Rõõmus mõisa varandust kõrvale oli toimetanud ja oma kasuks tarvitanud. Tunnistajate läbi tehti kindlaks, et Rõõmus augusti lõpul mõisa aidast 39 puuda nisu võtnud, püüliks jahvatada lasknud, millest osa kellelegi pagarile müünud; mõisa linnastest oli ta 16 ½ puuda omale õlletegemiseks tarvitanud ning Kersna karjamõisa rentniku poolt tema kätte makstud puhtakasu maksusumma kassaraamatusse sissekirjutamata jätnud. Peale selle oli Rõõmus mõisa tarviduseks kolm pargitud loomanahka ostnud ja need väljaminekuna hobuseriistade parandamiseks raamatutesse kanda lasknud, kuna tõepoolest ainult pool nahka ära oli tarvitatud ja ülejäänud osa Rõõmuse erakorterisse paigutatud. Peale kuritarvituste avalikukstulekut tasus Rõõmus tema läbi sündinud kahju mõisa kassasse ära, peale linnaste, mille väärtus 1650 marka.
Asja kohtulikul arutusel 21. juunil s.a. mõistis Tartu-Võru rahukogu, karistusi koostades, kaebealuse Jaan Rõõmuse üheks aastaks vangi, 1000 marka kohtumaksu ja põllutööministeeriumi heaks 660 marka kahjutasu maksma.
Otsuse peale kohtupalati apelleerides, seletab Rõõmus, et mõisa aida võtmed tema käes pole olnud ja tema linnaste kadumisest midagi ei tea; tema poolt ära müüdud jahu olnud tema eraomandus, sama ka linnaksed, millest ta omale kalja teinud; ka olnud temal kui mõisa valitsejal täieline õigus mõisa varandust neis ruumes pidada, kus see temale kõigekohasem paistnud.
Kohtupalat muutis rahukogu otsuse ja mõistis Rõõmuse 9 kuuks vangi ning 500 marka teiseastme kohtumaksu maksma; põllutööministeeriumi tsiviilnõudmine jäeti rahuldamata. -

Kolumn Uue-Antsla elust aastal 1921

2011-12-24T12:12:00.000+02:00

Võru Teataja 24. detsember 1921
Pildike Uue-Antslast.
Uue-Antsla vald, mida kahtlemata üheks rikkamaks, suuremaks ja ärksamaks Võrumaa valdadest peetakse, oli seda ainult kaugemas minevikus – mitte nüüd.
Valla keskpunktiks on nagu mujalgi vallamaja, kus ka valla algkool asub. Kaugelt vaatajale, möödasõitjale pakub see suur, kahekordne kivimaja, mis enne sõda oma kümme tuhat maksma tuli, ilusat vaadet. Astud aga vallamaja õue, muudab pilt ennast täiesti, rõhudes nägemise orgaane: vanad remondi tööde jätised vedelevad hunikus siin ja sela, hobuse sõnniku ja muud mädanema löönud aastate kestel kogunud jätisehunikud laotavad kihvtist õhku laiale.
Sammud koolimaja poole mööda puiestiku taolist maariba, mis viimasel suvel karjamaaks on muudetud: siin ja seal lamavas sõnniku hunikud marjapõõsaste vahel ja tee ääres. Ümber nägusa maja, kus mängu-muru ehk jalutusplats oleks pidanud olema, vedelevad samuti remondi tööde jätite hunikud ja pudeli killud. Koolimajast lõuna-hommiku pool kerkib suur hall hoone taeva poole. See on magasiait, maja, mille pärast suuri sõna sõdasid on peetud.
Juba aastaid seisab ta tarvitamata, ainult mõnikord kihab temas elu. See on siis, kui Vanemuine ilusatel pühapäeva õhtutel selle maja kohal lehvib ja Kungla laste rõõmsat laulu pealt kuulab: siis peab Antsla Rahvaharidusselts oma pidu-õhtut.
Isuga kuulab siis kohalik noorsugu siinsete seltsitegelaste nalja pealt. Maja hallitanud seinad ei jõua seesviibijate meeleolu tumestada, olgugi et näitelava ilma dekoratsioonita ja samuti ka ettekanded aegades hallitanud vaimu esitavad. Kantakse aga midagi tõsisemat ja ajakohast ette, siis on unist olekut märgata, - oodatakse lõppu, millal kuulus „Limm“ ette astub ja kui laulurästas laulab:
„Hi, ha – Antsla – kuulus oled sa, laulukaja, sõimukaja, kaardimooriga.
Siis algab tants seltsi keelpillide orkestri saatel. Tuju ülendab veel rohkesti voolav „vabariik“ ja varstigi on saalis kaks muusikat – kutsutud ja kutsumata.
See on siis selle halli maja saladus XX ne aastasaja kultuuriinimeste teater …
Hallist majast viib ilus puiestee ligi aastasaja vanuste puudega vallamaja trepi ette. Maja sissekäigust pahemat kätt on vallamaja viljapuu aed, ilusate ilupuudega ümber piiratud.
Aed, mis kolm aastat maas, vajunult ja lagunenult vedeles, on nüüd ometi üles tõstetud ja ära parandatud, ainult – et aiapostide ostmiseks mitte raha kulutada, arvasid vallaisad heaks aeda ilupuude külge kinni naelutada.
Meie esiisad said juba sellest aru, olgugi, et neid raske orjus rõhus, kui suur tähtsus on ilul ja nad istutasid vallamaja ümber, mis nende ühine omandus oli, ilupuud. Neil oli ilutunnet! Aga meie aja vallaisad tahavad seda hävitada. Trepp, mis vallamajasse viib, on lagunenud ja võib nii mõnelegi kõrge kontsa kandjale kahju sünnitada … Laiade räästaste alla on vallavalitsuse kuulutused ja teated üles löödud. Siin on aastakümnete naelad seina sees ja räägivad meile endistest aegadest …
Viimaks julged sisse astuda eeskotta, kus aga minutitki seista ei usalda, õigem ei kannata, sest ninasse tungib paha lõhn, mis otse väljakannatamata, iseäranis suvel.
Kus on meie tervishoid? Suvel lugesime seinalt: „Väljakäigu kohad hoitagu puhtad, neid pestagu ja desinfitseeritagu iga päev,“ – aga rohkem lugeda ei saanud, sest hais sundis lahkuma …
Viimaks astume ootamise tuppa. On teine kaunis ruumikas. Põrandalt võib aga julgesti labidaga maad kaevata, - ime, et seda veel köögivilja aiaks ei tarvitata.
Pahemat kätt seina ääres on valge, ilus gaseeritud kividest ahi, seinad aga on piibusuitsust mustemad ja kasimata. Nurgas lamavad nädalate pühkmed, mida välja kasida ei näe kellegil aega olevat. Viimaks võtad mütsi aupaklikult peast ja sammud arvatava kantselei ukse poole, et sisse astuda. Kantselei on ootetoast vähem, kuid oma sisseseade poolest teine:
Keset tuba on suur laud, mis paberitega ja raamatutega üle kuhjatud. Laua katteks on mingisugune must narmendavate äärtega ribul, mille koht küll kolikambris peaks olema. Edasi on kaks kappi ja aktide riiul, mille peal nähtavasti aastate tolm lamab. Kappide otsas on vanad tsaaride kullatud raamidega pildid – nagu oodates, mil hoolikad käed neid ja tolmust puhtaks pühiks ja seintele riputaks.
Ühes nurgas on vana kohtu kull hulga pudelite keskel, pea norgu vajunud, rebitud tiibadega. Mustuse poolest seintel, samuti ka põrandal ja igas kohas ei jää see ootetoast sugugi maha. Tuba ei ole vist küll mõni kuu pesemist näinud, kuna akendel ei tea kui kauaaegne kärbse mustus on. Peab imestama, kuidas temas inimesed töötavad ja sealjuures kõigega rahul on.
Selle asemel, et korda pidada, pannakse vallamajas piibud suitsema, sülitatakse põrandale ja kui keegi arukam nõudvam inimene julgeb tähendust teha, vastatakse hooletult: „See on ju vallamaja, ma võin siin teha mis tahan!“
See on siis selle ärksa valla komblus? Sündimisest saadik tahab siin igaüks tark olla ja asja oma seisukohalt vaadelda, üleüldist korda kõrvale heites. Sellepärast on igaühe kohus, kellel vallamaja puhtuse ja korra üle midagi ütelda on, mõjuvalt selleks välja astuda. Tehku seda uued, mida vanad ei teinud. Kõige rohkem peaks see sekretärisse puutuma, kelle kohus on vallamajas korda pidada – korra reeglid igale poole üles seada. Viimasel ajal on ju asi vähegi muutunud. Vähemalt vanad tsaariaegsed jätised on ära kraamitud ja kantseleid puhastud. Mis puutub aga muusse korrasse, siis ei taha see sugugi muutuda: tõmmataks piipu endiselt.
Loodame, et ka teised pahed kord kaovad ja et vallamajas kui ka ta ümbruses täieline kord ja puhtus saab valitsema.
-rg -

2011-12-20T08:02:00.000+02:00

Kolhoosi Elu 20. detsember 1951
Lühiteateid rajoonist
Hea agitpunkt
Sm. Oleski juhtimisel kulgeb Antsla Põllumajandustehnikumi agitpunktis töö plaanipäraselt. Agitaatorid peavad vestlusi ja tutvustavad valijaid rahvakohtute valimismäärustikuga.
Kogunedes pärast töölõppu agitpunkti, kuulavad valijad seal raadiot, valveagitaatori vestlusi, loevad ajalehti ja vestlevad töösaavutustest ning tootmistöö küsimustest.
See agitpunkt on saanud ümberkaudsete kolhooside liikmeile ja Antsla Põllumajandustehnikumi Õppemajandi töötajaile vaba aja veetmise armsamaks paigaks.
V. KÄSPRE

Toorainet tööstusele
Neil päevil täitis Edasi kolhoos lina kontraheerimise lepingu 150 protsendiliselt, andes lepingus ettenähtud 902 kg kiu asemel 1353 kg kiudu.
Kolhoosi ehitusbrigaadi liikmed A. Mandel ja A. Lees valmistasid töö hõlbustamiseks linaropsimise agregaadi, kindlustades sellega lina andmise tööstusele ennetähtaegselt ja üle plaani.
Üleantud linakoguse eest saab kolhoos progressiivse tasusüsteemi alusel enam kui 12000 rubla.
E. ZIRK

Marutaud ja usuõpetus

2011-12-19T06:24:00.002+02:00

Ugala 19. detsember lk 6
Võrumaalt
Vaabinlased nõuavad usuõpetust. Vaabina lastevanemad nõuavad ägedalt usuõpetusele erilise rõhu panemist omas koolis. Seda nõuet on ka õige ägedalt avaldatud lastevanemate koosolekul. Süüdistatakse õpetajaid ja õppenõukogu, et see olla loid usuõpetuse küsimuses.
Kuuldavasti hakatavat ka peale pühade Vaabina koolis usuõpetusele rohkem rõhku panema.
Marutaud Vaabinas Vaabinas olla liikumas marutaudi kahtlasi koeri. üks sarnastest koertest on hiljuti ühte kohalikku peremeest hammustanud. Viimane on Tartu haiglasse saadetud.
Marutaudi kahtlaste koerte liikumine hoiab ümbruskonda ärevuses.

Julge ujuja

2011-12-19T06:24:00.001+02:00

Ugala 19. detsember 1931
„Julge ujuja“ Vaabinas.
Keskmisel jõulupühal mängitakse Vaabinas rahva raamatukogu seltsi poolt „Julge ujuja“.

Assistendi kosjalugu

2011-12-19T06:21:00.000+02:00

Elu 19. detsember 1931
Ameerikalik kosimine U.-Antslas
Assistent tuli, nägi ja võitis.
Uue-Antsla noormehed T.K. ja assistent J. tipsutasid mõni päev tagasi Antsla tornirestoranis. Assistendile meeldis esimesest silmapilgust noor ettekandja preili, kes hiljuti Tsoorust Antslasse asus. Sooja pää juures ei jäänud ka süda külmaks, vaid noormees pidi puistama preilile välja oma südamesopi saladused. Järgnes sealsamas restoranilaua ees abieluettepanek, mis ka vastu võeti. Pühapäeval pidi mindama alevivalitsusse registreerimisele. Tehti kindel leping, mille murdmine oleks toonud noormehele 100 kr. maksu. See kiire asi läks veelgi kiiremaks. Päriti alevivalitsuselt telefoni teel järele, kas ei saaks registreerimist toimida erakorraliselt juba samal päeval. Saades säält jaatava vastuse, toimiti ka see kähku – ja järgnesid samas torni all pikad kihluse- ning kosjaviinad.

Kogudust ähvardab pankrot?

2011-12-19T06:17:00.002+02:00

Elu 19. detsember 1931
Pristavihaamer ähvardab kogudust
Urvastes uus jõukatsumine 20. dets.
Pühapäevaks, 20. detsembriks on kutsutud kokku Urvaste koguduse erakorraline täiskogu koosolek. Koosoleku päevakorras figureeris terve rida küsimusi, millest võib oleneda ära koguduse saatus. Päevakorra järele valitakse nõukogusse 1/3 liikmetest, arutusele tuleb 1932. a. eelarve. Koosolekul tulipunktiks kujuneb kahtlemata õpetaja J. Valki palgakärpimine ja ametlik lahkumise tähtpäeva kindlaksmääramine. Urvaste koguduse varandusi ähvardab pristavihaamer. End. õpet. Stein esines koguduse vastu 200-tuhandelise nõudmisega, samuti on võlad kohutavalt kasvanud selle aja kestes, mil õp. Valk on olnud koguduse hingekarjaseks Urvastes. Iga koguduse liikme otsekohene südamesoov peaks olema, et oma koguduseelu jällegi õigeisse rööpaisse läheks. Sellepärast peaksid kõik koguduse liikmed tulema eranditult koosolekule, et päästa oma kogudust veel viimasel silmapilgul.

Urvaste nooredkotkad eeskujulikud

2011-12-19T06:11:00.001+02:00

Elu 19. detsember 1931
Urvaste nooredkotkad eeskujulikud
Läinud pühapäeval toimus Urvaste noorkotkaste rühmas järjekordne pesakotka katsete sooritamine. Katsed sooritasid hästi ja nimetati esmakordselt pesakotkasteks 8 rühmaliiget. Üldse on rühma tegevus olnud edukas: pääle katsete on korraldatud hulk teaduslikke ja õppesisulisi koondusi, kaheturniir rühma kahemeistri nimele, võrkpalli võistlusi ja harrastatud kergesporti ja suusatamist. Rühmal on kavatsus pidada pidu, milleks näidend juba ära õpitud. Päevakorral on mitmed võistlused naaberrühmadega, algamas on salkade vahelised võistlused rühmas, samuti male- ja kaheturniirid 1932. a meistri nimele, uute kats. sooritamine jne.
Rühma vanakotkaks on kohalik algkoolijuhataja Julius Jaek ja kotkaks Karl Raud. Rühmas on 18 liiget, peamiselt algkooli õpilased. Antsla noortemalevkonnas kuulub Urvaste rühm eeskujulikumate hulka.

Kaitseliit näitas kino

2011-12-15T12:55:00.002+02:00

Võru Teataja 15. detsember 1931
K.-l. kino Kuldres.
Antsla malevkonna kino oli laupäeva õhtul oma ringreisiga Kuldres. Väntamisel oli „India“ hauasammas. Osavõtt elav, ning rahva vaimustus pildi üle suur. Mõned käisid vaatamas juba neljas kord.
Lõpuks korraldas kohalik komp. tantsu, millest samuti osavõtjaid rohkesti.

Kirikuõpetaja Stein nõuab sõja ajal jäämata saanud palka

2011-12-15T12:37:00.001+02:00

Võru Teataja 15. detsember 1931
Saksamaa pastor nõuab Urvaste koguduselt maksu
Okupatsiooniaegse õp. Steini suur isu – nõuab 338 kana ja muud.
Riigikohtus oli arutusel Saksamaal elutseva endise Urvaste koguduse õpetaja Alfred Steini nõudmise asi. A. Stein oli annud Tartu-Võru rahukogule nõudmise, milles seletas, et ta olnud 1. jaanuarist 1918. a. kuni 1919. a. Urvaste koguduses õpetajaks. Õpetajaks olemise ajal jäänud tal saamata osa regulatiiv palka, näiteks 141 vakka rukkeid, 114 vakka otri, 94 vakka kaeru, 338 kana, 700 naela linu, 330 puuda heinu ja 124 sülda puid, mida ta palus koguduselt välja mõista.
Kohtus koguduse volinik vaidles nõudmisele vastu, tähendades, et praegune kogudus ei ole eelmise järeltulija ja nõuda oleks võinud üksikutelt kogudusliikmetelt. Rahukogu aga otsustas A. Steini kasuks koguduselt välja mõista 128 vakka rukkeid, 102 vakka otre, 84 vakka kaeru, 308 kana, 261 kg. linu, üle 4000 kg. heinu ja 374 ruutmeetrit puid.
Kohtupalat kinnitas selle otsuse, mispärast kogudus edasi kaebas riigikohtusse, kus kaevatud otsus tühistati ja asi kohtupalatile uueks otsustamiseks tagasi saadeti.

Paras segadus selle Uue-Antslaga

2011-12-13T04:45:00.001+02:00

Võru Teataja 13. detsember 1921
Uue-Antslast.
Suurte jõupingutuste, isegi tülidega on nüüd ka meie vald teistele järele jõudnud. Nagu teada, valiti ka meile juba siis, kui mujalgi uus vallanõukogu, isegi vallavalitsus moodustati, kuid tegevusesse astus ta alles vähe aja eest.
Juba esimesel nõukogu koosoleku päeval otsustati uued sekretääri ja tema abilise valimised ette võtta. Kavatsetud plaan viidi ka läbi: valiti järgmisel koosolekul uued sekretäärid, - protokolle nende kinnituseks maakonna valitsuse administratiiv osakonnale ette pannes.
Mainitud protokolli maksvaks tunnistamise juures maakonnavalitsus takistusi ei teinud, - nõuti ainult valitud sekretäride ilmumist maakonna valitsuse ruumidesse eksamineerimisele, ühtlasi nõuti ka kohe uute ametitäitmisele asuda. Mainitud maakonna valitsuse ringkirja ei kuulutatud aga vallavalitsuse poolt asjast huvitatuile, vaid ainult kuulu järele ilmus valitud sekretäär abi N. Marits eksamineerimisele, kuna sekretääri hra O. Kõiv oma tunnistused eksamineerimise üle Tartu maak. val. ette pani.
N. Marits’ast saadeti ka kordamise kiri, kus uuesti uute ametisseastumist nõuti. Ja viimaks paljude sekelduste ja kuulsa M. P. protestidega, astusid uued sekretärid ametisse, arvates 27. okt.
Elu ja jõudu uutele poliitilise elu juhtidele.
-rg-

Nii tööl kui ka koolis

2011-12-12T10:47:00.001+02:00

Töörahva Elu 12. detsember 1961
Kahel rindel
Kuldre kolhoosi mehhanisaatorid on praegu kibedalt ametis traktorite ja põllutöömasinate kontrollimise ja remontimisega. Koos teistega teeb seda tööd ka traktorist Otto Suvi. Lühikesed päevad mööduvad kiires tegevuses. Ent õhtu saabudes ootab noort mehhanisaatorit hoopis teistlaadne amet – ta on Kuldre maanoorte kooli 8. klassi õpilane, ja nagu koolist teatatakse, väga hea õpilane.
Kuldre maanoorte kooli tuli tänavu 16 õpilast. Peale nimetatu õpivad siin Kuldre kolhoosist veel arveametnik H. Klaar, põllutöölised E. Haller, A. Lindlaan, I. Palloteder, H. Pajula, „Edasi“ kolhoosist õed A. ja E. Hainas, M. Pangsepp Uue-Antsla Võitööstusest ja veel mitmed teised.
Kõik nad on tublid niihästi tööl kui ka koolis. Noortel jätkub tahet ja jõudu ka kahel rindel võitlemiseks. E. KURN

Kooli näitering 1951

2011-12-10T00:59:00.000+02:00

Kolhoosi Elu 10. detsember 1951
Hoogne tegevus näiteringis
Urvaste 7-kl. kooli õpilasringidest tegutseb käesoleval õppeaastal edukamalt näitering.
Praegu õpivad näiteringi liikmed õpetajate juhatusel Stalini preemia laureaadi S. Mihhalkovi näidendit „Punane kaelarätt“, mis tuleb ettekandmisele kooli nääripeol.
Peaosades esinevad õpilased L. Laud, V. Lõo ja J. Uibopuu.
L. KAPP

Nipet-näpet Uue-Antslast. Üsna kollane:)

2011-12-08T11:49:00.000+02:00

Ugala 8. detsember 1931
Nipet-näpet Uue-Antslast.
Et see miljon, mis kord tuli Uue-Antsla, on juba ära kulunud, sest miljonisaaja pani tütre ärimehele mehele, kel ka mõnesuguseid ärilisi kohustusi – siis on miljoni isu veel ka Uue-Antsla inimesil, juure arvatud ka endine miljoni võitja, kel veel abiellumiseealne näitsik kodus. Uue-Antsla „julgemad“ tellivad ohtrasti loositähti, küll neid, mis võidavad 521, küll neid, mis 166, küll neid, mis 125 korda jne. – sealjuures võib veel saada auto, maja, või tea mille omanikuks. Kes siis ei taha kehval ajal rikkaks saada.
Uue-Antslas on ka üks eeskujulik naisemees – naine elab tal aga Urvastes. Päev ajal on mees töös oma talus Uue-Antslas, öösel aga läheb „ehale“ naise poole – see vist jälle üks „kultuuri edusamme“. Naine olevat tsipake „suurt vaimu“ täis, ei tahtvat enne tulla mehe poole, kui mehel majapaberid käes. Et aga noorperemehel palju „tsõtse“ ning ka mujal palju muid kohustusi, siis ei ole ka nii lihtne neid „pabereid“ saada ja moodne abielu võib säilida surmani.
Siin nagu igas kohas omad kanged seltsid. Ühes seltsis on 3 juhatuse liiget, kelledest 2 on mees naisega, siis peetakse seda perekondlikuks seltsiks. Kõige hullem on veel see, et proua on ilusa näoga ja lahke käitumisega, siis on seltsil kaua võimalik püsida ühe perekonna a ja o all. See asjaolu teeb aga tsipakene tuska mõnele laiema silmavaatega liikmele, oleks ju igas kohas ja paigas vaja „tuulutamist“. Tuleb pidudel tänamiskõnede ajal ette, et „mina tänan osavõtu eest publikut lahkesti ja selts ka tänab.“ Aga mulle meeldib kangesti see proua!
Uue-Antslas ei ole ka kangetest meestest puudust, seda tõendab Kassikolga meeste „rabelemine“ nädalapäevad tagasi. Said teised küll mõned head „tonksamised“ alevi meeste käest, kuid ega’s maamehed jaksagi võidu „rüseleda“ linna antvärkidega, sest alevimehed on juba õppinud „tupitsategijad“. Kassikolga mehed olid aga seekord alles „proovimas“, ühel olevat isegi kriimustus, aga ega’s õppimine kunagi pole kerge.

Urvaste koolimaja ehitus käib

2011-12-08T11:48:00.000+02:00

Ugala 8. detsember 1931
1932. a. sügiseks valmib ajakohane koolimaja Urvastes.
1930. a. suvel põletas pikne Urvaste koolimaja. Et aga ilma koolimajata läbi ei saadud, siis hakati 1931. a. kevadel uut ehitama. Nüüd on maja juba katuse all, ainult puuduvad veel uksed ja aknad ning muu sisemine värk. Maja ehitas tuntud ehitusmeister Ed. Wulf, uksed ja aknad teeb tisler Joh. Raudsepp Restust. Ehitustööde otsekoheseks järelvalvajaks oli Urvaste vallavalitsus eesotsas vallavanem P. Maarits’ega, kuna üldine järelevalve kuulus Võru maavalitsuse inseneri võimupiiridesse.

Huvitav, päris vana uudis läks lehte

2011-12-08T11:30:00.001+02:00

Võru Teataja 8. detsember 1921
Uue-Antslast
13. oktoobril pidas kohalik rahvahariduse selts oma üleüldist koosolekut.
Päevakorras oli:
1) Seltsi kümne aasta juubel ja tema pühitsemine.
2) Lipu muretsemine j. n.e.
Tehti otsuseks seltsi kümne aasta tegevuse päeva 3. jaanuaril 1922. a. pidulikult mälestada.
Selleks päevaks korraldada perekonna-õhtu seltsi liikmete jaoks õhtusöögiga.
Edasi otsustati pidule paluda kaugel viibijaid seltsi asutajaid liikmeid, naabri seltsi tegelasi ja auvõõraks maakonna hariduse edendajad.
Seltsi liige, kes soovib pidust ja õhtusöögist osa võtta, peab maksma sada marka.
Edasi otsustati selleks päevaks seltsile lipp muretseda pealkirjaga „Antsla Rahvahariduse Selts“ ja embleemiga, mis kujutab lahtist raamatut ja küünla jalga põleva küünlaga. Mainitud lipu muretsemiseks pööras juba ennem seltsi eestseisus Tartu Eesti Naisseltsi poole palvega, lippu teha.
Et aga sealne töö, lipu hind ümber kaheteistkümne tuhande maksma oleks tulnud, otsustati lipp kodusel teel valmistada, mis muidugi märksa odavam tuleb.
Lõpuks oli uute liikmete vastu võtmine.
Selsamal päeval oli korraldatud ka seltsi poolt karskuskõneõhtu. Kõneles cand. jur. Hiob aine üle: Alkohol ja hingelised kalduvused.
Rahvast oli rohkesti, kord eeskujulik.
-rg-

Kirjavastused
-rg. Uue-Antslas. Alles nüüd jõudis kord teie sõnumite kätte. Soovitav oleks aga, et lühemalt kirjutaksite, üks sõnumidest on liig pikk, ei saa äramahutada. Käsikirja vahelt leidsime ühe Tartu-Valk raudtesõidu pileti – on tal mingisugune tähtsus.

Üsna Vaabina-keskne leht

2011-12-05T13:37:00.001+02:00

Võru Teataja 5. detsember 1931
Tint kooli
TINT KOOLI.
Vaabinas otsustati koolidesse muretseda õpilaste jaoks tint ja tindipotid ning õpperaamatukogu.

Võru Teataja 5. detsember 1931
Vaabina nõuab laenu.
Vaabina otsustas koolimajade ehitusfondist väljalaenatud summad sisse nõuda kuni aprillikuuni 1932. a.

Võru Teataja 5. detsember 1931
Rahvamaja Vaabinasse.
Vaabina lubati magasiait rahvaraamatukoguseltsile jäädavaks omanduseks rahvamaja otstarveteks.

Viisaastaku esimese aasta aruanne

2011-12-04T00:26:00.000+02:00

Töörahva Elu 4. detsember 1971
Kolm küsimust „EDASI“ kolhoosi esimehele KARLA RISTILE
1. Kuidas edeneb viisaastaku esimese aasta ülesannete ja kohustuste täitmine?
„Hästi! Saagid olid head: teravilja saime 31,4 ning kartuleid 264 tsentnerit hektarilt. Piima müüme riigile juba üle plaani, eile täitsime ka loomade müügi ülesande.
Hea töö eest põllumajanduse mehhaniseerimisel määrati meie majand Üleliidulisest Rahvamajanduse Saavutuste Näitusest osavõtjaks. Eile saatis põllumajandusvalitsus meie näitusematerjalid Moskvasse näitusekomiteele.“
2. Mis on põlluharijail käsil?
„Sügisel saime kätte majandi maade esimese põhjaliku kaardi. Nüüd on agronoom Jaan Peetsil (pildil paremal) ja põllundusbrigadiril Eduard Teel käsil uute külvikordade sisseviimine.
Praegu edenevad hästi orgaaniliste ja mineraalväetiste vedamine ja põllulelaotamine ning kompostmulla vedu. 20. detsembriks tahame täita linavarumise plaani.
3. Mis on uudist?
Kartulikuhjade lahtivõtmisel loobusime esiisade-aegsest käterammu proovimisest. Suruõhuhaamriga võtavad traktorist ja tema abiline päevas vähemalt 3 kuhja lahti. Tööviljakus tõusis kolmekordselt. Mis aga kangiga raiumine kätele ütles! Nüüd on meil selliseid mehhaniseeritud lahtivõtjaid kaks komplekti, üks teenindab Urvaste ning teine Vaabina ja Keskuse osakonda.

1941. oli traktorite nõudlus olemas

2011-12-04T00:24:00.000+02:00

Võrumaa Teataja 4. detsember 1941
Soovitakse osta
traktorit.
Pakkum. hinna ja andmetega saata: P. Müürsepp, Urvaste ag.

Halvad vahekorrad viisid süütamiseni

2011-12-03T00:01:00.002+02:00

Võru Teataja 3. detsember 1931
Naine võeti vahi alla.
Möödunud laup. süttus Uue-Antslas Aleks. Suvi ristikheina rõuk põlema ja hukkus tules. Ühes 800 kilo heintega.
Juurdlusel selgus, et rõuk on põlema süüdatud ligidal elava Marie Ruuderi 8-aastase poja Karl R. poolt. Et poisi teos ka ema, Marie Ruuder, kes Aleks. Suviga halvas vahekorras, teadlik peaks olema, võeti ta vahi alla. M. R. seletab, et temal pole midagi aimu poisi teost. Kriminaalpolits. on asja omakord uurimas.

Lühiteateid aastast 1951

2011-12-02T15:47:00.001+02:00

Kolhoosi Elu 2. detsember 1951
Lühiteateid rajoonist
Huvitav loeng
29. novembril esines Urvaste 7-kl. kooli ruumes loenguga Rahvakohus kodanike õiguste „kaitsel“. Võidulipu kolhoosi liige, kommunistlik noor Heino Raudsik.
Huvitavat, sisukat ja näidete rohket loengud rahvakohtute ülesannetest töörahva õiguste kaitsmisel oli kuulamas arvukas pere agitaatoreid ja kolhoosiliikmeid.
E. ROON

Noored astuvad tööjõureservide koolidesse
Iga päevaga suureneb noorte arv, kes asuvad õppima tööjõureservide koolidesse, et omandada neid huvitavat elukutset.
Eile asus järjekordselt Ahtmesse Vabrikukooli nr. 5 teele 4 noort Võidulipu kolhoosist. Õde ja vend Liivamäed, Velda Varjun ja Ants Mäe. Tüdrukud tahavad omandada maaleri või krohvija eriala, noormeeste sooviks on saada tublideks ehitajateks.
D. KAHARI

Taas tulekahju

2011-12-01T00:13:00.001+02:00

Võru Teataja 1.detsember 1931
Tulekahju Urvastes.
Laupäeva õhtul 28. skp. kella 18.30 ajal süttus Urvaste vallas Koigo asunduses elava asunik Villem Uini elumaja maani maha. Omanik hindab kogu kahju 2000 kr. pääle, hoone oli kindlustatud K.S. „Omas“ 200 kr. eest.
Millest tuli alguse sai, pole senini teada.

Male ja kabe 1951

2011-11-28T10:51:00.000+02:00

Kolhoosi Elu 28. november 1951
Meile kirjutatakse
Selgusid parimad
Urvaste 7-kl. koolis lõppes mõni päev tagasi male ja kabe võistlus kooli parima nimele. Males osutus parimaks Vambola Oja, kabes aga Jaan Uibopuu. Äsjalõppenud võistlus lähendas õpilasi veel enam huvitavatele mängudele.
Ü. SEPP

Kooliõpetajad ei võta seltsielust osa, muidu hoogne

2011-11-26T00:00:00.001+02:00

Ugala 26. november 1931
Vaabinas seltsielu hoogne
Vaabina seltsielu on võrdlemisi elav. Selleks aitab suuresti kaasa asjakohane rahvamaja eeskujuliku näitekavaga. Seni on seal lavastud ikka ainult uusimaid ja väärtuslikke näidendeid.
Seltskondliku elevuse loojateks on peaasjalikult kohalik raamatukogu selts ja naiskodukaitse.
Pahandust seltskonnas on tekitanud asjaolu, et kooliõpetajad peale koolijuhataja hra Rööpi seltskonna tegevusest osa ei võta.

Kaks eeskujulikku maskeraadi.
üks Põlgastes, teine Vaabinas.
Võrumaal on maskeraadid kuulsad korralageduse poolest, kuid möödunud pühapäeval oli maskeball Lahe Rahvaraamatukogu Seltsi poolt Põlgaste härrastemajas ja Vaabina Rahvaraamatukogu Seltsi poolt kohalikus rahvamajas. Kord oli eeskujulik. Ainult Vaabinas suitsetati saalis natuke palju. Mõlematest maskeraadidest oli elav osavõtt. Vaabinas oli pidulisi isegi Antslast ja Uue-Antslast. Parematele maskidele anti auhinnad.

Huvitav seos - mis paneb inimesi tööle

2011-11-25T14:37:00.000+02:00

Kolhoosi Elu 25. november 1951
Meile kirjutatakse
Metsatööd lõpetatakse ennetähtaegselt
Seoses Eesti NSV rahvakohtute valimise väljakuulutamisega tõusis tunduvalt Siiriuse kolhoosi liikmete tööentusiasm.
Kolhoosnikud andsid sõna lõpetada metsatööd ennetähtaegselt. Raietööd 25. novembriks, veotööd 10. detsembriks. Et pidada antud sõna töötavad kolhoosnikud varavalgest hilisõhtuni raielankidel, olles omavahelises sotsialistlikus võistluses. Pole kahtlust, et tublid töötajad täidavad antud lubaduse.
K. JÄRV

Lihtsalt selline kuulutus

2011-11-25T14:36:00.000+02:00

Võrumaa Teataja 25. november 1941
18. nov. ära jooksnud noor
pruun hagijas
Vaabina riigimetsa.
Palutakse teatada vaevatasu eest slt.

Siiriuses elu ülesmäge

2011-11-16T09:22:00.000+02:00

Töörahva Elu 16. november 1961
OTSUS VIIAKSE ELLU
„Siiriuse“ kolhoos on rajoonis üks väiksemaid majandeid. Kuid ka siin liigub elu kogu aeg ülesmäge. Aastast aastasse majand tugevneb ja kogub jõudu. Seda näitab kasvõi selline fakt, et ainuüksi tänavu ostis kolhoos traktori DT-20, veoauto, iseliikuva šassii ja isesiduja. Ka farmide mehhaniseerimine pole kahe silma vahele jäetud.
Kuid selleks, et iga masin korralikult töötaks, on vaja nende eest hästi hoolitseda ja aeg-ajalt remontida. Vana sepikoda, kus seda seni tehti, ei rahulda enam kasvavaid vajadusi. Sellepärast otsustasidki kolhoosnikud ehitada uue remonditöökoja.
Otsuse elluviimisega ei viivitatud. Kolhoosi ehitusbrigaad, millesse kuuluvad Iisak Soo, Richard Sööde, Aksel Rajapere ja Richard Kiidron, pani esimesed kivid alusmüüri oktoobri keskpaiku ning andis lubaduse viia hoone katuse alla Oktoobrirevolutsiooni 44. aastapäevaks. Ka mehhanisaatorid ei jäänud kõrvale. Traktoristid Artur Jakobson, Robert Potter, samuti autojuhid tegid kõik, et töökoda saaks õigeaegselt valmis. Ja nad pidasid sõna. 7. novembriks viidi hoone katuse alla. Veel paar nädalat, siis on ka sisemised tööd lõpetatud ja remondimehed võivad seal asuda masinaid uueks kevadeks töökorda seadma.
Töökoda võtab korraga vastu neli traktorit ja veoauto. Peale selle on siin olemas eraldi ruumid lukksepale, keevitajale ja laole.
Nii vastatakse „Siiriuse“ kolhoosis partei XXII kongressi otsusele tehnika hoidmisest.
F. KAUR

Tutvus

2011-11-15T00:33:00.000+02:00

Võrumaa Teataja 15. november 1941
Igavesti laulvais sinimetsades sirgunud rikas noormees
tutvuks
neidudega 16.-25. aastani.
Kirjad Vastse-Antsla pk.35.
„Venivald“

Õpilased metalli kogumas

2011-11-14T00:09:00.000+02:00

Kolhoosi Elu 14. november 1951
Lühiteateid rajoonist
Õpilaste abi
Innustatuna meie maa hiiglaslikust majanduslikust arengust ja tahtes seda veelgi kiirendada asusid Vaabina 7-kl. Kooli õpilased komsomoli- ja pioneerorganisatsiooni initsiatiivil vanametalli kogumisele.
Senini on kogutud üle 5000 kilogrammi metalli ja 40 kg värvilist metalli. Parimaiks vanametalli kogujaiks olid kommunistlikud noored Aleksandra Nellikova ja Milvi Pukk, kogudes vastavalt 200 kg ja 150 kg.
Hästi tulid ülesandega toime ka teise klassi õpilased pioneerid Ilmi Ventsel ja Helju Silenski kogudes kumbgi 100 kg musta metalli.
K. TORU

Kirjaniku küün Urvastes põles ära

2011-11-12T02:16:00.001+02:00

Võru Teataja 12. november 1931
Kirjaniku küün Urvastes hukkus.
Naelapeade kahju 2000 krooni.
Laupäeval, 7. skp. hukkus tules Urvaste vallas Truuta asunduses kirjanik Georg Naelapeale kuuluv küün ühes Jüri Naelapea heinatagavaraga. Georg Naelapea küüni jäi 2000 puuda heinu, millede väärtust omanik hindab 1000 kr. pääle.
Kirjanik Georg Naelapea kahjuhukkunud küüni näol tõuseb 1000 kr.
Kuidas tuli tekkis, pole seni teada. Hoone asub teistest eemal, mispärast tule tekkimine seda imelikum.

Karskust tegemas ... Vaabinas ja mujal ka

2011-11-10T08:19:00.000+02:00

Võru Teataja 10. november 1931
Karskust tegemas
Algan ringreisi laupäeval. Poen karskesse Vaabina valda, ja et veel kindlam olla, siirdun valla südamesse, ainult paarsada sammu vallamajast eemal asuvasse Peebu kooli.
Algame õpilastega. Klass on laululehti täis. Kõlab laul: „Sulle karskus laulan ma …“ ja lõpetame jälle lauluga „Hüüdke aga tüdimata: jätkem järel joomine!“
Õhtul on kord suuremate inimeste käes. Toimub esimene selline karskusõhtu, mitte esimene Vaabinas ega Võrumaal, vaid esimene Eestis. Esimest korda laulab publik laululehtedelt karskus- ja isamaalisi laule, lõpetades koraaliga.
/---/

Kuhu lähed, külakultuur?

2011-11-07T08:55:00.002+02:00

Ugala 7. november 1931
Haiglane võistlus seltside vahel Restus ja Urvastes.
Restu haridusselts korraldab laup. 7. nov. maskeraadi. Nagu kiuste sellele teeb maskipeo samal päeval Urvaste „Siirius“. Niisugune võistlus on saanud seal pool juba „heaks tooniks“, mis raskesti takistab seltsielu arengut.
Osalt eelpoolnimetatu, kuid ka üldine maitselagedus ei võimaldagi enam hästi Restus ja Urvastes eeskavadega pidude pidamist, kuna nende korraldamine läheb kalliks. Seepärast tehakse maskipidusid ja muidu „balle“, millede korraldamise kulud minimaalsed ja mis vastavad rõhuva osa publiku maitsele.

Oeh, see ei olegi enam uudis, et Urvaste koguduses riieldakse

2011-11-05T09:23:00.000+02:00

Ugala 5. november 1931
Jumalasulaste pärast riieldakse.
Mõni sõna Urvaste „Magdaleenast“
Meil on saanud teatud määral „heaks tooniks“, et meie koguduste elus on tülid ja kisklemised. Juba ammu on segadused kestnud Urvaste koguduses kirikuõpetaja pärast. Pärast tuli veel juure köstri küsimus. Üks kildkond tahtis Kolki, teine Kripsoni. Esimeste poolt oli ka õpetaja. Teine rühm on aga kaunis hästi organiseeritud. Kui nende köstri kandidaat läbi kukkus, siis tõstsid nad päevakorrale õpetaja vallandamise küsimuse. Selle jaoks ei saadud küll tarvilikku enamust, kuid vallandamise otsus on siiski tehtud. Täiskogu koosolekud ähvardavad aga tuua protsesse, kuna mõned koosolejad leiavad, et nende õigusi on koosoleku ajal riivatud.
Nii võib ligemal ajal mõndagi huvitavat kuulda Urvaste kirikuelust kohtulaua taga. Ainult tõsiselt usklikul koguduse liikmel on valus kuulda neid tülisid oma kirikus. Paljud pooldavad õpetajat, kes on hea jutlustaja, kuid mõnel pool on tekkimas rohkel arvul lahkusulisi, mis on tingitud peaasjalikult tülidest koguduse sisemises elus.

Kehva seis põllumajanduses

2011-11-05T09:20:00.000+02:00

Võru Teataja 5. november 1931
Urvaste meestel ei jatku raha.
Kõik müügiartiklid hiigla odavad.
Urvaste kihelkonnas on enamasti hääd ja kõrged põllumaad, suvi on ka keskmine, siis ei või ka nimetatud kihelkonna põllupidajad nuriseda viljasaagi üle, pääle rukki, mis küll enamasti täielikult äpardus, nii et mõni talupidaja rukkileiba tänavu ei näe, vaid süüakse odrakaraskit ja nisuleiba.
Kuid leivaga aetakse kuidagi läbi, aga oma väliste kohustuste täitmiseks ei saa kuskilt raha, sest orti ja kaeru mujale müüa ei saa, kuid vaid kaitseväele. Neid võetakse vastu ainult seemnevilja ja ikalduslaenude saajatelt. Raha ei saa vilja ega loomade eest. Nii makseti hiljuti Antsla laadal lehma eest 10-30 kr., pullidest 20-60 kr., seapõrsastest 1-1.50 kr., kuna kartuleid, kaeru ja otri üldse ei nõueta. Linu pole kuigi palju tehtud, kuigi juba linaseemneid nõuavad kaupmehed, makstes puudast 1-2 kr. Õunad olekski hinnas, kuid tänavu neid ei ole.

Sangaste Juss kirikuõpetajaga raksus

2011-11-03T00:16:00.000+02:00

Ugala 3. november 1931
Sangaste Juss Urvaste õpetajaga kohtus
Omalajal kõrvaldas Urvaste kirikuõpetaja leeri tunnist leeriõpilase, kes on tuntud Sangaste Jussi nime all. Sangaste Juss kaebas kirikuõpetaja kohtusse, kuna viimane olevat tema kohta laimavaid väljendusi tarvitanud. Esimeses instantsis ei käinud Jussi käsi hästi, kuid Juss olevat nüüd edasi kaebanud ja asi tulevat harutusele Võrus käesoleval kuul.

Kardavad lüpsimasinat

2011-11-02T10:15:00.000+02:00

Töörahva Elu 2. november 1961
„Töörahva Elu“ kontrollkäigu märkmikust
Asjaks on, kuid kasutamist pole
Loomakasvatusalaste tööde mehhaniseerimiseks investeeritakse meie maal järjest suuremaid ressursse, vabrikutes ning tehastes valmib üha uusi seadeldisi ja agregaate talitajate kätevaeva vähendamiseks. Ikka rohkem ja rohkem ilmub kolhoosilautadesse lüpsiagregaate. Need vabastavad lüpsjad tüütust käsitsitööst ning suurendavad inimese tööviljakust väga tugevasti.
27. oktoobril organiseeris „Töörahva Elu“ toimetuse mittekoosseisuline põllumajandusosakond kontrollkäigu rajooni majanditesse. Selle eesmärgiks oli selgitada, kui suurel määral aitab lüpsi mehhaniseerimine talitajate tööd kergendada ja inimtööjõudu kokku hoida.
/---/
ESIMEES ÜTLES …
„Siiriuse“ kolhoosi lüpsiagregaadi käsi on seni käinud täpselt niisama kui tema kaaslastel „Jüriöös“ ja „Lindas“. Ta asub luku taha peidetult ja töötuna piimamaja tagaruumis.
„Esimees ütles, et masinalüps viib piimatoodangu alla,“ seletab nooruke talitaja, kes laudast sõnnikut välja ajab.
Siin leidis esimees V. Konksi vähemalt ilusa põhjuse, mille taha peita oma vaenulikkust uue vastu. Muidugi: sellel kõnelusel talitajatega polnud võõraid kuulajaid ja „Siiriuse“ kolhoosi juht võib selle rahulikult maha salata. Ent vaevalt, et mõni teine „põhjus“ oleks lüpsiagregaadi lukutaha panemiseks rohkem veenev!
V. Konksi ise on elukutselt põllumajanduse spetsialist ja kolhoosis töötab zootehniku paberitega Milvi Parv. Mõlemale kõneldi koolis mehhaniseeritud lüpsi paremustest ja meie oma rajoonis on väga palju majandeid, kus vastavad agregaadid on juba pikki aastaid töötanud. „Vabaduse“ ja „Edasi“ kolhoos, Sõmerpalu ja Antsla sovhoos pole „Siiriuse“ kolhoosist eriti kaugel – tehtagu sinna ühe-kahe päeva pikkune ekskursioon ja vaadatagu oma silmaga, kas masinaga lüps teeb lehmadele liiga või ta on tõhus vahend talitajate tööviljakuse suurendamiseks ja inimtööjõu kokkuhoidmiseks.
Lüpsiagregaate ei müüda majanditele selleks, et statistilises aruandes vastavasse lahtrisse märkida, vaid töölerakendamiseks. Seda teadsid „Jüriöö“, „Linda“ ja „Siiriuse“ kolhoosi esimehed ja zootehnikud kindlasti enne nende ostmist. Hämmastav, et nad nüüd seda kõrvaliseks ja tühiseks asjaks peavad ja praktilistest talitajate vaeva kergendajatest tarbetud luksusesemed teevad.

Kultuur piimakombinaadist

2011-10-31T01:25:00.000+02:00

Töörahva Elu 31. oktoober 1961
Meeldiv külakost
Ilus laupäevaõhtu meelitas palju inimesi 21. oktoobril „Edasi“ kolhoosi klubisse. Seekord esinesid siin Tartu Piimatoodete Kombinaadi isetegevuslased. Külaliste poolt esitatud huumori – ja satiiripalad, samuti estraadimuusika võeti koosolijate poolt soojalt vastu.
L. PUUSEPP

Eesrindlik "Edasi"

2011-10-31T01:24:00.001+02:00

Kolhoosi Elu 31. oktoober 1951
KOLHOOSIKORRA VÕIMSUSE DEMONSTRATSIOON
MULJEID RAJOONI ESIMESELT PÕLLUMAJANDUSNÄITUSELT
Õnnestunud võrdluskatsed
„Edasi kolhoos on kõige paremini esitatud,“ lausus peaaegu iga näitusekülastaja. Mis olid siis Edasi kolhoosi väljapanekutest kõige huvitavamad?
Paljude näitusekülastajate tähelepanu kütkestas kaks väikest kõrvuti asetatud kartulihunnikut. Mõlemas hunnikus olid sordikartulid „Jõgeva Kollane“, kuid ühes olid kartulid tavalised, teises aga poole suuremad. See oli kartuli mahapaneku katse. Ruutpesiti mahapaneku puhul saadi keskmiselt 190 ts kartuleid ha-lt, tavaliselt vagudesse panemisel aga kujunes keskmine hektarisaak 27-protsenti madalamaks.
Näituse peasissekäigu juures oli Edasi kolhoosi teine võrdluskatse – kaks haljaspõõsast valget mesikut, millest üks põõsas oli teisest lopsakam ja meetri võrra pikem. See oli lämmastikväetise „asotogeeni“ kasutamise efektiivsuse õnnestunud katse.
Meeldivad olid ka kolhoosi väljapanekud heinaseemnekasvatuse alalt, näidates kolhoosidele õige tee kultuurrohumaade rajamiseks kõrgeväärtusliku heinaseemnega.

Uus koorejaam?

2011-10-31T01:22:00.000+02:00

Elu 31. oktoober 1931
Tahetakse avada uut koorejaama.
Uue-Antsla piimaühingu erakorralisel koosolekul 29. skp. otsustati avada uus Boose koorejaam, mis enne oli Sangaste „Võime“ piimaühingu käes. Asja korraldajaks valiti 5-liikmeline komisjon, kelle ülesandeks jäi järelvaatus, kas tasub uue koorejaama asutamine ennast või mitte.

Kaks päris erinevat uudist kõrvuti

2011-10-28T22:05:00.002+03:00

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Urvaste naiskodukaitse tantsuõhtu
peeti läinud laupäeval Urvaste mõisas. Inimesi oli tantsuõhtule tulnud vähevõitu, selle eest oli aga kord eeskujulik.

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Arestitud varanduse raiskamine.
Urvastes elutsev Madise talu omanik Julius Lüüsi õmblusmasin, 8 lammast ja viljakotid pandi aresti alla. Kui neil päevil rahvas oksjonile tuli ja konstaabel kraami müüma hakata tahtis, selgus, et arestitud kraami polegi. Varanduse raiskamise pärast seati J. L. kohta protokoll kokku.

Urvaste koolimaja katuse all

2011-10-28T22:03:00.003+03:00

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Urvaste koolimaja katuse all.
Urvastes käimasoleva koolimaja ehitustööd on nii kaugel, et uus hoone juba katuse all on. Lõpulikult valmib koolimaja tulevaks kevadeks.

Vaabinas põles küün

2011-10-28T22:03:00.001+03:00

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Vaabinas põles küün.
Esmaspäeva õhtul süttis põlema Vaabina vallas Saeveski talu heinaküün. Omanik Mihail Luiki kahju tõuseb 600 kroonile. Küün oli kinnitatud 250 kr. ja sesolevad heinad 200 krooni eest.

Kurb lugu Vaabina kaupmehega

2011-10-28T22:01:00.002+03:00

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Vaabinas kihutas kaupmees omale kuuli pähe
Mees saadeti väheste elumärkidega Tartu haiglasse.
Teisipäeval kella 20 ajal laskis enesele kuuli pähe Vaabina asunduses Johannes Maime harukaupluse juht Johan Sisas. Mees saadeti väheste elumärkidega otsekohe Tartusse haigemajja.
Anstla kaupmehel Johannes Maimel oli Vaabinas harukauplus, mille juhiks Johan Sisas. Kuna äritegevuses mitmeid puudusi paistis olevat, tegi Maime korralduse, et Sisas tagasi tuleks pääkauplusse ja saatis Vaabinasse uue selli. Teisipäeva õhtuks sõitis ka Maime ise Vaabinasse, et äri Sisasilt üle võtta ja uue selli kätte anda.
Õhtul umbes kella 20 ajal läks Sisas kõrvaltuppa mingeid veksleid ja arveid otsima. Äkki kõlas säält aga revolvripauk. Asja järele vaadates selgus, et Sisas oli enesele revolvrist kuuli pähe kihutanud. Kuul oli sisse tunginud kõrva tagant ja pähe peatuma jäänud. Sisas saadeti otsekohe Tartu haigemajja.
Nagu arvata võis, põhjustas enesetappe katse väikene puudujääk äri asjaajamises. Sisasile mõjus see asjaolu nähtavasti nii rusuvalt, et ta parem elust lahkuda otsustas. Esialgu pole aga veel selgunud, kui suurel määral ja missugused puudused äri asjaajamises esinevad.

Ilus elu "Edasis"

2011-10-28T00:28:00.001+03:00

Töörahva Elu 28. oktoober 1971
„EDASIS“ MINNAKSE EDASI
Niisuguse järelduse võis teha komsomolisekretär kommunist AINO VILLEMI jutust. Tema esimese sekretäri-aasta jooksul on pere kasvanud 18-lt 32-ni. Sekretär on rahul. Tihemetsast tuli kaks noormeest töökoja juhatajateks ja üks traktoristiks. Nõukogude armeest saabus ka kaks noormeest. Üks tütarlaps lõpetas keskkooli ja pidas sobivaks „Edasi“ karjabrigadiri ametisse jääda, tuli uus õpetaja …
Hea kui tullakse ega minda. Aasta eest tuli majandisse poiss – PEETER SÄRG. Tegi algul maalritööd. Aprillikuust on aga emisefarmis. Praegu kõige uuemas. (Veel uuema sigala ehitamist praeguse kõrvale alustas EÜE ja KEK on lõpetamise enda peale võtnud. ) Tööga on Peeter väga rahul. Miks ka mitte: peaaegu kõik tööd on mehhaniseeritud. Hiljuti lõpetati sulgudesse pesakonnalampide ülesseadmine, et väikestel notsudel ei pruugiks siia ilma külma kannatama tulla.
Peeter Särg on Pärnu poiss. Lõpetas Pärnu I Töölisnoorte Keskkooli. Mis teda siis maale meelitas? Peeter ütles maaelu endale rohkem meele järgi olevat. Oma osa on heal teenistusel ja … hoolealuste vastu pole ka midagi. Aega igavust tunda ei jää, sest klubijuhataja oli talle pakkunud osa M. Metsanurga „Vagade elus“. Pärnus tegi Peeter lavatöölisena teatrieluga tutvust ja väike pisik jäi sellest verre. Kaasa võib lüüa meesansamblis ja mängijaid ootab ka klubi puhkpillikomplekt. Urvastes on osakonnajuhataja Peep Konnula eestvõtmisel orkester täies elujõus ja see nõuab järeletegemist …
Majandil on kaks bussi. Seega on suurte teatrite tükid võimalik ära näha ja seda praktiseeritaksegi. Viimati käidi Tartus „Montmartre’i kannikest“ vaatamas.
„Edasi“ autojuhtide võistlust juhivad kommunistlikud noored MILVI SIIL ja AHTI KÄIS. Majandi koolinoored töötavad suvel välja koolis antava lõuna ja enamgi,“ räägib sekretär. „Mureküsimuseks on seni olnud koolieelikud. Algorganisatsioonis on kaksteist noort ema. See sunnib mõtlema, kuidas neid komsomolitööga kaasata. Ei ole ju mõeldav, et nendega side katkeb … Tulime mõttele teha noorte emade kool. Kuidas ja mida neile pakkuda, on veel kaalumisel …“
„Edasi“ ehitab. Kontorihoone ise on 4-5 aastat vana. Igas osakonnas valendab uusi elamuid. Eespool oli juttu uuest sigalast. Viisaastaku lõpuks jõutakse ka lasteaia avamiseni. See tuleb vast rõõmus päev! H. LAINELO

Urvaste mees Avinurme õpetajaks

2011-10-24T10:00:00.001+03:00

Võru Teataja24. oktoober 1931
Urvaste Kellerit õnnistati.
Pühapäeval oli Avinurme kog.õp. Julius Kelleri ametisse õnnistamine. Õnnistamist toimetas praost G. Rutopõld ametvande osavõtul.
Teatavasti valiti õp. J. Keller möödunud aastal Avinurme kog. õpetajaks, millise aja jooksul ta on võitnud täielise koguduse lugupidamise, tuues eestimeelsust koguduse ellu. J. Kelleri kodutalu on Urvastes.

Teadaanne 1941

2011-10-23T07:35:00.000+03:00

Võrumaa Teataja 23. oktoober 1941
Teadaanne
1.okt. 1941. a. on Võrumaal, Urvaste vallas, Sunsi talus, marutaudi juhus 1 koera juures, ja samal päeval, Petserimaal, Suur Rosnas, Värska piirkonnas 1 koera juures kindlaks tehtud.
Teadaanne koerte kinnihoiu kohta, mis 6. okt. 1941. a. kuni 20. dets 1941 korraldus anti, tuleb pikendada kuni 31. dets 1941. a.
Valgas, 13. okt. 1941
Välikomandant

Vaabinas väike juubel

2011-10-20T12:51:00.001+03:00

Võru Teataja 20. oktoober 1931
Vaabina Rahvaraamatuselts 10 aastane.
Vaabina Rahvaraamatukogu selts pühitseb 1. novembril s.a. oma 10. aastapäeva, mis tõotab kujuneda suurejooneliseks peoks. Praegu on käimas selleks ettevalmistused. Rahvamaja, mis seltsi ülevalpidada ja mis saadud ümberehituse teel endisest valla magasiaidast, saab juubeli peoks omale ajakohase väiketeatri näitelava, mis võimaldab oma ruumikuse tõttu lavastada suuremaid ning nõudlikumaid näidendeid.
Lava kavatsetakse „sisse pühitseda“ A.J. Saare „Esimese öö õigusega“.

Valmis algavaks õppeaastaks

2011-10-18T00:13:00.001+03:00

Stahhaanovlik töö 18. oktoober 1951
Valmis algavaks õppeaastaks
Kuldre külanõukogu Stalini-nimelises kolhoosis on tehtud kõik ettevalmistused algavaks õppeaastaks agro-zootehnilistel kolmeaastastel kursustel.
/---/
Paralleelselt agro-zootehniliste õppustega algab meie kolhoosis tööd seltsimees Stalini eluloo õpiring. Koos oma erialaste teadmistega tahame täiendada ka oma poliitilisi teadmisi, et saada täisväärtuslikeks nõukogude ühiskonna ülesehitajateks, et edaspidi hoiduda neist vigadest, mis tihti tekivad sellepärast, et meie erialalised ega poliitilised teadmised ei ole küllaldased.
L. Tali,
Stalini-nimelise kolhoosi arvepidaja

Aasta 1961 kolhoosis elu käis - ehitati kommunismi!!:)

2011-10-17T07:47:00.001+03:00

Töörahva Elu 17. oktoober 1961
Kommunismi ideed innustavad töökangelastegudeks
„Iga inimese käitumises, iga kollektiivi ja iga organisatsiooni tegevuses peavad kommunistlikud ideed orgaaniliselt ühinema kommunistlike tegudega.“
NLKP PROGRAMMI PROJEKTIST
Mida rääkis TIINA ADER
Tiina Ader Stalini-nimelisest kolhoosist püsib meie rajooni parimate emisetalitajate hulgas. Tiina jutustas oma tööst ja tulevikuplaanidest.
„NLKP programmi projektis räägitakse tööviljakuse suurendamisest põllumajanduses, mille kasv peab olema kiirem võrreldes tööstusega. Meie majandis on seakasvatajatel tööviljakuse suurendamise alal edu olnud. Mullu suvel talitasime 100-pealist emistekarja neljakesi. Tänavu tulime NLKP liikmekandidaadi Laine Irboga kahekesi sama tööga toime, kusjuures mehhaniseerimistase jäi samaks. See on aga ka praeguste tingimuste juures piiriks, sest söötade ettevalmistamine ja juurdevedu, sulgude puhastamine jne. toimuvad käsitsi.
Meil on kolhoosi juhatusele pretensioon sigala kompleksseks mehhaniseerimiseks. Kui saame ajakohased seadmed, siis suudame täita ülesande, mille NLKP programmi projekt seab tööviljakuse osas. Arvan, et siis suudaksin ma üksi kolhoosi emiseid talitada (neid saab olema tunduvalt rohkem kui praegu). Iga töö nõuab vastavaid teadmisi. Õpin praegu kaugõppe teel Väimela Zooveterinaartehnikumis. Kavatsen kommunismi materiaalse tehnilise baasi rajamise perioodi esimese aastakümne keskpaiku õpingutega lõpule jõuda. Eks näib, võib-olla ei peatu ma siis veel sellel … Hakkan taotlema kommunistliku töö lööklase nimetust. Meile, noortele kommunismiehitajatele on see austavaks ülesandeks.“

Töörahva Elu 17. oktoober 1961
SINNA, KUS RASKEM
L. URBANIK
Tee kulgeb väikesi siksakke tehes läbi laiade väljade. Hele päikesepaiste – õhtupoolikuti suviselt soe – on kauged mäed peitnud sinisesse põuavinesse. Nurmel põriseb linttraktor, võimas atradekorpus taga. Teisal laiub roheline lopsakas rukkioras. Veoauto kartulitega sõidab pikkade, paljude akendega tootmishoonete suunas. Oleme Kuldre kolhoosis, ühes Võru rajooni suuremas majandis.
Arveametnik Heino Klaar on üksi kontoris. „Tahate esimeest kätte saada? Raske öelda, millises brigaadis või farmis ta momendil viibib.“
Kaust arveametniku ees on pisut koltunud ja arvud, mida ta sealt välja kirjutab, enamasti kahekohalised. „Kolhoosi parteibüroo soovitas korraldada vestluse järgmiste aastate verstapostidest, kuhu veel enne seitseaastaku lõppu tahame jõuda. Võrdluseks tahtsin mõne numbri ka minevikust haarata. Käidud tee kipub mõnikord liigselt ununema,“ seletab Heino Klaar.
Koltunud paberilehed jutustavad … 1954. aastal oli Kuldre kolhoosis teravilja hektarisaak 6 tsentnerit. Kartul andis – oh, parem mitte kõnelda – 38 tsentnerit ja sugusigu oli 25. Tänavu näitavad arveametniku dokumendid, et viljasaak peaks hektari kohta 14 tsentneri lähedale jõudma ja kartul viskab kõvasti üle saja. „Kuid meil pole veel midagi küllaga mõõta!“ jahutab Heino Klaar kuulaja tekkivat heakskiitu. „Majandil on 1322 siga, mitusada vasikat, ligi kolmesajapealine lüpsikari. Peale selle veel kanad, lambad, hobused … Kõik vaatavad inimeste näppudele, palju sealt söödapoolist tuleb. Juhatus ja parteiorganisatsioon otsib kogu aeg reserve, mida võiks praegu ja tulevikus käiku lasta.“
Heino Klaar on kolhoosi partei-algorganisatsiooni büroo liige ja teab, kuidas mehed ja naised igas töölõigus pead murravad, et vili kasvaks vägevam ja lehmade udarad paisuksid piimast ning peekon jõuaks varakult müügikaaluni. Aga veel paremini teab seda büroo sekretär Aleksander Nurme. Kuldres on kombeks, et kommuniste paigutatakse sinna, kus tõkked ning takistused kõige rängemad. Suures majandis ei lähe asjad alati nagu nööri järele …
***
„Ega taha alati minna jah! Poolteist aastat tagasi peeti juhatuses kõva lahingut kanade pärast. See linnusugu tegi muudkui lausa kahju ja sõi majandusmeestel südame seest. Vea teistele nisu, lõssi ja kartuleid, aga mune tilgutavad üle mitme päeva. Mõnikümmend muna aastas – see on puhas selge häbimärk!“
„Jutt peale!“ nõuti mitmelt poolt. „Põrsa või vasikaga on lood hoopis teised. Söödad, siis liha tuleb. Kana pole muud kui põllu lõhkuja ja pahandus.“
Üks oli aga vastu – palgaline aseesimees Aleksander Nurme. „Meie sulelised pole tõult ega teolt teiste omadest halvemad. Naabrid „Linda“ kolhoosist ütlevad, et linnukasvatus olla puhtalt rahalaegas. Peab vaid inimesi leidma, kes selle laeka avamise kunsti tunneks.“
„Säärast ei leidu! Otsi või Uhtjärve põhjast!“ hüüti vehele.
„Ma katsun ise!“ teatas aseesimees ootamatult.
„Hakkad kanatalitajaks! See ju naiste amet!“ hämmastusid mitmed.
„Naised on kõik meeste ametid omaks tunnistanud. Asi siis mul üks naistetöö klaariks teha,“ oli vastus.
Ja Aleksander Nurme nime tagant kustutati dokumentides sõna „aseesimees“. Sinna kirjutati „linnutalitaja“. Kevadel võttis ta vastu haudejaamast toodud „tibude komando“ (sõja ajal oli Aleksander Nurme Nõukogude armees ohvitser ja mõnd selleaegset oskussõna või terminit saab ka tänapäeval väga hästi kasutada). Ta hakkas neid kasvatama „raamatu järgi“ – ühtlugu muudkui uuris vastavat kirjandust ja tegi seal õpetatu kangekaelselt teoks.
Tibud – kõik ühtviisi valged ja kärsitud ja söödale ahned – vist teadsid, et kogu kanade soo au on kaalul ning sirgusid otse pööraselt. Sügisel, kui noorlindude asupaigast esimesed kastid mune müügile viidi, sõnas kanatalitaja saateks:
„Meil polnud tänavu mune plaanis. Aga et alustasime üleplaanilise toodanguga – see tähendab õnne.“
Tänavu andis kolhoosi juhatus linnutalitajatele (neid on majandis kaks) kohustuse saada igalt kanalt 126 muna. Mullu jõuti 92-ni. Häbi katteks oli ka Nurme hoolealuste „üleplaaniline“ raamatutes toodangule liidetud. Nüüd nõuti 40 muna rohkem – see pole sugugi väike asi!
1.oktoobri andmed näitasid, et mees pidas sõna. Igalt kanalt on juba aastaplaan käes ja vähemalt 25-30 muna võib aasta lõpuni ikka saada.
Seal ongi Aleksander Nurme hoolealune sulispere. Soojal keskpäeval on nad ametis siblimise ja kõõrutamisega. Nende käsutuses on lai kõrreväli. Seal leidub varisenud teri, putukaid ja pehmeid rohuliblesid – suurepärane lisa talitaja käest saadud söödale.
Aga talitajat ennast ei ole. Ta on kodust kaugemal ristikusöödil ja kisub kärmelt rehaga laialilaotatud linavarsi kimpu. Säärasele tööle ei suuna farmi inimesi ükski põhikirja punkt ega sisekorra eeskiri. Puha põllundusbrigaadi asi.
… Kuid inimesel on südametunnistus. Peale selle veel mure kolhoosi edasimineku pärast. Sügisel on kõigi töödega kiire ja raske. Lina – see on raha, jõukus, see ei tohi jääda vihmade määndada ning hallade hävitada. Keskpäeval saavad linnud ilma talitajata läbi. Ja Aleksnader Nurme tõmbab uue koo jao linu kokku … Brigadir Mall Kallion lubas ülestõmmatud linad kohe täna sorteerijate kätte viia.
***
„Kust võiksime leida Mall Kallioni?“
Rajooni keskusest ja mujaltki tuleb aeg-ajalt Kuldresse asjamehi, kes tahavad Mall Kallioniga kokku saada. Kes tahab temaga kõnelda kui tubli maisikasvatajaga (650 ts haljasmassi ühelt maisihektarilt äratas tähelepanu väljaspool Võru rajoonigi!), kellele on vaja kolhoosi komsomoli-algorganisatsiooni sekretäri, kes otsib teda kui põllumajanduse akadeemia kaugõppe üliõpilast. Tavaliselt saavad küsijad kontorist vastuse:
„Eks ta ikka kuskil esimeses brigaadis liigu. Ta on brigadir … Ah et millal kontorisse tuleb? Kes seda teab … Võib-olla täna ei tulegi.“
Otsija tee viib mäerinnakule kartulivõtjate juurde.
„Brigadir? Oli küll siin,“ seletavad naised selga sirutades ja kätelt mulda maha raputades. „Aitas veel masinat seada … Vist läks kündjate juurde.“
Kui suur siis ühe brigaadi maa-ala ikka on ja egas brigadir pole nõel heinakuhjas, et teda üles ei leia. Muudkui edasi!
„Käis küll siin!“ teatab noor, heledate juuste ja pruunide silmadega traktorist. „Mõõtis künnivagu ja käskis pisut sügavamalt lasta. Ise veel seadis adrad madalamale. Sihtis nähtavasti põhu kokkupanijate juurde.“
„No kuidas siis muidu, ikka oleme näinud,“ teatas põhku kuhja otsa upitav vanaldane mees. „Ütlesin veel teisele, et mul kere haige ja maa kõva, ei saa ega saa kuhjateivast püsti … Tahtsin pisut nalja teha, aga tüdruk haaras teiba, et proovib, kas asi tõesti nii hull on. Oleks mulle ei tea millise häbi naiste ees teinud … Ah et kuhu? Vist liikus lina kokkuvõtjate poole.“
„Pani koorma peale ja läks!“ sai otsija Aleksander Nurmelt vastuse. „Küllap läks mõne vanaema jutule. Tal ju brigaadis terve vanaemade komando linu seadma organiseeritud. Astuge siit natuke edasi ja keerake vasakule.“
Linavarred on ainult pisut tuhmimad kui memme juuksed. Käed täis kortse ja jämedaid sooni, eraldavad osavalt pikemaid varsi lühematest. Üks peotäis vasakule, teine paremale. Pikad pikkade juurde, lühemad lühematele seltsiks … Nüüd on paraja kubu jagu koos ja sorteerija valmistab sobiva sideme.
„Ta, hea laps, tuli hea sõna ja suure palvega. Et minu käed võivad ka kolhoosile palju kasu tuua. Kes säärasele jutule vastu hakata saab! Endal ka jõudsam, kui näppudel amet …“
Ei mina tea, kuhu poole ta sõitis. Ehk läks koju – tal ju ka vaja lõunat pidada …“ seletas alatanud naine hetkegi puhkamata.
Otsija sai Mall Kallioniga kokku õhtuses videvikus, kui kolhoosi kontoris võeti kokku päevaseid saavutusi ja arutati homseid-ülehomseid plaane. Kuna juhtus olema dekaadi lõpp, oli juttu ka ulatuslikemast tulemustest. Arveametniku lahtritesse jaotatud paberileht kõneles, et 1. brigaadi segaviljapõllud andsid hektarisaagiks 17,3 ts teri, oder 18 ts ja suvinisu14,45 ts. Teiste brigaadide tsentnerite arv jäi ikka paari võrra tahapoole.“
„Küllap Mall teab sääraseid võlusõnu, mis vilja mühama panevad!“ lausub keskealine mees, kellel kuivati töö pärast kontori asja oli. „Maid harivad tal samad traktorid, kui teisteski brigaadides ja seemne viib põllule samast laost, aga saagiga on hoopis paremad lood.“
„Muidugi võlusõnu!“ on teised muheleva suuga päri. „Neid ta seal akadeemias õpibki.“
Tööjutud aetud, peatab esimees Leo Kivi veel 1. brigaadi brigadiri:
„Kuidas sul koolivärgiga edeneb?“
Kolhoosi parteibüroo soovitas kõigil noortel, kellel haridustöö omal ajal millegipärast katki jäi, seda jätkata. Kuldresse avatakse maanoorte kool ja … tere tulemast kõik, kes janunevad teadmiste ning õpingute järele. Vastav organiseerimistöö pandi kommunist Mall Kallioni õlgadele.
O jaa! Neid, kes tööd katkestamata kavatsevad õpikute sõbraks saada, võib viimane lugeda pika rea. Kaarel Klaar, Helju Haller, Rein Hainas ,Märt Klaar, Aarne Lindlaan … Kes siis iseenda vaenlane on ja koolist kaugele jääda tahab. Lauta, sigalasse ja põllule tuleb järjest uusi masinaid ja tuhkrunmalana pole sul midagi nendega peale hakata.
***
Kolhoosi esimehel Leo Kivil on asja Kuldre kooli.
See on tuttav ja juba lapsepõlves armsaks saanud paik. Eks nii mõnigi klassiruum ja koridor või praeguse esimehe vempudest ja vallatustest jutustada. Ärgu tehku ta midagi nii tõsist ja tähtsat nägu! Siin elustub minevik, mis esimeest alati eesrindlasena ei tutvusta.
Eks sügisel jäi esimese lumesõja ja kevadel jäälagunemise ajal ka noil aegadel mõni õppeülesanne sootuks tegemata …
Esimeest tõid seekord koolimajja head tuuled. Õpilased olid suvel ja varasügisel kolhoositöödel vanemale rahvale tublideks abilisteks ja juhatus otsustas neist virgemaid premeerida. Enne tuli aga asja põhjalikult koolirahvaga arutada, sest kolhoos tahaks kõigepealt neid meeles pidada, kellel ka õppeainetega suuri pahandusi ei ole.
„Siit tulevad ju need, kes kunagi Nurme, Kallioni, minu ja kõigi vananejate asemele astuvad!“ ütles esimees kooli direktorile Helga Troostile. „Ja veel: kolhoos võtab Helmi Matu laste toidukulud enda kanda. Õpivad nad hästi?“
„Nad on tublid. Teisiti pole üldse võimalik, sest nad on ju kommunisti lapsed,“ oli vastus.
***
Kolhoosis liikus kumu: Helmi Matt hakkab maja ehitama!
Kolhoosist võib jutustada sama legendi, mis Tallinnastki: siin ei lõpe ega lõpe ehitamised. Äsja saadi katuse alla Tokko külas uhiuus nuumikute kergsigala, kus perenaised-kommunistlikud noored Ene Konno ja Maie Prisko hoolitsevad neljasaja sea eest. Järgmisel aastal võetakse käsile lauda ehitamine sajale veisele. Ja individuaalelamuid on kerkinud Kuldre kanti, Tokkole, Matsi külla. Mugavaid, mis oma sisemuselt linna elamutest millegi poolest taha ei jää. Mis ime siis seegi on, et Helmi Matt maja ehitab. Õieti öelda: ta vajab seda isegi rohkem, kui ükski teine kolhoosipere.
Aga kuidas ta jõuab? Üheksahingelise pere kohta vaid üks töökäte paar … Helmi Matt uskus oma pulmapäeval, nagu kõik m mõrsjad, et tema õnn on jäädav. Kestab surmani, ja kui laulusõnu uskuda, siis veel kauemgi. Kuid tema perekonnaelu purunes juba mõne aasta pärast. Pole mõtet arutada, kas lahke naeratuse ja avala pilguga nooriku või tõsise ja morni iseloomuga mehe süü pärast. Õiget vastust ei saa anda asjaosalised ise ega võõrad ammugi mitte.
Kas võib Helmi Matule süüks panna, et ta püüdles uut igapäevast õnne ja sidus end teise mehega? Kuid ka see ühendus ei olnud jäädav. Vist on Helmi Matu saatuseks üksi rohkearvulise lasteperega toime tulla. Tema väikses vanas majas ja maja ümber askeldab suuremaid ja väiksemaid tüdrukuid-poisse, kõigil ema rõõmsad silmad ja käed, mis kunagi paigal ei püsi, vaid ikka endale toimetamist leiavad.
Lüpsjal-karjatalitajal jääb päevas mõni tund puhkeaega. Helmi Matt tõttas karjalaudast tulles maja juurde üht-teist tegema ja seadma. Vanim lastest – poeg Tõnu, kes möödunud kevadel lõpetas 8. klassi – oli emale nõu ja jõuga abiks. Kuid hoolimata kahe inimese püüdmisest kippus töö visalt edenema.
Ühel päeval tegi esimees tavalist ringkäiku kolhoosi maadel. Hommikupoolikul leidis ta Helmi Matu virgalt oma karjagrupile haljassööta vedamas. Mõnel pool oli see põllundusbrigaadi tööks, kuid Helmi Matt seletas, et talitaja ei kaota midagi, kui ta ise oma grupi ninaesise eest hoolt kannab – piima tuleb aina rohkem. Põllutööliste mureks olgu vikkide, ädalate ja muu haljasvärgi kasvatamine, küll lüpsjad ta lauta sõime toimetavad! Kui esimees lõunapaiku uuesti sama teed sõitis, oli Helmi koos Tõnust-pojaga maja juures.
„Tõnu ei võtagi puhketundi!“ imestas esimehega kaasa tulnud brigadir August Varik. „Aga heinteveol rassib mehe eest.“ Esimees ei vastanud sõnagi. Ta oli kogu tee mõtteis.
Mõni päev hiljem kutsuti Helmi Matt kontorisse. „Arutasime sinu pere asja ja juhatus võttis vastu otsuse, et sinu maja ehitatakse edasi kolhoosi kulul.“
„Aga millega ma selle ära tasun?“ küsis naine.
„Eks kolhoos ole sinu ees pisut tänuvõlglane,“ seletas esimees. „Keegi ei tahtnud minna sõnnikulauta talitama, et raske ja must. Sina läksid. Ja karjagrupp, mida varem piima poolest kitsedega võrdseks peeti, on juba üle kolhoosi keskmise. Sinu perest näib võrsuvat väledate kätega töörahvas. Tõnu võib järgmisel sügisel tehnikameheks õppima minna. Ja nüüdsest peale on sinu maja kolhoosi ehitusmeeste šefluse all.“
„Mul oleks veel üks soov,“ tingis Helmi Matt.
„Lase tulla!“ oli esimees nõus.
„Anna Voomets on pärast mehe surma kuue lapsega kitsikuses. Ehk jätkub ka neile abi ja toetust …“
„Jätkub küll! Kolhoos ei jäta kedagi hätta!“ vastas esimees.
Üks kõikide, kõik ühe eest – selline on Kuldre kolhoosi kommunistide juhtmõte. Kõik inimese hüvanguks, inimese õnne heaks! Kommunistid-eesrindlased mõtlevad kogu majandi, kogu maa ja iga inimese rõõmurikkale homsele. Nende käed ja loov mõte liituvad loendamatute mie kodumaa inimeste omadega, kes rajavad uhket, igavesti püsivat kommunismi hoonet.

Pisike uudis, aga mõtlemapanev - mis teesiht see on?

2011-10-15T10:19:00.001+03:00

Võru Teataja 15. oktoober 1931
Uue-Antslas muudeti teesiht.
Maavalitsus kinnitas Uue-Antsla vallavolikogu otsuse Uue-Antsla-Kraavi teesihi muutmiseks.

Hans on looder

2011-10-14T10:10:00.000+03:00

Kolhoosi Elu 14. oktoober 1951
Terava sulega
Hans Sirel on looder
Vaabina külanõukogus elab umbes 25 aastane, täidlase ja tugeva kehaehitusega blond noormees, keda tunnevad vist kõik Vaabina külanõukogu elanikud. Selle noormehe nimi on Hans Sirel.
Igal lugejalt tekib tema üksikasjalist välist iseloomustust lugedes küsimus – millega on hakkama saanud see tugev valgepäine noormees, et teda nii ebatavaliselt iseloomustatakse „Terava Sulega“ veergudel?
Hans Sirel on sattunud ajalehte mitte sellepärast, et ta oleks selle mõne tööga ära teeninud, vaid sellepärast, et ta ei ole viimasel ajal teinud midagi, et ta on tüüpiline looder ja nahahoidja.
Kunagi proovis Hans „õnne“ Linnamäe koorejaamas, kuid kõrvaldati sealt peagi „pikkade näppude“ pärast. Siis, mõne aja oodanud kui kõik rahuneb, proovis ta uuesti „õnne“ ja seekord Vaabina Võitööstuses, kuid sealtki vabastati ta peagi.
Hansule meeldib lõbutseda, lonkida mööda küla ja lobiseda, mis on tüüpiline tegevusetule loodrile. Tööd Hans Sirel ei armasta ja sellepärast ta hoidubki sellest kõigest eemale. Kui tal vahest igavaks läheb, astub hetkeks ka kolhoosnikute juurde.
Hans ei ole astunud kolhoosi liikmeks ega taha kolhoosis töötada. Pioneeri kolhoosi liikmed küsivad – miks ei taha Hans Sirel kolhoosis töötada ja kolhoosi abistada?
Hans Sirel peab oma käitumise üle tõsiselt järele mõtlema, võtma omaks oma vääritu käitumise ning asuma tööle nii nagu on kohuseks kommunistlikule noorele.
T. PIPAR

Sahker-mahker õpetaja määramisel?

2011-10-03T03:55:00.000+03:00

Elu 3. oktoober 1931
Vaabina vallavalitsus protesteerib
Ei olda rahul määratud õpetajaga.
Vaabina vallavalitsus saatis haridus- ja sotsiaalministeeriumi protestikirja Võru maakoolivalitsuse teguviisi vastu õpetajakandidaadi mittemääramise ja teise õpetaja üldise määramise asjus. Vaabina vallavolikogus Kurenurme algkoolile õpetaja valimisel said kaks kandidaati võrdselt hääli, kuid vallavalitsus tahtis soovitada meeskandidaati. Valimised tühistati, ja selle asemel, et oleks kumbagi neist ametisse määratud, Võru maakoolivalitsus määras omalt poolt uue õpetaja – B. Jõgeva. Määramisega ei olda rahul ja avaldatakse ministeeriumi ees protesti.

Vaabina lipu õnnistamine tuleb kenasti

2011-10-03T03:54:00.000+03:00

Elu 3. oktoober 1931
Elav osavõtt Vaabinas
Vaabina valla rohelise lipu õnnistamise aktuse ja järgnevate pidustuste korraldamistööd hakkavad jõudma lõpule. Osavõtt näib kujunevat õige suureks, sest praegu on juba müüdud pääsmeid koosviibimisele 220 tk. Arvatakse, et see võib tõusta 300-le.
Ettevõtmise kordaminekuks aitavad kaasa enamjagu seltskondlikke organisatsioone, kuigi üks väike kildkond ei taha seda hääl meelel näha. Aktuse kõne ütleb Riigikogu Esimees K. Einbund. Aktuse algus kell 2 päeval.

2011-10-01T00:06:00.000+03:00

Võru Teataja 1.oktoober 1931
Vaabina roheline ja punane.
Kanged mehed on need kogumehed siiski. Ajavad „Põllumehe“ pankrotti ja teevad oma roheliste lippudega „mürglit“, mis iga tõsise ja arusaaja inimese muigama ja ka imestama panevad. Pühapäeval löödavat Vaabinas vastne roheline lipp lehvima, et ei jookseks tuleval suvel lehmad kiili. Aga häda on neil siiski selle lipu saamisega. Otsitud lipukinkijat. Pööratud perenaiste seltsi poole, kes ju „hengeliselt“ kah roheline, kuid viimased andnud korvi. Öelnud, et minge metsa, meie teile küll lippu ei kingi. Siis võetud süda rindu ja mindud oma punaste koalitsiooni-popside manu. Aga see pops kannab peremehe pääle ammust viha ja andis samuti korvi. Kust need vaabinlased lõpuks omale rohelise lipu saavad, kui perenaised ja popsid ära öelsid ja naljanumbri kaasategemisest loobusid, pole teada. Aga eestlane on jonnakas ja südi – küllap rohelised vaabinlasedki omale kusagilt lipu leiavad ja sellesse siis pühapäeval hõbenaelu tonksivad, et oleks rahval „häämeel“ millegi üle.

2011-10-01T00:01:00.000+03:00

Eesti Põllomees okt 1871
Tallorahva põlloharrimisest ja majapiddamisest
/---/
Kui siis meie maa põllomehed mitmel pool, nago nimmelt Volmri ja Ruhja ümberkaudo Räppina ja Võrro pool kunstsõnnikut ja ludejahho mõistab prukida, nõndasama on ka mitmesugguseue põlloriistadega, mis enne kegi ei tunnud, kui need jubba rahva silmis kassulikuks hakkavad sama, siis ei tunnista se jälle muud midagi, kui et rahvas selle ülle järele mõttelnud ja sedda kasso ärratunnud. Nõnda on Korastes suur viljavikkat jubba saddade visi prugitav. Ruhja pool pöör-adra pea igga põllomehe käes, mis linnast ostetakse ja siin ning seal ka jubba maaseppadest tehhakse, nagu Urvastus, kus sep Drenkhan neid ni paljo ei jõua valmis tehha, kui nende järele küssitakse. Aegamöda savad ka heinamaade nisutamine, põllo trubid, kivvidest puhhastamine, metsamulla vedamine ja muud sellesarnased asjad, ka meie tallo põllomeeste nurmede peal tutvad tallitused ollema.

Kahtlased lood Vaabina (Ülzeni) mõisas

2011-09-30T04:27:00.000+03:00

Eesti Postimees 30. september 1881
Isamaalt.
Võrumaalt. Ültseni mõisa omanikul on 21. Augusti öösi üks küün, kus 9000 leisikat heinu ja ristikheinu sees olnud, ja 11. Septembril ka sealsamas tõine küün 1000 leisika heintega ära põlenud. Mõlemad küünid arvatakse nimelt põlema pandud olevat.

Seiklusrikas pulmareis

2011-09-29T21:41:00.001+03:00

Võru Teataja 29. september 1931
Pruut pruudikleidita kirikus.
Kui Urvaste auto vastu kivi sõitis ja pulmalised maanteele jäid.
Pühapäeval oli see õnnis silmapilk saabunud, mil Urvaste elanikud hra A-n ja prl. S-e astusid ühisesse elulaevukesse. Nende laulatus oli Kanepi kirikus. Juba varem kohale sõitnud pruutpaarile sõitsid Urvaste omnibusega järgi ka rida pulmalisi. Teel, Kärgula kohal, juhtus aga õnnetus, mis õnneks õnnelikult lõppes. Nimelt sõitis auto vastu kivi ja sai tõsiselt vigastada, nii et edasisõit võimatuks osutus. Pulmalised jäid maanteele. Ühel nende seas oli aga süles pruudikleit, ilusti triigitud ja pakitud, mis pidi pruudile kirikusse järeleviidama. Aga nüüd – oh õnnetust, ei saa õigeks ajaks kiriku juurde. Pruut aga ootas kärsitult kirikus – ei tule pulmalisi, ei tule ka kleiti. Viimaks seda märkas üks nooremaid omnibuses sõitjaid, haaras jalgratta ja kihutas siis rutem kui muide kirikusse, kuhu jõudiski 12. tunnil

Valk tagandati või "tagandati"?

2011-09-29T21:28:00.000+03:00

Võru Teataja 29. september 1931
Urvaste kogudus õpet. Valk’i vastu.
Täiskogu otsustas õp. Valk ametist tagandada.
Urvaste täiskogu koosolek oli pühapäevaks kokku kutsutud. Huviga oodati seda koosolekut, sest pääle muu pidi arutusele tulema ka õpetaja vallandamise küsimus. Kella kaheks oli koos 90 inimest ja nõukogu esimees Joh. Laatsarus võis koosoleku avada. Valiti juhatus – juhatajaks August Alop, protokollijaks Ernst Keller.
Päevakorra esimene punkt – 1931. a. eelarve võeti mõningate muudatustega vastu. Teine punkt – õpet. Valk’i ametist vallandamine möödus aga kah ootamatult libedalt. Ilma et oleks pikemalt ja seletavalt selgitatud, miks õpetaja Valk’ist lahti saada tahetakse, pandi küsimus hääletamisele. Õpetaja vallandamise poolt oli 40 häält, vastu 34, erapooletuid 16.
Kuigi nüüd õpet. Valk’i „väljaviskamine“ häälteenamusega otsustatud, ei saa sellest asja, sest põhikirja järele peab selle küsimuse otsustamiseks koos olema 2/3 liikmeid, mida aga sellel korral koos polnud.
Kirikutülid Urvastes on juba mõnda aega päevakorral. Neid on põhjustanud organistide küsimused. Üks osa, kes õpet. Valki lahti teha tahabki, ei ole nõus uue organisti Kripsoniga, teine osa aga, nende seas ka õpet. Valk, pooldavad organistina Kolki. Selle pärast õieti ongi esile tõstetud õpet. Valki vallandamise asi, mis aga sugugi nii kerge pole, pealegi kui seda rada ei sammu enamik kogudusesi.

Põhjalik ja väga positiivne ülevaade Vaabina põllumajandusest

2011-09-25T11:37:00.000+03:00

Elu 26. september 1931
Vana põllumaj.-kultuuriga vald.
Vaabinas on saavutatud suuri tagajärgi omariikluse ajal.
Tihe võrk seltse ja ühisusi.
Poliitiliselt on Vaabinas 3 rühma: põllumeeste, asunikkude ja sotside. Teised rühmad jäävad kõik kaugelt varju. Vallavolikogus on 6 põllumeest ja teised asunikud ning sotsid. Ühelgi rühmal ei ole absoluutset enamust ja ei saa ka üksinda ühtegi asja läbi viia kui ainult kokkuleppel. Varemalt olid sotsid esimesel kohal ja põllumehed teisel, aga viimasel ajal on see ümberpöördult. Vallaomavalitsuses on põllumeeste rühm alati kindlas sihis tegutsenud, kuna teised rühmad tihti kõikuvust on üles näidanud.
Valla põllumeeste kogu on vana 11 aastat. Asutaja on A. Saaremets ja teised. Esimehena on pikemat aega olnud A. Saaremets, kirjatoimetaja J. Liiv ja kassahoidja L. Strandberg.
Vähe aja eest loogus kirjatoim. ametist J. Liiv ja asemele valiti A. Saaremets; esimeheks viimase asemele J. Karro, kassahoidjaks endine L. Strandberg, tema abiks B. Sarapuu ja esimehe abiks J. Albreht. Juhatus täiendati 5 liikme pääle.
Vaabina valla põllumeeste elu oli majandusliselt enne ilmasõda õige rahuloldav, nagu tolajal harilikult igal pool. Põllu– ja karjasaaduste hinnad olid vastavalt regulaarsed tarbeainetega, mis põllumehele valmistas tööstus nii ühel kui teisel alal. Võrreldes naabervaldadega, ei jäänud Vaabina põllumehed teistest tahapoole. Ilmasõja tagajärjel tuli pööre nii majnduslises, ühiskondlises, kui seltskondlises elus. Oli ju loomulik, et parem jõud inimestest oli sunnitud sõjast osavõtja, kuna kodu jäi nõrgem osa tegelastest, kes ei jõudnud endist tasapinda alles hoida. Pika sõja järele oli palju muutunud. Põllumajandus oli sõja pärast palju kannatanud. Nüüd tuli saadud haavu suure hoolega parandada ning korda sääda.
Seltside ja ühiskonna elus algas jälle uus tõus. Mõne üksiku vanema seltsi tegevus jäi soiku, selle asemele asutati aga jälle uusi.
Eestkätt on kõige vanem selts Vaabinas tulekindlustuse selts, asutatud 1890. a. Tegutses enne sõda hästi, sõja korral jäi lonkama ja nüüd töötab veel suurema eduga. Vanad ja uued põllumehed on kõik seltsi liikmed, kokku 200 ümber. Selts on hästi korraldatud, nagu paremad linna seltsidki. Kõikide uuenduste korraldaja on tegelik põllumees A. Saaremets.
Järgmine on Põllumeeste selts, kes surma unes suigub. Asutatud 1894. a. Üks vanemaid põllumeeste seltse Võrumaal. Tema asutaja oli endine valla kooliõpetaja A. Veedler. Alguses tegutses ta üle Urvaste kihelkonna ja oli väga elujõuline. Peeti üle aasta näitusi. Iga aasta telliti ühiselt ühte kui teist põllumajanduslisi tarbeid. Tihti peeti koosolekuid, kus mitmed põllumajanduse tundjad kõnesid pidasid jne. Nüüd on ta ainult veel paberil. Juba enne sõda jäi ta tegevus soiku. Selle põhjuseks on, et teisi seltse ja ühisusi asutati palju juurde ja ei leia nii palju tegelasi ja ei ole ka enam huvi põllumeeste seltsi vastu kohalistel põllumeestel.
Enne sõda asutati Vaabina 4 viljapeksu ühisust, kes kõik endises suunas edukalt tegutsevad. Tarvitamisel on kõigil aurujõulised hobustega veetavad masinad. Pääle sõda asutati veel juurde 5 viljapeksu ühisust, nii et kokku praegu on Vaabinas 9 viljapeksu ühisust, viimastest on 2 traktoriga ja 3 mootoriga ümberaetavat viljapeksu.
Iseseisva vabariigi ajal asutati Vaabina Rahvaraamatukogu selts 1921. a, kes praegu Vaabina seltsidest teguvõimsam on, kuigi viimasel ajal liikmeid väheks on jäänud. Valla vana magasiait jäeti korda rahvamajaks. Tal on ka suur raamatukogu ja oma orkester – tosina muusikamehega, kes alaliselt pidudel mängivad. Selle juhtivam jõud on koolijuhataja J. Rööp. Tema juhatusel tegutseb ka laulukoor. Üldse oli Vaabinas kõige parem muusikakoor Võrumaal , mis asutatud 1862. end. mõisaomaniku von Samsoni poolt, A. Veedleri juhatusel.
1923. a. asutati Vaabina piimaühing, mis töötab edukalt, on 220 liiget. Ühismeierei töötab kolme koorejaamaga – kaks Vaabinas, üks Vana-Antsla v. Rimmil. Valmistas viimastel aastatel 1000 püti ümber võid. See on põllumeestele pää rahaallikaks. Ühingu asutajad olid A. Saaremets ja G. Liiv
1927. a on asutatud Vaabina perenaiste selts. Ta on korraldanud mitmed põllumajanduslised kursused, nii ühel kui teisel alal. Eriti on viimasel ajal vaabinlastel söökide ja jookide poolest mitmekesisus levinud, mida tuleb kirjutada perenaiste seltsi eduka tegevuse arvele.
Kodukaitseks on kaitseliit 40 mehega, kus jala- ja ratsaväelased. Kaitseliitu juhib tegelik põllumees J. Kets. Tema toeks on naiskodukaitse pr H. Rööp’i juhatusel. Ja mõlemad on teguvõimsad oma aladel ning kasulikud kodumaale. Kõige noorem ühing on Vaabinas tuletõrje, kelle asutajad A. Saaremets ja G. Liiv.
Valla majandusline jõukus on viimasel ajal vähenenud, nagu loomulikult igal pool, kuna selle vastu on tõusu põllumajanduse tehnikus näha. On soetatud rohkem põllutöömasinaid, niisamuti ka paremat ja rohkem piimakarja, ja peekonsigu rohkendatakse alaliselt. Ollakse jõutud nii kaugele, millest 10 aasta eest undki ei nähtud.
Eriti viimastel aastatel on alusturba tarvitamise pääle suurt rõhku hakatud panema. 1928. aastal asutati turbaühing, ja I, III, V ja VI masinatarvitajate ühisuse juures on turbatarvitajate osak. , kelle liikmed laialt turvast aluspõhuks ja põletamiseks tarvitavad. Ka Vaabina kontrollühingul on lai turbasoo renditud. Kokku on riigilt Vaabina põllumeestel renditud üle 75 vakamaa turbasood.
Turba tarvitamisega on põllumeestele suur ja uus töö juurde tulnud, mida varem ei mõistetud arvata. Igal suvel lõigatakse sadade kantsüldade kaupa turvast, kuivatatakse ja talvel veetaks tuhandete koormate viisi koju, milleks kulub poole talve töö. Kõige hoole pääle vaatamata jääb põllumees kehvemaks. Selle kurja juur on, et tööstussaadused ei ole normeeritud põllusaaduste hindadega nagu enne sõda oli.
Möödunud aasta oli Vaabina põllumeestel, popsnikust alates, üle 5 miljoni sendi võlgu, mida käesoleval aastal vähe vähendati. Kuid ikka rõhub ränk võlakoorem Vaabina põllumehi, millel otsa ei näi tulevat.
Haridusliselt on vaabinlastel suur tõus möödunud aastatel olnud. Mitmed noored on ülikooli lõpetanud, kümneid on keskkooli ja hulk noori on mitmesuguseid kutsekoole lõpetanud.

Musta kroonikat aastast 1931

2011-09-25T11:35:00.002+03:00

Võru Teataja 26. september 1931
Vaabina piimaühingu kassat taheti varastada.
Esmaspäeval katsuti Vaabina piimaühisuse kassapidajalt, Hansi talus elutsevalt August Ottanilt varastada piimaühingu kassat. Nimelt oli talus peatav Jaan Markvardt taluelanikkude toast äraolekul asunud kummuti lõhkumisele, selle pääliskatet purustades. Parajasti juhtus aga pikanäpumehele pääle teenijatüdruk ning M. põgenes. Seni ei ole teda veel kätte leitud.

Võru Teataja 26. september 1931
Lambavargus Uue-Antslas.
Ajajooksul 18.-23. septembrini varastati Uue-Antsla vallas Kolja-Ado talus Johan Rosenthali karjamaal asuvast lukustamata laudast 2 lammast 30 krooni väärtuses.

Hmm ... väga kurb ...

2011-09-25T11:33:00.001+03:00

Võru Teataja 24. september 1931
Lapse tulesurm Vaabinas.
Neil päevil leidis aset Vaabina vallas Kurkmäe talus kurb õnnetus. Nimelt sai Karl Grünbergi 3 ½ a. tütarlaps, viibides köögis küdeva pliidi ees, raskeid tulehaavu. Õnnetuse silmapilgul polnud lapse vanemaid toas. Kui nad tagasi tulid, oli laps mitmelt poolt ennast põletanud ja karjus hirmsasti. Kohale kutsuti arst, kes ei saanud aga mingisuguseid päästeabinõusid ette võtta. Laps saadeti Tartusse haiglasse, kus ta paari päeva eest suri. Eile toimetati lapse matuseid.

Kiriku jamad aasta 1931 - hakkavad rutiiniks muutuma

2011-09-25T11:32:00.000+03:00

Võru Teataja 24. september 1931
Urvastes tahetakse vallandada õpetaja.
Täiskogu päevakorras on küsimus üles võetud.
Urvaste koguduse elus kestab kogu aeg suur huvi õpetajaküsimuse vastu. Osa liikmeid on asunud seisukohale, et senises vaimus ei või koguduse elu edasi kesta. Sellepärast ongi kirikunõukogu võtnud täiskogu päevakorda õpetaja J. Valkile teenistuslepingu ülesvõtmise ja ametist vallandamise küsimuse.
Pühapäeval 27. sept. s.a. kell ½ 13 peetakse Urvaste kirikus ära koguduse liikmete täiskogu koosolek, kus ka muude küsimuste hulgas arutusele ja otsustusele tuleb õpetaja vallandamise asi.
See on tulipunktiks Urvaste koguduse elus ja võib olla ka esimesi juhuseid Ev. lut. koguduste ajaloos, kus kogudus avalikult välja astub oma hingekarjase vastu, nõudes viimase ametikohalt lahkumist.
Kuuldavasti olla koguduse liikmed sellest küsimusest väga huvitatud, mispärast on oodata suurt osavõttu koosolekust.